neljapäev, september 10, 2009

Pullerits: Kas harjutamine teeb meistriks?

Teadmiseks konkurentidele: Tartu rattamaratonil stardin kuuendast grupist. Art Soonets stardib näiteks kolmandast, kuigi eelmine aasta alustasime ühe joone pealt (aga Soonets on minust ka kaks aastat noorem). Eile ta kurtis, et pole tükk aega treenida saanud. Aga kes käsib tal päevade kaupa Prantsusmaa ja Hispaania vahet autoga ringi sõita?

Teised treenivad kui hullud. Eile käisin Tähtvere kurvilisel ja kuue tõusukesega sprindiringil vormi timmimas. Asfaltovaalil käis samal ajal hirmus sõelumine. Mõni mees pani rullikutega juba ilmselgelt punases ehk üle anaeroobse läve. Nägin Jaak Teppanit ja ütlesin, et lükkan rullikutele asumist nii palju edasi sügisesse kui vähegi saan, sest neil, kes praegu rohkem kui poole jõuga uhavad, on hiljemalt jaanuariks toss väljas.

Aga rattaga maastikul sõitmisest tekib äkki kasu? Mis teie arvate? Augusti keskel tegin 1,28 km pikkusel sprindiringil esimese vormi timmiva trenni ja siis kulus ringi peale keskmiselt 3.16. Mäletan, et oli üksjagu raske, tõusudest andis üles pressida. Seni olin ju ainult maanteel sõitnud. Kümme päeva hiljem hoidsin seal keskmist tempot 3.14 ringi kohta. Mäletan, et oli pisut kergem. Eelmise nädala lõpus oli keskmine ringiaeg 3.09, kusjuures suurendasin ringide arvu viie võrra. Aga tundsin, kuidas söandan kurve juba kindlamini võtta ning oma arust ratast kallutades seda paremini kontrollida. Samuti hakkasin katsetamise teel leidma, millal on optimaalseim käiku vahetada.

Eile tegin neljanda vormi timmimise trenni. Vaatasin, et teisedki on selle raja endale avastanud. Lisaks minule oli samal ajal väntamas veel neli sõitjat. Ei saa öelda, et oleksin kõvemini pressinud kui eelmistel kordadel. Aga igal juhul läks tõusude võtmine kergemalt ja hoogsamalt kui seni. Jälgisin ka enesetunnet, et hingamist (pulssi) liiga üles ei lööks, et säiliks mõnusa pingutamise tunne, nii et vajadusel võiks juurde panna (vajadust muidugi polnud). Lõpuks läbisin 20 ringi ehk 25,7 km 59.55ga. Keskmine ringiaeg seega napilt alla 3.00. Keskmine kiirus 25,7 km/h.

See tulemus on loomulikult väga kaugel Allan Orase tempost. Tema läbis mullu sügisel mu korraldatud eksperimentaalvõistlusel neid ringe 2.30-2.35ga. Traumatoloog-ortopeed Leho Rips, kes läbi suve mind palju aidanud, väntas temaga konkureerides (küsimus oli selles, kui kaua ta vastu peab, enne kui Oras talle ringi sisse teeb) ringe keskmisel kümme sekundit aeglasemalt. Lõpuks sai Oras 15,5 ringiga keskmiseks kiiruseks 28,5 km/h.

Aga... ma ei sõitnud eile võidu, vaid timmisin vormi ja jälgisin, et ülemäära ei pingutaks; mul oli istmiku all naise vana, alla 4000 krooni maksnud Optima, mil pole clipless pedaalegi, aga Oras sõitis Scott Scale RCga, mis pidi kaupluses maksma 80-90 tuhat krooni; ja lõppeks, ega ma ole mingi jalgrattur ega ammugi mitte profisportlane - Orasel oli mullu seks ajaks kilometraaži 16 000, mul tänavu alla 2500.

Eks öelge nüüd teie, millest see võrdlus räägib.

Aga spordisõpradele ühe hiljutise teema jätkuks, et mul ei tulnud eile õhtul isegi meelde Eesti-Hispaania jalgpalli vaadata. Ja hea on, et ei tulnud. Sain normaalsel ajal magama. Ei pidanud end õhtul asja ees teist taga närvi ajama. Hommikul tööl arvutist vaatasin, et Eesti kaotas 0:3. Mida oligi arvata. Ja mis tähendab, et ma ei jäänud absoluutselt millestki ilma.
******Luidja rand, Hiiumaa. 26. juuni 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Norralane Edvald Boasson Hagen (Columbia) võitmas augusti lõpus Eneco Touril eraldistardiga sõitu. Foto autor: AFP/Scanpix
Fotod 2-4: Allan Oras mullu septembris Tähtvere spordipargi sprindiringil korraldatud tagaajamisvõistlusel. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

28 Kommentaarid:

At 09:17, Anonymous Anonüümne said...

Nii, Priit, nüüd rääkisid ennast sisse! Sa katkestad see aasta keti purunemise tõttu. Päriselt! Sest sa pole raatsinud oma kalli naise odavat ratast sendi eestki hooldada ja kuluvaid detaile vahetada. Kuidas Su naine sind kodu uksest sisse laseb kui sa tema sümboolse tähendusega varandust heaperemehelikult ei hoia?

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

Kas nüriks ei lähe neid ringe nühkida? Rattasõidutrenniks peaks olema võimalik midagi huvitavamat ka leida. Eriti arvestades su suusatrenni paiga varieeruvust.

 
At 10:50, Blogger Priit Pullerits said...

Esiteks, ma ei tule starti naise rattaga, vaid vahetan selle parema vastu. Mu rattasponsor Hindrek Riikoja põllumajandusministeeriumist (endine kolleeg Postimehe majandustoimetuses) on lubanud lisaks rattarallile mind ka rattamaratonil varustusega toetada. Kui miski peaks siin untsu minema, siis mul on ka Art Soonetsi lubadus taskus, et tema aitab parema ratta hankida. Ja kui see ka välja ei vea, siis eks tule Riho Järveläineni poole pöörduda, kelle rattaga ma eelmine kord sõitsin.

Teiseks, rattasõit ongi nüri. Aga spordis on teinekord palju tähtsam vaim kui keha. Ehk psüühika, mitte füsioloogia. Ja vaimu saab just psüühiliselt kurnavates trennides tugevdada. Kui kogu aega sõita nii, et ollallaa!, küll on huvitav!, siis võib vaim tüütuks mineval võistlusel väga kiiresti kokku kukkuda. Ja Tartu rattamaraton on tüütu, vähemalt mulle.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

"Nägin Jaak Teppanit ja ütlesin, et lükkan rullikutele asumist nii palju edasi sügisesse kui vähegi saan, sest neil, kes praegu rohkem kui poole jõuga uhavad, on hiljemalt jaanuariks toss väljas."

Toon siin välja ühe PP lause, mis kubiseb hoiakutest, aga ei sisalda midagi informatiivset. Tore kui PP suudab selle lause lahti seletada.
Abiks mõned küsimused:

1. Kas selles lauses mingi loogika ka on?
2. Kust on võetud väide, et uhatakse rohkem kui poole jõuga?
3. Kui palju on pool jõudu?
4.Miks ei tohi treenida (uhada?) rohkem kui poole jõuga?
5. Miks on nii, et kes praegu treenivad on jaanuariks toss väljas?
6. Kas pole nii, et vastupidavusalal oled seda tugevam, mida kauem oled treeninud ja mitte kuudes vaid lausa aastates?
7. Mis see rullidele astumise edasilükkamine siia puutub?
8. Kas rullidel saab ainult uhada, mõistlikku trenni ei saagio teha?
9.Suusatajad, kes juba maist rullidele astuvad, on siis päris ullikesed?
10. Mis see Jaak Teppani nägemine siia puutub? (see vist peab olema selle lause tõsiselt võetavuse garant)

Mike

 
At 11:00, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mika sa sinna starti üldse lähed, kui juba ette tead, et see tüütu on. Minu arvamuse kohaselt tehakse sellises vanuses sporti ikka sellepärast, et meeldib, mitte ei piinata ennast tüütute üritustega.

ain

 
At 11:08, Anonymous Anonüümne said...

Vähese trenni pealt on väga tüütu rattamaratoni läbida. Muudkui punni ja punni ja lõppu ei paista. Seekord on Priidul kilomeetreid piisavalt ja seetõttu pole karta ka, et sõit tüütuks kujuneb.

 
At 11:48, Blogger Priit Pullerits said...

Mike, see blogi ongi mõtlevale inimesele, nii et olete õigel teel - mõtlete kirjutatule kaasa; loodetavasti leiate mõttetöö viljana ka oma lahendused ja järeldused.

Ain, kui kõik spordimehed lähevad rattamaratonile, siis kuidas mina võin koju jääda? Ma tahan ka sellest hullumeelsest üritusest osa saada, mitte selle kohta pärast ainult lehest lugeda.

 
At 13:04, Blogger sk8erboi said...

ärge laske end siin pp tagasihoidlikkusest eksitada. priit on terve suvi läbi rattaga rohkem kui poole jõuga uhanud (ise nägin). "vormi timmimine" sellisel kujul on ju samuti puhas uhamine, mitte rahulik nikerdamine kuskil metsa vahel või hoopis maanteel grupiga tiksumine, nagu ratturitel kombeks. arvestades pp spetsiaalselt valmistumist TRMiks võib pigem arvata, et läheb hästi kui kehvasti, sest põhikonkurendid A - ratturid on juba hooaega lõpetamas ja B - suusatajad alles tiksuvad mahutrenne teha ja ei käi mingite tunniste trennikõksudega ärplemas :)
pigem on küsimus selles, kas 4+ tunnise üritusel vastupidamiseks on need "vormitimmimised" liialt lühikesed või mitte.

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

No nii, seda ma kartsingi, spordimees ma pole, sest stardiprotokollis minu nime ei leia.
Muuseas, samal kuupäeval toimub TAOK 8 t rogain üle 1000 osavõtjaga. Kas seal on siis meesoost osalejad mugavusspordimehed, kui kõik spordimehed ratast uhavad.

ain

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Harjutamine teeb harjutajaks ;)

See ring on väga hea harjutamaks õigeaegset käiguvaehtust ja võimlemist sadulas, mida ka kirjeldasid - kiired järsud liivased kurvid ja järsemad tõusunukid.
Mulle meeldis, maanteel sõitmisele hea vaheldus. Seda ringi paarkümend korda sõita pole mingi piin, pigem mõnu.

Priit

 
At 13:41, Anonymous Anonüümne said...

Oi Priit, nüüd panid küll bambusesse. Optima kulunud käikariga käiguvahetuse harjutamine teeb sulle kasu asemel kahju, sest sa õpid nõnda perfektselt vahetama käiku kulunud Optima käikariga aga mitte oma võistlusrattaga. Kahju tuleneb sellest, et omandad alateadvusesse valed liigutused ja võistlushetkel kriitilistel hetkedel saavadki need liigutused ja õpitud eneskindlus saatuslikuks. Tehnika treeningut tuleb ikka võistlustehnikaga teha. Kallutamist ja kurvide läbimist võid sellel rajal muidugi harjutada, kuid need oskused pole TRM-l vajalikud :D Vaja on mahtu ja kiirust ning grupis loksumise suutlikust. Lisaks on vaja osata ka künkaid võtta.

 
At 13:49, Anonymous Anonüümne said...

PP arvates on tegemist blogiga mõtlevale inimesele? Siis tuleks enne sissekande tegemist mõtlemist nõuda ka autori käest.

 
At 14:18, Blogger Priit Pullerits said...

No näe, jälle ärplejad ja originaalitsejad platsis, kes muudkui plärtsuvad, aga midagi tarka neilt ei tule (13:49). Nagu tavaliselt.

Aga me räägime siin spordist ega pööra sellistele üleliia suurt tähelepanu.

Tõesti, nimekaimul on õigus, arvan ise ka, et aja paranemine trenniringil on tulenenud eeskätt tehniliste oskuste lihvimisest.

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

Nu Priit, ise oled oma originaalitsemise ja plärtsumisega sellise mentaliteedi siin kujundanud. Ole alustuseks ise tõsiseltvõetav, küll tulevad ka teised järele.

 
At 15:10, Blogger Priit Pullerits said...

Vaadake, mina alati argumenteerin ja püüan põhjendada. Need argumendid ja põhjendused ei pruugi kõigile meeldida. Aga ma olen siin ainus, kes enne sõnavõtmist reporteritööd teeb, inimestega räägib, taustamaterjali otsib, helistab, jne. Enamik teisi vaid tulistab emotsiooni pealt. No vaadake kas või seda, mida siin loobitakse mu ratta kohta. Suurem jagu pole seda näinudki, aga kõik on hirmus teadjad, et kett läheb katki ja ma ei hoolda seda jne jne...

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

Kuivõrd on siis "põhjendatud" ja "argumenteeritud" väide, et "mõni mees pani rullikutega juba ilmselgelt punases"? Kuidas saab lihtsalt vaatluse põhjal, tempo järgi, teise mehe pulssi tuvastada ja seda lausa "ilmselgelt"? Pigem on selliste märkuste näol tegu just "emotsiooni põhjal tulistamisega".

Ja mis puutub teiste kommentaatorite tulistamisse, siis vähemasti Optima käiguvahetaja osas on neil tuline õigus, sest juhtusin ka korra rullikurajal treenima ("hirmsalt sõeludes" ja loomulikult "punases" :-), kui Priit parasjagu "poole jõuga" künkaid võttis, mis puhul käiguvahetaja ragin kostis üle pargi (loodan, et Priidu naine seda blogi ei loe, sest muidu võetakse veel treeningvahend käest...).

Üleüldse ei mõista ma ka juttu, et praegu mahutreeninguid tehes on talveks toss väljas. Nii isiklikud kogemused kui ka raamatutarkus viitavad pigem sellele, et talvel suuskadele asudes on toss väljas just juhul, kui enne pole piisavalt treenitud.

 
At 15:30, Anonymous Anonüümne said...

PP "Vaadake, mina alati argumenteerin ja püüan põhjendada. Need argumendid ja põhjendused ei pruugi kõigile meeldida. Aga ma olen siin ainus, kes enne sõnavõtmist reporteritööd teeb...

PP "Mike, see blogi ongi mõtlevale inimesele, nii et olete õigel teel - mõtlete kirjutatule kaasa; loodetavasti leiate mõttetöö viljana ka oma lahendused ja järeldused."

Kus siin need argumendid ja püüd põhjendada on???
Näen siin lahmivat ja emotsioonidel põhinevat juttu, mida PP teistele ette heidab:

PP:"No näe, jälle ärplejad ja originaalitsejad platsis, kes muudkui plärtsuvad, aga midagi tarka neilt ei tule (13:49). Nagu tavaliselt."
PP:Vaadake, mina alati argumenteerin. Enamik teisi vaid tulistab emotsiooni pealt.

Priit, natuke loogikat tuleks kasuks, siis ei pea iseendale vastu rääkima.
Seda lauset, millest ennist kirjutasin ja mida sa ei ole võimeline lahti seletama, ei saagi lahti seletada, sest see on jabur lause
Mike

 
At 15:32, Anonymous Anonüümne said...

Aja paranemine võib olla seotud ka erinevast tuule suunast ja tugevusest,rajakatte seisundist,õhutemperatuurist jpm-aga ka sinu poolt tehtud pingutuste erinevusest-areng on toimunud siis kui sama pingutuse( pulsi)juures suudad kiiremini liikuda. Kõike eelmainitut sa teadagi jälgida ei oska , nii et vastus jääb õhku rippuma.
Aga maratonil, ma usun , suudad oma tulemust parandada küll -aluse sellele annavad talvised tulemused ning eriti kõva sõit rattarallil.

Aga kas harjutamine teeb meistriks-ega ei tee küll.Tean juba ette et sinuga täpselt võrdse trenni juures olen finisis ikka 500 kohta tagapool - ehk- nii tühiselt väikse trenni juures harju keskmine talenditu karvajalg 1000 sisse ei vänta.

 
At 15:36, Anonymous Anonüümne said...

See ei ole sinu ratas vaid su naise ratas. Meie lugejad-kommentaatorid oleme ainsad, kes su jutu pilvedest maapeale tagasitoovad. Me ei usu juba ammu muinasjutte ja ajakirjanduslikke kallutatud seisukohti. Meie tahame tõde, olgu see siis karm, kuid vähemalt ei pea me sinu moodi astuma ämbrisse pulss punases treenimisega. Muide sinu rattatülpimus tuleb sellest faking Optima perverssustest. See Optima on ju poeskäimise ratas, mis pole mõeldud tõsiseks trenniks ja pikapeale hakkavad need mittesportlikud probleemid sarve. Puhas ajaraisk ja motti hukk. Optimaga võib liigutada max 2-3 aastat aga siis tuleb ta täielikult välja vahetada.

Meie räägime siin sinu asemel oma kogemuste ja teadmiste põhjal mis on saanud karmi testi sm Aeg poolt. Sina aga tulistad välja igasuguseid säravaid umbluusid, mida su intervjueeritavad enese tähtsusetu isiku ülespunnitamiseks välja blufivad. Kohati sa mixid nende umbluusid enda kõrgelennuliste ideedega ja tulemuseks on auklik ning kolisev tsink-plekk-pang.

Võta meie kriuksumist su huvitavate kirjatööde kallal, kui õpetlikku näägutamist, et sa teaksid mis suunas sa pead veel arenema. Kuigi sa alati teed kõike teisiti kipuvad lõpuks su teod joonduma just selle järgi mis me siin sulle koguaeg seletanud oleme. Saadki targemaks ning tulemuslikumaks ilma igasuguste massööride ja treeneriteta.

Eks tõde on ikka raske kuulata ja lugeda aga mis teha, elu on karm ja õiglane!

 
At 15:42, Blogger Madis said...

Harjutada tuleb ka mitte-harjutamist. Mul 648 km see aasta rattaga läbitud. Eelmine aasta 358 km. Tõenäoliselt tuleks Rattamaratoni aeg sama igal aastal. Ma lihtsalt ei võistle seal. Osalen vaid.

Aga see-eest selle aasta orienteerumise maht ligi 2x tõusnud. Ja järgmine aasta tõuseb veelgi. Mida sellest järeldada?

 
At 16:08, Anonymous Anonüümne said...

Madis, orienteerumine on Priidu jaoks täiesti out. 1) ketsid võivad märjaks saada 2) oma väikse peaga tuleb jooksu ajal mõelda, prrr!

 
At 17:40, Anonymous Anonüümne said...

Priidu kilometraaziga ei peaks olema mingi kunst 300 sisse sõita, sest ega määrav pole ainult erialane ettevalmistus, vaid ka maksimaalse hapnikutarbimise võime, max võimsus kehakaalu kg kohta jm näitajad, mis teps mitte ei ole üheses korrelatsioonis viimase poole aasta jooksul kogutud rattakilomeetritega. Vaadake nt viidatud Allan Orase kevadist jooksutulemust ning on ilmne, et see ei tulnud vaid jooksukilomeetrite pealt. Seetõttu tundub Priit kohati üles näitavat võltstagasihoidlikkust ning lugejatele/kaasaelajatele oleks märksa intrigeerivam näha TÕELISI eesmärke (kui neid muidugi on). Ja lõpetuseks. Ei maksa minna hulluks km-te tagaajamisega (Priitu pole silmas peetud...). 5000+ mahu puhul on tegu juba kas paadunud (heas mõttes) sportlasega - kelle nime peaks leidma reeglina esisajast - või on asi selles, et naine lihtsalt ei armasta...

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...

Kahjuks (või õnneks) Jaagu arvamus eriti ei kattu Priidu omaga, seega pole seda siin ka ära toodud.

Võimalik, et Priit pidas mind üheks pulss punases kihutajaks,sest tegin mõned kiiremad ringid, kuid võta näpust- tolle päeva keskmine 135, treeningaeg 1:33. 135 on minu jaoks põhivastupidavus tsooni alumine piir.

 
At 21:21, Blogger Madis said...

Mida järeldada Rakvere Rattamaratoni pika distantsi esikolmikust?

1)Jaan Kirsipuu 2:53.31 M40
2)Alges Maasikmets 2:54.35 M40
3)Sigvard Kukk 2:54.36 M(palju puudu ei jää 40)

Vanad tegijad. M40 mehi oli esikümnes 5.

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

"määrav pole ainult erialane ettevalmistus, vaid ka maksimaalse hapnikutarbimise võime, max võimsus kehakaalu kg kohta jm näitajad, mis teps mitte ei ole üheses korrelatsioonis viimase poole aasta jooksul kogutud rattakilomeetritega."

Siin on natuke mõõda pandud.
Max võimsus ja hapniku tarbimine pole sugugi kõige olulisemad

Mike

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

to 17:40

"5000+ mahu puhul on tegu juba kas paadunud (heas mõttes) sportlasega - kelle nime peaks leidma reeglina esisajast"

Alahindad kodumaist taset.Keskmine 5000-6000km läbinu ei saanud mullusel maratonil paremat aega kui 3.30 ja sai ca 400-500-nda koha. Rattakilometraaz ei ole loomulikult kõik mis tulemuse teeb nii et kõikumist mõlemas suunas võib olla tugevalt.

 
At 11:58, Blogger Rünno Ruul said...

kilometraas üksi pole mingi näitaja, oluline on see, kuidas selleni jõutakse, kvaliteet.
kui pole piisavalt kõva mees, siis oled sellise kiloetraasi pealt lihtsalt väsinud ja võistelda ei jaksagi. kui sõidad seda ainult aeglaselt, siis kiirelt ei oskagi sõita jne...

 
At 16:26, Anonymous Anonüümne said...

Õige ta on, et treening peab olema mitmekülgne.
Mitte ainult aeroobitsemine, nagu PP õigeks peab, ega ka mitte ainult uhamine, nagu PP õigeks ei pea.
Samuti pole mõistlik kõik treeningud ühel ringil teha, nagu PP harrastab.
Aga eks igasugune tegevus treenib millekski, iseasi milleks ja kas sellele kulutatud aeg ja energia on otstarbekalt kulutatud?
See sõltub paljus vaimuannetest, üksi tahtejõust ei piisa. Ilma asja tundmata, teiste tempo ja tegevuse kritiseerimine erilist vaimset võimekust ei eelda.

Mike

 

Postita kommentaar

<< Esileht