Pullerits: Miks tuleb tempo kõva hoida?
Kui oma ratta – mis oma?! teadagi, kelle oma tegelikult – Kalle Kirsiaiale putitada viisin (kui ratas Eesti tipptasemel ei ole, siis olgu vähemalt mehaanik), küsis ta, kas see on juba kümme aastat vastu pidanud. Arvan, et rohkemgi veel, vastasin, ja loodan, et peab üksjagu kauemgi veel, sest ei näe põhjust, miks peaksin selle maha kandma. Kirsiaed, muide, erinevalt siinse blogi mitmest lugejast (eriti Haanja Rattaklubi meestest – kas kuulete seal metsade vahel?), ei tikkunud mu ratast nähes küll mind kritiseerima või siunama või minust ära pöörama, vaid ütles, et nojah, sa teed nagunii sellegagi teistele pähe.
Ega ikka tee küll. Eriti, kui kett on välja veninud ja tikub üles viskama ning ainult korralik õlitamine hoiab seda hammasratastel. Aga vähemalt lasin käiguvahetaja välja vahetada, sest muidu sai üksnes kõige raskema rauaga sõita. Ent, tegelikult, ega mul neid õrnemaid raudu väga vaja olegi, sest kui ikka korralikult pingutada, saab ka laugematest mägedest rohkem kui 30 km/h üles sõita (eile sõitsin: tuleb lihtsalt talda vajutada).
Lõppude lõpuks, enne, kui mind tümitama asute, püüdke silmas pidada, et ega rattasõit ole mulle eesmärk omaette, mille nimel trenni teha. Rattasõit on asendustegevus, kui kannatrauma joosta ei lase ja suusahooaega annab veel oodata. Raske rauaga ja 30 km/h ligi sõidan seepärast, et tugevdada jalgu ja hoida üldist toonust, n-ö lõõrid pisutki töökorras. Aga seda viimast on raske saavutada, sest võid ju üle 30/h tunnis uhada, aga hingamine säilib ikka selline nagu jalakäijal. Ju vist sõidan liiga aeglaselt siiski?
Need, kes unistavad minuga Tartu rattarallil sotid selgeks teha – palun väga, ma ei üritagi seal võistelda. Mis võistlemisest saab juttu olla, kui mul on sel kevadel ehk kuu ajaga sõidetud vaid 268 km – talvekuudel isegi suusatasin sama ajaga märksa rohkem –, lõppenud nädalal näiteks vaid 115 km. Trenniaega ei kulunud eelmisel nädalal nelja ja poolt tundigi. Tartu rattarallil on eesmärk teha korralik pikk treening jalgade tugevdamiseks, ei muud.
Ausalt öeldes tuleb ratturite ees müts siiski maha võtta. Rattasõit on nii nüri ja tüütu ala, et need mehed, kes jaksavad seda teha nädalas mitu korda kaks-kolm tundi korraga, on vaimselt ja psühholoogiliselt palju sitkemad kui minusugune, kelle kohta mõned imestavad, et kuidas ma küll suudan talvel Tähtvere spordipargis maniakaalse järjekindlusega teha päevast päeva kümneid suusaringe. Ausõna, aga mul saab juba tunnisest rattasõidust totaalselt villand. Tunnise suusasõidu järel aga hakkab õige maitse alles tulema.
Kuid ärge mind päris maha ka kandke. Hindrek Riikoja, kes läks mõni kuu tagasi Postimehe palgalt põllumajandusministeeriumi leivale, on mulle lubanud sponsorluse korras tänavusekski rattaralliks korraliku võidusõiduratta hankida. Kuid häda on selles, nagu Kalle Kirsiaed seletas, et ilma klippideta ei anna see mu naise alla 4000-kroonise Optima ees erilist eelist. (Seda tõestab ka mu mulluse rattaralli keskmise kiiruse võrdlus tunamulluse kiirusega, mis ei olnud hoolimata paremast rattast sugugi märkimisväärselt suurem.) Kirsiaed seletas, et ilma klippideta teevad mu jalad ühe vändapöörde ajal vähemalt kümnendiku, kui mitte koguni viiendiku jagu vähem tööd.
Kust ma need klipid saan ja kuidas nendega sõitma õpin? Ainult sel juhul, kui saan tehnoloogiliselt teistega võrdsesse seisu, on mul mõtet rattarallil võistlema tulla. Kui ei saa, asendub võistlus treeninguga. Ja pool, ei, koguni kolmveerand lõbu jääb ära. Ei, mitte mul. Vaid neil, kes mind võita tahavad. Nagu näiteks dr Holden ehk Ivar Tupp Haanja Rattaklubist. Kuigi talle piisab ka palju vähemast – sellest, et ma jalatrauma tõttu talle Klubi Tartu Maraton neliküritusel konkurentsi ei saa pakkuda.
******
Alamo Square, San Francisco, California. 15. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Sigvard Kukk (vasakul) ja Jaan Kirsipuu aprilli lõpus tänavasõidul Pärnus. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 2: Mullune Tartu rattamaraton. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Rattavõistlustel, näiteks mullusel Tartu rattamaratonil, kohtab igasuguseid tüüpe, kes tõestavad, et rattasport on naljaasi. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
29 Kommentaarid:
No kust saab ?!
Ikka poest. Kulu on nii tühine, et ma ei hakka seda välja hõikamagi.
Vale vastus!
Miks nuumata raskel ajal poode, soetades asja, mida kasutad aastas vaid korra?
Proovige veel.
küllap soonets kruvib enda vana kitse küljest ära ja annetab aafrika näljahädalisele.
Kes Soonetsi kohta midagi halvasti ütleb, see arvestagu, et ütleb halvasti ka minu kohta. Ma ei arva, et kahele mehele korraga verbaalne väljakutse esitada on tark tegu.
loe uuesti, ma ei öelnud soonetsa kohta midagi halvasti. ta on sind kogu aeg aidanud, aitab ka seekord.
Rahu, rahu, sain aru, milles asi. Proovisin vaid naljakale remargile vastata, aga ju sai mu olematu huumor liiga tume. Vabandust.
Aga mina ei soovitaks neid klippe Sulle, Priit. Tegelikult on ju vägagi naljakas vaadata, kuidas maanteerattaga (klippidega varustet) rahvasportlane foori taga seisma jääb ja siis mütaki külili kukub. Asjasse süvenemata ei suuda tavainimene aru saada, miks nii juhtus. Asjaosalise jaoks aga juhtus see, et kas ei saanud jalga klipist välja või siis unustas, et tal jalad sellise asjaga kammitsetud ning gravitatsioon seda ei andestanud.
Seega, oma jalgade vigastuste vältimiseks, oleks minu soovitus Optimaga edasi põrutada.
"võid ju üle 30/h tunnis uhada, aga hingamine säilib ikka selline nagu jalakäijal" - ja selline vorm on ühel 50 aastasel papil, fenomenaalne!
Muidugi jääb ka võialus, et ta kõnnib sellse tempoga, et selg märg ja hing kinni.
Kah jooksumees!
Mul on sama asi, kui joostes on võistluspulss 174, siis rattaga annan 35-36 km keskmist minna ja pole pulssi kunagi üle 160 saanud. Ratas ongi üks üsna ökonoomne sõiduriist, tavaliselt ei saa ma isegi selga märjaks, otsaesisest rääkimata!
Priidule:
Võta vanadelt salvos tehtud minisuuskadelt(mäletad millega noorena Kassitoomel sai kihutatud) tagumine kannarihm ja seo ristpistes jalg optima pedaali külge. Kõige odavam!:) Kui raha ei raatsi kulutada.
Uskumatu mees-hiljutine kogemus " liialt intensiivsetest treeningutest innustumisest" on JUBA ununenud !?
Egas midagi-peatselt lisanduvad "running related" vigastustele "biking related" hädad.
Seltsimehed jutumehed! Te sõidate ju oma 35 kmh ainult tunnistel treeningutel. Võtke ette üks norm 100 km ots ja energiat kulub nii mis mühiseb.
Ma usun, et kui Jass loeks, kuidas Priit oma naise Optimaga 30+ kiirusega mäest üles kimab ning sealjuures isegi ei hingelda, siis ta hakkaks küll ilmselt värisema :D Muide- seda vaatepilti tahaks oma silmadega näha (Priidu sõitu siis).
Priit, laena kellegi ratast ja kingi ja proovi sõita nende klippidega. Sellest saad ehk aru, et üheks korraks neid osta ei ole mõtet. Nendega peab harjuma. Kui ei, siis esiteks juhtub nii nagu Madis kirjutas; teiseks pole su tõmbelihased trenni saanud ja klippidest pole lihtsalt mingit abi!
Kas osta ja kasuta ja võistle, või võta ratast nagu praegu - trennivahendina. Mingit hübriidvarianti "võistlen, aga tossu ja roostes rattaga" pole ju mõtet aretada, kui teistel on varustus, mis annab kümneid protsente puhast edu.
Ei kuku nende klipless pedaalidega ühti nii nagu hirmutatakse. Ratta seiskumisel ei kuku see ju kohe külili, probleem tekib siis, kui seista pedaalidel, siis ei lase keha raskus jalal liikuda. Vilunud rattur saab ka siis lahti. Tütar hakkas sõitma 9 aastaselt, pole mingit probleemi. Vend sai paar nädalat tagasi, Mulgi rattamaratonil kuni keti purunemiseni ei kurtnud. Ta muide 100+ kaalukategoorias. Proovi ära, feel the difference.
Optima ja MNT rattal on ikka veerevuses ka suur vahe. See, et sul sama koht või aeg on juhtunud ei loe, rada on ka erinev olnud, pealegi pole ilm alati sama ja treenitus võib erineda.
Kui sul mingil põhjusel see ratas ikka tulemata jääb, siis toon sulle Arti vana Bianchi uue omaniku käest ära.
Kas jooksuga on siis ikka kindel ei või on ikka mingi lootus?
Vigurivänt, jooksuga on kindel ei, nii et pead kellegi teise võtma jäneseks. Täna lähen järjekordset laserraviseanssi võtma. Siis on vaja veel ortopeedile minna, sest kahtlustan, nagu Peip Reedi mainis, et mulgi on tekkinud mingi lampjalgsuse probleem hoopis. Igatahes kõõluses küll häda pole, tundub, seal lööb valu lihtsalt välja.
Aga kui Riikoja Hindrekul sponsorlusega raskusi peaks tekkima (eales ju ei tea, mis nüüdsel ajal saab), siis võtan sellest Bianchist vms-st küll kinni.
Kauriga olen sada protsenti nõus - õiged mõtted.
Aga Jass küll mu 30 km/h ülesmäge sõidust ei heituks - ta rääkis omal ajal sellest, kuidas heitus, kui nägi, kuidas tipp-profid mäest ikkagi 50ga üles sõidavad. Oli vaadanud ja imestanud, et tõepoolest, sõidavadki. 30 pole selle kõrval mitte midagi.
Oh Priit, Priit! Mis sa jälle suutsid ühest väikesest kommentaarist välja lugeda?
Rõõmu ega lõbu mul küll sellest pole, et sa Tartu kevadjooksust kõrvale jääd. Pigem on kahju, sest sel aastal olen tunduvalt rohkem treeninud ja olin täie tõsidusega valmis sinu poolt suusas ja jooksus saavutatavat edu rattalahingutes kahandama. Nüüd on kahjuks üks hea stiimul läinud!
Aga noh eks leian mõne teise eesmärgi, mul nendest puudust pole!
Kui nahka märjaks ei saa, tuleb rohkem riideid selga panna, siis saab ka 15km/h tempoga;)
mis su jalanumber on priit .äkki leame sulle ajutised jalavarjud ja klipid??
Mida sa Priit jamad ilma klippideta? Kuna sul tuleb mõned päevad palgata puhkusel veeta , siis mis sa ikka puhkuse ajal teed - kalal sa ei käi (siin pole rääkinud), joosta ei saa (lampjalad teevad liiga ehk moodsamalt öeldes madalama jalavõlvi probleemid)siis tuleb tegeleda rattasõiduga. Sundpuhkuse valguses soovitan sul rattasõitu nautida oma klippide ja kingadega, mitte laenatutega. Kokku saad komplekti kätte 1000-1500 krooniga, oleneb kaupmehest ja sulle tehtavast alest. Kui kaupmehele lubad, et ta nime siin avaldad, siis saad eriti soodsalt ;)
Vaat, puhkus on tore asi küll, sest saab puhata, aga kui selle eest raha ei maksta, siis mis raha eest ma need klipid peaksin soetama? Palgata päevadel on süüa ka vaja ja elektrikulu jookseb ja vett tuleb ka aeg-ajalt lasta/tõmmata. Aga sisse sel ajal midagi ei tule ja siin nüüd antakse soovitus, et osta mingid klipid! Ilmselt paljud kuulavadki seesuguseid arulagedaid soovitusi ja nii olemegi jõudnud oma majandusega ja laenude ja võlgadega sinna, kus me parajasti oleme, et peame lugema uudiseid palgata sundpuhkusest.
Mulle meeldivad ikka tegudeinimesed nagu Paul. Minu jalanumber on 43, jooksen Asicsitega nr 44, aga neil on varbas suur varu. Ma ei tea, kas klippkingadel on ka varu vaja. Olen huvitatud. Vastu annan tuhat tänu üldsuse silmis (kui midagi selle vastu pole).
Masu on nii kurb teema, et seda on igaüks kohustatud lõbusamate toonidega ilusamaks tegema. Paar korda võib ju laenatud kraamiga harjutada, kuid pikemas perspektiivis harjud sa selle mugavusega kiireti ära ja hakkad tundma masendust selle pärast, et pead need laenatud asjad ühel päeval tagasi andma. Sellepärast on igatahes stressivabam lahendus kui leida võimalus laenuperioodi lõpus nende esemete endale lunastamiseks. See väike kulu on seda hinda igaljuhul väärt ja säästab näiteks viina ostmise kulutustest.
Vaatan et terminid kipuvad ikka segamini minema:
*klipid,klippidega pedaalid-need on need omaaegsed (start-sosseelt tuttavad) korvidega pedaalid
*klippideTTa(clipless) pedaalid-tänapäevased tallaaluse kinnitusega pedaalid.
alles siin yks mees pani pika-laia traktaadi, et kyll kutsutakse palju seminaridele esinema jms. suuremat labidat olevat vaja, et j6uaks pappi kokku kyhveldada. nyyd ei jätku 1,5k eeku, et normaalset trennivarustust soetada. peab rohkem openminded olema. korralik varustus ja j6ukohane trenn loovad inimese tunde - ei pea stressama.
ostes maastiku kingad ja pedaalid saad neid kogu suusavaba hooaja erinevat tõugu rataste all tarvitada. kestavad hea peremehe käes kuni 5a
Sul võib ka seljahäda olla. Kui on näiteks diski probleemid alaseljas siis see valu lööb tihti välja jalgades. Isegi varvastes. Aitab kiropraktik ja spets seljalihaste tugevdamise harjutused.
Priit, mis Asicsi mudeliga sa jooksed?
Rain, praegu ei jookse mingite mudelitega. Ja kohe tükk aega ei jookse enam, muide, kahjuks...
Äkki tohib siis küsida, et mis mudeliga jooksid?
Ei tea, ma pole kunagi neid mudeleid vaadanud. Igatahes maksid väga palju, uuest peast üle kahe tuhande krooni, aga loomulikult ostsin eelmise hooaja mudeli, et allahindlust saada.
Postita kommentaar
<< Esileht