Pullerits: Kuidas Alaver kõigil naha üle kõrvade tõmbab?

Mati Alaver on väitnud, et kui 20 aastat tagasi saanuks Andrus Veerpalu ja Jaak Mae NSV Liidu meistrivõistlustel esimesi-teisi kohti, "tulnuks pioneerid Balti jaama vastu ja kinkinuks nelke. Puhkpilliorkester mänginuks".

Võib-olla. Aga võib-olla ka mitte. Nüüd tuli Veerpalu Liberecis teist korda maailmameistriks ja Mae lõpetas viiendana, aga kolleegid Postimehes raporteerisid, et Tallinna lennujaamas jäi kangelaste vastuvõtt tagasihoidlikuks. Tohoh, isegi MM-kuld ei too enam rahvast kohale! Lugesin toda uudist ehmatusega, seejärel tundsin piinlikkust ja kolmandas järjekorras sain tallinlaste peale kurjaks - see ju näitab, nagu oleks pealinlased ükskõiksed selle vastu, mis kõiki teisi erutab ja rõõmustab.

Vähemasti oskab Alaver asju suureks rääkida ja suudab niigi palju olukorda päästa. Tõele au andes on tema oskus asju suureks rääkida kadestamisväärne. Niiviisi suudab ta päästa paljusid olukordi, kus midagi rõõmsat vastu ei vaata.

Mäletate, kuidas mullu, väga kehva hooaja teisel poolel, kuulutas Alaver enne Otepää MK-etappi, et Eesti on maailma parim suusamaa. Mingi statistika põhjal kindlasti, aga eelmine hooaeg oli ikkagi kõigi aegade suuremaid katastroofe. Aga kuna Alaver on autoriteet ja saab niiviisi agendat seada, siis piisab, kui ta teeb mõne jõulise või intrigeeriva avalduse, mille meedia alla neelab, ning küsimused selle kohta, miks tulemusi ei tule, vajuvad paugupealt tagaplaanile.

Kuulge, see on ju sama, kui ma siin räägiksin teile Art Soonetsi anekdoodi. Küsimus: mis siis saab, kui une pealt läheb pauk lahti? Vastus: siis on paugupealt uni läinud! Kõik naeravad, kõigil on lõbus ja tähelepanu teemalt on hajutatud. Tüüpiline vee segamise taktika. Aga minuga ei lähe läbi - naasen siin kohe teema juurde.

Laupäevane Postimees vaagis sportlaste ja treenerite pärle ja kilde. Hea idee. Siit saab aga edasi minna. Pisut sügavama analüüsiga. Kuna mulle Alaver meeldib, ausõna, ilma vähimagi irooniata, siis mulle meeldib lahata tema kilde.

Veerpalu ja Aivar Rehemaa jäid Liberecis paarissprindis kaheksandaks. On koht ja ei ole ka. Selge see, et nii mõnigi unistas medalist. Ses mõttes oli tegu kerge pettumusega. Alaver ütles ka seepeale: "Oleme hullud, mina nende hulgas, ja hullud tahavad paarissprindi medalit." Suurepärane. Tunnistada ka ise suuri sihte ja nimetada end seejuures hulluks, andes mõista, et tegu on hullumeelse eesmärgiga, mille saavutamisest jäi puudu vaid see, et polda piisavalt hullud. Sellise lause peale ei ole kellelgi võimalik nina alla hõõruda, et miks tuli finaalis alles tagantpoolt kolmas koht.

Märtsi algul võtab Alaver ette suusatamise ammuse murelapse, järelkasvu teema. Ta kuulutab: "Olukord järelkasvuga on parem kui kunagi varem." Hea lause, sest olukord järelkasvuga on aastaid olnud selline, et hullemaks pole enam minna saanud: ikka teevad ilma vanakesed Mae ja Veerpalu ning Rehemaa kohta tuletatakse siiamaani meelde, et tegemist on kunagise juunioride maailmameistriga - aga kas keegi veel mäletab seda halli aega, mil ta maailmameistriks tuli? Veenmaks, et olukord on tõesti hea, kiidab Alaver Karel Tammjärve tulemusi ja viitab juunioride koondise peatreeneri Kalju Ojaste küsimusele: "Mati, kas see sõit ei pane sind mõtlema, et võtta Karel Libereci?" Jutt oli Skandinaavia karikaetapil 10 km uisutehnikas saadud 8. kohast, kaotust võitjale 25 sekundit. Lõpuks ütleb Alaver: "Tulevikus on Karel kindlasti üks mees, kes pretendeerib Vancouveri teateneliku viimasele etapile."

Tammjärv on küll tubli ja asjalik noormees, aga selleks ei pea suusatamisest teadma isegi mitte pooltki nii palju nagu Alaver, et mõista, et jutt Tammjärvest Vancouveri olümpial on absoluutne mull. Aga Alaver on suutnud pakkuda oma jõulise ja konkreetse sõnavõtuga taas uut jutuainet ning mis peamine - lükanud esile tõendi, et järelkasvuga on lood head. Kas ikka tõesti?

Kuid see pole veel kõik. Usutluses ETV-le viskab Alaver sellise lause: "Otsustades selle põhjal, kui palju on Jaak Mae Fischerilt endale saapaid varunud, siis ta tahab ilmselt Sotši mängudel Andrus Veerpalu vanema pojaga teatemeeskonnas sõita." Taas geniaalne, ent kui asjasse süüvime, siis kus on ikkagi selle lause loogika? Mida puutuvad siia saapad? Ja kas ta tõesti usub, et Veerpalu juunior läheb 20-aastaselt Sotši olümpiale Eestit esindama? Mina küll mitte. Esiteks võiks Veerpalu juunior kas või Miina Härma gümnaasiumi noormehe Martti Relliga suurema vahe sisse sõita. Tornios hooaja lõpus jäi ta Rellile igatahes alla.

Aga Mae-Fischeri-Veerpalu-Sotši lause on ju võimas - kuni selle sisusse süveneda.

Hooaja viimasel 50 km sõidul Trondheimis jäi Andrus Veerpalu kuuendaks. Kõik ootasid enamat. Alaver: "Süümepiinu mul pole, aga tunnen häbi sportlaste ja Eesti Suusaliidu ees. Minu valearvestus röövis Andruselt koha poodiumil." Lisas siis: "Minu oskamatus tiim kõige paremal moel toimima saada võttis meilt [poodiumile pääsemise] võimaluse. Mina ei saanud hakkama, sportlased võitlesid mehiselt."

Taas suurepärane esitus, siiralt. Sest kui peatreener end ise vabatahtlikult süüdi tunnistab, siis ei ole ajakirjandusel enam midagi kobiseda, et miks valearvestused said tehtud. Nii läkski: ega Trondheimis mahamängitud šanssi meedias rohkem kriitiliselt lahatudki.

Resümee: Alaver on tõepoolest oskuslikem meediaga suhtleja. Ta oskab öelda asju, mis võtavad ajakirjanikel sõnad suust - mis siis, et ta öeldus ei esine sugugi alati kõige tugevam loogika. Aga meedia peaks olema terasem, et mitte lasta endaga niiviisi manipuleerida. Olete nõus?

Loodan, et siin nüüd uut internetirünnakut ei järgne nagu eelmine kord. Aga kontrollida seda olukorda on raske, sest selle nädala enamiku veedan Oslos Schibstedi töötajate nõukogus, kus kontserni juhid ja ülemused tulevad aru andma, mis toimub.

Muide, jalaga on lood ikka kehvad. Ümber Viljandi järve jooksul ma kindlasti ei osale.
******Alamo Square, San Francisco, California. 16. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Norlandia laeval toimus reedel suusahooaja lõpetamine. Aavo Kärmas, Eesti Posti juhatuse liige (paremal), annab Alaverile üle nn tervikasja. Foto autor: Arno Saar, Õhtuleht/Scanpix