esmaspäev, aprill 13, 2009

Pullerits: Mis niidab jalgu ootamatult alt?

See oleks naljakas, kui see poleks ennekõik kurb ja traagiline. Eile õhtupoolikul läksin korraks välja, et seina seest raha võtta, ja täiesti ilma mingi põhjuseta käis paremast põlvest nihestus läbi. Küll väänasin jalga nii ja naa, aga paremaks ei läinud. Isegi öösel andis tunda, nii et magada ei saanud. Ja kujutage ette, see juhtus mitte millestki. Vähemasti hommikuks polnud jalg paks, aga valulik ikka.

Aga see pole veel sugugi kogu traagika.

Märtsi viimasel päeval alustasin jooksmisega. Tegin napilt 6 km kerges tempos ja parem põlv jäi seestpoolt valusaks. Justkui oleks kaks luud hakanud teineteise vastu hõõruma. Kuna lund veel jagus, tegin kahel järgmisel päeval suusasõitu ja põlvevalu taandus. Siis hakkas lumi jõudsalt sulama ja asusin taas jooksma. Ülemöödunud laupäeval läbisin 9 km (tempo 4.40-4.45/km), pühapäeval läbisin 12 km (4.35-4.40/km) ja eelmise nädala teisipäeval samuti 12 km (4.35-4.40/km). Siis lõi paremasse kanda ahhilka piirkonda valu. Lasin pärast trenni jääkülma duši peale, aga suurt ei aidanud. Olen määrinud Diclaci salviga, aga ikkagi suurt ei aita. Käega katsud - ahhilka ise valu ei tee, vaid valu allikas tundub olema kuskil seespool pehmemates kudedes ja sidemetes. Paistetust mingisugust ei ole. Taas müstiline - kust see häda nii järsku kallale tuli?

Kolm päeva hoidsin jalga, ei teinud ühtki spordiliigutust. Laupäeval käisin kolmveerand tundi rattaga sõitmas, aga kui pöiaga pedaalile vajutasin, hakkas valu kohe tunda andma. Pühapäeval tegin teise kolmveerandtunnise rattaringi, vajutasin pedaalile rohkem talla keskosaga ja sõit oli n-ö seeditavam. Aga tunda on, et korras mu kand kaugeltki pole ja paranemine, tont teab millest, läheb väga visalt.

Kes oskab öelda, kuidas tekivad mitte millestki sellised valud nii kanda kui kõõlusesse ja kuidas neist lahti saada?

Kui asjalikke vastuseid ei tule, siis on tõenäosus, et saan osaleda Viljandi järvi jooksul, heal juhul 5-10 protsenti, ja tõenäosus, et suudan kaasa lüüa Otepää-Elva jooksul, maksimaalselt 50 protsenti. Karta on, et tegelikult isegi alla selle.
******Transamerica Pyramid, San Francisco, California. 15. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits mullu Tallinna sügisjooksu finišis. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits mullu Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

30 Kommentaarid:

At 11:00, Anonymous Anonüümne said...

Vanus, Priit, vanus koos ära väsitatud kerega, mis muud...

 
At 11:15, Anonymous Anonüümne said...

Lase "rohelist valgust" peale. Täpsemalt loe laupäevasest Postimehest :)
j.

 
At 11:32, Blogger Tiiu said...

Pole siin müstilist midagi, loe Luule Viilmaad, saad teada, mida tähendab valu ja eriti põlvevalu. Vana maja laguneb ka mitte kohe, vaid variseb kokku ühel hetkega. Silmale nähtamatu ei tohiks ju ometi müstika enam ammu olla. Mina soovitan valude puhul Virgo Mihkelsoo tatramee ja karurasva baasil tehtud salvi, järele proovitud ja aidanud sadu õnnelikke, kel on õnnestunud seda salvi osta.

http://www.valgamaalane.ee/010407/esileht/25009358_foto.php

 
At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

Vanus ja ainult vanus on põhjuseks ning sellepärast me sind hurjutamegi rattakingi ostma ja klippidega sõitmist harjutama, sest mõne ajapärast pead sa hakkama valima kas kallid põlve, puusa ja kanna opid ja järelravid või maailma parim ratas ja rattavarustus ilma opi vajaduseta. See viimane variant kipub oluliselt odavam tulema.

Räägi parem , et mis kamm selle Transameerika püramiidiga on? Eriti lähemalt vaadates on ikka suht rõve elukas, kuid millegipärast on see peale Kuldvärava silda teine kõige tuntum ehitis SF-s? Seleta meile.

 
At 11:57, Anonymous Anonüümne said...

Võiks arvata et tegemist on nö. suusatajate kutsehaigusega. Päris paljudel suusatajatel esineb pärast suusa hooaja lõppu jooksmist alustades põlvedega probleeme. Soovitus oleks alustada kevadel jooksmisega rahulikult, kindlasti pehmel pinnasel (mitte asfaldil), heaks üleminekuks suusalt jooksmisele on eelnevalt veidi põlvi tugevdada jalgratta sõiduga. ilmselt ka kanna jm põrutused, valud on sellega seotud et jalad on suusaliigutusega pehmekeseks uinutatud.

 
At 12:28, Blogger Madis said...

Ehk siis suusatajad kevadel orienteeruma! Ma ei tea, kuidas seal Tartumaal sellega lood on, kuid Harjumaal juba päevakud täie hooda käimas. Olen tähele pannud, et jalg vajab dünaamilisust (üldse liigesed). Suusatamine seda paraku ei paku nii mitmes vabadusastmes. Vähemalt minuga on nii.

 
At 18:20, Anonymous Anonüümne said...

nii. 40+ vanuses mees teeb talvel 10+ tundi nädalas suusatrenni. kevadel keerab kohe maantee äärde jooksma. on põhjust vastu küsida, et kas on mingi põhjus, miks kepsud valutama ei peaks?

siin juba eelmine kevad räägiti, et sa põletad ennast trenniga liialt. vahva on paar hooaega punnitada ja jõuda suusamaratonil 150 peale, aga mis edasi? tee parem 10 aastat mõistuse ja mõnuga trenni.

 
At 18:31, Anonymous Anonüümne said...

Tavalina probleem minulgi, kui terve talv suusatan ja kevadel järsku jooksma kipun. Luud-liigesed pole põrututega harjunud. Lisaks suusatamises hoopis teised lihased töötavad. Kanna valuga mul selline asi, et kas puhkad või teed trenni -vahet ei ole...hooaja jooksul see taandub või läheb hullemaks.

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Põlvevalu pärast ma ei muretseks, selliseid valesi liigutusi ikka juhtub. Aga kannakõõlus peaks küll murelikuks tegema.
Riskifaktorid:
1. vanus
2. nn vana probleem, üks kord juba lõigatud, peale lõikust ennemgi tunda andnud
3. jooks maanteel e. kõval pinnasel
4. mitmekuuline jooksupaus
5. esimestel kordadel kohe 12 km
6. esimeste kordade jaoks liigkiire tempo (kardiovaskulaarsüsteem kannatab koormuse ära, suusamaht piisav all aga lihas-kõõlus-liigesaparaat tahab kohanemist)
Polegi palju vaja kui probleem käes.
Soovitused:
1. jooksupaus 7-10 päeva
2. uue alguse puhul esimesed otsad lühemad
3. ja mõõdukama tempoga (5 min/km)
4. venitused peale koormust
5. tempokross ja lõigud mitte enne maikuud

Hea õpetada aga raske teha

Ain

P.S. Mul on sinu ees üks eelis, mul 10 päevane paus juba tehtud, probleem sama, alustasin küll mõõdukalt aga esimene tempokross ja oligi käes.

 
At 20:23, Anonymous Anonüümne said...

Pikamaajooks ju puht mustade meeste ja asiaatide ala, vaata suurvõistluste protokolle.
Suusatamine-ratas vastupidi valgete meeste ala.
faktid-faktid Priit, ses-suhtes pole nagu pointi tegelda ka jooksuga, kaotus maailma parimatele on %uaalselt nii suur

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

COUNTERPAIN salv on igasugu hädasid ravinud (vanemad ja kannatanumad juhatasid mind selleni), siiani on küll parimad kogemused, meil vist ainult mustalt turult saada, lase mõnel tuttaval paremini varustatud regioonist tuua.

 
At 21:15, Anonymous Anonüümne said...

Juhin tähelepanu, et mitte ükski salv ei suuda imenduda nii sügavale, et ta jõuaks ükskõik millise liigese või kõõluseni. Pealt määrimine on enesepettus aga teine kord aitab ka tunne, et sai parem.

Ain

 
At 22:39, Anonymous Anonüümne said...

ma ei saa sellest postitusest aru. kui eesmärgiks oli linnukese kirja saamine ja PP tegelikult teab, miks jalad läbi, siis sellist blogipidajat küll vaja pole, kes on tööandjale andnud lubaduse iga nädal paar nuppu valmis treida.

kui PP tõepoolest ei saa aru, miks järsult jooksu alustades nõrgad kohad välja löövad, siis olen jällegi pettunud. sellises vanuses ajakirjaniku ametit pidav mees võiks ikka natuke pääga mõelda.

 
At 00:25, Anonymous Anonüümne said...

Kaks läbiproovitud võimalikku lahendust:
1) ketsid ära väsinud. Kuskil mingist piirist üle minnes lakkab kets jalga toetamast
2) tegin ortopeedilised tallad, kasutan mitte küll jooksujalatsis, vaid igapäevates käimades.

Peale mõlema punkti täitmist ei ole kannakõõlus enam mitu aastat häda teinud.

 
At 08:20, Anonymous Anonüümne said...

"4. venitused peale koormust"

Tuleta meelde kas ja milliseid venitusi trennis tegid ning järgmistel kordadel ole mõõdukam või veel parem - ära neid üldse(vähemalt jalgadele)tee.

 
At 08:46, Anonymous Anonüümne said...

PP - kõik algab peast. Ka põlvevalu hädad on alanud sealt, sest pole mõeldud , vaid lihtsalt tehtud.

Nüüd jääb vaid oodata, mil sinu sellise meeletu klahviklõbistamise peale ka parema käe nimetisõrm streikima ei hakka. Aga pea seegi ei tule!
Nii et - enne mõelda , kui lolli peaga lõhkuma hakata.

Salvide ja muude soovitustega ei tasu jamada, see leevendab vaid korraks , aga nagu kolmas kord juba kinnitan - pead (mõtlemist) tuleb ravida

 
At 09:37, Anonymous Anonüümne said...

Üks võimalus on veel sõudmist proovida. See ei põruta liigeseid, ei nõua liigestelt erinevatesse suunda liikumist ning tagatipuks lihasgrupid on sarnased suusatamisega. Suvine sõudmine aitab hoida ning treenida järgnevaks suusahooajaks.

Valuliku jalale tuleb anda rahu ja sooja.

 
At 11:27, Anonymous Anonüümne said...

to 9:37
Kas oled ise sõudja, et sellist ülitehnilist ja rasket ala PP-le nii lihtsalt soovitad (mõtlen vee peal sõudmist)? Sõudmisega nullist alustades lähevad esimesed kaks aastat puhtalt tehnika õppimisele. Esimesed kuud paadis ei saa aeroobsest tegevusest unistadagi. Lisaks tuleb veel mitteoluline tõsiasi, et sõudmisega tegelemiseks vajaksid ka korralikumat paati, mida Tartu sõudeklubides siiski eriti vabalt saadaval ei ole. Osta? Ühepaadi hinnad algavad alates 20.000 EEK-st(kõige odavavam 10 aastat vana sõudekõlbulik alus). Muidu on tõesti super hea ala. Võin kinnitada!

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Väga palju häid nõuandeid juba eespool jagatud. Eriti Ain võttis asja ilusti kokku.
Ka omal achilleused üsna suureks probleemiks olnud, ehkki PP-st tsipa noorem mees. Ega seal suurt muud vast teha pole, kui et anda neile rahu ja ikka korralikult, mitte nii, et noh eile niipalju tunda ei andnud teen täna taas jooksu. Salvid, vannid jms. muidugi halba ei tee ja kindlasti soovitatavad.
Mul tekkis ka see häda n-ö lambist kui üldse nii võib öelda. Võimalik, et oli päris tugev rebestus. Hiljem andis tunda ca pool aastat. Aga no 10 päeva peale seda raudselt joosta ei kannatanud. Ja kui nüüd jooksma lähen, siis alguses ikka vaikselt ja ettevaatlikult jalad soojaks ja siis võib alles soovitud tempos jätkata. Ning peale jooksu kindlasti korralikud venitusharjutused. Ja külmetada ei tohi!
Skiwaffe

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

Vaatan, et siin paar kommenteerijat on unustanud, et PP-l tuli iga suusatrenni juurde ka 2km. jooksu ja seda talv läbi. Kuidas ta muidu kodunt rajale sai. Seega on tema tugiaparaat küllalt harjuda saanud jooksmisega. iseasi on muidugi tempo ja distantsi valik esimestel jooksutreeningutel.

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Suusasaabastes mööda jäätunud tänavaid suusad-kepid kaenlas ja jooks?

Ain

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Mis sa naerad Ain. Ma jooksin suusasaabastes ka üks talv suusad/kepid näppus ja kevadel panin võistlustel ühe säravaima puraka. Kuid mingit probleemi mul liigestega küll ei olnud!

Jyrx

 
At 14:52, Anonymous Anonüümne said...

to 11:55

usu Sa Priitu! ise sõitsin korra mööda Betooni tn, kui Priit KÕNDIS tänava ääres suusad näpus raudtee poole.

Mait

 
At 16:32, Blogger Priit Pullerits said...

Suur aitäh väärt nõuannete eest kõigile! Siin on palju tarku ivasid peidus, ehkki üksjagu ka parastamisi, aga esimesed korjan üles ja teised jätan maha vedelema.

Sai vist, jah, liiga suur kilometraaž kohe ette võetud, kuigi tempo oli küll pigem aeglase killast. Üldiselt, ega 4.45st km-t kauem joosta õnnestugi, see pole siis mingi jooks mu meelest.

Nüüd olen jalale rahu andnud ja kavatsen edaspidi ka anda, sest eks trauma tule korralikult välja ravida, mis ilmselt tähendab, et neil, kes tahtnuks minuga Viljandis konkureerida, pole mõtet sinna minna - vähemasti minuga konkureerima. Või söandab keegi teha panuse, et mu tõenäosus seal startimiseks on suurem kui 10 %? Siis oleks huvitav teada, millele selline oletus küll tugineda võiks.

 
At 18:10, Anonymous Anonüümne said...

Valulävi on sul küll madal. Pisike kanna-põlvevalu ja juba loobub. Muide 2km peale suusatrenni ei anna küll liigestele midagi. Tegin ka nii talvel ja kevadel ikka samad hädad, et siit-sealt jäi juba 4-5km jooksu järel valusaks.

4.45 pole jooks, ja seda ütleb mees, kes 10km jooksem heal juhul veidi alla 37 min? Järelikult siit ka jalahädade põhjus. Kevadel hakatakse peale mitmekuulist vaheaega kütma trennis kohe üle keskmise tempos andmata aega liigestele kohaneda. Sinu tasemega mees peaks kindlasti paar kolm trenni nädalas tegema nii tempoga 5.00-5.15

 
At 19:20, Anonymous Anonüümne said...

Minu isiklik arvamus, nähes P.P. tegemisi kõrvalt(suusal, jooksmas, võistlustel, jõusaalis), Ta üritab kõike väga kiiresti teha, sõna otsese mõttes. Ehk siis vägisi ööpäeva 25 tunniseks venitada. Kõike tehakse hirmsa tempoga, nagu üritaks kogu elu ette ära elada. Närvisüsteem ja süda suudab selle omaks võtta, aga liigestes ja eriti kõõlustes, on ainevahetus kordades aeglasem. Ja kui achilkas juba probleem tekib, siis tea, et see on sinna tekkinud-kuhjunud varasema 15-20 aasta valesti tegemiste tagajärjel. See on nagu kaalu langetamisega, 20-30 aastaga süüakse ennast 120 kiloseks ja siis tahetakse 3 kuuga jälle lõpuülikonda-kleiti mahtuda. Nii ei saa! Vaata idamaa harjutuste poole, jooga, tai-chi, euroopalikum on Pilates, jne. Liigutused on sujuvad ja hingamine sügav-rahulik. Võin omast käest öelda, et see on oluliselt raskem, kui hea võhma pealt 9km jooksuots kähku-kähku ära teha ja siis kogu ülejäänud tegevustega jälle kiiresti-kiiresti edasi tormata.

Tasakaalu pole mees Sinu elus, Sa tahaks kogu aeg ainult panna! Ja sööd Sa ka valesti! Kõõlused teevad kangeks sinna kuhjunud soolad ja kiirelt ning valest söödud, lõpuni lagunemata toitained. Nn. tüüpiline lihaleiva ja pirukate sööja sündroom, st. organism saab süsivesikud(sai-leib) kiiresti lagundatud-imendatud, aga liha seedimine nõuab pikemat aega. Kuna portsud on väikesed, läheb kõht ennem uuesti tühjaks, kui liha lõpuni seedub-imendub. Uus toidukord süüaksegi varsti kiirelt-kiirelt peale, aga eelmise portsu liha alles poolikus (lõpuni)lagunemise staadiumis, millest jäävad kahjulikud jääkained kuhu? Õige, sinna kus ainevahetus kõige aeglasem - kõõlused! See on nagu kehval kütusel töötav sisepõlemismootor, mis küünlad nii ära tahmab, et sädemel pole kuskil tekkida! Ainult organismis kestab see protsess aastakümneid, täpselt sama juhtub loomrasvaseid toite süües veresoonte seintega - lupjumine = infarkt! Ainult, et spordimeestel löövad need hädad kiiremini välja.

Ja see ei muutu 7 päevase pausiga, isegi mitte 7 kuuga(korraks küll leevendub, aga tegelikult läheb iga aastaga hullemaks, kuna ravitakse tagajärge). Priit, kas pole mitte nii, see achilka on Sul igaastne probleem, korra aastas vähemalt. Varsti 2-3 korda aastas jne, kuni jääb ainult ujumine! Paremaks läheb siis, kui alustad mõtlemise ja toitumise muutmisest!

 
At 19:53, Anonymous Anonüümne said...

Aga räägi sellest toitumisest lähemalt. See tundub huvitav teema.

 
At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

ühinen 19:20 arvamustega PP elustiilist. tormakust tuleb kärpida. siis ei pea ka häbenema tagajärgede pärast (olümpiaraamat). tuleks prioriteedid paika panna. kui naine nõuab raha teenimist siis spordimahvi vähemaks muidu kustud. kui tahad spordist mõnu tunda siis leia endale amet kus töörütm normaalsem ja saad ise oma tegemiste peremees olla.

 
At 10:23, Anonymous Anonüümne said...

Paljud Suusatajad teevad hooajalxpus palju igasuguseid harjutusi jala lihaste tugevnemiseks, PP seda kindlasti pole teinud, selles on viga.

 
At 09:29, Blogger Vigurivänt said...

Võimalik, et ka "õlitus" on kehva. Omal on igasugused valud ära kadunud, kuna teen aastas korra 2 kuuse glükoosamiini ja oomega 3 kuuri, toitumisega ei suuda kõiki aineid kätte saada olen liiga laisk. Varem oli selline mure tavaline, eriti trepist üles minnes. Röntgen annab hea ülevaate asjast, mine L.Ripsi jutule ta vaatab asja üle.

 

Postita kommentaar

<< Esileht