Pullerits: Miks suvel suusatamisega liialdada?

Käisin eile, nagu viimasel ajal tavaks saanud, harrastamas taas tüütussporti. (Ja ärge tehke siin nägu, et te ei tea, millest räägin.) Pedaalimine oleks tõesti väga tüütu olnud, kui ma poleks Jõgeva maantee äärsel ja Raadi kergliiklusrajal näinud kokku kaheksat rullsuusatajat. See ei ole normaalne. Kohe seletan, miks.

Kui jätta elukutselised suusatajad arvestusest välja - ja minu silma järgi polnud eile kohatud küll mingid professionaalid -, siis on suvi paslik kõigeks muuks, olgu või tüütusspordiks, ainult mitte rullsuusatamiseks. Sest see, kes vähegi sügisel-talvel korralikku suusatrenni teinud, teab hästi, et niipea, kui talve hari mööda saab (ja see möödub enamasti Tartu maratoniga, mille järel aga jagub korralikku talve korral lumikatet veel tervelt poolteist kuud), tikub võimust võtma tüdimus ja vaimne kurnatus. Suusatamist saab lihtsalt liiga pikalt liiga palju. Vähemasti mina tundsin küll eelmise talihooaja teisel poolel - ja väidan, et need, kes sama ei tundunud või seda ei tunnusta, tegelevad suurejoonelise enesepettusega -, et kihk ja hoog pole enam sama särtsakad nagu talve hakul.

Aga kujutage nüüd ette, milline tüdimus võib juba talve hakuks saabuda, kui hakata suusatama südasuvel.

Parem tõesti sõita kas või rattaga. Eelmine nädal tuli mul sadulas treeningaega 7:25, millest rohkem on sel kevadsuvel kogunenud vaid Tartu rattaralli nädalal - 7:50. Palju suurem erinevus on kilometraažis: lõppenud nädalal oli see näitaja 196, Tartu rattaralli nädalal 268,5. Vaat siis, mis vahe tekitavad võistlusolukord ja korralik võidusõiduratas.

Ent rullsuusatamine - tänan, ei! Ennemini võiks isegi ujuda. Ja üleüldse võiks Tartu nelikürituse korraldajad planeerida, et kahest rattasõidust jätta arvesse vaid üks ning teine asendada hoopis teistsuguse vastupidavusalaga, ujumisega. Mitte et ma ujumises äss oleksin - väga kaugel sellest, ma ei lähe basseinis kuidagi edasi nagu kuuldavasti Kaspar Kokkki (nii ta mulle kunagi avaldas), aga vähemasti leiaks siis motivatsiooni ettevalmistust ühe ala võrra mitmekesistada. (Lisaks pidi vesi karastama, mida ei ole keegi väitnud ühegi teise vastupidavusala kohta.)

Nelikürituse korraldajate võimalikud vastuväited, et ujumist ei saa kavva võtta, sest on raske tagada, et mõni osalejaist ära ei upu, ei pea lihtsalt vett. Panen siia juurde kaks pilti massiujumisest Šveitsis Zürichis, kus üle sealse järve ujus 1800 inimest, mis näitab, et saab küll läbi viia ujumises rahvaspordivõistlust. Ja nagunii on Tartu nelikürituse alade puhul võistlusjuhendis klausel, et osalemine omal riisikol. Sama klausli saab panna ka ujumisvõistluse juhendisse ja probleem lahendatud. Või pole?
******El Capitan, Merced River and Cathedral Rocks, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Eesti koondise rullsuusataja mullu septembris Tehvandi rajal. Kes teab, kes see on? Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Massiujumine üle Zürichi järve Šveitsis, osalejaid 1800. Fotode autor: Reuters/Scanpix