Pullerits: Kui kaua peab veel vana rada tallama?
Kes julgeb vastu väita, et seekordne Tartu rattamaraton polnud parima korraldusega? Näiteks pärast finišeerimist pakialast läbi minnes ulatas kollases vestis noormees või neiu juba kaugelt su kompsu kätte. Pisiasi? Jah, aga kui oluline pisiasi! See oli varem üks tüütumaid protseduure, kui tuli ise oma numbriga kollast kilekotti kümnete, isegi sadade samasuguste hulgast otsida. Suur aitäh Kaitseliidu kodutütreile ja noorkotkaile.
Aga oli see ikka parim Tartu rattamaraton? Üllatav küll, aga üks, kes eriti kriitiline tundub, on peakorraldaja Indrek Kelk.
Esmalt ütles ta mulle, et tegi kolleegidega valearvestuse, kui prognoosis varasemate kogemuste põhjal, et 10-15 protsenti alustanuist ei lõpeta. Tegelikult oli neid, kes finišisse ei jõudnud, 7-8 protsenti startinuist. Kuid see valearvestus tähendas, et 4500 medalit said varem otsa, kui viimased pärale jõudsid. Neile lubasid korraldajad saata medali hiljem järele.
Teine probleem oli toitlustusalas. Ma ei tea sellest midagi, sest nagu varasematel kordadel, kostitas mind seekordki eraldi valvatud telgis Atlantise catering, kus kõrvallauas tähistasid Allan Orase võitu Jaan Kirsipuu ja teised Eesti ässad ning kus minust veidi tagapool ootas oma kuuma liha- ja kalarooga Vasaloppeti võitja Raul Olle. Suppi ei võtnud seal eriti keegi. Aga just suppi tuli suurel toitlustusalal puudu. Kelk rääkis mulle, et supi puudujäägi ilmnedes tehti kiirrünnak Elvasse, kus ta kolleeg Kunnar Karu ostis kaupluste supiriiulid kiiruga puhtaks.
Supipuudus tekkis sellest, et toitlustusalas puudus distsipliin. Korraldajail oli Kelgu sõnul valmisolek 5300 inimese söötmiseks - nende hulka olid arvestatud kõik võistlejad ja organisaatorid. Aga kui võistlejad võtavad toidusappa kaasa naise ja lapsed, siis pole ime, et tagumistele suppi enam ei jätku. (Ja proovigu supijagaja laps supist ilma jätta, kui too oma anuvate silmadega üle laua ääre talle vastu vaatab...) Niisiis saan tunda heameelt, et minu väljavõtmata jäänud supi võrra sai vähemalt üks inimene söönuks.
Varem oli suppi ikka üle jäänud, lausus Kelk. Pärast kevadist rattarallit koguni nii palju, et kaks katlatäit sai saata koerte varjupaika. (Ja tookord ei tekitanud supi defitsiiti isegi see, et käisin samuti suppi söömas enne, kui kutsutud külaliste alasse sisenesin, kus jahmatas tõsiasi, kui innukalt kõvad rattamehed endale tasuta õlu sisse kaanisid.)
Aga Kelgu käest tahtsin kuulda hoopis seda, kui kaua peab rattamaratoni ühte ja sama rada pidi väntama. Jah, see aasta oli kaks muudatust, kui rada oli viidud kahest talust mööda, mistõttu distantsi üldpikkus võis Kelgu hinnangul mullusest erineda mitte rohkem kui sada meetrit. Aga mujal oli kõik teada, mis ees ootab, ja see ei ole enam üldse põnev, vaid pigem tüütu. Seega siis, kas korraldajad võtaks mõelda raja suuremale varieerimisele?
Kelk kinnitas, et raja muutmine on võimalik, ning kutsus selle üle arutama. Nii et ärge hoidke ideid vaka all ja pange need siin kirja, sest Kelk teab, kust teie ettepanekuid leida!
Näiteks märkis Kelk, et üks võimalus on rada muuta Harimäe ümbruses Kekkose raja lõikude arvel. Nii muutuks algus raskemaks. Kuid probleem on see, olgu hoiatatud, et distantsi alguses ei tohi rada minna liiga kitsaks, mis toob kaasa pudelikaelte tekke. Oluline on esimesel paarikümnel kilomeetril hea läbilaskevõime säilitamine.
Jah, kui rada iga aasta muuta, kaob harrastajaile ilmselt oluline võrdlusvõimalus: kui palju aeg mullusega kõrvutades paranes või halvenes. Aga minu arvates ei ole see tõsiseltvõetav argument, sest aeg oleneb paljudest kontrollimatutest kõrvalteguritest, ennekõike ilmastikuoludest.
Ent ikkagi oli see aasta hea rattamaraton. Kas või sellepärast, et kiirabi oli ainult ühe võistleja viinud ranglumurruga haiglasse. (Mitte et teised rangluu murdnud jäänuks viimata, vaid rohkem luumurde lihtsalt ei juhtunud.) Tõsi, kukkumisi oli Kelgu sõnul esinenud üksjagu palju, aga maastikul ei ole ju enamasti valus külge maha panna.
******Tolkuse raba, Pärnumaa. 27. juuli 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Tartu rattamaratoni katkestanu Otepääl. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Võistlejate kollased kotid Tartu rattamaratoni finišis Elvas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Võistlejad Tartu rattamaratoni finišis Elvas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Tartu rattamaratoni porine lõpetanu finišis Elvas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits endise kolleegi Hindrek Riikoja Merida rattaga Tartu rattamaratoni finišis Elvas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
20 Kommentaarid:
Mina ohverdasin ka oma supi teistele.
Meeldiv üllatus oli küll kui kott koos asjadega pihku pisteti, et lõpuks ometi. Suusamaratoni ja jooksumratoni rada on ka ju pidevalt üks ja sama, kui muidugi lume probleeme ei ole. Mind see raja muutumine/mitte muutmine ei sega. Kaks korda aastas kannatab ühesugust rada sõita küll. Pealegi Priit spordipargi 850meetrit on ka päevast päeva ja aastast aastasse ühesugune, asi see 89km siis ära ei ole:) Aga mis trenni Sa nüüd ise edasi teed? Rattasõidu isu peaks vist möödas olema?
Jõudu,
Eero
Ei ole mul ka miskeid pretensioone praeguse raja kohta. Parem on ikka kui saab sama rada ka järgmistel kordadel sõita, siis need tuttavad kurvid ja tõusud annavad raskel hetkel äratundmisrõõmu, millest omakorda on samasugune abi nagu pealtvaatajate ergutushüüdudest.
See, et kirjeldatud viisil supijärjekorda mingid suvalised tegelased võetakse (naine ja lapsed on ju suvalised, kui nad ei osalenud maratonil) on nüüd tingitud sellest, et toitlustamine ei toimu enam kõrvalistele isikutele kinnisel alal.
Vanas finishikohas (mis meeldis mulle palju rohkem, kui uus) oli ju söögiala kohe finishi juures ja selleks, et finishialasse pääseda pidi olema võistleja. Turvad olid väravas ees ja kedagi kõrvalist sisse ei lastud.
P
Söögiala võiks ikka avatud olla, kellel talongi pole aga on tahtmine suppi süüja lihtsalt maksab selle eest. Ja rada peaks laias laastus samaks jääma. Väikesed muudatused nagu see aasta võivad olla aga suurem ringi tegemine ei anna ju midagi juurde.
Hea 12:09 kirjutaja.
Igasugu valemid selle supijagamisega on läbimõeldud ja see rahaline variant ei toimi. Esiteks ei oska ükski hiromant kunagi öelda, paljud inimesed raha eest suppi ostaksid, teiseks läheks niigi pikad sabad arveldamistehingute tõttu veel pikemaks.
Ise olen läinud seda teed, et tellin lihtsalt niipalju, et kui ka lehma lellepojad söönuks saavad, siis ikka suppi jätkub.
Ühel õigel tervisespordi üritusel ei tohi kaks asja kunagi otsa saada, supp ja peldikupaber, muidu on kuri karjas.
Aga näiteks järgmisel nädalal Haanja100-l pakutakse sõidujärgset pastarooga restoranis ja karmilt ainult nö supitalongi vastu. Pärast esitab toitlustaja vastavalt talongide arvule mulle arve. Lihtne ja selge!
PS, minu supp jäi ka Elvas pühapäeval kellelegi teisele, lihtsalt oli kiire!
miks mina sinna praega söögitelki kutset ei saa ja kuidas sina, priit, sinna kutsutud oled??
ma ju kah raske vaeva nägija...
Tahaks ka sõna sekka öelda supi teemal.
Supi pakkumine on Eestis vana rahvaspordiürituste traditsioon ja supp ei tohi otsa lõppeda, lihtsalt ei tohi ja kõik. Rahvaspodriüritus ilma supita on nagu laulupidu ilma rongkäigu ja kohustuslike lõpulauludeta. Selle supi üle võib nalja visata ja ilkuda, aga see, et supp enne lõppu otsa sai (üks tuttav jäi ka alguses ilma, aga pärast juurdekeetmist oli suppi nii palju olnud, et sõi mitu portsjoni nagu lahkelt jagati) on tõsine möödapanek organiseerijate poolt.
TRM40km distantsil hõigati juba esimeses ummikus tagantpoolt, et pange edasi, veel suppi ei saa...
Ausõna, ma räägin täitsa tõsiselt, kuigi ilmselt on seda kommentaari raske tõsisena lugeda. Ma ise lubasin ka tuttavatele enne starti, et sõidan igal juhul TRM40km läbi eesmärgiga, et oma supp kätte saada (mis on muidugi nali!) ja supiteema on alati keskne igal rahvaspordiüritusel, seda nii enne kui ka pärast. Kukkel ja kohuke võivad lõppeda, aga peale finishit peab suppi saama, muidu on nagu midagi puudu. Järgmisel TM üritusel ostke, palun, kaks korda rohkem supimaterjali (ja kui raha ei ole, siis jätke kukkel-kohuke ära) ning mis üle jääb, viige Lubja tänava varjupaika ja kui ikka üle jääb, siis loomade varjupaika.
PS. Ja mina tahan hapukoort ka supi sisse!
PPS. Selle kommentaari kirjutamise hetkeks on laekunud 6 kommentaari, millest 5 sisaldavad söögiteemat ning 4 sisaldavad sõna supp...
Suurte rahvaspordiürituste supiköögid on praegusel kitsal ajal suvalistele martidele heaks kehakinnitamise kohaks.
Milleks rahvaspordiüritus kavalantsudele veel võib kasulik olla? Kunagi oli omal südamega probleeme, aga eriala-arstile järjekord vähemalt kuu pikk. Siis tekkis selline mõte, et kasutada ära mõnd rahvaspordiüritust - et nagu võistleks, aga katkestad ja pöördud väljalöönud tervisehädaga med.ekipaaži poole. Vähemasti saab kohe esmased vajalikud uuringud tehtud.
Ma seda varianti küll ei kasutanud, aga põhimõtteliselt, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, nagu öeldakse.
Skiwaffe
supp.
Mis ilge jama selle supiga nüüd siis lahti on? Kunagi ma ka sõin suppi, et noh toidutalong taskus ja kahju seda raisku lasta ning pilk oli pärast finishit suht kitsa vaatenurgaga mis ei lasknud eriti kaalutleda kas jätta supp võtmata või mitte. Enam ma suppi ei söö, sest alati on supp väga erinev sellest mis mulle maitseb. Miks ma pean pärast meeldivat sõitu riskima oma hea olemise lõppemisega miski supiga mis kas on liiga kahtlaste maitseomadustega minu jaoks ja mis pärast lauast tõusmist minu taastumiseks vajalikke energiavarusid ei täienda. Iseasi, kui ma suudan ennast ärakülmetada ja siis tuleb otsida esimene hädine võimalus kehatemperatuuri tõstmiseks aga selleks sobib ka soe tee väga hästi. Laua taga on muidugi hea niisamagi istuda, jõudu koguda, vana tuttavaga lobiseda ja supp on ainult ettekäändeks laua taga istekoha hõivamiseks kümneks minutiks.
No näete siis, kui tuline teema on supp - pealtnäha pisiasi või teisejärguline asi, aga tegelikult oluline lõppakord, mille järgi osalejad hindavad, kas üritus oli hästi tehtud või mitte. Ehk: ühelgi üritusel pole pisiasju, vaid vastupidi - pisiasjad otsustavad.
Telki paremate palade manu pääsen ma seepärast, et korraldajad on mulle viimasel ajal saatnud nimelise kutse. Aitäh neile selle eest!
Aga nagu te näete, siis ega ma sellepärast õuelaulikuks ole hakanud. Ja nagu Indrek Kelk seekordses sissekandes tõestab, ei loodagi ta, et must saab õuelaulik - ise ladus lahkelt letti, mis viltu oli. Ma poleks neist asjust "priviligeeritud" osalejana teadnudki.
Medalite osas tean, et edaspidi ei ole mõtet seda metalli koju viia. Neid on aastatega kogunenud juba isegi palju. Jätan enda medali teistele kellel seda rohkem on vaja.
Rada võiks jah veidi rohkem Kekkost kasutada aga nii laksust ei oskagi välja pakkuda kust ta täpselt seal minema peab. Üldiselt on väga hea rada rahvaspordi ürituseks.
ise sõitsin seda (pikka) rada esimest korda ja sõidaks sama rada veelgi. muidugi, kui mõni muudatus tehtaks, ega ma sellest aru saakski sest ega rada esimese korraga meelde jäänud.
oma toiduportsu ma välja ei võtnud ning ka minu supp jäi teistele.
Samas mina olen viimseaja korraldusega väga rahul. Millega eriti: et ei tunneta enam vanas finishi paigale omast turvade ülemvõimu ! Meeldiv on saada lõpetades kohe kokku kaasaelajatega(kasvõi oma lastega kellele on suur rõõm käia issiga peale finishit koos ).Mitte ei pea vaatama nagu koo nduslaaagris ,läbi aiavõrgu ! Ka söömine on palju kordi meeldivam kui sind ei jebita väravas. Saan aru,et pereliikmeid ei jõua toita ja ei peagi ,aga seda saab lahendada lihtsalt korrektsemate suppijagajatega ,kes väljastavad portsu ikka talongi vastu mitte ei tõsta suvaliselt portse välja(mõni sek kulub aega rohkem aga on kord) Samas nõus, supp ei maksa niipalju ,et seda törts rohkem arvestada ja no tõesti ,kui saab see laps ka ,kas see on nii hull ,küll aga loob kogu päevale ülimalt meeldiva õhkkonna(osavõtumaks on nii suur küll et katab selle alati!!!)
Rein
we like copy-paste. sama teema kelgult eile TM kodukal kirjas. kas ajakirjanik peab korraldajalt tasuta kutseid õlletelki vastu võtma. later hea erapoolikut teksti rebida. raja muutmine on udujutt. vasaloppeti mehed vaja tüübi juurde koolitusele saata. miks nemad ei muuda.
Ega ei kujutagi ette et maastikurattamehed ei räägiks koguaeg supist ja diplomitest.Võistlus ise on kõrvaline asi. Kes ei usu lugegu kasvõi elioni etappide kommentaare.Seal on sama hala.
Maantemehed lihtsalt tulevad kokku ja sõidavad võidu. Suppi ja diplomit.....Suppi ja diplomit.....
Pakihoiuga polnud mingeid probleeme kuna rattasõidus kasutatakse vastavat teenust kordi vähem kui jooksu või suusamaratonil.
Kui supist, siis märgiks et turva toitlustusala väravas oli sisuliselt olematu.Vanal finishiplatsil kõrvaline isik-pereliige võistlejate alale ei pääsenud.
Rajaga rahul. Kui peaks ükskord sattuma tavaline külm ja vesine septembripäev(mitte korraldajate tellitud vananaiste suvi nagu kõik senised 12 maratoni) poleks raja lühiduse ega vähese tehnilisuse üle kurtmist,pigem oleks korraldajad hädas et kõik katkestajad rajalt ära vedada.
Suppi läks kõvasti kõrvalistele isikute, arvestades, et sajad lõpetajad ei söö üldse suppi peale finisit.
Rada peaks teatud arv aastaid muutumatuna püsima. Enamus sõitjaid läbib seda kord aastas, samas kui oma sissesõidetud trenniteekondi sõidetakse läbi kümneid kui mitte sadu kordi, nii et tüdimusest rääkida oleks palju. Pigem annab samasugune rada juba mainitud äratundmise rõõmu ja võimaluse aastate lõikes kasvõi kaudselt võimeid võrrelda.
Niivõrd suure rahvahulga rajale mahutamine on aga tõsine probleem ja praktika näitab, et ka distantsi esimese poole raskemate lõikudega osalejaid oluliselt ei hajuta. Seega on raja laius tähtis faktor.
Kaaluda võiks lainetena starti, mis annaks võimaluse kiiremini liikuma saada ning suurendaks oluliselt sõitjate ohutust. Peale esimese paarisaja lõpetaja ei oma vist rajal mingit tähtsust, kas kõrvalsõitja alustas 5 min varem või hiljem. Ega enne finišit ja protokollide koostamist ei saada nagunii oma täpset kohta teada.
oakley sunglasses wholesale
true religion outlet
polo ralph lauren
michael kors outlet online
toms shoes
kate spade handbags
nike air max
michael kors handbags
ugg boots outlet
north face uk
cheap ugg boots
cheap oakley sunglasses
polo ralph lauren outlet
coach outlet
giuseppe zanotti sneakers
ugg boots
uggs outlet
jordans
gucci outlet
michael kors handbags
coach outlet
adidas superstar
uggs sale
uggs on sale
michael kors outlet online
louis vuitton
air max 95
coach outlet store online
cheap soccer shoes
kd shoes
michael kors handbags
tiffany and co
20151209yuanyuan
hermes belt
oakley sunglasses
michael kors handbags outlet
carolina panthers jersey
los angeles clippers
ray ban sunglasses
broncos jerseys
oakley sunglasses
new england patriots jerseys
nike air huarache
20170317
Postita kommentaar
<< Esileht