Pullerits: Salanipp - millega talve eel tegeleda?

Mis mõtted teil tulevad, kui näete praegu rullsuusatajaid? Mul tuleb selline mõte: veebruarini, kui võistlushooaeg täie hoo saab, nad küll vastu ei pea. Välja arvatud juhul, kui nad kasutavad rullsuusatamist treeningutes vahelduseks, ent nähes, kui innukalt mõni juba suve lõpus end keppidega lükkab, ei taha küll uskuda, et nii jõuline harjutamine vahelduseks on mõeldud.

Kas teate, mida praegu peaks tegema? Kaks aastat tagasi rääkis mulle sellest Eesti naiste suusakoondise treener Kalmer Tramm ja nüüd tuletas seda meelde kolmekordne suusatamise olümpiavõitja Vegard Ulvang.

Eile jõudis mulle koju järjekordne Go Reisiajakiri, üks vähestest ajakirjadest, mida loen lisaks Newsweekile ja Vanity Fairile, samuti Jooksjale ja Estravellerile (kuhu ka ise kirjutan). Seal on usutlus Ulvangiga, kel on jagada suusahuvilistele ajakohast väärt treeningnõu, mida Go Reisiajakirja peatoimetaja Villu Zirnaski lahkel loal siin pisut teilegi edastan.

Andre Nõmm küsib: Oma hiilgeajal suusatasid sa tugeva suusataja Fridtjof Nanseni jälgedes üle Gröönimaa, tõusid viie maailmajao kõrgeimatele mäetippudele ja tegid teisi tõsisemaid matkasid. Kas ei olnud kunagi enne suurvõistlusi kartust, et tippsuusatamises on vaja rohkem spetsiaaltreeninguid ning sellised matkad ettevalmistusse ei sobi?

Vegard Ulvang vastab: Eks oli ka neid, kes sedasama ütlesid. Ma ise uskusin sellesse, mida tegin. Teadsin, et see on kasulik. Pealegi tegin seda kõike alati nendel kuudel, kui teised piltlikult öeldes kusagil rannaliival puhkasid. Nii ei olnud mul midagi kaotada. Arvan, et neist matkadest oli palju kasu, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ma olen näiteks suhteliselt kehva aklimatiseerumisega, mistõttu mägimatkad aitasid mind juba selles osas kõvasti. Pärast väga rasket Gröönimaa ületamist võitsin Albertville'is kolm kuldmedalit – seegi tõestab, et kahjuks need matkad mulle ei tulnud.

Nõmm: Kas selline treeningviis on võimalik veel tänapäeval, kui tipptasemel on konkurents tihedam kui kunagi varem?

Ulvang: Ma arvan, et selline vaheldus sobib treeningutesse hästi ka tänapäeva tippspordis. Kas või selleks, et meedia eest mõneks ajaks varju minna. Matkamine võimaldab hästi vabaneda vaimsest pingest. Arvan, et ka füüsilises mõttes sobivad suusatamisega väga hästi erinevad matkad, on see siis jalgsi, mägiratta või kajakiga. Sportlane ei saa liiga palju ühes suunas liikuda, treenida tuleb vaheldusrikkalt.

Nõmm: Kas ka tänapäeva Norra tippsuusatajad kasutavad matkamist treeninguna?

Ulvang: On kindlasti neid, kes teevad mõnepäevaseid matkasid. Aga et keegi oleks tõsisemaid ekspeditsioone ette võtnud, seda ei tea.

Aga tsiteerimisel on Eesti Vabariigis omad piirid, nii et edasi peate lugema juba Go Reisiajakirjast. Olgu lisatud, Ulvang räägib usutluses ka sellest, kuidas ta suusatamiseks raha leidis ja kuidas ise enne starte suuski ette valmistas (ei mingit Silja Spordi määrdetiimi!) ja kuidas pidi ajakirjanduse kriitikat taluma, kui tulemusi ei tulnud, ning mida ta arvab nüüdisaja murdmaasuusatamise muutunud võistlusprogrammist.

Selle taustal, mida suusamehed ettevamistuse nimel teevad, tuli mulle meelde eile Postimehest loetud lugu Eesti vormelilootusest Marko Asmerist, kus ta isa Toivo vastas küsimusele, et millega poeg praegu tegeleb, kui tal võidusõitjana tööd ei ole: "Suurt mitte millegagi."

See võttis sõnatuks. Õige spordimees tegeleb alati vähemalt üldfüüsilise ettevalmistusega ja hoiab toonust. Aga võidusõitja, näete, ei tegele peaaegu mitte millegagi. Ja siis nimetab mõni autoga kihustamist veel spordiks...
******Hommik Laukal, Hiiumaa. 6. august 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: GO Reisiajakirja värske number. Avaldatud Villu Zirnaski loal.
Foto 2: Vegard Ulvang 2003. aastal Otepääl. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees/Scanpix
Voto 3: Väike test: kui hästi tunnete suusatajaid ja suusatamist? Ehk kes on kes 2003. aastal enne Saku Suverulli tehtud pildil? Õige vastus (vasakult): Vegard Ulvang, Tiit Pekk, Jochen Behle, Jürg Capol ja Jaak Mae. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees/Scanpix