Pullerits: Keda tuleb sportides karta?
Kas järgnev probleem tuleb kellelegi tuttav ette? Postimehe toimetus pidas seda igatahes niivõrd oluliseks, et palus mult sel teemal sõnavõttu. Siin see on:Kolmekümnendates aastates naine koeraga jäi juba kaugelt silma. Ja paistis hirmus kahtlane. Igatahes rulluisutaja, kes talle möödunud nädalavahetusel Viimsis kergliiklusteel selja tagant lähenes, hoidis targu distantsi. Ometi jäi ettevaatlikkusest puudu.
Täpiline dalmaatsia koer tõmbas end ühäkki rattal sõitnud naise käest lahti. Rulluisutaja pidurdas. Aga sest oli vähe tolku. Koer jooksis uisutaja tagant mööda ning rihm, mis mööda maad lohises, jäi rullikute külge kinni. Hetkega oli rullitaja müraki! asfaldil siruli.
Nii, selili lennates, võib surma saada.
Huvitav on see, mis edasi selgus. Nimelt, et koer on targem kui inimene. Dalmaatslane, ilmselt mõistnud, mis õudusega ta hakkama sai, istus nukralt murule ja keeras peagi kaastundlikult viltu. Aga perenaine ei lub
anud tal ohvrit üleliia haletseda. Kutsus koera enda juurde ja pedaalis koos temaga midagi lausumata minema.Kukkuja siiski surma ei saanud, aga pool selga on siiani sinine ja üks käsi verine.
Kergliiklusteed, mis viimastel aastatel rulluisutajaile, rattureile, kepikõndijaile ja teistele spordiharrastajaile linnade serva rajatud, pole paraku üksnes tervise edendajad, vaid ka selle lõhkujad. Kusjuures kannatajaks on enamasti need, kes pole ise süüdi, ja süüdlaseks need, kes tegutsevad süüdimatult.
Aasta tagasi juhtus samasugune õnnetus nagu viis päeva tagasi Viimsis Tartu-Kõrveküla kergliiklusteel, kus rullitanud endisele laskesuusatajale jäid ette koeraga jalutanud tüdrukud. Kui mees end pärast haiglaravi peeglist vaatas, paistis talle, nagu oleks ta näoga asfalti kündnud.
Sellised traagilised, lausa fataalseks kiskuvad intsidendid annavad tunnistust – kui pateetiliseks minna, aga ega lihtsad sõnad siinkohal enam vist mõju – hoomamatust hoolimatusest, lootusetust lollusest ja idiootsest ignorantsusest. Inimesed, tahaks hüüda, kas teil silmi peas pole, et te ei näe: kergliiklusteel ei mahu kepikõndima ega rulluisutama ega rattaga sõitma kõrvuti! Kas te tõesti ei mõista, et kergliiklusteel peab hoidma silmad pidevalt lahti – jah, ka kukla taga! – ja kõrvad samuti: ärge toppige sinna muusikaklapikesi. Ja koertel, uskuge mind (mul on koer, nii et tean), on palju vahvam joosta seal, kus neil ei tule karta kokkupõrget 70-90 kilose kehaga, mis liigub kiirusega 25-40 km/h.
Aga kujutagem ette olukorda, kus koer jääb ratta alla, kus rulluisutaja peab püsti jäämiseks paarikesti jalutajad kahte lehte kraavi tõukama või ootamatult ette astuja enda ette pikali lükkama. Oi seda kisa ja sõimu ja sajatamist, mis kannatanu siis lahti lahti laseb. Süüdimatu kannatanu.
No las siis kannatab.
******
El Capitan & Merced River, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1 ja 2: Scanpixi pildiarhiivis on sellele fotole selline seletus: Printsessi-Triinu või siis ka Alasti uudiste-Triinu tekitas 7. mai õhtul koos sõbrannaga Rocca al Mare rulluisuteel paraja ummiku. Blondiinide järgi tekkis lühikese aja jooksul pikk jalgratastel ja rulluiskudel poisterivi, kes ei tahtnud kuidagi tütarlastest mööda sõita. Eriti ärevaks muutus olukord, kui Triinu seksikalt ettepoole kummardas, et oma spordipükse tolmukübemetest puhastada. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 3: Mannekeen rulluisutaja varustuses Tartus Extreme Spordi kaupluses. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:40
kommentaare: 29
29 Kommentaarid:
hmm, mis su uue peni nimi on? äkki hoopis nimetad oma naist koeraks 8) lühidalt öeldes on rullitaja kukkumine alati rullitaja süü ja see on nii tavaline, et ilma ohutusvarustuseta liigeldes peab liikuma ainult sellise kiirusega, mis välistab tõsisemad vigastused kukkumisel. rullitaja süü seisneb ilma efektiivsete piduriteta liiklemises ja liikumises kiiremini kui nähtavus ning teeolud lubavad.
selline hala on mõttetu. kas PP kasvõi ühe ajurakuga arvab, et selline arvamusartikkel midagi muudab? liikluseeskirjades tuleb kergliiklusteel lubatud/keelatud tegevused korralikult sätestada. ja siis poliismännid põõsastesse trahve kirjutama.
suurel maanteel kihutajatele olid PP kolleegide heietused nagu hane selga vesi. kui politsei hakkas korralikult trahvima, võeti ka jalg gaasipedaalilt ära. eesti inimesele ju mõistlik jutt ei mõju.
Jutt jumala õige. Aga kahjuks need, kes selliseid lugusid lugema ja neist järeldusi tegema peaksid, neid ei loe. Kummalisel kombel on napib sellistel kodanikel loomulikku intelligentsi sedavõrd, et nad ei suuda oma „minast“ ja kõigest sellega seonduvast laiemalt mõelda. Normaalse arusaamisega inimene mõistab, et ka kergliiklusteel valitsevad ohud ning tuleb olla vastutustundlik ja arvestav kuivõrd peale tema liiguvad seal ka teised inimesed.
Igasugu ullikeste mõttes on kõige riskantsem sõitmine rulluiskudega. Kui sa normaalselt trenni teed, on kiirus küllakti suur, samas pidurdamisvõime võistlusuisuga praktiliselt puudub, liikumine on vaikne ja ootamatu. Isiklikult täheldan praktiliselt igal rullitreeningul 1...3 tõsiseks liigitavat intsidenti, mis võiksid omapoolse otsustava tegutsemiseta lõppeda ühe või rohkema asjaosalise vigastuste või varalise kahjuga. Kunagi olen kergliiklusteel kokku põrganud jalgratturiga. Vastutulev rattur, kelle rattal olid olemas ka pidurid, arvas millegipärast, et ta peab samuti tõmbama samasse teeserva kuhu ma olin juba suundunud. Mats oli üsna kohutav, aga õnneks ilma suuremate komplikatsioonideta, ehkki sain leista otsaga sellise maksaka, et hing mõnda aega kinni oli.
Kergliiklusteel kahekesi või rohkeminigi kõrvuti liikujaid, kas siis kõndijaid, sörkijaid, rattureid või rulluisutajaid on üsna tavaline. Samuti koerte jalutajad, kes ei adu, et ta koer on ühtviisi ohtlik nii rihma otsas kui ka ilma rihmata. Kergliiklustee kasutajatest moodustavad vast kõige ohtlikuma kategooria koerajalutajad ja väikeste lastega liikujad. Viimased ei ole justkui pidanud vajalikuks oma võsukestele enne nende ratta selga või rulluiskudele istutamist teha korralikku selgitustööd, et sõita tuleb ilma ühest teeservast teise vonklemata ühes teeservas ning enne teise tee serva sõitmist või tagasipööret on mõistlik jääda pidama selles teeservas, kus sõitsid ning veenduda ettevõetava manöövri ohutuses, ehk et keegi just parasjagu eest või tagant lähenemas pole. Pigem ärgatakse paremal juhul juba siis kui oht on reaalne, ehk väike liikleja kipub teadmatuse ja kogemuse puudumise tõttu kiiremale liiklejale ette jääma. Üldiselt võib siis vanema kõvahäälne kamandamine hoopis karuteene osutada ja laps vale manöövriga õnnetuse põhjustada.
Enamasti, kui ma näen vähegi võimalust eesliikujate vahelt läbi puigata, ma oma lähenemisest märku ei anna, sest teinekord on see hoopistükkis esile kutsunud teed blokeerivate kodanike imelikke liigutusi ootuspärasele vastupidises suunas. Kui, aga on näha, et eesliikujate trajektoor ei ole ühtlane ning enam-vähem turvaliseks mõõdumiseks ruumi napib, saab eemalt kas suuga või käte plaksutamisega veid häält tehtud.
Omaette kategooria moodustavad uimased autojuhid, kes ei märka ka seal mitte teed anda, kus nad on seda kohustatud tegema ehk ülekäiguradadel. See on seda imelikum kui kergliiklustee kulgeb sõidutee kõrval ja autojuht vahib sind sõites nagu lammas selle asemel, et vaadata pisut ette ning reguleerida oma liikumiskiirust nii, et paneks veidi tempot juurde või võtaks hoopis kõvasti maha, et ei ohustaks uisklejat sõidutee ületamisel. Hiljuti oli just selline juhus kus üks naisterahvas, olles mõnda aega autoga sisuliselt kõrval sõitnud, keeras ühtäkki oma autoga vasakpööret tehes risti kergliiklusteele ette. Sest üle kergliiklustee asus kauplus, mis ilmselt siis meeled hõivatud hoidis. Hädavaevu õnnestus autole küljepealt sissepõrutamine ära hoida.
Ma usun, et pole ühtegi regulaarselt rulluisutamise harrastajat või ka rattameest(-naist), kel poleks uimaste kaaskodanike tõttu ohtlikke intsidente või kokkupõrkeid olnud.
Skiwaffe
Ennekõike tuleks mõttetalgute vaimus püstitada küsimus kuidas ignorantseid, hoolimatuid jne. ehk teisi ohustavaid kodanikke korrale kutsuda. Siinkohal ka üks mõte või ettepanek. Kuna manitsemine ei pruugi alati aidata (võib hoopis konflikti põhjustada) võiks koostada A4 lehel ühe mõjusa kirja, mis kätkeb kergliiklusteel liiklemise ohtusid, aga ka viisakusreegleid ning üleskutset teistega arvestamisele. Mõjususe mõttes võiks selles ära tuua ka mõned markantsemad aset leidnud näited. Sellist kirja võiks iga kergliiklustee kasutaja siis soovi korral näiteks netist välja printida ning ise mõnda intsidenti sattununa või siis tunnistajaks olemisel ohtliku olukorra põhjustajale jagada, et näe minu poolt teile üks kiri. Palun lugege see läbi. Thats it. Kui see oleks valdav hoiak ja käitumine, siis äkki jääks ignorantsetele ajapikku ka midagi külge.
Skiwaffe
Mina kardan kõige rohkem emasid väikelastega ehk õigemini lapsi emadega, kes lasevad lastel minna kuhu jumal juhatab, endal süüdimatu naeratus näol. Juba kaugelt silmates võtan kiiruse olematuks. Ja ka siis on veel võimalik, et titt tatsab viimasel hetkel ette ning loomulikult tuleb siis kasvõi teelt välja sõita, et midagi ei juhtuks. Sest emmed pole ju kunagi süüdi, eksole, tittesid vorpida suudavad ka ajudeta inkubaatorid.
Täiesti nõus eelkommentaatoritega. Just need neli kategooriat on kõige lootusetumad: koerasitutajad, süüdimatud lapseomanikud, pleierikuulatajad ja päikeseprillidega jumal teab kuhu vahtivad tegelased.
kasutan taktikat et sõidan suurel kiirusel rullides igasugustest emadest võimalikult lähedalt ilma hoiatamata mööda, nii et nad kokutavad pärast ehmatusest, ja et neil kaoks igasugune jalutada tahtmine sellistel teedel. Tagant hoiatamine on suht ohtlik, sest siis tehakse eriti lolle liigutusi. Kõige ohtlikumad on siiski need lapsed kes on jäetud ilma vanemate järelvalveta üksi liiklema teele, nad teevad uskumatuid liigutusi, neile lähendes võtan ma nüüd alati hoo maha, sest olen ühest juba rattaga üle sõitnud kiirusel 35 km/h halvima suutsin päästa tõmmates pidurid blokki ja lennates üle leistangide ise, kuid eks väikemees sai ka verised põlved ja küünarnuki. Samuti tuleb hoog maha võtta kui 3 pubekat on kõrvuti käimas erti poisid, nendel on komme ükstesit tihti tõugata. Aga üldiselt on seis ikka suht hull, ha ma ei saa aru et mida see politsei ootab, mingu ja pangu rattateel, näiteks Lillepi pargis kord majja
Ega probleem ole ainult kergliiklusteedel, olen kukkunud ka talvel Tartu maratoni rajal, kui laskumisel kellelgi kaasas olnud koer mulle ette jooksis
Mind häirivad näiteks ka, andku asjassepuutuvad nüüd andeks, need tolvanid, kes kergliiklusteele jooksma ronivad. Miks on sul vaja tingimata asfaldil rullsuusatajate, -uisutajate ja ratturite vahel joosta? Harrastan ise jooksu ning kuidagi ei tule mõtet pähe, et peaksin nüüd teiste treenijate seltskonna pärast kõiki segama minema. Rääkimata sellest, et asfalt ei ole niikuinii jalale kasulik. Kahjuks linnas asfaldil jooksmisest ei pääse, kuid ei ole vaja tingimata kergliiklusteed oma trennipaigaks valida.
SK 40
Probleem on pigem selles, et rullitajatel puuduvad oma sporditeed, kus ohutult kulgeda. Jalakäijaid, kes kunagi rulluiske alla pole pannud ja seetõttu ohte teadvustada ei oska, ei ole mõtet siunata, sest kergliiklusteed on ka neile mõeldud. Kergliiklusteede esmane eesmärk ongi jalakäijate ja jalgratturite maanteeservadest eemale juhtimine, need teed on tehtud kohalike elanike punktist A punkti B liikumise vajadusi silmas pidades. Trennitegijad, kes kümneid kordi suurel kiirusel edasi-tagasi nühivad, peaksid ise enda ja teiste ohutuse eest seisma ning seejuures õnnelikud olema, et neil üldse kuskil sõita on. Ise olen ka aktiivne rullidel ja rattal liikuja ning kahjuks pean tõdema, et sporditeid on Eestis väga vähe.
Olen samal seisukohal, probleem on spordirajatiste vähesuses.
Suurel kiirusel rattur, rulluisutaja või rullsuusataja ei sobi ühele teele jalutaja, lapse ega koeraga. Olgu selle tee nimi siis kergliiklusega tee või mis iganes.
Planeerijad, projekteerijad pole millegipärast sellega arvestanud.
Tänud Priidule selle teema tõstatamise eest!
Koerad ka koeraomanikud on omaette teema, nemad võivad sind igal pool rünnata.
Mike
Teema õige koeraomanike seisukohalt.Ka mul on koer ja käin temaga koos jooksmas,aga mitte kunagi ei tee seda kergliiklusteel ,sest ise aastas 1000+Km rullsuuska sõites arvestan sellega ,et koer võib valel ajal vales kohas olla! Samas tahaks vastuvaielda paljudele siin kommenteerinud rulluisutajatele! Lugedes siin nende mõtteid ja nähes trennis suht ülbe hoiakuga uisklejaid ,kinnitan ,et ka teie kulla rulluisutajad olete kohustatud üldkasutataval kergliiklusteel arvestama teiste inimestega .Olgu need siis jalutavad ,jooksvad ,rattaga sõitvad või kes iganes lastega emad!! Ei saa päris nt. skiwaffe mehelikku suhtumist propageerida ,et "mina kihutan siin oma rullidega ja keegi teine ei tohi ette jääda.Samuti arvamus rullitajatelt ,et kõik aeglasemad liiklejad peaks aga vaatama ,arvestama jne. kihutava rullitajaga!? Pidage meeles - isegi operatiivautojuht,kes sõidab sireeni ja vilkuriga!!!!, on kohustus enne nt. ristmiku läbimist veenduma ,et teda läbi lastakse!!!! PP näide Tartus Raadil kukkunud rullitajast niipalju ,et tean ja tunnen kodanikku ja julgen väita ,et tema liikumine ja "omas maailmas " olemine suurel kiirusel ka selle õnnetuse põhjustas! Kui ta ei märka isegi tuttavat vastutulles tervitada- on loomulik et sellises liig transis kihutamisega juhtub õnnetus -sai ka hoiatatud,aga näe ei kuulanud! Seega peab ka ise arvetama teistega (aeglastega) ,siis ei juhtu midagi!!!
RVW
8:12 ja RVW kommentaaride jätkuks. Tõsi ta on, et spetsiaalselt sportlikuks harrastamiseks sileda kõvakattega liikumisradasid napib, ehk sellised rajad on olemas vaid suuremate suusakeskuste juures. Minuarust oleks liigne luksus eeldada, et näiteks jalgrattasõidu, rullsuusatamise või rulluisutamise harrastamiseks peaks ehitatama spetsiaalselt vaid selleks otstarbeks mõeldud radasid väljaspoole selliseid keskuseid. Kergliiklusteed (KLT) peaks katma nii kohaliku elanikkonna liikumisvajadused kui olema avatud ka kõigile soovijaile sportimiseks.
Rulluisutades arvestan ma teiste KTL kasutajatega vägagi, sest teisiti ju ei saakski. Seega ei arva ma, et kiiremini liikuja (rattur, rulluisutaja jne.) ei peaks arvetama teiste KTL kasutajatega. Samamoodi ei arva aga ma ka, et jalutajatel, ehk kellel iganes, oleks õigus KLT-l rullitajaid, rattureid jt. kiiremini liikujaid takistada, ennast ja teisi oma käitumisega ohtu seada. Sellest siin ju jutt käibki!
Igaühe õigust kasutada KLT-id pean igati loomulikuks ja õigustatuks. Küsimus on teiste sh. kiiremini liikuda soovijatega arvestamises, teiste mitte segamises oma asja ajamisel, ehk turvalises ja kultuurses liiklemises. Samasugune elementaarne viisakus peaks kehtima ka igal pool mujal, kus kehtib igaühe õigus. Näiteks ühiskondlike hoonete usteavaustes, treppidel, koridorides, eskalaatoritel jne. Näiteks ei saa ma sugugi aru ka tüüpidest, kes seisavad eskalaatoril nii, et neist pole võimalik mõõda kõndida. Mina isiklikult ei käi kaubanduskeskustes ja mujal eskalaatoriga sõitmas ega arva, et isegi kui ma ei viitsi oma jalgu liigutada, peaks mul olema õigus minust möödujaid, kes tahavad lisaks eskalaatori liikumisele veel oma lihasjõul kiiremini liikuda, blokeerida. Ma loodan, et see kirjeldus selgitas minu hoiakut ja seisukohta ka kergliiklusteel toimuva suhtes.
Skiwaffe
Probleemi püstitus on vale.
Ja kommentaaridest paistab enesekesksus ja halvasti programmeeritud biorobotite arvamus, et jõud ja kiirus annab neile kergliiklusteel mingi eesõiguse.
Kergliiklusteel võivad liigelda võrdselt jalakäijad, jooksjad, rulluisutajad, jalgratturid.
Peamised reeglid on:
-püsi oma teepoolel, et sinust saaks mööduda;
-kui tahad laiutada, siis jälgi, et sa kedagi ei takistaks;
-suuremal kiirusel tagantulija asi on pidurdada, kui vastassuunast tulijate tõttu ei saa mööduda;
-ole nähtav ja kuuldav.
Kusjuures liiklen ise kergliiklusteedel kõndides, joostes, rulluisutades, rattaga, koos lastega jne.
Vaatan ja imestan, PP kopipeistis oma artikli lõpuks ka blogisse kui aimas intriigi ja nüüd istub ise vait kui sukk ning laseb rahval tulistada. Ise naerab pihku, et näed polegi vaja pingutada ja blogijutte kirjutada, piisab oma palgaliste artiklite avaldamisest. Tegelikult ma alguses isegi imestasin,e t miks PP pole seda juttu blogisse kopeerinud, kuid näe Tegi Ära siiski!
Kuid rullitamine on ikkagi olenemata nendest poolt ja vastuargumentidest saadanast!
Rullitamine avalikel teedel on ainult enesetapjatele, sellest ohtlikum ala on vaid BASE jumping. No aga rahvas ju tahab sest nii šeff on suurel kiirusel hullu mängida rahva seas, nii lahe on iga päev nautida 2-3 korda eriti ohtlikke situatsioone reaalelus aga mitte virtuaalmaailmas.
noooh
nooohile - kus on kirjas, et ma ei tohi Postimehes avaldatut siin taasavaldada? Postimehes ei pruugi kõik mu kirjutisi märgata, nagu ka siinsetest kommentaaridest näha on, liiati on siinne auditoorium ju just see õige sihtauditoorium, kelle ette seesuguseid probleeme tuua; ma ei avalda ju siin mitte igasuguseid ja oma kõiki PM kirjutisi, vaid ikka üksnes neid, mis siinsetele lugejatele korda võiks minna.
Ja miks arvata, et ma pean tingimata kõigi kommentaaride juures olema kohtumõistjaks ja nende üle sõnavõtjaks? Kirjutada on siis mõtet, kui on endal mingi mõte lisada, või ka siis, kui mõni kirjutaja siin liiga ulakaks kisub ja ülemäära kurja täis läheb.
Ka mina leian, et PP püstitatud probleem on aktuaalne. Kindlasti on kergliiklusteid õigus kasutada kõigil. Probleem seisneb eelkõige selles, et kõik kergliiklusteede kasutajad ei tunnista üldlevinud reegleid ega arvesta teiste liiklejatega. Üritan rullitades ise alati mõstlikult liikuda ja teisi tähele panna, kuid sellest hoolimata tekib tihti ohuolukordi. Ei tahaks üldistada, aga suuremalt jaolt on nende ohuolukordade tekitajateks tõepoolest (vanematega või vanemateta)väikesed lapsed, kes käituvad ja liiklevad täiesti ettearvamatult, mitmekesi kõrvuti kõndivad teismelised ning koerad ja nende omanikud. Sporti tegevad isikud (nii jooksjad, teised rullitajad, jagratturid) arvestavad teiste liiklejatega oluliselt rohkem ning nendega pole mul probleeme ka esinenud. Kindlasti oleks vaja kuidagi kergliiklusteede kultuuri parandada, praegu on kergliiklusteedel sportimine omajagu riskantne.
to 12:34 sellest me räägimegi et rattateedelt tõmmaku need emmed ja lapsed ja jalutajad nah...., siis probleemi ei ole.
Ega ennem ei muutu midagi kui mõni väike laps poolsurnuks või enamaks sõidetakse, siis hakkavad emmed mõtlema.
to 14.42
vot sinusuguste pärast ongi kergliiklusteedel probleemid suhtlemisel ja teineteise mõistmisel. Ka laps jatema emme on kodanikud ,kelle jaoks on seda teed investeeritud,mitee ainult sina ,kes kraapisid oma võib-olla viimase kopika ,et kallid uisud osta ja siis tehniliselt ebakindlalt kakerdada ja ülditseda.Tõeslised sportlased oskavad arvestada tesitega ,julgevad ja oskava hoogu õigeaegselt maha võtta jms.et kõikidel oleks hää. Käige korrakski euroopas sportimas(või kohake siin trennis mõnda välismaalast) ,siis näete kuidas arvestatakse kaslastega: tervitatakse jumala võhivõõraid(sest nii on viisakas kaassportlase suhtes),antakse teed jne,jne!
Loomulikult peavad ka jalutajad sportlasi akseptima ! Nii saame ka võibolla kunagi eurooplasteks,seni kipume eesotsas PPP-ga näägutama üksteise kallal .
tartu sport!!
Samad nähtused ju talvel Supilinna pargis, kus sportlased, harrastajad ja 1-2 aastased lapsed vanemate saatel rada jagavad. Õnneks on kiirused seal teised ja saab suuremate probleemideta hakkama.
Aga ikkagi oleks kena, kui vanemad oma esimesi suusasamme õppivaid lapsi vaid sisemises või vaid välimises klassikajäljes talutaksid. Siis ei peaks teised nende vahel slaalomit sõitma.
14:42 ja 15:18 kommentaarid on hea näide sellest, kuidas inimesed teineteisesse liikluses ja ka elus üldse suhtuvad. Selle asemel, et proovida teist inimest mõista ja temaga arvestada ning koos probleemidele lahendus leida, tegeletakse üksteisele ärapanemisega ja sõimamisega. See aga ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, sest selline suhtumine tekitab erinevate inimgruppide (autojuhid, jalgratturid, rulluisutajad, jalakäijad jne) vahel vaid tarbetut viha (nt autojuhid võtavadki sellise hoiaku, et ratturid ongi kõik kaabakad ja nendega pole vaja liikluses arvestada). PP artikkel kahjuks ainult õhutab viha rulluisutajate ja jalakäijate vahel, mitte ei aita probleemi lahendada (seda näitavad ka ründavad ja agressivsed kommentaarid). Liikluses, nagu ka muus inimeste vahelises suhtlemises on rohkem abi elementaarsest viisakusest, tolerantsusest ja vastastikusest hoolimisest. Kõigil liiklejatel on ju üks eesmärk - jääda liikluses ellu ja terveks. Üksteise vastu võideldes on seda eesmärki raske saavutada. Ärgem siis õhutagem asjatut viha!
Ma juba ammu olen loobunud rattateedel ja kergliiklusteedel igasugustest planeeritud treeningutest sest pühendunult on seal võimatu harjutada. Nendel teedel tuleb alati arvestada kokkupõrke ja vigastamise ohuga ning seetõttu tuleb hoogu liiga tihti treeningut segavalt kärpida. Aegajalt ma küll liigun seal aga siis on ikka s*tt tunne küll kui miski alaealine suvalise süüdimatu kaarega sulle ette põrutab ja möödumiseks ruumi ei jäta. Üldiselt on autos , kus plekk ümber tunduvalt mõnusam paremas teeservas vastutulevast ratturist mööduda, kuna kiirustevahe kasvab nii suureks, et ohutust möödumisest pole enam juttugi, siis võib alati delegeerida süüdimatult liikleva ratturi ohutuse tema enda õlgade vahele.
Keegi juba käis välja idee kergliiklustee reeglite kohta - ja see on hea idee. Miks mitte panna nende reeglitega silt tee otsa? Paljud ilmselt ei tule selle pealegi, et nad endale-teistele ohtu kujutavad. Muuhulgas oleksid mingid käitumisreeglid vajalikud ka ülerahvastatud suusaradadele nt Nõmme või ka Otepää kunstlumering. Nt reegel nr.1 Liigu paremas teeservas! Ole valmis ennast märguande peale veel rohkem ääre poole tõmbama.
nr.2 - Ole tähelepanelik! Jälgi kaasliiklejaid ning vaata aeg-ajalt ka taha.
jne. Ise vana kalana üritan kõigest hingest vältida tipptunde teha treeningud tavainimese jaoks võimalikult ebaloogilisel ajal. Ja "päris" treeninguid, kus on vaja tõepoolest kiiremini sõita, üldse KLT ei planeerigi.
e.s
14:42 olen
ma rääkisin rattateedest, ehk kergliiklusteed mis märgistatud ainult ratturitele ja või ka rullijatele, nagu näiteks Lillepi park, aga selles hoolimata on need seaduse rikkujad seal rõõmsalt jalutamas. Teiseks kui jalutavad või kepikõnnivad, siis miks nad ei tee seda üksteise järel vaid ikka nii et kogu rada oleks neid täis, sama väikesed lapsed vanematega, laps olgu siis tema ees või äärmisel juhul paremas ääres, aga tavaliselt on vanem paremas ääres ja laps tema vasaku käe all.
Üldiselt pole ka KLT liikumine probleemne, teen sed aenamjaolt rattaga ning kellelegi lähenedes röögin kõlava selge häälega "SEEEELJAAA TAAAGAAAAAAAAAA"
Siiani on kõik aru saanud ja konflikte pole olnud. Ohtlikud olukorrad tekkivad siis, kui üritada aeglasemast liikleiast mööda nö. hiilida.
Seega suud lahti ja probleeme poole vähem.
Rattaga ja rullidega liiklejad võiks rattakella ja rullikella kasutada.
Oi mulle meeldivad targutajad ;) Rattakell - nilbus mida kaugelt ei kuule, enamus kellasid laguneb ära ja kui kella lased, siis teed tõkestav kodanik kas kargab ette, hakkab taaruma ja seljatagust uurima nagu aegluubis või ei reageeri üldse.
Samas kui ikka tagaratta suure hoo pealt plokki lased on sekundiga tee puhas!
Milleks soovitada aseaineid, millel puudub soovitav efekt? Kas soov on suhelda teepeal oleva kodanikuga või temast võimalikult väikese vaevaga ohutult mööduda?
Suht nõme on see pirita rattatee, kus on peal rulluisutajad, kes peaks olema nagu jalakäiad. Jalakäiate ala on aga betoonist plaatide katkematu jada ning seega ei saa seal ei rullitada ega ka lapsevankriga jalutada.
moncler jackets
michael kors uk
baltimore ravens jerseys
oakley sunglasses
kate spade sale
ralph lauren uk
ugg boots
coach factory outlet
coach outlet
mlb jerseys
2017.7.19
Postita kommentaar
<< Esileht