Pullerits: Mis nõksuga jalad alla saada?
Kolme nädalaga ei muutu siin elus mitte midagi. Võid vahepeal käia Tallinnas, Oslos ja Saaremaal, aga paremaks selle ajaga midagi ei lähe.See on ilmselt rõõmusõnum paljudele konkurentidele. Nad saavad ümber Viljandi järve jooksul automaatselt koha jagu parema tulemusega arvestada ja väga-väga suure tõenäosusega Otepää-Elva jooksul samuti. Kui jalg kolme nädalaga terveks ei ole saanud, kuidas võiks siis olla tõenäoline, et järgmise kahe nädalaga saab?
Seis on selline. Vasaku jala kannakõõlus on ikka hell. Ei, kui kõõlust mudida, siis mingit valuaistingut ei teki ja kusagil turset ka pole. Sageli isegi astudes ei anna tunda. Venitades ka pole valus. Aga siis ühtäkki tunnen, et kõõluse piirkonnas kuskil seespool on midagi korrast ära. Kuid tunne on täpselt seesugune, nagu oleks kõõlus ise haige.
Olen määrinud kõõlust regulaarselt Diclaciga. Olen käinud viis korda Rein Kingu juures laserravil. Aga paremaks ei lähe, mitte üks teps. Samas ei ole ma enam sugugi kindel, et probleem on kannakõõluses. Vahel tundub, et häda algab hoopis jalalabast, talla alt: mõnikord tunnen, et probleemi kolle oleks justkui seal.
See kõik on täiesti arusaamatu. Ilmselt oli, jah, põhjus selles, et hakkasin pärast suusahooaega kohe suure koormusega jooksma, esmalt 9 km ja siis kahel päeval 12 km otsa. Puhkepäe
vad olid ka ikka vahel, mitte jutti. Aga mis see tagantjärele tarkus siin enam annab. Kui keegi annaks nõu, kuidas jala korda saada, nii et end päris maha ei peaks kandma.Asendustegevusena olen teinud rattasõitu. Võtsin naise kümne aasta vanuse Optima ja lasin Tähtvere rattapoes kulunud pedaalid ära vahetada. Poes küsiti, kas see on ratas, mille ostjale anti omal ajal kast õlut lisaks. Ütlesin, et kus nad sellega - ei antud mingit õlut. Aga ratas sõidab seniajani edukalt, mis siis, et mitmed tuttavad - eriti Haanja Rattaklubist - on ähvardanud, et kui selle rattaga veel välja peaksin tulema, siis nemad mind enam ei tunne.
Ometi saab selle rattaga ka sõita. Laupäeval tegin suures tuules tunnikese, keskmine kiirus tuli pisut alla 28 km/h. (Ah et kust ma tean? Ostsin lihtsa Cateye "pardakompuutri", et sõites hirmus tüütuks ja igavaks ei läheks.) Pühapäeva õhtul tegin veel tunnikese, siis tuli keskmine juba napilt alla 30 km/h. Arvestades, et Jaan Kirsipuu ütles mulle oma profikarjääri tipus, mil pärisin, kui kiiresti ta väntaks üksinda Tallinnast Tartusse, et kiirust 40 km/h suudaks ta ikka hoida, siis polegi see vast kõige aegalsem sõit, eriti seesuguse klippideta ja kümme aastat vana maastikurattaga, mis minu pikkusele on ilmselgelt väike.
Ja ega ma klippidega vändata saakski, see paneks valutava vasaku kõõluse liiga suure surve alla. Vajutasin vasaku jalalaba keskkohaga. Pärast oli ikkagi kand valulikum kui enne. Kes ütleks, mida ette võtta?
******
Haas-Lilienthal House, San Francisco, California. 15. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Pavel Loskutov võitmas mullu ümber Viljandi järve jooksu. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Foto 2: Jaan Kirsipuu eelmisel nädalal jalgratturite tänavasõidul Pärnus. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 07:55
kommentaare: 33
33 Kommentaarid:
optimaga üksinda 30 keskmiseks on ju sulaselge ansipi tegemine.
tervise taastamisega ei paista sellel küll erilist seost olevat.
Miks sa ortopeedi juurde ei lähe? Tehakse jalast pilt ja näeb, kus viga on.
Ma loodan, et sa enda rattakompuutrile tegid selgeks, milline on Optima velje ja kummi suurus, et ta oskaks õiget kiirust pakkuda. Tempo tundub päris kõva olema, kui see nüüd õigeks osutub.
mis siin mõelda või küsida. marss -traumatoloogi-ortopeedi juurde.
kui PP läheks praegu ortopeedi juurde, siis ta tunnistaks ühtlasi, et too imalaserimehe promomine oli üks umbluu.
Ainul magnettomograafia aitab ,ehk siis saad täpselt teada mis viga. Kahtlustan kõõluste rebendusest tingitud põletikku. Et mitte opereerida ,peaksid ortopeedil laskma blokeeriva süsti teha.Loomulikult peaks jalale vähemalt 4-5 päeva rahu andma.PS on ka diklofenaci baasil geelplaasrid(pagan nimi ei tule meelde ,peab kodus vaatama,aga küll arst teab).
Jõudu!
Kes tõstab veel käe ja ütleb, et alustas ratta hooaega maanteel 30km/h keskmisega?
Ader suutis suusa tempo alla tuua ja seda oli ka TM tulemuses näha. Aga jooksu ja ratta treeningute alguses surutakse vanast harjumusest kohe gaas põhja. Autoga Priidust mööda sõites, tundus nii kiirust kui ka olekut vaadates, et ta on juba ratta võistlustel ja ees terendab finiši joon.
eee oooo uuu 30 optimaga standard rehvidel hooaja alguses??? meil on siin tegemist juba eesti meistriga rattasõidus. ma väntan hooaja alguses maastiku rattal vaevalt 22-24 kui vorm käes siis võin ka 30+-ga uhada, kuid siis on aeg juba maanteratas alla ajada. tegelikult ajab Priit pada, ta pani peale kompuutri millel jättis maanteratta settingud peale ja nüüd kempleb siin muhahaa tegelik kiirus oli tal 27. Priit ae käi ikka spetside juurest läbi, kes sul kompuutri paika timmivad, siis saad meile ka normaalsemat juttu ajada ja ei paista nii dumbjuuseri moodi välja.
Jala suhtes soovitaks rattaga alguses ikka aeglasemaltsõita, siis paraneb teine ka, muidu raskelt kangutades ei aita see rattasõit kah sul jalga parandada. Muidugi kui sa jooksmisega enam tegelda ei taha siis pole vahet, sest rattasõitu see väike valu sind ei sega. Tegelikult oleks vaja jalale kaasatundes vähemalt nende pehmete jooksubotaste asemel panna kõvatallaga rattakingad ;) see aitab juba iseenesest jooksulihaste paranemisele kaasa.
praegusel kuupäeval pole vist enamike maanttee ühistrennide keskminegi veel 30 km/h.
Spetsialist saab ultraheli pildi järgi ka aru, mis seal viga on. Mina käisin põlvega Tallinna vanas ajakirjandusmajas olevas kliinikus. Tartus on kindlasti ka selliseid spetse. Ja kui nemad ei leia põhjust, siis on ikka peas asi kinni :-)
Muide rattakinga tald on jäik ja säästab rohkem su valusat kanda. Üks klubilane sõitis varbaga, millele eriti astuda ei saanud terve nädala kevadlaagris sõidud kaasa, vaid kodus maastikul oli probleem, sest raptas. Imestan, et sa Leho juures ei ole siiani käinud, tunned ju küll teda. Aja end jalule, mul on kindel plaan sul särk püksi toppida :-)
PS. See plaaster on kindlasti Olfen. Paned ööseks peale ja imendub vaikselt.
Ain kirjutas siin varemalt midagi sellist, et ükski salv kõõluse ega liigeseni ei imendu.
Aga kuda on Olfeni plaastriga? See peaks peal olema vist 12 tundi ja kas selle toimeained imenduvad kõõluseni?
Mul sama häda mis Priidul, kevadised jooksuotsad kõval pinnasel panid kanna(kõõluse) põdema.
j.
ma tahtsin seda juba ühe varasema postituse juures öelda - kes ei oska mingit asja teha aeglaselt, ei oska seda ka kiiresti teha. Ei oska aeglaselt joosta - pole lootust ka eriti kiiresti joosta. Ei oska aeglaselt suusatada - kiire suusatamine ei ole ka eriti kiire. jne.
Peab meeles pidama vastupidavusalade põhitõde - less is more!
Edu ravimisel ning loodetavasti saad ikka jalad alla.
Diagnoos: osaline rebend. Paraneb umbes kolm kuud kui hästi läheb. Ravimid ei aita. Võid õnnelik olla, et saad kõndida ning rattaga sõita. Saaks ka hullemalt. Väldi pehmeid taldu. Tald peab olema jäik. Vaata oma suusasaapad üle, kas need on oma jäikuse säilitanud. Kui mitte, viska minema. Edu paranemiseks.
Kui vastata, mida teha, siis haigele liigesele tuleb puhkust anda ja arsti poole põõrduda.
Aga see jutt on mõttetu
1. Priit ei kuula kedagi.
2. Tõstke käsi, kes arvab, et siinse blogi kaudu saab ravida? juba mõte seda teha, on haige.
Mike
00:43-le, Rivole, 10:07-le, Madisele - jah, peab ortopeedi juurde minema, sest nüüd on selge, et niisama iseenesest see häda kahjuks üle ei lähe. Kohe üldse ei lähe...
Tanza ja 10:52 - lasin kompuutri asjatundjal paigaldada, ta mõõtis sentimeetri pealt poes velje üle ja pani asjandused paika. ja ega see kiirus päris 30 ka ikka ei olnud, nii 29,7 ikkagi umbes.
Keskmine kiirus on hooaja alguse kohta hullumeelne küll. Küsi nii huvi pärast mõne poolprofi käest, millise tempoga alustatakse esimesi trenne?
mul üks küsimus. kas sul vahel tagantjärele piinlik kah on oma tegemiste pärast? tihtipeale on mõtestatud tegevuse saavutamisel märkimisväärseks motivaatoriks soov mitte lolliks jääda. this ain't the case.
Selge värk kui kompuuter ei peta, siis on probleem riietuses. Väiksema kiirusega sõites hakkab ilmselt külm, sest tuul puhub sõitmiseks mittemõeldud riietest läbi ja seda on vaja kompenseerida suurema energiakuluga. Ilmastikule vastav sõiduriietus tuleb selga panna ja siis pole vaja ennast ületavalt sadulas uhada. Muide tegelikult on hea külma ilmaga "kerimist" õppida, sest kerides on ca 20% energiakulu suurem seda mittevaldaval inimesel ja paras kiirus sama energiakulu juures samavõrra siis ka väiksem ning koormus päkale isegi ca 40% väiksem ;) Mõtle selle peale Priit!
10:52
"mõõtis sentimeetri pealt poes velje üle"
Nii kiputakse tegema aga tulemus on ikkagi ligikaudne-kõige täpsema tulemuse annab täpselt mõõdetud lõigu läbisõitmine,näiteks sina Priit saad omi kilomeetreid võrrelda Tiksoja metsavahelisel sirgel km postidega 180-182 .
Priit, kui spetsialist velge mõotis, siis on ta veljespetsialist aga mitte rattakompuutrispetsialist. Velje peal on veel ju rehv või siis rahvakeeli kumm. Nüüd oleneb kompuutri margist ja mudelist, kuidas asi sisestada võimalik. Normaalsed asjad võimaldavad sisestada ratta (velg ja rehv koos) ümbermõõdu millimeetrites. Ümbermõõdu saamiseks (koormatult) on kõige lihtsam paigutada ventiilikoha puutuja asfaldi juurde, märkida kivikesega vms koht ära ja siis normaalselt esiratast koormates jalgratast edasi liigutades esirattale ring peale teha nii, et ventiilikoha puutuja oleks jälle asfaldi juures. Siis märgid selle koha ära ja mõõdad mõõdulindiga kahe märgi vahelise distantsi. Kui on pikem mõõdulint võid teha 2 ringi. Tulemus jagada siis 2-ga. Tavaliselt on tulemus maastikurattal kusagil 2000 mm kandis. Vot nii!
rehvirõhk on ka oluline, selleks ongi hea kui pumpad kummi normaalselt täis ja sõidad mingi teatud pikkusega vahemaa. Ja siis arvutad hiljem õige rattaümbermõõdu ja siis sisestad selle kompuutrisse.
Tundub, et Sul sama häda mis mul. Mõned aastad tagasi hakkasin ka peale suusahooaega kohe jooksmas käima ja tuli sama häda. Käisin siis ortopeedi man ja selgus, et jalavõlv ära vajunud. 2 võimalust: tehakse vastavalt jalale sulle spetsiaalsed tallad, siis maksid ca 700km või siis ostad Riia-Kalevi nurgal asuvast poest lihstamad jooksutallad, mis ei põruta jalga, ca 220 eeku.
Ortopeedi juures soovitan kindlasti käia, sest ma pole inimene diagnoosi panema. Minule see lahendus aitas, kuigi ega praegu ka üle 12km joosta ei kannata. Polegi sellest hädalast lõplilkult lahti saanud. Dr. ütles, et see pidavatki suusatajate kutsehaigus olema.
Kui teada saad, mis häda ja mis aitab, siis anna teada. Tahaks isegi oma hädast lahti saada. Kuna aga praegu väga hullult valu ei tee, siis pole viitsinud uuesti arsti juurde minna.
Terv.
Talvel suusajuttu lugedes tundus juba normaalne, aga nüüd kui ratas mängu tuuakse, läheb jälle käest ära.
Kui saad Optimaga ja tossuga kiiresti trenni teha, saad ka haige jalaga joosta.
Vaata, palju sa ise rattale haiget teed!
No ärge siis Optimale nüüd nii haiget kah tehke! Pagan küll, vanasti sai Turistide jms sõidetud nii asfaldil, kruusal kui metsas/liivas, polnud häda midagi. Mees peab ikka sõitma mitte ratas. Lugedes kommentaare, siis tundub, et kui kaalub 15 kilo ja maksab 5 tuhat krooni, siis polegi nagu ratas või? Tuntud ütlus selle peale - tule taevas appi!
to Erkki Ehasalu.
See ei ole mingi suusatajate kutsehaigus, vaid mingi agarate inimeste mure, kes teevad vastavalt hooajale trenni. Tuleb lumi maha, siis ainult suusatatakse. Kuid kui lumi sulanud, siis vaja kiiresti jooksma hakata. Lihased, kõõlused ja muu süsteem ei harju sellega ära. Selleks tuleb joosta aastaläbi, et hoida jalgu koormatuna.
Kristo
Mees, küsi mõnelt oma treenerilt või tuttavalt HRK mehelt mismoodi rattaga sõidetakse ja kuidas hooaega alustatakse. Olen sel aastal ca 1000 km sõitnud ja MTB-ga näen sinu numbreid ainult allatuult ja -mäge:)
Aga ilmselt oled sa lihtsalt nii tugev, et saad kohe lõigutrennidega alustada:)
Kütame!
Jalast - ikke obesesalvi määrida, küll aitab.
Obesesalv on toksiline ja toksiinid ladestuvad kehasse. Jätame selle ikka obestele.
Obene on palju õrnem loom, kui inime ...
Ma räägin oma jala loost ka. Kolm aastat tagasi hakkasin pärast pikemat pausi rohkem treenima (talvel suusk enne jooksuhooaega). Jooksin ca 6 korda nädalas (ja ainult jooksin, suve pale 4x rulluisku arvesse ei lähe:)) Augustis oli nii, et enam ei saanud magada ka, kubemelihas niimoodi valutas, et õudne. Täpselt see koht kus jalg hakkab...Tõmbasin koormuseid alla, ei miskit, kummaline oli veel see et jalg valutas just siis kui oli nö. tavaliselt, puhke ajal, joosta sai enam vähem. Siis läksin ka ajakirjandusmajja ortopeedi juurde. Nii kui ta mu loo ära kuulas, tegi seal teatud harjutusi mu jalaga, et näha millal ma karjatan ja ütles, et ma ei ole Loskutov:), mis on juba selles mõttes tõsi et ma olen naissoost:), a noh point oli ju muus... Et ma ei saa ainult joosta, et pean olema mitmekülgne, et mu kõõlused ja luu otsad ei pea vastu. Või pean tegemapidevalt erinevaid jõu harjutusti, et jalgu tugevdada jne. No siis krõbistasin kolm nädalat antibiotsi (mul oli mingi põletiku sinna löönud) ja määrisin diclaciga...läks korda küll...A enam ma nii ühekülgne pole. Üritan tõesti erinevaid asju teha ja noh tunduvalt kergema koormusega teen ka. Tervist tuleb ju hoida. Nii, et nagu paljud eespool on kirjutanud- tuleb olla mitmekülgne, teha spets harjutusi ja ennast hoida. Edu paranemisks Priit!
Mina tulen siin omalt poolt järjekordselt soovitusega, et jooksjale on orienteerumine vägagi mitmekülgne harrastus.
Lisainfo päevakute kohta www.orienteerumine.ee/paevak
Postita kommentaar
<< Esileht