Pullerits: Miks sportlased kaeblevad ja kurdavad?

Eesti Televisiooni juunikuised videolõigud Bergenist võistkondlikelt Euroopa meistrivõistlustelt kergejõustikus olid naljakad, kui need poleks olnud ka kurvad. Sportlaste antud kommentaaridest vormus paratamatult mulje, et Eestit käisid esindamas rohelised diletandid, kes millegagi hakkama ei saa, nii et pärast jääb oma naha päästmiseks üle ainult vabandusi otsida.

Sportlased, eriti tippsportlased, kes kodumaad esindavad, ei peaks kurtma ja kaeblema. Ometi jäi teleekraanilt kõrvu, et Eesti koondis oli kui hunnik õnnetust. Eks veenduge ise.

Anna Iljuštšenko, kes jagas kõrgushüppes 1.86ga 2.-3. kohta: «Rasked tingimused ja tuul oli vastu ja treenerit kaasas ei olnud. Nii et raske.» Kas tingimused polnud kõigile siiski ühesugused?

Marek Niit, kes sai vastutuulega 200 meetri jooksus 21,28ga 4. koha: «Siis tuli 170 peal sein ette ja sinna ta läkski.» Kas tuul puhus tõesti ainult tema rajal?

Andres Raja, kes sai 110 meetri tõkkejooksus 14,14ga 5. koha: «Enne starti mõtlesin, et ma ei tee kindla peale valestarti. Stardi taha jäi päris palju.» Kas rivaalid läksid siis valestarti tegema?

Moonika Aava, kes tuli odaviskes 54.97ga teiseks: «Kogu keskendumine sai kahe katsega otsa, sellepärast et pidime nii kaua ootama. Kõik jahtusid maha.» Kas ikka veel on 30-aastasel sportlasel kogemusi hirmus napilt?

Tiidrek Nurme, kes lõpetas väljalangemis-süsteemis peetud 3000 meetri jooksu 8.06,69ga kolmandana: «Olin päris küpse omadega raja peal. Ring enne lõppu oli juba tunne, et ei tea, mis siin küll saama hakkab.» Kas konkurentidel oli uudse viimase mehe jooksu kogemusi oluliselt rohkem?

Mihkel Kukk, kes sai odaviskes 77.92ga 4. koha: «Esimene katse kindla peale, teine oli juba nibin-nabin, suhteliselt närvide mäng, ega ta tulemust väga soosi.» Kas vastased said oma tulemuse tegemiseks rohkem katseid?

Lisaks esindas Eestit mitu sportlast, kes võitlesid ülekoormuse või vigastusega. Sirkka-Liisa Kivine, kes võistles kolmel alal, tunnistas pärast kaugushüppes 6.39ga saavutatud 4. kohta: «Tundsin, et viimased kaks hüpet ei jõudnud üldse enam hüpata.»

Põlvetraumaga kimpus Jaanus Uudmäe sai 4. koha nii kolmik- kui kaugushüppes (16.01 ja 7.58) ning lausus pärast kolmikut: «Juba hoojooksu lõpus tundsin, et enam ära tõugata ei saa, et põlv ei võimalda rohkem hüpata.»

Ksenija Balta jäi 100 meetri jooksus 12,08ga eelviimaseks, 11. kohale, ja seletas: «Mul hakkas jalg valutama, haigusest kindlasti on tingitud selline nõrgem seisund. Nüüd, ma ei tea, tuleks loota seda, et jalg annab järele.»

Püüdmata põrmugi olla kuri, ei saa ju võhikulegi jääda märkamata Eesti kergejõustliklaste massiivne vabanduste ja õigustuste otsimine. Nagu häirinuks just ainult neid rasked tingimused, löönuks rööpast uudsed reeglid ja seganuks vigastused.

Ent oleks ülekohtune siinkohal üksnes kergejõustiklaste suunas osundada. Tuleb teistegi alade tegijate suust väljaütlemisi, mis viitab nende nõrkusele. Ujuja Jane Trepp, kes võitis äsja Eesti meistrivõistlustel viis esikohta, ütles hooaja tähtsaima jõuproovi, MMi suunas vaadates: «Mul on juba selline märk eestikatelt käes, et isegi kui ei õnnestu kuskil midagi, on see aasta korda läinud.» Kas see pole juba ette vabanduse otsimine ja allaandmine?

Suusataja Aivar Rehemaa märkis pärast Norra liustikulaagrit: «Veits tundsin, et lõpus läks vähe raskeks, et algul natuke liiga innustusin.» Kas ikka veel ei ole saanud küpsesse ikka jõudnud suusamehel selgeks, et suvel ei tohi üle pingutada?

Kogenute hädaldamis- ja nõrkusejutud on hakanud ka noortele külge. Kümnevõistleja Mikk-Mihkel Arro, kes on võtnud sihikule jõuda Berliini MMile, rääkis pärast tagasihoidliku 7461 punktiga lõppenud Eesti-Soome-Rootsi maavõistlust: «Eile soojendusel tundus vorm väga hea. Mõned kontrollnäitajad tegin rekordi peale. Aga ei tea, kas natuke külm ilma pärsib kiirust või... ei oska öelda.»

Ei oska, jah, öelda, kust on Eesti sportlased saanud külge virilad kombed. Nii palju nagu nemad ei kurda küll ühegi teise eluala esindajad. Kurdaks ehk pensionärid, aga nemad ei saa ajakirjanduses kuigi palju sõna. Sportlaste õnneks.
******Half Dome from Glacier Point, Yosemite National Park, California. 17. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Anna Iljuštšenko. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Sirkka-Liis Kivine koos elukaaslasest treeneri Ivo Kalaga Tartus Toomemäel. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Ksenija Balta ja Jelena Novikova (paremal) mai lõpus Jõgeval. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Jane Trepp. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix