Pullerits: Miks vastupidavusalade mehed on üle prahi?
Nüüd tuleb siin lõpuks üks kirjutis, mis peaks kõigi selle blogi lugejate südame soojaks tegema ja kõigi vastupidavusalade-meeste enesekindlust tõstma. Kirjutis, millega ma loodan pea sajaprotsendilist poolehoidu teenida. Näis, kas läheb nii? Lugege!Mehed on vist viimaks hakanud mõistma, mis neid tõeliselt meheks teeb. Arvud annavad sellest igatahes tunnistust. Vaadakem siis neid.
Pühapäevasel Tartu rattarallil oli pikal ja lühikesel võistlusmaal lõpetajaid kokku 3443 ehk seitse protsenti rohkem kui mullu. Kolm nädalat varem oli Tartu jooksumaratoni lõpetanuid kümnendiku jagu enam kui eelmisel aastal. Talvisel Tartu suusamaratonil oli tulemuse kirja saanuid tervelt 14 protsenti rohkem kui ülemöödunud talvel.
Kõik need arvud tähistavad taasiseseisvusaja osavõturekordeid. Olgugi oma osa neis rekordeis ka naistel, on põhipanuse andnud siiski mehed, kinn
itab Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. Seega on vastupidavusalad saamas meeste seas populaarsemaks, mis annabki märku sellest, et mehed on hakanud tasapisi aru saama, mis neid läbi ja lõhki meesteks teeb.Jõumeestel, olgu hoiatavalt öeldud, ei maksa siit edasi lugeda. Nende enesehinnang võib saada fataalse löögi. Sest kõik see, mille kallal nad aastaid jõusaalis vaeva on näinud, tuleb välja, et pole neid põrmugi mehemaks teinud.
Asi on selles, nagu seletab psühholoog Tõnu Ots, kelle pädevus mehelikkuse-naiselikkuse teemadel ulatub juba kuulsasse doktor Noormanni aega, et iidamast-aadamast peale ei ole mees pidanud olema niivõrd tugev, kui just vastupidav. Seda nii spartalikus mehelikkuse määratluses kui rüütellikkuse kasvatuses, kinnitab ta.
Ja samuti tänapäeval. Mäletate, kuidas aastad tagasi kuulutasid tänavaplakatid Eesti naistele, et mujal Euroopas on õigemad ja paremad mehed? Küllap küll, kui näiteks võrrelda, kui massiline on vastupidavusvõistlustest osavõtt Lääne-Euroopas. Eesti meestel annab sellise osalusrohkuseni jõuda, ent nagu näitab Tartu nelikürituse värske statistika, on sinnapoole vähemasti teele asutud. Eks vaadake tabelit ja veenduge.
Igaüks ju teab, et jõujuurikad on valmis lühikeseks maksimaalseks soorituseks, aga võhma neil ei jätku. Ja mis siis, küsite. Aga vaat mis: toore jõuga saavutab äärmiselt vähe – isegi gladiaatorite võitluses jäid, muide, enamasti peale vastupidavamad –, sihile viivad ennemini sitkus, kannatalikkus ja püsivus.«Jõuline mees talub pingeid, aga ei talu koormust,» väidab Ots. «Kui eesmärgi saavutamine nõuab kestvamat pingutust, siis ta hakkama ei saa.»
Vähe, väga vähe on nüüdisajal asju, mis kestvat pingutust ei nõua. Kusjuures, pange tähele, käib füüsilise vastupidavusega e
namasti kaasas ka vaimne vastupidavus (ja kehalise sitkuse puudumisega vaimne vähesuutlikkus). Mõelge kas või moodsa ühiskonna uuele moehaigusele, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse sündroomile: selle käes kannatajate häda pole jõu, vaid vastupidavuse nappus.Tagatipuks, märgib Ots, on puudujääv jõud tänapäeval kompenseeritav masinatega (või naabrimeestega, kes aitavad külmiku viiendale korrusele tassida). Aga visadust, mida on vaja päevast päeva argise elukoorma kandmiseks, pole millegagi asendada.
Nõnda on need mehed, kes on avastanud endale Tartu nelikürituse ja teiste vastupidavussarjade alad, arendamas endas tõelist mehelikkust. Preemiaks on neile endise doktor Noormanni kinnitus, et ehkki mõned naised võivad mõnda aega imetleda mõne mehe musklis keha, valib enamik neist lõpuks ikka sellise mehe, kelle juures saab loota püsivusele ja vastupidavusele, mitte jõule.
******
Merced River & Yosemite Falls, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Tartu rattaralli juhtgrupp Ülenurme kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Ka vastupidavad mehed vajavad turgutust. Tartu rattaralli toitlustuspunkt Piigastel. Fotode autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:31
kommentaare: 36
36 Kommentaarid:
Suusa- ja rattamaratonil on naiste osalusprotsent hoopis rohkem suurenenud kui meeste puhul ju. Inimesed on hakanud end rohkem liigutama. Aga jah ... arvestades autorlust, siis loomulikult saab asja ainult nii näha :)
Tartu nelikürituse võistlused ikka kestvusalade alla minu hinnangul ei lähe.
Kestvusalad on pigem võistlusajaga 10h ja enam - seega seiklussport või multisport - kuidas keegi nimetab.
Ma olen võistelnud ka 100h järjest (selle aja jooksul 5h uneaega), kuid see läheb juba ülipika kestvusvõistluse alla.
Leivo, Pullerits ju vana poolmailer. Tema jaoks on iga üle 2 minuti kestev sooritus kestvusala.
Aga, muidu, Priit, tänud, norm lugemine. Hakkad vahepealsest pikast mõõnast üle saama.
üle 1o h on enesepiinamine ja sobilik vaid naissoost osavõtjatele - naised pidid parema valutaluvusega olema. aru ma ei saa 10+ üritustest ja veel oma raha eest. tehke mulle välja ja andke kõik vahendid sihukesest üritusest osavõtuks ja ma osalen. omaraha eest aja peale ja oma jalgade peal - never. Leivo peaks ju tegelt teadma küll, et kestvusalad on kõik mis kestavad kauem kui sprint ja keskmaa jooks aga vaja ikka siin mingit ultrahullust propageerida mille taustal 42 km pole isegi kestvusala. irw
Minu arvates ajab ka Leivo kestusalad ultraaladega sassi. Juba ainuüksi 5000 meetri jooks on ju pikamaajooks ehk kestusala, ehkki arvestades nüüdisaja temposid, kus kiiremad läbivad km keskmiselt alla 2.40, on see minu meelest pigem keskmaajooks. Aga jah, ise ju olin see, kes ütles pärast Tartu suusamaratoni, et see meenutas pikka sprinti, kuigi kestis ligi kolm ja pool tundi. Nii et äkki on Leivol omast otsast ikkagi pisut õigus?
kõik on tore, aga kui nüüd autor väidab, et "jõumeeste" trenn on väga kerge ja ei nõua kestvat pingutust (ka vaimset), püsivust ja kannatlikust siis tundes mõningaid "jõumehi" on see ikka väga ekslik väide. Aga noh.. mis sa siit ootadki...
Tore, ja vastupidavus alade tegijate egosid hellitav lugu, aga ma ei vastandaks väga vastupidavust jõule ja vastupidi, sest korraliku soorituse jaoks on tarvis mõlemit. Ei usu ka, et ükski korralik jõuala treenija saaks hakkama ilma mõningase vastupidavuse treenimiseta, kas või selleks, et suuta oluliselt järele andmata seerijaid ja korduseid teha. Ainuüksi see juba vajab vastupidavust, ehk keskmisest paremat südame ja veresoonkonna konditsiooni.
Isiklikult, tehes valdavalt vastupidavusala treeninguid, teen ikkagi sekka ka jõuharjutusi ja sellest, vähemasti mulle tundub, paraneb oluliselt ka vastupidavusala soorituse kvaliteet, kuivõrd n-ö raam on jäik ja ei vaju läbi.
Skiwaffe
Spordi alla ei käi ju ainult vastupidavus ja jõualad. Kui reastada alad harrastajate arvu järgi, mida rohkem tegijaid seda "mehem". Siis kuhu jäävad näiteks pallimängud. Kui panna ühte patta kõik vastupidavusalad versus pallimängud. Ei teagi kummal rohkem pooldajaid. Ja oi oi kui palju mängitakse Euroopas jalgpalli. Palli(litri) mängudes ju vajalik kiirus, osavus, vastupidavus, jõud, taibukus. Loetelu võib igaüks jätkata. Nii, et pallimängud annavad ka mitmekülgsemat koormust kehale.
Kristjan
Ka mina teen talviseks suusahooajaks valmistudes jõudu ja siis olen näinud, mis moodi need jõumehed trenni teevad. Jah, neil on raskused palju suuremad kui mul, aga nad teevad oma kolm-neli rinnalt surumist ära, siis puhkavad paar minutit, siis teevad veel kolm-neli, siis peavad kümneminutilise jutupausi, siis teevad veel paar liigutust (ma pisut küll utreerin, aga põhimõtteliselt nii see käib) ja ongi koju minek. Kui nad teeksid ka kolmveerand tundi sellise intensiivsusega, nagu mina teen - ei nad seda suudaks.
Minu jaoks on ajapiir üle 6 tunni, mis vääriks kestvuse nime.
Nelikürituste raames väärib kõige rohkem kestvuse nime Tartu Suusamaraton. Teised on ikka pigem sprint :-D
Teate ma nüüd vannun kohe siin täiega k****i j***d! Tour de France või Giro või Vuelta mis nende etapid teie arust siis on Madis ja Leivo? Jätke ikka sihuke sonimine stiilis minu arvates sauna viienda õlle järele. Tööajal võiks ikka normaalsemat juttu ajada!
PP viimase kommentaari tähelepanekuga ühe jõusaali tüpaaži osas võib küll nõus olla, aga erilisteks jõumeesteks ma selliseid puhkevendasid küll ei pea. Tea kaua nad üldse järjepidevalt jõutrenni teha viitsivad - pool aastat? aasta? Ehk selliste vendade põhjal ei näe ma küll põhjust vastupidavuse, kiiruse, jõu, osavuse jms. omaduste vastandamiseks mehelikkuse näitajana.
Skiwaffe
Anonüümne klaviatuuriklõbistaja 16:27 võiks natukene järele mõelda, missuguseid eeskujusid võtta. Huvitaval kombel on näide maanteeratturite pärusmaalt. Kas võib sellest järeldada, et kommenteerija eelistusse kuulub ainult maanteeratas? Ja argumentatsioon on puudu (sprint-mõtleja). Või siis tõesti pole tegemist kestvus-klaviatuuriklõbistajaga, millest johtuvalt ka kommentaari pikkus :-) Kommenteeriks siis mitmes jaos, kui pikemalt ei jõua.
Mina kommenteerisin vaid isiklikust seisukohast, millisest ajast alates kulgeb minu kestvuse piir. Aga kohe kargavad turja, nagu me Leivoga esindaks siin enamust. Igaühel on omad piirid, mis kujunevad vastavalt treenimistele ja muudele füsioloogilistele teguritele.
Mind huvitab alates 2005 aastast neliküritusest vaid suusatamine. Teised alad on minu jaoks liiga lühiajalised. Minu energiabilanss on praegu sobilikum madalamate intensiivsustega pikemaajalistele jõukatsumustele. 6-8-12 tundi olenevalt spordialast. Kui koha peale tahaks sõita, treeniks teist moodi. Pikem kurnamine on mulle rohkem meelt mööda. Karastab vaimu kah.
Isa mul rääkis, et tal oli koolivend igavene kilo. Läks jõusaali ja ühe musklimäega vedas kihla, et tõstab rohkem kordasid hantleid peakohale. Võttis siis kõige kergemad (mingi poolekilosed) Jõumehel oli 20-30 soorituse järel jaks otsas. Koolivend siis pilkas, et kas enam ei jaksagi. Tal polnud ka peale 50 korda veel higi lahti. Eks jõumehel juba käed kaaluvad nii palju, et raske tõsta palju kordi.
Esiteks, pole olemas sellist definitsiooni mis vastaks küsimusele, mis on kestvusala?
Siin on suisa Tour de France sisse toodud.
Ma olen seda meelt, et Tour de France ei kvalifitseeru kestvusalade alla (kuigi jah, pikemad etapid on seal üle 200km ning sõidekase tohututel kiirustel 4h võidu).
Miks?
Nende meeste organism on spetsialiseerunud rattasõidule (või mõnele muule alale) ning on selge ajalise piiranguga, see on minu meelest üks olulisemaid faktoreid kõikide sportlike valikute juures mida võidakse veel pakkuda.
Sellise klassi ratturid panevad 4h järjest ning finišis on nad tühjad. Kas nad suudaksid veel 4h sõita, ja siis veel 4h ja siis veel 4h?
Ilmselt mitte, sest nad on ülikõvad justnimelt selle 1 x 4h sõitmiseks.
Kestvusalal aga sõidetakse-liigutakse pulsiga, mida hoides võib sisuliselt igiliikurina lõpmatuseni liikuda.
Üsna üldistatult pakun et vahemikus 110-140.
Näide ühelt võistluselt, saabusime 70km pikkuselt jooks-trekingult mägedest, 15min jõime-sõime ning läksime meeleldi 100km puhkusele ratastega - taas mägedesse.
Oli kyll ilus lugu aga ikka palju vaildusi :D
Tekkis küsimus, mis on siis kestvus spordi juures - mina vastaks, et igaüks vaatab oma mätta otsast. Leivo küll väidab, et alla 10h ei ole - seda on see tema jaoks. algaja jaoks, kes ei suuda 10min järjest joosta, on juba 1tundki, võimatult kestev ala. Kõik on suhteline.
kui aeroobne ala = kestvusala, siis aeroobseks jooksuks loetakse juba jooksumaid alates 3000m-st.
et mis siis ikkagi on kestvus ala? mina jätaks küll vastuse lahtiseks ja laseks igayhel endal otsustada, mis see just tema jaoks on... nii oleks vast kõige õigem ja õiglasem. elu on juba selline suhteline asi :D:P
PS! mina sellist mõistet õnneks ei kasutagi :D ja uuesti artiklit läbi lugedes leidsin ainult mõiste vastupidavus. nii et polegi millegi yle vaielda :D
Tervist!
Lisaksin Hr. Otsa empiirilisele kommentaarile kestvusspordi ja psüühika seosest omalt poolt mehhanistlikke aspekte. Nimelt on inimese ajus üheks olulisemaks tahtejõu mootoriks keemiline ühend nimega dopamiin. Dopamiini vabaneb pingutuse jooksul ja järgselt andes lõõgastumise hetkeks meeldiva rahulolutunde. See füüsilisest pingutusest tekkinud rahulolutunne tagab meile positiivse meelestuse motiveerides meid edasistele väljakutsetele vastu astuma. Mida pikem on koormus, mida kestvam on pingutus, seda pikem on dopamiini vabanemisaeg ja üldjoontes võib väita, et seda tugevam on nö. tahtejõu avaldumine ükskõik mis laadi edasiste väljakutsete suhtes. Ning mida sagedamini inimene dopamiini vabastab, seda tugevamini reageerib aju “tahtejõukeskus” sellele ühendile ja seda erksam, rõõmsameelsem, tähelepanelikum, suurema mõtlemiskiiruse ja tahtejõuga Te olete. Ja tõendusmaterjali pole tarvis kaugelt otsida – hakake uurima kasvõi keskmaajooksude kõigi aegade edetabeleid ja te leiate sealt nii Sandor Liive, Rein Kilki kui palju teisi praegu aja tugevaid isiksusi. Olen sellest pikemalt varem kirjutanud artiklis “Spordi ja vaimu seostest”: http://m6teldaonm6nus.blogspot.com/2008/09/spordi-ja-vaimu-seostest.html.
Nüüd järgmiseks küsimus, mis on kestvusala? Üldjoontes on kestvusalad need alad, milles koormused nõuavad peamiselt keha energeetilise struktuuri arenemist, seega siin on põhiküsimuseks keha kütusega varustamine ja seetõttu ka võimalikult ökonoomne tööviis. Seega kõik jooksu- või käimisalad, milles kehalt nõutakse koormuse jooksul puhkeolekuga võrreldes oluliselt mahukamat energiatootmist. Organism püüab kestvusalades kohaneda ühelt poolt nii, et tööd tehakse võimalikult efektiivselt – energiavajaduse minimiseerimine (pikkade kõõluste elastne areng, pikkade lihaskiude areng) ja teiselt poolt tõhustatakse energiatootmismehhanisme, suunas “maksimaalse hulga energia kättesaadavus maksimaalselt kaua”. Seega koguvõimsus on kestvusaladel ühe töötsükli käigus viidud maksimaalse võimaliku piirini võrreldes jõu ja kiirusaladega. See tähendab jõuala või kiiruala ühe soorituse energeetiline maksumus ja tehtav töö on väga väike võrreldes kestvusalal tehtava tööga. Tehtava töö hulga võrdlemine erinevate spordialade soorituste vahel näitab väga selget vahet jõu-kiirusalade ja vastupidavusalade vahel. Võtame näiteks lihtsa arvutuse, et jõutõstja rebib maast 2 m kõrgusele 110kg. Seega liigutab ta massi 110kg Maa raskusjõu suhtes vastassuunas tehes tööd. Bioloogilist tööd (arvestades, et inimkeha kasutegur mehaanilisel tööl on 20%) teeb ta 10-20 kilodžauli (töö mõõtühik, 1J = N*m). Üks keskmine 10km pikkune murdmaajooksutreening 70kg kehakaaluga sportlasel nõuab aga suurusjärgus 2500 kilodžauli tööd! Kui jooksja suudab 10km läbida ajaga 40-50 minutit, siis selleks, et saavutada sama töövõimet ehk võimsust, peaks jõutõstja rebima 110kg raskust 2m kõgusele suurusjärgus 100 korda 40-50 minuti jooksul, seega poole minuti jooksul korra! Seega siit ka mselline moraal, et jõusaal ei saa aidata rasvarikkaid kehavorme kahandada. Ka 1500m jooks kulutab suurusjärgu võrra rohkem energiat, kui jõusaalitreening, seega nõuab suuremat töövõimet. Peab muidugi lisama, et professionaalsed kiirus- või jõualade tegijad omavad baasettevalmistuse treeningperioodil alati ka piisavat hulka töövõimet parandavaid koormus ehk tegelevad kestvusaladega!
Ma usun, et see seletus ehk annab selgust, mis võiks peituda termini “kestvusalad” ja “kiirus või jõualad” taga. Peamine edu võti elus ja spordi peitub aga ilmselt paindlikkuses ja oskuses panustada õigel ajal õigete omaduste arendamisesse.
Kle Leivo & Madis, kas te ise usute oma juttu? Ma arvan, et saabusite äsja kestvustreeningult ja pea lihtsalt ei noki enam. Kasutate vabanduseks sünonüümi ja ütlete, et pole definitsiooni, kas sõnal "tere" on definitsioon? Ei ole, sest see on sõna. Definitsiooni kasutatakse erialases kitsas kirjanduses. Ei maksa nüüd oma tähendust sõnale külge pookida ja üldkasutatavat tähendust äranullida. Hakkame ikka siit pihta, et püüame üksteisest arusaada, mitte aga rääkida samade sõnadega hoopis asjadest mille jaoks on kasutusel eesliitena sõna ultra, maksi või mega jne. Kui sa paned selle eesliite oma sõnakesele ette, siis tõesti võib su pika ja lohiseva jutuga nõustuda ;D Meile piisab ühe PP segastest intriigidest juba küllalt.
See on kohe eriline liik kodanikke.
Alla kirjutab anonüümne ja siis muudkui ilgub teiste kallal.
Kapist on hea haukuda. Kõik kellel on midagi arukat öelda, on seda teinud oma nime alt.
Mine tea, äkki PP ise kirjutab selliseid kommentaare et siin rohkem kiunu üles tõmmata?
Kui kõik argumendid otsas, siis tuleb ikka pika habemega anonüümsuse teema üles rebida. Kaua võib?
Ei, mina ei kirjuta siin anonüümseid kommentaare! Kust te selle mõtte küll võtate? Vastupidi: kui ma tahaks, et asi veel põnevamaks ja ägedamaks läheks, peaks ma ju oma nime just juurde panema!
Aga selle kommentaariumi eripreemia läheb Rainisele, kes füüsikaliselt tõestas seda, mida oma sissekandega väitsin, aga kuna ma ei ole füüsik ega muu reaalteadlane, siis pidin piirduma lihtsalt ekspertarvamuste ja leitud faktidega. Aitäh Rainisele!
Krt! Ma lootsin, et saadan selle sissekande naisele lugemiseks, et ta ka ikka teaks kui kõva mees ma võrreldes jõusaali junnidega olen. Siis aga tuleb Leivo ja nullib kõik ära. Rsk, ma ei või.
Kui aga tõsiselt rääkida siis küsiks Leivolt kui mitu sellist 100h võistlust ta hooajal teeb? Pakun, et sellest taastumine kestab mitu nädalat. Tervislik see kindlasti ei ole.
Muuseas profiratturite etapid ei kesta mitte 4h vaid pigem ikka 6h ja enam.
Kõik on suhteline. Pigem on eelistatud harmoonilised mehed, kellel on nii vastupisavust kui jõudu. Lõvi eest on vaja kiiresti ära joosta, aga omasugusele isasele, on oma naise ja enda ego kaitsmise nimel vaja ka vahest vastu lõugu anda. Antud olukorras, lõpeb ära jooksmine lahutusega!
Ja pole need kõik nn. vastupidavus alede mehed nii vastupidavad midagi...
Härrased Kirsibuu ja Dombak ei jõua ei hinge kinni hoida ei kangil rippuda. Aga Giivikas on harmoonilise "Heraklese" musternäide. Palun lugege ise, tõestusmaterjal on siin;
http://www.jouluturniir.ee/?p=244
Siin kisub arutelu kalduma sellele, et millise spordiala mehed peavad pihku peksma ja millised peksavad-panevad naisi. Kas selist arutelu me tahtsimegi? Tänapäeval pole vastupidavuse ega jõuga midagi teha. Vaja on kavalust, nahaalsust, täpsust ja loomulikult ka õiget relva ning head advokaati. Need kõik on treenitavad omadused ja hea raha eest saadavad asjad ning teenused. Kõrvalnähuna tuleb leppida kahjuks südameveresoonkonna haigustega ja varajase infarkti või insuldiga. Siit moraal - tahad kaua elada tegele vastupidavusaladega!
Leivole.
Miks sa arvad, et touri mehed ei suuda 10 ja enam tundi ratta seljas olla+? Olen kindel, et kui nad sinumoodi 120 pulsiga sõidavad, pole 24 tundi ka probleem. Kui palju sa suudaksid edasi sõita , kui 4 tundi maksimaalselt sooritad? Pakun, et sa ei suuda 4 tundi ennast tugevalt pingutadagi.
Väga huvitav teema arendus. On vaimukaid mehi, nagu 17:09, ja on neid, kes tõsimeelselt oma rida ajavad ja teistega maid jagavad, nagu 19:42. Nii et midagi igale maitsele.
Ja siis süüdistatakse jälle mind, et ei tea mis teemasid ma üles tõmban. Ikka neid teemasid, mis kõige erinevamaid tüüpe kaasa rääkima kutsuvad, vohh.
Kindlasti suudavad touri mehed olla 10h ja ka 24h sellise pulsiga sadulas. Aga nad ei tee seda sest neil on teine kutsumus.
Spordialad ja eesmärgid on erinevad. Pole mõtet panna mind kõrvuti touri meestega, esimese 200m järel on nad juba minu suhtes silmapiiril.
Ah tõttöelda ma ilmselt siia enam ei kirjuta. Delfi-laadne kommentaariruum, mida omanik PP laseb ise selliseks kasvada ei ole tõesti koht kus oma nime alla kirjutada.
Rahu, Leivo, rahu! Teie kommentaarid on olnud ühed asjalikumad ja kindlasti on neil tänuväärseid lugejaid, kas või mina. Kuid kindlasti pole ma ainus. Eks siin ole näha, eks on kes. Mõni julgeb oma nime alla panna ja selle eest lugupidamine, teised plõksivad ja prõõkavad niisama, nagu poisikesed. Mehed jäävad ikka meesteks ja julgevad oma sõnade ja tegude eest oma nimega vastutada.
Oi Leivo, suur mees ja räägib liivakastijuttu! Eksisid siis tunnista viga aga ära pista pead liivaalla, anname andeks ja võid oma nime all rahulikult edasi kribada. Solvata PP blogi eesti delfiks on absurd, tõsi sõnal delfi on ka palju normaalsem tähendus ;)
Kui jagada alad jõu ja kiiruse ning kestvusaladeks, siis peaks olema lihtsam liigitada ja arusaadav, et alla 10 h kestev üritus ei ole veel kiirusala.(Tartu suusamaraton ei ole pikk sprint, see hinnang on emotsioon, mitte reaalsus) Kellegi isiklik ettekujutus ei ole terminoloogia alus. Määrav on energia tarbimise mehanism. Aeroobses või segareziimis tehtav töö käib kokku kestvusalaga.Mingi osa tööst tehakse ka anaeroobselt.
Jõu ja kiirusaladel töötatakse anaeroobses reziimis.See tähendab seda, et lihaste tööks vajaliku hapnikku ei jõua organism piisavas koguses omastada.
Mike
Minu arust 100se pulsiga tammumine 100h jutti pole mingi sport, ammugi veel kestvussport.
Sport peaks ikka tähendama kõrge intensiivsusega võistlust.
Ja leidsin ka sellise huvitava alkirja ühest foorumist:
"Maailmas on ainult kolm spordiala: härjavõitlus, alpinism ja mootorisport, ülejäänud on vaid mängud!" [E.Hemingway]
Mis te kostate?
Ei maksa kontrollimata kuulujuttudega meie päid segi ajada. Lühidalt öeldes, pole Hemingway nii öelnud. Siin on seletus sellele Irvini poolt eestlastele kuulsaks tehtud mõttele:
What is Hemingway's "there are only three sports" quote?
Answer "There are only three sports: bullfighting, motor racing, and mountaineering; all the rest are merely games."
This is one in a long list of quotations mysteriously attributed to Ernest Hemingway. While the general public seem to agree that this is in fact a Hemingway quotation, scholars have some reservations and for good reason. The early Hemingway did not believe that bullfighting was a sport. For him it was a tragedy. See his October 20, 1923 article titled "Bullfighting A Tragedy" reprinted in By-Line: Ernest Hemingway Selected Articles and Dispatches of Four Decades edited by William White. Hemingway reiterates his beliefs regarding the tragedy of bullfighting in his 1932 book, Death in the Afternoon.
In July of 2006, Gerald Roush, a visitor to Timeless Hemingway, provided a possible source for the "three sports" quotation. He cited a story titled "Blood Sport" by Ken Purdy, which originally appeared in the July 27, 1957 edition of the Saturday Evening Post. The story is reprinted in Ken Purdy's Book of Automobiles (1972). Gerald provided a scan of where the quotation appeared and it reads as follows: " 'There are three sports,' she remembered Helmut Ovden saying. 'Bullfighting, motor racing, mountain climbing. All the rest are recreations.' " Gerald noted that the character of Helmut Ovden is modelled after Ernest Hemingway. This could explain why the quote has been so widely attributed to Hemingway over the years.
In May of 2007, Rocky Entriken wrote to Timeless Hemingway with another possible author of the "three sports" quotation:
"As I am told, the quote belongs to Barnaby Conrad, a writer of the same era as Hemingway and a San Francisco raconteur of some note. Mostly he did magazine articles but his books include The Death of Manolete. My source is Dan Gerber, yet another writer of the era."
Mis asja te, mehed, jukerdate siin Hemingway kallal, edumeelsemad jõud on juba ammu sukeldunud kaasaegsesse kirjandusse. Erika Samunäe memuaristikasse. Vaadake järgmist sissekannet!
It's actually a cool and helpful piece of information. I am satisfied that you shared this helpful info with us. Please stay us informed like this. Thanks for sharing.
Here is my site :: GFI Norte
The article offers establіshed helpful to
myѕelf. It’s really informative and you aгe clearly quite experienced in this
гegiοn. You have opened up my peгsonal eye for you tο various views on thiѕ paгticular
topic togetheг with intriguіng and
reliable сontent.
Here is my weblog - er.uqam.ca
moncler jackets
michael kors uk
baltimore ravens jerseys
oakley sunglasses
kate spade sale
ralph lauren uk
ugg boots
coach factory outlet
coach outlet
mlb jerseys
2017.7.19
Postita kommentaar
<< Esileht