Pullerits: Miks autojuhid on rattasportlaste vastu ülbed?
See ei olnud bluff. Eesti esimene BMX-rataste võistlus saab mul tõesti ülehomme läbi viidud. (Vähemasti milleski olen esimene. See lause, muide, tuletab mulle meelde aastat 1995, kui osalesin Newsweeki toimetuses USA kõige kallimate kõrgkoolide ebetabeli koostamisel ja helistasin ma-ei-mäleta-enam-mis-ülikooli, ja saanud teada, kui palju kogu krempel aasta jooksul maksab, ütlesin vastajale, et selle summaga lähete küll esikohale, mille peale too vastaski: "At least we are number one in something." Aga see selleks.) Raja ehitamise eest vastutava Arne Kukiniga on kokku lepitud, samuti SA Tähtvere Puhkepargiga ja Ain Sinikasega Extreme Spordist, kes lubas spetsiaalrattad kohale tuua (millise rattaga keegi sõita tahab, on igaühe enda otsustada), ja loomulikult kõigi võistlejatega.
Täna hommikul helistasin ka lätlasele Arturs Matisonsile, kes kuulub sel alal maailma paremikku, ning ta lubas homme kella kolme paiku rada proovida ja mõned nipid ette näidata (mulle, mitte võistlejaile; et ma vähemasti teoorias tark oleksin).
Ise sain nädalavahetusel siiski nii palju aega, et lasin sugulaspoisil rattaketile õli panna - ja kohe oli minek hoopis teine. Tegin naise Optimaga Jõgeva maanteel 2x30 km maale ja tagasi linna, aega kulus kummalgi otsal paar sekundit üle 58 minuti. Profimad lugejad siin sõidavad muidugi üle 40 km/h, aga minu jaoks on ka pisut rohkem kui 30 km/h üksinda saavutatuna päris korralik tulemus. Täna oli veel organismi salasoppides (sü
dames?) tunda, et olin üle tüki aja pingutanud. Lasin perearstil isegi vererõhku mõõta. Ta ütles, et kõik on absoluutselt normis.Tartu peal on teatud tüübid, kes hirmsalt närvi ajavad. Kui sõidan hommikul tööle ja Jakobi mäest alla tulen, kiirus umbes 45-50 km/h, juhtus täna juba vähemalt neljandat korda viimase kuu jooksul, et Baeri tänavalt keeras auto, mis minust paarkümmend meetrit eespool laskunud teise sõiduki läbi lasi, mulle julmalt ette. See oli hall BMW kabriolett, numbrimärk 439 THD. Selline tunne oli, et põrutaks talle täiega sisse, kui ise vaid haiget ei saaks. Paar nädalat tagasi sõitis mul, kes ma tulin mööda peateed, Tähtveres julmalt kõrvalteelt eest läbi Volvo. Sain taas vihaseks ja mõtlesin, et ei oleks pidanud pidurdama, vaid oleks pidanud talle külje pealt sisse sõitma. (Millegipärast arvan, et süüdi oleks ikkagi tehtud mind, et miks ma kinni ei pidanud ja otsasõitu ei vältinud, kas on nii?)
Aga midagi vist hakkab sell
iste ülburjuhtide vastu muutuma. Risto Mets, Tartu Postimehe veebireporter ütles, et politsei on tal paar korda palunud, et pangu netti üles teade, et otsitakse pealtnägijaid juhtumile, kus rattur on autole mõlgi äsanud ja siis putket teinud. Mets ei ole ühtegi sellist teadet üles pannud. Põhjendus: ju siis autojuhid on oma mõlgi asja eest saanud.Mis te arvate, kuidas ülbeid autojuhte karistada? Ükskord sõitsin ühest sellisest ettekeeranud Volkswagen Golfist Jakobi mäe all mööda, keerasin talle ette, vaatasin üle õla ja koputasin oimu kohale andmaks talle märku, et ta on debiilik ja idioot. Kas ta sellest aru sai? Ohh vaevalt, lasi vaid lõbusalt signaali vastu.
******
Tunnel View, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2009. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Naiste BMX-võistluse finaal Pekingi olümpial. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Kukkumine naiste BMX-võistluse poolfinaalis Pekingi olümpial. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: See ei ole Priit Pullerits, vaid tundmatu rattur Saksamaal Dresdenis. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Kukkumine naiste BMX-võistluse poolfinaalis Pekingi olümpial. Foto autor: AFP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:50
kommentaare: 16
16 Kommentaarid:
Jakobi mäest laskujatele kehtib märk 30 km/h. Muuseas, ka jalgratturitele ("tulen, kiirus umbes 45-50 km/h")!
Mina seletaks autojuhi käitumist nii. Vaatab üles mäele, näeb, et sealt laskub liikleja, kindlasti 30 km/h, nagu peab, ja sõidab välja peateele, kuna selleks manöövriks peaks selliste kiiruste juures aega jätkuma. Ega tema ei tea, et sealt kihutab alla kätega oimukohale vehkiv kõiki seadusi rikkuv (tipp)ajakirjanik.
On ka teine seletus: Oled nii kribu, et jääd autojuhtidele kahe silma vahele. Pane miskit oranži ja vilkuvat selga!
onu Jakob
Osad autojuhid ei pane tõesti tähele, et jalgrattur kiiresti sõidab, nende jaoks aitab eriti võimas sinine LED valgusti
- mitte need nõrgad seasilmad vaid vähemalt 2W sinine proze. Kui autojuhid muidu ei märka teed anda, siis võimas LED tagab nende täieliku tähelepanu ja imestuse, et mis elukas see peateel sellise tulega liigub. Isegi 80% neist autojuhtidest, keda PP siin liigutab ülburite katti liigitab annavad teed. Parem on panna ca 5W LED või 2*2W ja sinu elu on oluliselt turvalisem. Boonusena saad sa siis kimada ka sompus augustivalguses ilma oma elu ohtu panemata. Reegel nr.1 näe ja ole nähav.
20% ülburite vastu aga ei aita muu kui enda alalhoiuinstinkt ja sinu seljataga liikuv sõber politsei.
Pärast enda nähtavaks tegemist avastad aga, et reaalselt kahaneb ohtlike situatsioonide hulk ca korrani kuus, mis tähendab, et enamus autojuhte ikkagi arvestab ratturiga ja on piisavalt tähelepanelikud ratturi suhtes ;)
Tuleb lõpetada partikraatlik-demokraatlik riigikord ja loota, et võimu võtavad mõned karmi käega tüübid. Pole inimest, pole probleemi. Sama ka selle naatud autojuhiga.
Praeguses riigis aitavad ainult suured trahvid või ihunuhtlus, nii metsa on see riik keeratud tartu kamba juhtimisel.
Linnas tasub suhteliselt rahulikult võtta ja mitte suuri kiirusi taga ajada, kui oma tervis kallis on. Üks asi on see, et auto keerab ette, aga mis on veel arusaamatum, hüppavad suvalises kohas pidevalt jalakäijad ette ja teevad napikaid. Paljud lihtsalt ei oska ratturi kiirust hinnata.
Mis kell muidu sinu korraldadav võistlus toimub? Tahaks vaatama tulla.
Vabandust, juba leidsin, et kell kuus toimub...
Priit, Sa ei pea mitte endale oimukohta koputama, vaid autojuhile! Tahad teada, kes on tegelikud mõrtsukad? Otsi autojuhte, kes rooli taga tegelevad muude asjadega, aga mitte auto juhtimisega. Kõige levinum on mobiiltelefoniga rääkimine. Loe tipptunni ajal, kui autod just väga ei veni (umbes 30-45 km/h), keskmiselt mitu juhti 10st auto rooli taga mobiiltelefoni käsitleb. Liigelda oskavad vähesed juhid. Liiklusmärke ei panda tähele. Auto - see on eestlase JUMAL. Sellest otsitakse lohutust oma argimurede jaoks. Miks muidu meil neid kalleid veerejaid nii palju on. Inimese sisemus kisendab sellega väljapoole. Aga vaim on vaevatud. Ja ei leia ta endale sellest lohutust. Ja siis tehakse lisaks muid lollusi.
Jaa. Meie teedel ja tänavaltel motoriseeritud idiootidest puuduest ei ole. Omal küll rohkem kogemusi sellistega rulluisutamisel kui kergliiklustee (KTL) lõikub ja ületab sebraga sõiduteed jms. Samas rulluisus on ju veel seegi häda, et sul pole mingeid arvestatavaid pidureid nagu jalgrattal. Väga tavaline on see, et autojuht kas üldse ei vaatagi tee servas ja KTL toimuvat - et see näiteks suubub kohe-kohe sõiduteega kokku vms. või sõidab, vaatamata sulle lolli näoga otsa vahtimisele, sulle ette.
Aga mis sellistega teha? Usun, et omaltpoolt saab vähemasti niipaljut teha, et talle esiti verbaalselt mõista anda, et nii sõidavad vaid idioodid, ja kui sõita ei oska/liiklust jälgida ei suuda, või mis iganes, siis selliste jaoks on ühistransport. Aga sisuliselt hakkaks vast rohkem muutuma alles siis kui ka ratturite ja rullitajate hulgas liiguks samade vahenditega täieõiguslikud politseipatrullid. No näiteks, et a la 20-st KTL liikuvast ratturist/rullitajast üks on politseinik. See tagaks jobujuhtide tabamise ja karistamise. Siinkohal jääbki mõistetamatuks, miks ühestküljest jubedalt pungestatakse kiirusemõõtmisega kuskil sirgel maanteel, kui teatud raadiojaamade kuulajad saavad nagunii informeeritud teel olevast patrullist, aga ei viida liiklusjärelvalvet teistesse valupunkidesse. Liiklusjärelvalve (sh. ka KTL-il) võiks/saaks ju põhimõtteliselt olla täiesti isemajandav ehk riigile/omavalitsusele 0-kuluga ja trahvide näol pigem raha sisse toov. KTL liiklusjärelvalve saaks korraldada ju ka täielikult ühiskondlikel alusel. Näiteks nii, et Politsei annab soovijatele võimaluse, volitused ja vahendid teostada liiklusjärelvalvet, koostada rikkumisotsuseid jne. Kusjuures tasu saaks vaid jõustunud rikkumisotsustega sisse kasseeritud rahast (n. 15%). See oleks suuresti isereguleeruv süsteem - kui liiklusrikkumiste arv väheneb, väheneb ka sellist järelvalvet teha soovijate hulk ja vastupidi.
Skiwaffe
Muide, maailma tippu kuuluv lätlane Arturs Matisons tuleb täna Tartu BMX-rajale oma oskusi näitama kella 17 ajal.
Ja taevale tänu, paistab, et olen homsele BMX-võistlusele ka arsti saanud. Ortopeed Leho Rips lubas kohale tulla, nii sõitma kui vajadusel teiste haavu lappima.
Muide, maailma tippu kuuluv lätlane Arturs Matisons tuleb täna Tartu BMX-rajale oma oskusi näitama kella 17 ajal.
kle Priit mis sa spämmid ;)
Tubli, Priit, oled vähemalt sellest aru saanud, et ratas on väärt transpordivahend. Juba hakkab tulema;) Ainult tempo on jätkuvalt jube kõrge, endal trennis kipub keskmine ikka 22-23 juurde jääma, rahulik nagu ma olen. Mis puutub aga autojuhtidesse, siis - issanda loomaaed on kirju, seda igal alal. Aga vaikne ja mõistlik selgitustöö annab reeglina suuremat efekti, kui pealehüppamine. Ehk tõepoolest, tehke ennast nähtavaks-kuuldavaks ning eelkõige - käituge ka ise normaalselt, mitte ärge laskuge samale tasemele.
Mind häirivad kõige enam need autojuhid, kes teevad vastu tulles möödasõitu, ootamata kuna rattur möödub.
Ma kaldun arvama, et isegi proffid ei sõida treeningul keskmise kiirusega 40 km/h. Ma arvan, et neil jääb see ka kuskil sinna veits üle 30 km/h . Trenni peaks ikka pulsi järgi tegema, keskmist kiirust taga ajades võib endal väga kergelt liiga teha eriti kui treeningud on pikad.
Igaks juhuks juhin tähelepanu sellele, et kergliiklustee ja sõidutee ristumisel on tavaliselt liiklusmärk 445 (jalg- ja rattatee lõpp), seega ei pruugi ratturile-rullijale õigus jääda, kui ta kergliiklustee ja autotee ristumisel autoga kokku põrkab.
Teine probleem on see, et tihti keeravad autojuhid kõrvalteelt ette ja siis jäävad mökutama, selle asemel et siis talda anda. Autojuhid ei arvesta, et rattapidurid ei ole nii tõhusad, kui autopidurid. Näiteks 40km/h sõitval ratturil kulub oluliselt pikem maa, kui autol pidama saamiseks. Veel napikad möödasõidud, eriti suuremate autodel. Olen 1 kord elus kukkunud nii, et umbes 90km/h sõitev veok napika järel õhukeeriste tõttu.
Postita kommentaar
<< Esileht