Pullerits: Kuidas ma avastasin megarikka suusataja?
Elu on ikka imelisi kokkusattumisi täis. Näiteks selle nädala algul kohtusin Eesti mehega, kes on hirmrikas, koguni nii rikas, et ei ela enamik aega siinmail, vaid palju kallimas kohas. Rääkisime asjadest, mil pole spordiga vähimatki pistmist, kuni ta ühtäkki ütles, kui pärisin, kuidas ta end rahamaailmast välja lülitab, et on hakanud suusatama. Küsisin, et ilmselt mäesuusatama, mille peale ta kostis, ei ei, hoopis murdmaasuusatama.
Ärijutud jäid kohe tagaplaanile. Küsisin, miks ta kohe ei öelnud, et on hakanud suusatajaks, oleks saanud kohe algusest peale ajada tõsist suusajuttu. Ta kostis selle peale: "Ma ilmselt ei konkureeri veel [ta mõtles, et minuga - PP], aga eks ma järgmine aasta üritan tulemust oluliselt parandada."
Sel talvel läbis jõukas ärimees suuskadel ligi 500 km. Tegi kaasa isegi ühe Worldloppeti maratoni, aga ma ei saa teatud põhjustel öelda, millise. (Põhjus on töine. Nädala lõpus võin öelda.) Ütles, et põnev oli. Oli alustanud tagant otsast ja jõudnud kaks korda kõrgemale kohale, kui oli esimese vaheajavõtu koht. Märkis, et päris keeruline oli nii paljudest meestest mööda sõita. Jutt on ikka tuhandetest.
Tal oli enda sõnul ka naljakas põhjus, miks ta ühtäkki suusatama hakkas. Taas ei saa detailidesse laskuda, aga ta oli kõrvalt märganud teatud suusatajaid, kuidas need näevad väga head, atleetlikud ja terved välja, ning järeldanud, et see on treenimise tagajärg, ja siis otsustanud, et peaks ise ka treenimisele rohkem rõhku panema. "Ja kui rõhku hakkasin panema, oli vajalik end ka kusagil proovile panna," lisas ta mulle.
Mis ma muud oskan öelda, kui eks nuputage, kes see minuealine mees võiks olla.
Mina pean sel ajal nuputa
******Haight-Ashbury, San Francisco, California. 16. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Fotod 1 ja 2: murdmaasuusatajaks hakanud Eesti suurärimees. Foto autor: esialgu varjatud, et pildistatu identiteeti kaitsta. Foto pärineb Scanpixi arhiivist.
22 Kommentaarid:
Rain Lõhmus sõitis Engadini.
Pagan ma ei jõudnud veel raalima hakatagi, kui juba vastus kirjas. Nii lihtsate küsimustega ei maksa PP-l meie päid narrida.
No aga ratast ma PP-le küll ei laena,kuigi ma ilmselt starti seekord ei ilmu, igaühel ikka oma riist.
Nalja teate? Helistasin just sponsorile (Hindrek Riikoja), et kas rattalootust on, ja ta ütles, et ärgu ma muretsegu, esmaspäeval saan ratta. Mina seepeale, et nalja teed või, sel pühapäeval on start. Sponsor jälle, et ärgu ma ajagu, start on järgmise nädala pühapäeval. Kontrollisin järele - kuramus, ongi! Ja ma oleksin sel pühapäeval starti läinud, ausaõna, ja imestanud, et kus kõik rahvas on, et kas kihutasid juba minema?
Nüüd on aga asi nii, et kõik treeningplaanid (mis siis, et olematud) on olnud täiesti vale arvestusega. Siin äkki mõni tark mees oskab soovitada, et kas pooleteise nädalaga veel midagi parandada annab?
Jah, Lõhmuse koht esimeses vaheajavõtukohas oli 5357., lõpetas ta aga Engandini maratoni 3505. kohaga. Nii et pea kaks korda tõusu tõesti. Seoses LHV Panga loomisega võib tõesti eeldada, et laupäevase Postimehe Arteri kaanepoiss on seekord Rain Lõhmus.
ja küberneetilist karu pakuks ka ainult RL-ile
Nagu näha, olen nii mõndagi lugejat alahinnanud.
Aga teeme veel ühe katse. Kes on öelnud minu kohta nii:
Ma imetlen teda. Tema persoon on toonud muidu hallile spordimaastikule värvi ja vürtsi. Ma olen väga õnnelik selle üle, et just praegu on meil olemas Priit Pullerits, ja ma olen väga õnnelik, et ta just suusatamisest huvitub.
Vastus: Mati Alaver
Vastus õige, hinne viis!
See on küll kõik väga huvitav kuidas PP maailma enda jaoks avastab, ent kas tegemist on suusatamise jaoks vaikse hooajaga või millestki muust, siis selle blogi esimestest sissekannetest õhkunud huvitavast intriigist et kui kaugele hr PP jõuab oma treeningutega professionaalsete treenerite käe all, on see kõik asendunud tasapisi ärapanemise mentaliteedi ja eneseimetlusega. Jõudnud oleme selleni, et iga asjaga sõita enam ei kõlbagi, olgu organiseeritud mulle parem ratas või muidu starti ei tulegi, mõned spordialad pole õiged spordid seepärast et seda harrastab palju naisterahvaid, sõidud võistlustele toimuvad isiklike sohvritega, nõu saadakse professionaalsetelt treneritelt ent arusaam ala olemusest ja sellega seotud asjaoludest, on jäänud ikka samakaugeks (vähemalt nii tundub väljaöeldud seisukohtadest ja blogisse üles visatud küsimustest). Analüüsivõime ja treenerite näpunäidete all saadud kogemused põrmustatakse järgmise tuulega, seda nii oma tegevuses kui sõnades. Kas selline ongi sõnum noortele ja teistele harrastajatele? Teeb kohati murelikuks see, et antud suusablogi loevad nii suusanoored kui tavaharrastajad. A võibolla on tegemis tlihtsalt madalrõhkkonna mõjuga, mis selliseid mõtteid pähe istutab, sest teised kõik ju kiidavad blogi taevani.
Igatahes on hea meel et juurde tuleb ka vahvat, sooja ja inimlikkust õhkuvaid tublide spordimeeste blogisid, kes oma väikeste eneseületuste toel teisigi toredaid alasid pisut teises noodis rahvale lähemale püüavad tuua, nt http://luhats.blogspot.com/. Loed neid sissekandeid ja suunurgad tõusevad ülesse, saad aru ja mõistad ning saadav emotsioon on hoopis teine.
Ehk siiski liigub ka see (PP) blogi uuesti heale tasemele, kus natuke vähem ärapanemist, urgitsemist, ussitamist ja rohkem rõhku positiivsusel ja märkamist asjadel, mis suusatamist edasi viiks ja mitte selle mainet alla tõmbaks.
http://et.wikipedia.org/wiki/Priit_Pullerits
mp
Nagu selgub, ei saa tänapäeval enam ühtki küsimust esitada. Kiire sisestus internetti ja ongi vastus käes.
Okei, kas selle ka keegi üles leiab: kelle valisid TÜs ajakirjandust ja PRi õppivad baka-tudengid parima tagasiside andjaks?
12:13 siirast sõnavõttu on tore lugeda, aga ärgu ta nii väga muretsegu - see siin ei ole mingi suusaõpik. See on ju lihtsalt blogi, päevik, mida olen nõus teistega avalikult jagama. Suusanõu saab suusaõpikust paremini. Ja lisaks: sport on alati võistlus, vähemalt mulle. Ja spordis ei maksa alahinnata psühholoogilist aspekti (meenutagem neid sportlasi, kes on tunnistanud, et närvid on alt vedanud; eelmine aasta viisid lehelood Tartu Rocki kovrpallureid endast välja...). Nii et see, mis siin toimub - kui soovite, võib ka nii öelda -, on vastaseid psühholoogiliselt töödelda.
Erki Nool on ka öelnud, et ega olümpial ei võida kõige tugevam. Võidab parim. Siin on suur tarkus, mille üle soovitan mõelda. Olen püüdnud oma oskuste ja võimaluste piires seda silmas pidada, ka siin.
Miks kellegi valik peaks meid huvitama, pealegi pole valiku aega - aastat täpsustatud? Kus siin point või intriig on? Tee oma küsimus kõigepealt kuidagi huvitavaks ja küll siis ka vastus siia ilmub. Ajakirjandus ei avalda ju kunagi ainult kuivi fakte vaid alati kellegi kommentaaridega vürtsitatud subjektiivset nägemust. Kuiv fakt ei paku huvi.
nagu wikist lugeda sai, on PP peale suusatamise suur spets ka soomukite alal :)
> Nagu selgub, ei saa tänapäeval
> enam ühtki küsimust esitada.
> Kiire sisestus internetti ja
> ongi vastus käes.
Ajuvaba lause! Kui halle ajurakke napib, siis kukuvad muidugi küsimused totakalt välja (Lõhmuse pildil sees viide väljaandele ja kuupäevale; Alaveri lauset oled ise promonud; tagasiside andmise küsimuses aastarv puudu). Niiet süüdi pole mitte internet, vaid küündimatu autor.
Matis
No tolles EPLi loos on ikka üksjagu luulu. Eriti just selles osas, millele eelkirjutaja viitab. Ma ei ole kunagi pidanud eksami tegemiseks sisse-välja soomukisse ronima. Eksam oli soomukist küll ja selle sain viie. See hinne läks ka ülikooli lõputunnistusele erinevalt sellest, mis loos kirjas. Ei läinud tunnistusele hinne 4. kursuse sõjalise eest, mis jäi kõigil tegemata, ka mul, sest ajad muutusid liiga kiiresti. Inimesed mäletavad asju liiga valesti ja valikuliselt. Samuti ei ole mu vend olnud kunagi arvestatav keskmaajooksja, nagu artikkel väidab. Ta tegi trenni küll pisut, aga jooksumees olin ikka mina.
Aga kui tahetakse viimase küsimuse juurde täpsustusi, siis palun väga. Tudengid kirjutasid auhinna väljaandmise põhjenduseks:
jagab alati asjakohast kiitust ja laitust; on ise eeskujuks ja alati abivalmis;
tema kommentaaride maht, mida ta iga kodutöö juurde kirjutab, on lihtsalt meeletu; iga kommentaar on seejuures üsna personaalne;
hoolimata kõikidest lollustest ja korduvatest vigadest, mis ma tegin, ei ärritunud ta kordagi, suhtus alati mõistvalt ja toetavalt;
tudengid said alati konstruktiivset kriitikat ja infot oma arengu kohta; see oli väga motiveeriv;
jne, jne. Kas neist vihjetest piisab äraarvamiseks?
mis soomukisse ronimisse puutub, siis miks ma ei peaks uskuma erapooletut epl ajakirjanikku? mille poolest PP välja öeldu tõesem peaks olema? kehkenpükslus on kaasasündinud puue, see ei kao aastatega kuhugi.
Aga sellepärast ei pea uskuma EPL ajakirjanikuu, et ta ei olnud siis seal, et ta oli sellal lasteaialaps, ja et mina olin seal. Ma olen surmveendunud, et tean paremini, mida ma oma elus olen teinud, kui ajakirjanik, kes ise ei olnud seal, ja on ilmselt kasutanud nende inimeste juttu, kes ka ei pruukinud sugugi olla seal, vaid levitavad legende. Sellist kriitilist suhtumist kõigesse avaldatusse, muide, nimetatakse allikakriitikaks.
Ja mis puutub mingisse k...pükslusesse, siis ütlen otse, ilma vähimagi häbita, et olen hirmus uhke ja tänulik selle tunnutuse eest, mida tudengid mulle ühiselt osutasid. Miks ma ei peaks olema? Miks ma peaksin seda varjama? Miks ma ei tohiks sellest teistele teatada?
sind saaks uskuda siis, kui sa poleks ekslike väidetega varem korduvalt vahele jäänud. minu jaoks on sul märk küljes.
tudengid valisid parimaks tagasiside andjaks. kas poleks olnud ukse olla hoopis parim õppejõud? kui märkusi ja tagasisidet tuli nii põhjalikult anda, siis järelikult oli õppejõud kehvasti materjali edasi andnud. või polnud õppejõu autoriteet pingutamiseks piisav. või sõltub õppejõu palk tööde parandamiseks kulunud tundide arvust.
No kulla Priit me ei jõua ju nii kiiresti seda saiti klikkida ja siia vastuseid su küsimustele panna, ega see miski online chatinurk ei ole. No ja seekord ütlesid viimasele küsimusele lihtsalt vastuse ise ära. Milleks siis küsimusi esitada, kui meil vastuse saamiseks vaeva pole vaja näha? Miski ameerikalik kallutatud ajakirjandusstiil - oluline on lugejale jätta mulje, et ta ise on tark, kuid tegelikult tõmbavad kirjastajad vaid niiti, et inimesed teeks "õigeid" järeldusi.
Vaat sellised tegelased nagu 16:29 ajavad lihtsalt marru. Tahaks öelda kohe, et tüüpiline anonüümne delfi debiilik - pole vaja millessegi süüvida ega millegi üle juurelda, peaasi, et saaks kohe, täiesti asja jagamata ja asja tundmata, hakata aga tuld andma, loopida oma oletusi tõe pähe, jne jne. Aga ma ei hakka siin samaga vastama, et hakkan kedagi delfi debiilikuks sõimama.
Ja üleüldse, miks ma peaksin mingisuguse nimetu jorsi jõmina pärast end häirida laskma. Hei, elu on ju lahe! Ma sain parima auhinna, ja see, muide, oli ainus auhind, mida välja anti - ei mingeid muid baka-astme tudengite poolt (ja neid on oi kui palju!) -, mul on selle üle hirmus hea meel, ma sain selle eest lisaks tänukirjale 600-kroonise Portugali veini ja lähen seda koju mekkima ja tunnen ilusast ilmast rõõmu. Las need nimetud plärtsuvad edasi. I wish they could commit a physically impossible sexual act on themselves! Hopefully they'll get their satisfaction from that, finally.
Saan ma õigesti aru, et anonüümsed kommentaarid ei ole siin leheküljel lubatud?
Mike
PP on minu meelest kõmuajakirjanik. Ja minu meelest ei saa öelda, et see oleks halb. Või et see oleks hea. Lihtsalt nii on ja seda minu arvates. Ikka leiab PP võimaluse oma artiklites vint üle keerata. Maalida maailma paksude värvidega ning pooltoone ta ei armasta. Mis selles siis halba.
Tema blogi ei ole maailma tarkuse tipp. Samuti nagu ei ole tõe viimane allikas kõiksugu raadiosaated, kus ajakirjanikud nädala sündmused kokku võtavad. See on lihtsalt asjade peegeldus nii, nagu neile tundub.
Ma ka aastas 2-3 korda ikka kiikan seda blogi. Viimati vaatasin millalgi talvel, kui PP küsis, et kuidad oleks võimalik tulemusi veelgi paremaks saada. Mäletan, et klikkisin siis veel tema blogi sissekandeid ning tegelikult on tal vastused olemas:
- võistelda tuleb alati naeratus näol (oli mingi sissekanne vist Norra suusatajatest, kes alati võistlevad naeratus näol). Ja tulemused paranevad iseenesest, ei mingit kunsti.
- kui aga tõsisemalt rääkida, siis tuleb muretseda pulsomeeter. Põhim. teeb PP trenni juhendajate käe all ning pole põhjust kahelda, et nõu oleks halb. Asja iva on aga selles, et see, kas trenn oli efektiivne või mitte, saab PP teada alles võistlustel. Pulsomeetri näit aga annaks tulemuse trenni lõpus ja sellest tulenevalt saab järgmist trenni korrigeerida.
Ja veel - kuna PP (spordi)blogis on palju .. no ma ei tea, tissiuudiseid (a la Madonna tuleb esinema), siis oleks hea, kui PP hakkaks iga postituse juurde tag'e lisama (suusk jooks ratas varustus treening taastumine tissiuudis kõmu toitumine jne). Siis oleks lihtsam terad sõkaldest eristada.
gucci outlet
louis vuitton handbags
air jordans
louis vuitton outlet stores
christian louboutin outlet
jordan retro 11
coach canada
michael kors outlet
christian louboutin outlet
north face outlet
cheap nfl jerseys
louis vuitton
cheap oakley sunglasses
replica watches
celine outlet
louis vuitton outlet
jordan 13
air jordans
true religion outlet
michael kors outlet
ralph lauren
coach factory outlet
ray ban sunglasses
cheap oakley sunglasses
michael kors outlet
designer handbags
asics outlet
adidas ultra boost
burberry outlet
christian louboutin outlet
lebron james shoes 13
toms outlet
coach outlet
michael kors handbags
kd 8 shoes
jordan 6
ralph lauren outlet
replica rolex watches
louis vuitton outlet
jordan 3
chenlina20160729
Postita kommentaar
<< Esileht