Pullerits: Kas Veerpalul on hingamisega probleeme?
Käin ühe tuntud füsioterapeudi juures oma traumeeritud vasakut jalga turgutamas ning viimatisel seansil küsisin, kas tema käe all on lebanud ka kuulsaid sportlasi, sest minu arvamist mööda on ta ikkagi Eestis omal alal tipp. Ta mainis, et näiteks Andrus Veerpalu on käinud, aga mitte lihasprobleemiga, vaid hoopis hingamise küsimusega.Hingamise küsimusega? Kõlab intrigeerivalt.
Mu füsioterapeut rääkis, et kui ta oli Veerpalult pärinud, mis moodi too hingab, saanud vastuseks, et nagu jumal juhatab (mitte tsitaat!). Siis seletas nimelt, et see pole sugugi ükskõik, kuidas võistluse ajal hingata.
Olen ise ka sellele küsimusele mõelnud. Näiteks, kui kopsumaht ei ole kõige suurem, kas seda saab siis kompenseerida sagedasema hingamisega, sest võiks ju olla loogiline, et mida rohkem hapnikku kopsudesse ahmid, seda rohkem on südamel võimalik seda verre laiali kanda? Aga nii päris ikka ei ole. Mu füsioterapeut arutles, et seda loogikat pidi võiks ju jõuda järelduseni, et hapniku omastamise võime võiks oleneda ka suu suurusest. Mille kohta jäi mul vaid lisada, et sel juhul oleks Julia Robertsil küll teiste ees suur eelis.
Aga Veerpalu eelis on nüüd loodetavasti see, et ta teab tänu mu füsioterapeudile, kuidas tuleb õigesti hingata. Siit leiab ta loodetavasti järjekordsed 0,2 protsenti, mis aitavad Vancouveri olümpial tulemust parandada. Panin väärt nõu ka endale kõrva taha. Näiteks mis moodi enne tõusule minekut kopsud ette valmistada, et üles rühkides kergem oleks. Hea meelega jagaks seda teadmist siin ka teistel
e, aga vaadake, asi on selles, et kui ma oma füsioterapeudi ekspertteadmisi siin laialt levitama hakkan, siis mu usaldus tema silmis küll kaob ja vaevalt et ma siis enam midagi uut ja kasulikku kuulen.Eile tuli üksjagu nõutuks tegev uudis, et Ženja Dementjev jäi veredopinguga vahele (nagu ka Julija Tšepalova) ja oli seejärel otsustanud suusatamisest loobuda. Dementjev, nii palju kui mina teda tundsin, oli lihtsa vene hingega poiss. Kolm aastat tagasi enne Saku Suverulli käisin teda (ja Vassili Rotševit) Otepääl intervjueerimas, ta kutsus enda tuppa ja rääkis lahkelt kõigest, mida aga teada tahtsin. Pärast sai vaat et lausa sõbraks. Tol aastal jättis ta haigusevimma tõttu osa Suverullist kaasa tegemata ja vaatas võistlust raja äärest; ajasime seal siis niisama juttu. Ei mingit staaritsemist, et mina olen olümpiakuld ja -hõbe, kes sina selline oled. Ma ei tea, kas ta mäletas seda, aga olin Torino olümpia pressikonverentsil pärast tema teis
t kohta 50 km suusatamises vist vaat et ainus, kes tema käest üldse midagi küsis. Ehk talle tähelepanu osutas. (Teisi huvitas ainult võitja Giorgio Di Centa.) Äkki tuli see detail tal minuga seoses siiski meelde ning sellest ka tema sõbralikkus ja vastutulelikkus?Tšepalova on teisest puust. Kui ta pärast esimese lapse sündi suurde sporti tagasi tuli ja ma teda Otepääl nägin ning küsisin, kas tohin talle mõned küsimused esitada, vaatas ta üsna tõrjuvalt otsa ja keeldus.
Mis puutub sportliku arengu reservide avastamisse, siis lõppenud Berliini MM kergejõustikus tekitas mu kunagise paremuselt teise ala ehk 400 meetri jooksu teemal ühe mõtte. Kevadel tegin loo Eesti naiste selle ala esinumbrist 22-aastasest Maris Mägist (see lugu ilmus ka siin blogis), kelle areng on juba mitmeks aastaks 53 sekundi piirile toppama jäänud. Berliinis võitis sel alal pronksi omapärase
nimega venelanna Antonina Krivošapka. Omapärane on olnud ka tema tulemuste paranemine. Mägist vähem kui kuu aega vanem Krivošapka võitis 2003. aastal noorte MMil 400 meetris hõbemedali 53,54ga. Mägi jooksis tol aastal 55,45ga, kuid viis järgmisel aastal oma rekordi 53,69-le. Krivošapka ei parandanud oma tulemusi kuni 2006. aastani ning viis alles 2007. ja 2008. aastal oma tullemusi pisut edasi, 52,32 ja 51,24 sekundini. Siiski, mitte just eriti suur edasiminek. Sisuliselt tammus ta samamoodi paigal, nagu on tammunud Mägi. Aga möödunud talvel viis Krivošapka sisetingimustes oma margi 50,55ni ja Venemaa meistrivõistlustel juba 49,29ni ning võitis Berliinis pronksi nii individuaalselt kui teatejooksus. Kusjuures ta pole sugugi seesugune lihasmägi, nagu enamik ta konkurente, vaid kleenuke nagu Mägigi.Järeldus? Selle asemel, et siin Eestis pusida ja ponnistada, tuleks arengus seisma jäänud Mägi saata Venemaale koos Krivošapkaga harjutama.
******
Kaleste rand Hiiumaal Kõpu poolsaarel. 26. juuni 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu viimasel Suverulli võistlusel Otepääl. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jevgeni Dementjev (vasakul) ja Vassili Rotšev 2006. aastal enne Saku Suverulli Otepääl. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Jevgeni Dementjev (nr 13) võidab Torino olümpial suusavahetusega sõidu. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Venelanna Antonina Krivošapka, Berliini MM-võistluste pronksmedalivõitja 400 meetri jooksus. Foto autor: AFP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 07:59
kommentaare: 33
33 Kommentaarid:
Miks kuulutad siin, et "Sinu" füsioterapeut on kitsarinnaline tüüp kes teistega oma teadmisi jagada ei taha?
Või on see mingi vähestele pühendatud salateadus?
Saladus saladuseks, aga kess see füsioterapeut on? Hea meelega täiendaks ka enda hingamisalaseid teadmisi.
Kui järgmine kord tema juurde lähed siis küsi järgi, et kas võid teadmisi jagada. Lihtne.
Kuidas jalg muidu on, õnestub ilma lõikamata terveks ravida?
Kuulge-kuulge - ma olen peaaegu et harjunud (kuigi mitte päris), et sõimatakse mind (võtan seda tegelikult paratamatusena), aga minu füsioterapeudile ärge küll kallale tungige. Ma käin tema juures eraisikuna eraviisilist ravi saamas, mitte ajakirjanikuna. Ajakirjanik ei saa eraasju tööasjadega sassi ajada. Ega teie ju ka hakka avalikult kuulutama, et näe, olin Jaak Aaviksooga saunas ja ta rääkis, kuidas tegelikult nii ja naa... Sama siin.
Tarvo, jalaga on nii, et enam sellele ei mõtle, s.t elutegevuses tunda ei anna. Aga mu elutegevus ei hõlma ka jooksmist, nii et raske öelda, mis seis tegelikult on. Ravi jätkub. Täna kell 17.
loomulikult ei tohi siin seda saladust välja rääkida, mida füsio AV-le tõusueelse hingamise kohta õpetas. Mae ja Rehemaa loevad seda blogi, saavad samuti imenõksu teada ja meie Andrus ei võidagi Vancouveris.
Pole seal imenõkse, eks varsti keegi kirjutab siia need nõksud ära
Imenõks on see, et enne tõusu tuleb kiiremini hingata ja veri hapnikuga üleküllastada, siis läheb tõusu võtmine suisa märkamatult.
Kui ma ühiskondlikus saunas Aaviksooga leili viskaksin ja ta seal oma verbaalset kõhulahtisust põeks, siis mina kükk ei jätaks Jaagu juttu ainult enda teada, ükskõik kas viimase jutus siis oleks iva sees või puuduks see sootuks. Iseasi kui ta mind personaalselt eraseltskonna sauna kutsuks, siis austusest kutsuja vastu ma tema jutust loomulikult ei räägiks, kui aga kutsuks kolmas isik siis räägiks ikka, vot nõnda palju siis "naised saunas rääkisid" juttudest.
kle eelmine, kas PP terapeut on naine vä?
Näha kohe, et 00:17 ei tea ajakirjanduse põhitõdedest ega allikatega suhtlemisest mitte midagi. Kui toimida nõnda, nagu ta kirjeldab, kas kujutate ette, milline paranoiline ühiskond siis tekib?
Lühidalt: iga inimene, keda meedias tsiteeritakse, peab teadma, et ta on rääkinud info avaldajaga (ajakirjanikuga), samuti peab olema talle selgeks tehtud, mis tarvis infot kogutakse. (Ehk: kedagi ei tohi tema teadmata tagaselja nimeliselt tsiteerida.) Siin pole vahet, kas see on ühiskondlik saun või eraviisiline saunapidu, võõrustaja või kellegi kolmanda juures.
Ma olen absoluutselt nõus, et ma ei tea spordist kaugeltki kõike, aga ma olen absoluutselt veendunud, et meedia käitumise ja toimimise põhimõtetest tean ma siin rohkem kui keegi teine.
well, mulle on mõned ajakirjanikud küll kärna keeranud ja seetõttu tuleb minu poolt kirjeldatud käitumistava pidada vabas Eestis tüüpiliseks. Paistab, et PP on viimane mohikaanlane, kes veel miskeid põhimõtteid järgib.
0:17
PS.
Mul pole aimu ka kas PP füsioterapeut on mees või naine. Naiste juures ma ise ei käiks, sest neil on käed liiga pehmed. Isegi kõige kangem naine kes üritas mulle muljet avaldada oma käte tugevusega jäi minu hinnangul oma ametis tavapärase meesterahva tasemele. Kätega silitamine käib rohkem psühhoteraapia ja erootika valdkonda ;)
Eeldaks, et füsioterapeut kui inimeste hädasid raviv isik jätab oma patsientide nimed enda teada ega pläkutaks neid esimesele ettejuhtuvale. Praegu jääb mulje, et käid naiste juuksuris, mitte füsioterapeudi juures.
Ain
Oma põhimõtteid rakendad Sa küll väga valikuliselt. Füsiterapeudi patsiendi (Veerpalu) nime avaldamine pole Sinu arust mingi probleem (kas ta selleks loa andis?). Küll ei tohi Su arust avaldada eravestluses käsitletud avalikku infot, mida see hingamise värk ju on.
Paar talve tagasi oli Sinu poolt analoogne "eelise andva nipi varjamine" suusatamise paaristõugete osas.
inimene on jõudnud eluetappi, kus tunneb vajadust ennast huvitaks teha. kogu taust. inimene on pullerits.
Oh sind pühalihtsameelset Priit!! "Sinu treener,sinu füsioterapeut jne,jne" . Lugesin ja imestasin ,et kuidas tohib füsioterapeut seletada oma teistest patsientidest ja nende probleemidest?? Kardan ,et PP ei saanud taas millestki aru ja toimus lihtsalt arutelu teemal hingamise efektiivsus.Spetsialist oli kuskilt kuulnud nt. Veerpalu spetsiifikat ja rääkis sellest PP-le. Kui sa Priit just Lauri Rannamaa juures ei käi ,siis arvan ,et AV iga füsioterapeudi juures ka ei kola. Seega taas üks PP üllitis ,kus teema seosetult kokku klopsitud!
Teadmiseks: minu füsioterapeut on mees mis mees, mitte naine.
Teiseks: Veerpalu polnud tema patsient, vaid ta lihtsalt konsulteeris Veerpalu. Valesti hingamine pole mingi sensitiivne teave ega tervisehäda, mida luba küsimata kirjeldada ei tohi; see on samasugune sportlik viga nagu paaristõuketööl vale käte asend.
Veel üks täpsustus: ei, ma ei käi Lauri Rannama (mitte Rannamaa!) juures. Ja ma ei ole ka kuulnud, et Lauri oleks mingi hingamise asjatundja.
Minu füsioterapeut pole niisama füsioterapeut. Ta teeb kõvasti enda kallal tööd, näiteks käis just väljamaal erialaselt ja soetas sealt paksu ja kalli anatoomiapiibli, millega käis kaasas väga põnev CD, mille peal ta näitas värvikalt ja liikuvalt ja koos helidega, kuidas minu kannaprobleem ulatub üle selja otsmikuni välja. Nii et kui te arvate, et ma mingite naljategelaste juures käin, siis küll eksite. Kui juba nõu küsida, siis ainult vabariigi parimatelt.
Oleks leppinud parem teadmisega, et suusataja X ei hinga hästi. See suht isklik asi ikkagi. Ei saa öelda, et samaväärne kui uisutehnika. Samamoodi võiks kusagilt teada saada, et Jaak Mael kipitab kustes enne 50 km starti või et Rehemaa hakkab kõvasti peeretama, kui õiget spordijooki ei saa.
Aga tulles tagasi teema juurde, siis Mick Jagger paneks Bjordalenile pika puuga ära. Lisaks kütavad väikese kopsumahuga tüübid suuremate lõõtsade eest ka minema. Loeb ikkagi lihase verevahetuse võimsusest ja ökonoomsusest.
Hingamisest veelkord. Kuda siis talvel hingamine käib? Kui panen täisvõimsusega plagama ja ajan lõõtsa korralikult tööle kaheks tunniks, siis on nädal aega bronhid haiged. Mida siin enam hingamisega reguleerida? Mitte miski nipiga ei saa ma kiiremini sõita ilma kõvasti hingamata. Ainuke võimalus on nina ja suu kaudu korraga sissehingata ja nina kinniteipida, et see ära ei külmuks isegi suht sooja ilmaga. Annab veel reguleerida sisse ja väljahingamise kiirust ning hingetõmbe pausi, kuid kiire hingamine mõjub laastavalt kurgu tervisele. Dämn harrastussportlasel ei ole mõtet tervisega mängida ja tuleb leppida ikka tervisliku hingamisega. Medalinõudlejatest on ses osas ikka väga kahju, sellisest terviselõhkumisest talvel ilma korraliku meditsiinilse sekkumiseta jagu ei saa.
1) olen tohtiga nõus - PP kannaprobleem ulatub üle selja otsmikuni välja
2) terminoloogia on võõristav. üldiselt peetakse füsioterapeudiks inimest, kes aitab patsiendil taastada või säilitada mingit häirunud tegevusvõimet. nüüd loen, et PP tuttava füsioterapeudi "käe all lebas" Veerpalu. sai hinmgamisalaseid nõuandeid, aga hingamine Veerpalul tegelt häiritud polnud. üljuhul peab rahvas neid "füsioterapeute", kes ravivad seinast seina ehk kõiki haigusi reumast astmani pigem posijateks.
Ei, minu füsio ei ole ka posija, vaid väga nõudlik enese arendaja, kes selleks tolle kalli anatoomiapiibli väljamaalt tõigi, et ennast uuemate asjadega kurssi viia. On ikka tublisid inimesi!
Nii, lugesin lugu ja kommentaare.
Kui lugu ise ongi vahest lahjem ja pigem imetud ja uhkustav ("ha-haa, tean üht asja, mida te ei tea, aga ma ei ütle mis see on"), siis kommentaarium on kujunenud väärtuseks omaette. Mõni komm on ikka eriti andekas. Sain head lõuatäied naerda.
Skiwaffe
Tõenäoliselt on see hingamise teema kehakultuurlaste jaoks selge nagu ABC või 1X1. Seega Jarek või keegi teine võiks siin selle asja puust ja punaselt ära rääkida ning lool oleks kõigi jaoks rahuldav õnnelik lõpp.
Erki
Aga näete, ei taha keegi anonüümikutest ka seda nippi teistele avaldada. Hea on ju kisada, et Pullerits on selline salatseja. Mis siin salatseda?! Tahtsin vaid teada, kas kõik teavad seda, mida mina alles nüüd (ja Veerpalu ka) teada sain. Asi selles, et tuleb paarkümmend meetrit enne tõusule minekut viis-kuus korda kõvasti ja kiiresti ja sügavalt sisse-välja hingata. Case closed.
Oi Priit , kas sa siis kõiki anonüümikute komme ei lugenudki läbi? See jutt oli ju ära öeldud 00:17 poolt, tõsi teiste sõnadega. Ai pealiskaudsust küll! Aga nüüd räägi meile talvel hingamisest lähemalt.
PP teeb odava populaaruse saavutamiseks AV'le ja Matile minu arvates liiga. Seam asja rääkis Mati mulle juba 10 a tagasi. Seni kuni pole AV kinnitust selle teadmatuse kohta, võib lugeda värki blufiks.
Hingamine on üldiselt reflektoorne tegevus. Mida rohkem süsihappegaasi verre kuhjub, seda kiiremaks hingamine muutub. Kui võistlustel 100 % pingutada siis on üsna keeruline oma hingamist muuta, sest organism püüab võimalikult kiirelt ja ökonoomselt tekkinud co2 vabaneda. See toimub alateadlikult, seetõttu veerpalu ka ilmselt ütles, et hingab kuidas juhtub - sellele on tahtlikult keeruline tähelepanu pöörata (loe muuta). Laskumistel ehk mõnevõrra küll. Kui teostada lühiajaliselt võistlustel tahtlik hüperventilatsioon (ärgem unustagem, et ka hingamislihas väsib), siis järgmisel minutil maksame selle eest ehk hoopis lõivu. Olen ise proovinud erinevaid hingamise sagedusi ja sügavust koormustestil kuid hapniku tarbimist see ei ole mõjutanud.
Jarek
Lisaks veel. Koormustestil väljahingatavas õhus on alati vähemalt 10 % hapnikku, (pole vähemat näitu näinud), tugeval pingutusel 13-14%. Seega, hapnikku, mida omastada peaks kopsudes nagu olema. Küsimus on ikka omastamise võimes.
Jarek
tnx Jarek, asjalik jutt
Super! Pullerits hakkab talvel iga künka all oma "kunstlikku hingamist" tegema. Ajakadu ca 5 sek. Edasi tõusu peal on hingamislihas küps ja jälle ajakadu ca 5 sek. Tänu posijale võidame nüüd Pulleritsu iga tõusuga vähemalt 20 sek. Pole pahaaa.
laskesuusatajatele on hüperventilatsioon teada asi, ainult et mitte enne tõusu, vaid enne laskmist, sest seal on vaja hinge kinni hoida ja nö varutud hapnik kulub siis marjaks ära
This particular trend offers gotten to a whole new degree
on account of involving on-line blog-post services that one could carry out
the way. Because most people take more time on the net, blogs and forums like help them to stop the exploration directly into super speed
Feel free to surf my webpage : Genital Wart Cream
Wondering why My spouse and i never imagined of this?
My page :: http://www.searchgrey.de
zzzzz2018.5.19
kate spade outlet online
canada goose jackets
snapbacks wholesale
canada goose jackets
pandora
ferragamo shoes
pandora
canada goose outlet
ferragamo outlet
air huarache
Postita kommentaar
<< Esileht