Pullerits: Kas Eesti koondislased on võidetavad?

Tütar tegi mulle paar päeva tagasi ootamatu kingituse: andis mp3-mängija. Mille, tõsi küll, olin talle omal ajal kinkinud. Aga ta ostis endale uue ja väiksema ja loodetavasti parema. Kuid vana mängib siiamaani ilusasti, nii et mulle käib küll. Iseasi - ja see on suur küsimus -, kas muusika kõrvades aitab tulemust paremaks teha?

Kindlasti, nagu olla minu teada märkinud Jaan Kirsipuu, ei tohi klappe kõrva panna siis, kui rattaga maanteele sõitma lähed. Aga rullirajal ei tohiks need küll ohte suurendada. Näiteks Tiit Tali, kes lükkab taas nagu mullugi Tähtvere spordipargi ringil sellise hooga, et kõik kaugele maha jäävad, kasutab samuti trenni ajal suuri kõrvaklappe. Ilmselt mitte kõrvade soojendamiseks.

Lasin tütrel laadida mängijasse kokku 30 peamiselt Queeni ja Beach Boysi lugu (raske on leida midagi paremat mitmehäälsest meestelaulust), sekka mõned ABBA hitid ja hea rütmiga "Uptown Girl" Westlife'i esituses. Peab ütlema, et trenn läks seetõttu tõesti kergemini. Tõsi, osalt oli kerguse põhjus ka see, et poole trenniajast sõitsin keppideta, kuigi ma pole päris kindel, milleks see hea ja vajalik on, aga igal juhul viis see pulsi oluliselt alla.

Küsimus on selles, kas muusika häirib treeningule keskendumist. Ja kui see on häiritud, siis pole lootust, et võiks kunagi Eesti koondislastele vastu saada.

Seni on mul õnnestunud võita viit Eesti suusakoondise liiget, ja seda mitte males või kabes, vaid nende põhialal või sellele väga lähedasel alal, kus maksab ikkagi vastupidavus. Ilmselt olen viimasest kümnest aastast ainus, kes on Eestis suutnud võita korraga nii Andrus Veerpalu kui Jaak Maed. See juhtus 2004. aasta mais Tartus raekoja platsil suusavahetusega sõidus. Ehkki esimesel ringil kukkusin ja lõin põlve üpris valusalt ära, tegin kolmanda ringi alguses spurdi ja suutsin edumaad hoida lõpuni, ehkki Mae pingutas lõpus raevukalt, aga napilt jäi tal siiski mu püüdmisest puudu. Lisaks Veeralule jäi tol võistlusel selja taha ka Vasaloppeti võitja Raul Olle.

Aivar Rehemaast sain jagu eelmise aasta kevadel Tartu nn jooksumaratonil. Teisel kilomeetril koputas Rehemaa mu paremale õlale ja tuiskas seejärel lennukalt mööda. 15,6 km märgis olin temast 37 sekundit maas, kuid juba 19,6 km märgis olin temast 14 sekundit ees. Finišis edestasin teda 55 sekundiga. Rehemaa tunnistas, et tema algus oli liiga kiire.

Laskesuusatajaks hakanud Priit Naruskist sain jagu tänavu hilistalvel Haanjas lasketeatesuusatamises. Kuigi mul õnnestus paaristeatesõidus, kus tiimikaaslaseks oli Scanpixi fotoagentuuri juht Art Soonets, tabada kümnest märgist vaid kaks - kiire avavahetuse eest tuli kõva lõivu maksta -, õnnestus meil ikkagi edestada Naruski meeskonda ja teenida lõpuks auhinnaline kolmas koht.

Paraku pole paljude teiste Eesti suusakoondislastega, nagu Kaspar Kokk või Anti Saarepuu või Peeter Kümmel, õnnestunud mõõtu võtta. Mis loomulikult ei tähenda, et kui see õnnestuks, oleks võit garanteeritud. Aga kui võistlust hoolega valida ja oma võimalust luurata, siis, nagu näete, pole Eestis ka kõige kõvemad mehed alistamatud.
******
Convict Lake, Sherwin Range, Sierra Nevada, California. 18. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Raul Olle (nr 4731) ja Jaak Mae (nr 4729) vedamas 2004. aastal suusavahetusega sõitu Tartus Raekoja platsil, nende taga valges dressis Priit Pullerits, taamal sinises dressis Andrus Veerpalu. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits andmas Tartus Raekoja platsil võitjaintervjuud Madis Millingule. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Aivar Rehemaa lõpetamas 2008. aastal Tartu jooksumaratoni 73. kohaga. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix