Pullerits: Kuidas saada maailmatasemel treeningtingimused?
Kümmekond päeva tagasi Kanadast koju naasnud Indrek Kelk, klubi Tartu Maraton juht, lõi Tartu laululava aluses kontoris lauale kaugelt kaasa võetud kaardi ja teatas: «Siit võiks Tartu-sugune linn õppida küll.» Õppida seda, viitas Kelk Kanada pealinna Ottawa külje all jõe kaldal asuva Gatineau linna kaardile, kuidas kasutada looduse võimalusi, et parandada linlaste sportimise tingimusi.
Mitte et Tartu linnaisad selle peale üldse ei mõtleks. Mõtlevad küll. Ja sugugi mitte väikselt. Tartu linnavalitsus on nimelt andnud teada kavatsusest kujundada Tähtvere dendropargist, ühest mu peamisest treeningkohast, suur spordi- ja vabaajakeskus.
Gatineau’s Worldloppeti aastaüritusel käinud Kelk ei varjanud vaimutust, mida ta Kanadas nägi ja koges. Kümnete kilomeetrite pikkuses jõe-äärseid rattateid. Hiiglaslik park asfalteeritud radadega, mis suvel on ratturite ja rulluisutajate ning talvel suusatajate päralt. Mitme kilomeetri pikkune kanal, kuhu külmaga rajatakse uisurada.
Selleks, et Tähtvere dendropargist kujuneks samalaadne arvestatav spordi- ja vabaajakeskus, palusin Tartu Postimehe palvel teha viiel harrastussportlasel, kes sealkandis harjutamas käivad, ettepanekuid, mida laululava ja maaülikooli ning Emajõe vahelisele alale rajada ja kuidas kõike teha. Et tulemus saaks selline, mis poleks pelgalt kabinettides sündinud, vaid arvestaks ikkagi harrastajate huve.
Niisiis, harrastajate ettepanekud:
Janek Bahovski (28), Sangaste lossi ehituse projektijuht, harrastab suusatamist, rulluisutamist, jooksmist ning triatloni ja duatloni (nii suvel kui talvel), peab Tähtvere spordiparki ja dendroparki teiseks koduks.
1. Rajada 2,5-3 km pikkune rulluisuring, nagu on Tallinnas Lillepi pargis.
2. Ehitada talveks jääkeegli rada, nagu on tehtud Pärnusse.
3. Valmistada radade lähedusse katusealune, kuhu saab sportima minnes asju riputada ja mille all saab pärast pingil riideid vahetada.
Jaak Arold (49), Tartu Ülikooli keemiaõppejõud, harrastab rattasõitu ja suusatamist, käib talvel spordi- ja dendropargis suusatamas ning kahtlaste ilmadega spordipargi ovaalil rattaga sõitmas.
1. Pikendada asfalteeritud rada kilomeetri jagu dendroparki, nii et sinna sisse jääks ka üks tõus ja laskumine.
2. Rajada parkla juurde katusega tuulevari, kus saaks tuulise ilmaga riideid vahetada
3. Võimaldada Maaülikooli valmivas spordihoones mõõduka tasu eest duši all käia, et ei peaks pesemise eest spordiklubi täishinda maksma.
Teet Jagomägi (39), ASi Regio juhatuse esimees, harrastab suusatamist ja purilendu, teeb hooaja jooksul dendropargis umbes 500 km suusaimitatsiooni, treenib spordi- ja dendropargis suusatamist.
1. Teha korda imitatsioonirada, nii et sinna ei tekiks märja ilmaga kohti, mida pole võimalik kuiva jalaga läbida.
2. Laiendada spordipargi ovaali hakkepuiduga kaetud rajaääre võrra, et tekitada ovaalil ohutumaks möödumiseks lisaruumi.
3. Rajada dendroparki kõva pinnasega 5 km pikkune treeningring.
Indrek Kelk (40), Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees, harrastab suusatamist ja rattasõitu, sügisel ja talvel veedab poole treeningajast spordi- ja dendropargis.
1. Rajada dendropargi suusaradadele püsivamad vähemalt neli meetrit laiad põhjad, mis on kaetud kas saepuru, hakkepuidu või muruga, aga miks mitte asfaldiga.
2. Parditiigi juurde rajada paadisadam, kust saaks kanuu või süstaga Emajõele sõitma minna.
3. Dendropargi nõlvale rajada lumelauarada.
Kunnar Karu (27), Klubi Tartu Maraton projektijuht, harrastab seiklussporti, matkamist, rulluisutamist, kepikõndi, jooksu, käib spordi- ja dendropargis treenimas kaks korda nädalas.
1. Ühendada paremini dendro- ja spordipargi rajad ning tähistada viitadega, kust kui pikk rada kulgeb.
2. Ühendada spordipargi ja laululava ümbruse asfaltrajad, et saaks korraliku rulluisuringi.
3. Rajada mööda Emajõe kaldapealset spordiparki asfalteeritud kergliiklustee.
Siin on Tartu Postimehe arvutigraafiku ja küljendajate koostatud pilt koos kõigi ettepanekutega, mida teha dendropargi viimiseks maailmatasemele. Kui klikite pildile, peaks see teie akraanil loodetavasti suuremaks minema, et loetavus paraneks.
Foto 1: Indrek Kelk Tartu laululava taga. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Janek Bahovski rulluiske jalga sikutamas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Jaak Arold Tartu Ülikooli keemiahoone kõrval Toomemäe tõusul. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Teet Jagomägi. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Kunnar Karu Tartu laululava taga. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
6 Kommentaarid:
Kui teil siin jaanipäeva paiku ja selle järel lugemist väheks jääb, siis kiigake mu lugu "Doktorandist seikleja harjutas kooselu jääkarudega" (http://www.tarbija24.ee/?id=133612), mis räägib ühe endise kõva suusamehe adrenaliinirohketest rännakutest ja mis oleks peaaegu võinud olla üks mu paremaid lugusid viimastest kuudest, kui toimetaja poleks pidanud seda lühemaks lõikama. Aga pole hullu, ega lugeja vist aru saa, kust lõigatud on, ainult mina tean seda, kuid kel stiilitunnetus parem ja teravam, see saab ilmselt pihta, kust on kärpeid tehtud (vihje: need on kohad, kus tahaks asjast pikemalt ja rohkem teada, kuid kust tekst millegipärast rutakalt üle tormab ja loo tempo ebastabiilseks muutub).
Tere ja head Jaani!
Võtaksin ka omalt poolt mõned mõtted kokku (järjestatud suvalises, mitte aktuaalsuse järjekorras):
1. Emajõe kallasrajad. Linnasisese luha kasutamine on isetekkeliste „kalameheradade“ tasemel. Õngesport on hea võimalus Tartus puhata. Praegune olukord ei soosi Emajõe kaldavööndi säästvat ega ka „euroopalikult“ kultuurset kasutamist. Ette võiks panna nii Anne luha või ka vangla poolse luha puhkeala planeerimise õngespordi ning eraldi koerte! ja inimeste! liikumisalaks.
2. Jänese matkarada. On juba langenud kinnisvarabuumi ohvriks – eemaldatud on sillad kohaliku maaomaniku paadikraavi tarbeks ning nende mõne persooni tõttu ei pääse puhkajad matkaraja lõpp-punkti kallasrada mööda enam aastaid. Ka ei ole Tartust ülesvoolu jääv kallasrada oma võimalusi sugugi mõistlikult ammendanud – ette võiks panna matkaraja pikendamist raudteesillani ning sealt üle jõe vasakkallast mööda Tartusse tagasi toomine, mis moodustaks suurepärase ringi, mille kasutusaladeks võib näha nii liikumisharrastust kui ka näiteks kalastamist või harrastusornitoloogiat. Inimestel, kes harrastavad jooksmist ning läbivad ühe korraga ~10km distantsi on Jänese rada ainus pehme pinnasega rada, kus ei pea jooksma 5-10 ringi, vaid saab joosta kulgedes.
3. Kesklinna pargid. Jooksjale ohutul viisil võiksid olla ühendatud Tähtvere park ja Toomemägi. Nende kahe koosluse ühendamine võimaldaks linnas sees pargirajal jooksu või kõndi rohkem kui 4 km pikkusel reljeefsel ringil. Siin oleks üht-teist ära teha ka tuleviku liikluskorralduse planeerimisel – praegu on suurteks takistusteks Kreuzwaldi tänava ületuskohad ja Toomemäe külje all kulgev Baeri tänav (võiks olla üldjoontes autovaba, vähemasti tipptund ei tohiks sinna ulatuda!). Linna südames paiknev parkidevöönd vajab tähtsustamist tervikliku puhkealana, eriti kui arvestada, et Jänese rada ei saa jooksuharrastuseks kasutada ei kevadel ega sügisel, mil on suurvesi, ega ka talvel. Sellistel aegadel kogunevad jooksuharrastusega tegelevad linlased just sageli Tähtvere parki ja Toomemäele. Ka võiks nende marsruutide juures mõelda oluliselt paremale pargiteede talihooldusele, kuna liikumisharrastus võiks olla võimalik ohutuna läbi terve aasta.
4. Ihaste. Viimase aja sündmusena mattus hipodroom uuselamurajooni alla. Lisaks, Ihaste puhkemetsade võsastumine ning kadumine suvituskruntideks on mitmekümne aasta vältel olnud visa probleem. Seni on Ihastet kasutatud (juba nõukogude ajast) eelkõige karpkinnisvara arenduspolügoonina. Ette võiks panna, et sealsed parkmetsad säiluksid ja saaksid omale funktsiooni puhkealana, mitte prügi panipaigana või suvilaõuedena.
5. Linnas puudub tasuta kasutamiseks olev linna staadion.
6. Motosport. Viimati oli Tartus motokrossi võimalik jälgida viimati 1954. aastal. Ettevõtlikud mehed Äksi motoklubist rajasid 90´ndate lõpul Raadile harrastajatena krossiraja. Samas pole linnas avalikuks kasutamiseks mõeldud rada, mistõttu noored motohuvilised kipuvad ekslema koguni Jänese rajale. Sellise paiga olemasolu leiaks linna motohuvilistes kindlasti tugevat omaksvõttu.
7. Tähtvere mets ja raba. See on paik, mis leiab linlaste poolt taas omapäi rohket kasutamist, kuid mille võimalused puhke- või spordialana pole samuti sugi ära kasutatud. Paneks ette see piirkond ühendada Maaülikooli dendropargiga endise peahoone juurest näiteks kahe suusasilla abil – üks üle raudtee ja teine üle Tallinna maantee ja moodustuks 3 kilomeetrise läbimõõduga puhkeala!
jätkub…
...jätkub
Seega kokkuvõtvalt – peab märkima, et linnas ja külgnevates valdades on rekreatsioonialade valdkonnaga tegeletud ühekülgselt nö. ühe projekti tasemel. Ja probleem ei ole seotud ühegi konkreetse möödunud või praeguse ametkonna või linnavalitsusega, vaid pigem terve ametkondade plejaadiga. Puudub terviknägemus ja pikaajaline arengukava, millise mitmekesisuse ja mahuga 100 000 elanikuga linnal peaks olema rekreatsiooniväljakuid, -radu või –parke, milline oleks nende koormus ja millised need peaksid olema, et oodatav koormus taluda. Ja ilmselt tõsiseks probleemiks on see, et Tartu linna territooriumi rekreatsioonivõimalused on paraku tihedalt seotud linnaga külgnevate piirkondadega, mis jäävad naaberhaldusüksuste territooriumile ja see raskendab tervikliku osa väljakujunemist. Ilmselt haldusreform võimaldaks siin saavutada positiivset tõuget.
Kui planeerida asju suurte spordi- ja vabaajakeskuste kaupa, siis see nõuab eelkõige väga suurte eelarveliste konglomeraatide tekitamist. Lisaks on oht, et tulemuseks saab üksluine monumentaalne spordipunkt, mitte tervislikult elav ja kulgev Tartu linn. Loomulikult ei ole suurte keskuste rajamine midagi taunitavat, kuid seejuures ei tohiks tähelepanu alt välja jätta olemasolevaid võimalusi ning mitmekesisuse loomist, seda nii asukohas kui võimaldatavas tegevuses. Siin kommentaaris toodud punktidega tegelemine ei vaja ilmselt teab mis suurt eelarvet, vaid pigem inimlikku pealehakkamist olemasoleva planeerimisel ja elluviimisel. Vaadake Tartu kaarti koos tema lähiümbrusega ja te näete, kui palju rohelisi saari on kasutamata!
Kõigile kõike paremat,
Rainis
Õiged tähelepanekud Rainis!
Jäneseraja saatus on väga kurb ja ajas ainult halvenenud. Seal on hea joosta sest pind on pehme - ei põruta jalgu ning õhk on puhas heitgaasidest. Paraku on raja paragune pikkus jooksjale liiga lühike.
Samas tundub et kinnisvara arendajad kes raja ära rikkusid on ise mudas ja maksavad karma võlga.
Maaomanikud aga on ilmselt saavutatud olukorraga rahul.
Raja loojad aga ei saa sinna midagi parata...
coach outlet
louis vuitton outlet stores
louis vuitton outlet
lebron james shoes
pandora jewelry
nike foamposite
polo outlet
nike shoes
christian louboutin shoes
coach outlet online
chanyuan2017.03.27
louis vuitton pas cher
tiffany and co
49ers jersey
nike trainers uk
chargers jerseys
yeezy boost 350 black
the north face
washington redskins jerseys
nike tn
air jordan uk
2017.3.29
Postita kommentaar
<< Esileht