reede, august 28, 2009

Pullerits: Kelle poolt ei tohi spordis olla?

Spordis on tore see, et saab kõvahäälselt ja kompromissitult olla kellegi poolt ja kellegi vastu, ilma et tolerantsuse diktatuuri alla langevas maailmas vaenulikke süüdistusi kaela sajaks. Või eksin? Vaatame Berliinis lõppenud kergejõustiku MM-võistlusi.

Esiteks, kas polnud meeliülendav, et meeste odaviske võitis norralane Andreas Thorkildsen kuubalase Guillermo Martinezi ja kümnevõistluse ameeriklane Trey Hardee samuti kuubalase Leonel Suárezi ees? Sest miski ei valmista mulle rohkem heameelt, kui vaba maailma sportlase võit totalitaarse režiimi esindaja üle.

Teiseks, kas polnud rõõmustav, et naiste 3000 meetri takistusjooksu võitis hispaanlanna Marta Domínguez ning aafriklastele jäi parimana vaid pronksmedal? Ja et 20 km käimises suutis nii meeste kui naiste võitja, kumbki Venemaalt, saada jagu ohtlikult kannule astunud hiinlasest? Sest miski ei valmista mulle rohkem heameelt, kui Euroopa sportlase võit muu, eriti Kolmanda maailma esindajate üle.

Kolmandaks, kas polnud erutav, kui Ameerikat esindav Bernard Lagat sai 5000 meetri jooksu lõpusirgel jagu Qatari lipu all võistlevast James Kwalia C’Kuruist, olgugi et mõlemad on pärit hoopis Keeniast? Ja et Bahreini värve kaitsev Youssef Saad Kamel, veel üks Keenia päritolu jooksumees, kes võitis 1500 meetrit, jäi 800 meetri distantsil alles kolmandaks. Sest miski ei valmista mulle rohkem heameelt, kui mitte-Araabiamaa sportlane saab jagu Araabiamaa esindajast.

Neljandaks, kas polnud vaimustav, kui Ameerika valgenahaline 400 meetri jooksja Jeremy Wariner suutis finaalis kuue mustanahalisega konkureerides võidelda välja hõbemedali ning tema venelannast ametiõde Antonina Krivošapka jaksas finaalis sama paljude tumedanahalistega mõõtu võttes saavutada pronksmedali? Sest miski ei valmista mulle rohkem heameelt, kui valge sportlase suutlikkus mustade vastu jooksurajal.

Ja viiendaks, kas polnud imeliselt närvekõditav tunne, kui Gerd Kanter ja Ksenija Balta üritasid Berliinis maailma paremikuga võimeid võrreldes medalit püüda? Vaevalt valmistab miski kellelegi lugejaist rohkem heameelt, kui Eesti sportlase jõudmine pjedestaalile. Ja miski suuremat pettumust, kui tema loodetust tagasihoidlikum tulemus.

Aga vaatame veel kord, kui ohutu on olla valjuhäälselt kellegi poolt. Ilmselt leidub neid, kes peavad esimesel juhul mind imperialistiks ja teisel juhul kultuuriliseks šovinistiks, kolmandal juhul islamofoobiks ja neljandal juhul, mõistagi, rassistiks. Aga vaevalt leidub kedagi, kes kuulutaks mind viiendal juhul natsionalistiks.

Siin peitubki asja tuum, seejuures paradoksaalne. Spordis on loogiline ja ootuspärane olla selle poolt, kellega end samastad. Seepärast lehvitavadki eestlased lippe eestlastele ja lätlased lätlastele. Igaüks ihkab ju omade võitu.

Aga nii, nagu osa spordisõbra identiteedist on tema rahvus, on seda ka tema usuline ja kultuuritaust, kontinentaalne kuuluvustunne ja samuti nahavärv. Kui kuulutada taunitavaks ja tabuks näiteks ühise kultuuriruumi jagamisest lähtuv poolehoid, tuleks järelikult hukka mõista ka rahvuspõhine kaasaelamine. Ja teha lõpp võitjate lipuga triumfeerimisele ning autasustamisel hümni mängimisele, mis oleks tõlgendatav kui riiklik-rahvuslik-kultuuriline lõhestamine ja vastandamine.

Samas, arvestades, kui palju võistleb eri riikide lipu all eri päritolu sportlasi, kas pole see suurepärane näide multikultuursest segunemisest, mis maailmas lõhestamistele ja vastandamistele viimaks lõpu teeb?

Meeste kolmikhüppe kaks esimest Phillips Idowu ja Nelson Évora on pärit vastavalt Nigeeriast ja Côte d’Ivoire’ist, kuid üks esindab Inglismaad ja teine Portugali. Naiste 1500 meetri jooksu võitja Maryam Yusuf Jamal on pärit Etioopiast, kuid esindab Bahreini. Ta muutis isegi sünnijärgse nime Zenebech Tola araabiapäraseks, kuid jäi siiski kristlaseks. Tee siis vahet ja võta kinni, kes on kes!

Kas pole seega paradoksaalne, et riigid, enamasti vägivaldsel teel tekkinud moodustised, kujunevad spordis sedasi globaalse vendluse edendajaiks – kultuuriliste ja usuliste, rassiliste ja rahvuslike vahede kaotajaks?
***
Selle tänases Tartu Postimehes ilmunud kolumni lõpp vajub ära, eks? Oleks pidanud teravam olema, on ju? Mõtlesingi, et teen äkilisema, aga kas on ikka ilmtingimata vaja igasuguste tobe-vasakpoolsete (vt Iivi Masso eilne kolumn ELPis nende kohta, väga väärt lugemine!) meelepaha ja vihavaenu endale tõmmata? Olgu neil ka mu kolumni lugedes üks parem päev, et ei pea vihast vahutama hakkama.
******Käina laht Hiiumaa ja Kassari vahel. 27. juuni 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Meeste 800 meetri jooksu lõpplahendus Berliinis kergerjõustiku MM-võistlustel. Paremal kukkumas võitja Mbulaeni Mulaudzi LAVist, vasakul teiseks tulnud Alfred Kirwa Yego Keeniast ja nende vahel kolmanda koha saanud Bahreini esindaja Yusuf Saad Kamel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Antonina Krivošapka Venemaalt (paremal) sai Berliini MMil 400 meetri jooksus ameeriklanna Shanya Richardsi (keskel) ja Jamaika esindaja Shericka Williamsi järel kolmanda koha. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Ksenija Balta hüppamas kaugust Berliini MMil. Foto autor: Reuters/Scanpix

11 Kommentaarid:

At 23:15, Anonymous Taavi said...

Kaks täpsustust. Nelson Évora on tõepoolest sündinud Côte d'Ivoire's, aga pärit on mees pigem Cape Verdest, kust tema vanemad maakeeli Elevandiluurannikule kolisid. Kuni 18-aastaseks saamiseni esindaski Évora Cape Verdet.

Lisaks on ühe pildiallkirja juurde kirjutatud nimi Shanya Richards. See USA jooksuneiu on ikka Sanya Richards.

Huvitav lugemine, aga lohakusvigu ei maksaks sisse lasta.

 
At 23:46, Anonymous Anonüümne said...

Lõpp läks tõesti nii käest ära, et ma enam seda ei suutnud lugeda ;( Tundub, et sul on veel säilinud võime selle kohta, mis pakub lugejale miskit huvi ja mis mitte :)

 
At 00:09, Anonymous Anonüümne said...

Kaks lauset, üks järeldus. Spordis on loogiline ja ootuspärane olla selle poolt, kellega end samastad. 20 km käimises suutis nii meeste kui naiste võitja, kumbki Venemaalt, saada jagu.... Vene kaart jälle käigus.

Mõni aeg tagasi kõlas siin selgitus, et Timo Palo juttude laadis tekstid ei müü, seetõttu ei saa nauditava ülesehitusega lugusid kirjutada. Mind üllatab, et sellised faktivigadega paskvillid on Postimehe veergudel oodatud.

 
At 13:33, Blogger Madis said...

Aga seda ju rahvas ise tahab. Seepi, seksi ja tsirkust :-D

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

Oma maa sportlastele kaasaelamine on loomulik. Samas ei saa kellelegi keelata sportlastele kaasa elamast muude tunnuste põhjal, mida PP siin loetleb. Mulle tunduvad aga sellised kaasaelamise lähtekohad väiklased ja kitsarinnalised. Minuarust paelub tõelist spordisõpra hoopis muu, kui see, kelle poolt olla ja millepärast olla. Pigem head tulemused, rekordid, eneseületused, dramaatika. Ei saa eitada, et mõned sportlased on sümpaatsemad kui teised. Samas on normaalne kui sümpaatia ei põhine pelgalt välistel tunnustel, sarnasel kultuurilisel ja usulisel tagapõhjal vms.-l, vaid pigem üldinimlikel väärtustel ja aspektidel nagu ausus, hoolimine, sõbralikkus, suhtlemine jms. Näiteks minu, ja ma arvan, et paljude jaoks on väga sümpaatne sportlane Usain Bolt, vaatamata sellele, et ta on mustanahaline, pärit teisest maailmajaost ja kultuuriruumist jne., sest tal on hea huumorisoon, ta on vahetu ja vaba jne.
Põhjused, mis poolehoidu määravad, väljendab päris hästi pöidlahoidja väärtushinnanguid ja hoiakuid.

Mis puutub PP sportlastele pöidlahoidmise geograafilisse ja kultuuriloolisse momenti, siis kas Venemaa kuulub ikka Euroopasse? Minuarust ei liigitata Venemaad õieti ühtegi maailmajakku. Ehk ongi a la Ameerikad, Aafrika, Austraalia, Euroopa ja Venemaa.
Pealgi, kuivõrd Venemaa on ikka olemuslikult sümpaatsem riik kui Hiina või Kuuba? Kuidas saavad ühele ajakirjanikule, kelle sümpaatiad baseeruvad etnilistel, geograafilistel, kultuurilistel, usulistel jms. momentidel, olla sümpaatsemad riigi, mis takistab ajakirjandusvabadust, kiusab süstemaatiliselt taga ajakirjanikke ja mõrvab neid, sportlased teiste riikide sportlastest?

Mõtlen, et kas sümpaatiad-antipaadiad spordis pole soetud ennekõike vahelduvusega? Ehk kui ühel alal domineerivad pikal ja pidevalt ühe riigi või piirkonna sportlased, siis muu maailm pigem tervitab mujalt pärit uusi võitjaid. See on ju ka suusatamises nii. Kui igal võistlusel on on aastast-aastasse 10 esimest norrakad, tahaks vägagi näha eesotsas teiste riikide sportlaseid.
Skiwaffe

 
At 10:29, Anonymous Anonüümne said...

Teravate elamuste otsijatel soovitan silme ette manada järgmine pilt. On 1. augusti õhtupoolik, Priit Pullerits peesitab Hiiumaal ja mängib Lauri Leesiga pokkerit. Järsku läbib Priitu lõikav valu kannast kuni otsmikuni. Ruttu kõne füsiole ja spetsialistil pole diagnoosi raske panna. Agooniat põhjustas asjaolu, et Richard Pulst tuli samal ajal 100 m jooksus Eesti meistriks. Mõistate? Mustanahaline 17-aastane noormees on meie vabariigi kiireim mees. Ja teie veel imestate, miks meil nii palju suitsiide on...

 
At 20:57, Blogger Priit Pullerits said...

Nende Venemaa näidete kasutamine oli hädavariant, sest raske oli leida alasid, kus eurooplased oleks kolmanda maailma esindajaile vastu saanud.

Venemaa tõesti ei kuulu ELi, aga spordis on Venemaa läbi ja lõhki Euroopa, kahjuks, sest osaleb ju kõigil alades Euroopa meistrivõistlustel, mitte Aasia meistrivõistlustel. Eestigi on ju Venemaa vastu Euroopa alagruppides jalgpalli mänginud.

 
At 09:06, Blogger Unknown said...

mont blanc pens
coach
los angeles clippers
longchamp outlet
chiefs jersey
ralph lauren
louis vuitton pas cher
coach handbags
michael kors outlet clearance
los angeles lakers jerseys
miami heat jersey

 
At 22:49, Blogger rehabgad1 said...


Good write-up. I definitely love this site. Keep it up
http://prokr111.pen.io/
https://prokr123.snappages.site/
http://prokr123.over-blog.com/
http://l-ibda3.net/

 
At 11:22, Blogger Unknown said...

zzzzz2018.6.22
ecco shoes
longchamp bags
adidas ultra boost
ralph lauren uk
longchamp handbags
oakley sunglasses
pandora charms
reebok shoes
canada goose outlet
hermes belts

 
At 05:15, Blogger jeje said...

Former une équipe baskets nike virtuelle multiculturelle peut aider la société Nike à exploiter le marché émergent en introduisant Nike Air Max Command Femme des articles exceptionnels dans différents pays, comme des chaussures nike blazers soldes bon marché spécifiquement pour le Brésil (Fischlmayr & Lahteenmaki (2005).) Comparée air jordan 5 ebay à une équipe centrale, une équipe virtuelle multiculturelle est devenue asics gel lyte 3 blanche pas cher moins chère. Si un problème au pied ou très adidas zx flux homme ocean lombaire se produit dans votre vie, vous devez réagir positivement. Mieux vaut air jordan 3 femme rouge acheter une fois de haute qualité, et laisser les complications aux air jordan 13 retro homme autres.

 

Postita kommentaar

<< Esileht