Pullerits: Kus valmistuda tõusude ründamiseks?

Eilne lumesadu Tartus ei olnud piisav, et lasta õhtul suusatada, kuid küllaldane selleks, et nullida rullitamine, mis sundis kolima spordisaali. Kolmveerand tundi jõudu, lisaks sõudeergomeetri sikutamine - ei midagi uut. Uus oleks see, kui minna...

...Kuutsemäele murdmaasuusatrenni.

Kuulen juba kauguses kumamas hääli, mis kisavad, et see on järjekordne Pulleritsu jabur mõte. Stopp! Ärge kisage. Mu töö on ju selline, et ei saa päevast päeva mõelda ühtemoodi. Siis tekib rutiin - lugejail, loomulikult. Vaja on loovat ja loomingulist, innovatiivset ja kreatiivset, ebatraditsioonilist ja ekstraordinaarset lähenemist. Ja selge see, et uudsed ideed - ei mingit pulsikella; parem sõita pisut nüride kui täiesti teravate keppidega; pigem treenin Optimaga, sest siis saan võistlusratta sadulasse istudes automaatse edutunde; jms - tunduvad paljudele esialgu võõrad, mis sunnivadki neid maha karjuma.

Niisiis, kus treenida praegusel ajal tõusude võtmist? Mõistagi Kuutsemäel. Seal on juba eelmise nädala lõpust kunstlume all 550 meetri pikkune peanõlv. Seda tuleks nüüd muudkui üles ja üles sõita, puhata saab laskudes. Ja seda saab ju teha täiesti tasuta, sest mingit tõstukimaksu ei ole ju vaja minu teada, kui ise üles ronid. Kuidas teile mõte tundub? Et liiga rahvarohke koht? Eelmisel pühapäeval oli Kuutsemäel umbes sada inimest - seda pole üldse palju. Laupäeval ei tasu sinna minna - eelmisel laupäeval oli mäel sõelujaid üle kolmesaja.

Igal pool liigub igasugu imelikke ideid. Olümpiavõitja Erki Nool helistab mulle iga kahe nädala järel ja küsib, kuidas ettevalmistus sujub, sest ta tahab minult jõululaupäeval taas 800 meetri jooksus mõõtu võtta. Olen talle seletanud, et ei saa joosta, sest ahhilka on siiamaani kahtlane, aga Nool ei taha selle teadmisega kuidagi leppida. Eelmine nädal kurtis, et tõmbas endal ka trennis jala ära ja nüüd ei saa kolm nädalat harjutada. Püüdsin teda meelitada talvel suusarajale tulema, sest õlavööde, mis nüüdisaja suusatamises üha otsustavamaks on muutumas, on tal ju ekstratugev. Aga ta ütles, et suusatamine on tuim, tüütu ja igav. Kas kaks päeva kümnevõistlust, kus kõigi pingutuste summaarne kestus ei ületa kümmet minutitki, on tema arvates midagi väga põnevat või?

Suusatamises liigub samuti juba tükk aega üks põnev idee. Aga esitan selle küsimuse vormis: kes on see noorsuusataja, kes tema lähedalseisva isiku jutu järgi peaks tuleval aastal Norrasse Frode Estili juurde trenni minema? Tõsi, see jutt olla liikvel juba kaks aastat, seni ei ole sõnadele tegusid veel järgenenud.

Kuna fotode äraarvamine on siin viimasel ajal ludinal käinud, siis lähme veidi detailsemaks. Mis linnas asuva ja mis aiaga on tegemist ülemisel pildil (see on nagu soojendusküsimus, lihtsam ju) ning mis on alumisel pildil oleva ranna nimi (see on põhiküsimus, tundub keerukam)? Nii palju olen õppinud, et nõnda lihtsaid viiteid ei ole siin enam vaja lisada, kus kandis need üldse asuvad.
******Fotod 1 ja 2: Mikko Pihtje (ülemisel pildil) ja Robert Hansson (alumisel pildil) hüppamas eelmisel reedel Kuutsemäel. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3. Frode Estil 2006. aasta märtsis Valgehobusemäel Jaak Mae karikavõistlustel. Foto autor: Tiina Kõrtsini, Õhtuleht/Scanpix