Pullerits: Kuidas töö lööb treeninguisse augu?
Eile nägin ma Eestimaad. Hommikul Tartus oli vihmane, aga kui Rakvere kaudu kella 10ks Põhja-Eestisse Sagadi mõisasse jõudsin, sadas seal laia niisket lund. Ja kui kella seitsme ajal õhtul Tartusse tagasi hakkasin liikuma, oli lumekate päevasest sajust nii paks, et mõned hoiatasid: auto võib kinni jääda. Siiski ei jäänud. Aga kui Jõgevale jõudsin, oli maa must ning enne Tartut tõusis temperatuur +2 kraadini ja tibutas vihma. Lumest ei jälgegi.Kokkuvõttes, eriti Põhja-Eesti näite varal: ei mingit märki kliima soojenemisest, mille kohta maailma arvamusliidrid lokku löövad. Pole nad seega mingid arvamusliidrid, vaid arvamusega manipuleerijad, paanika üleskütjad. Igatahes pärast ameerika-eesti teadusmehe Arno Arraku intervjuud laupäevases Arteris ("Inimeste süül kliima küll ei soojene!", juba 147 kommentaari, enamik Arrakut pooldavad) - ja pärast pilku aknast välja - on põhjust kahelda, kas kliimaga on lood ikka sellised, nagu enamik teadlasi ja poliitikuid väidab.
Eilne käik Põhja-Eestisse tähendas, et kaks päeva järjest on trenn vahele jäänud. Sagadi mõisas toimus Eesti Meedia konv
erents ja pidin seal ettekande pidama. Mart Kadastik, kes siinkohal tutvustamist küllap ei vaja - lõppeks teab ju iga endast lugupidav spordimees, et Kadastik alustas 1970. aastate lõpus spordiajakirjanikuna nagu mina 1980. aastate keskelgi -, oli seal usaldanud sajapealise kuulajaskonna ees enda ettekande järel teise ettekande just mulle. Ja see oli hirmus vastutusrikas ülesanne, umbes nagu Estoloppeti maratoni start, kus kõik tahavad su tulemust näha. Selleks on vaja põhjalikult valmistuda, sest ülesanne oli tõestada, et ajakirjandus jääb ellu ka tulevikus ning ajakirjanikke on edaspidigi vaja.Remargi korras lühikokkuvõttena: blogimine ja twitterdamine jms ei ole ajakirjandus; nn isehakanud kirjutajad ei asenda ega suudagi asendada ajakirjandust; tulevikus saab määravaks kaubamärk, mille all ajakirjanik kirjutab, ja tema enda tuntus ajakirjanikuna (mis siin salata: eks osalt selle nimel käi ka selle blogi pidamine).
Ootamatult talviste ilmaolude tõttu, et eluga Tartusse jõuda, tuli lahkuda varem, mistõttu mul jäi vastu võtmata üks asi, m
ida õhtul taheti üle anda. Nüüd oleks huvitav teada, kui palju te valdate ajakirjanduse siseinfot (st kui palju teil on allikaid), et teada saada, millest on jutt. Ühtlasi on see ülesanne siin hea võimalus proovida oma kätt uurivajakirjanikuna.Aga palju tähtsam küsimus on see, kuidas hoida end nn seagripi eest. Kui see murrab juba Soome ja Norra tippsuusatajate tervist, siis ei maksa loota, et siinsed spordimehed, sh harrastajad, on selle eest kaitstud. Kas peab loobuma jõusaalitrennist, kus kinnises ruumis palju rahvast koos ja higi abil jäävad batsillused aparaatide/kangide külge? Kas peab tööl hakkama kandma maski, et hingamisteid kaitsta? Kas keegi teab tõhusat profülaktikat? Siin blogis peaks ju arste käima küll ja küll.
Kuid ärgem seejuures unustagem fotovõistlust, kus seis on kuivalt küsimuste esitaja kahjuks. Egas midagi, et üritada skoori pisutki positiivsemaks teha, tuleb raskusastet tõsta. Kas või autosid fotodel vahetades. (Vihje: auto margi vanuse järgi peaks olema äraarvatav aeg, millal pilt on tehtud, ja siis on otsingu/uurimistöö läbiviimine juba palju lihtsam. Või reetsin nüüd taas liiga palju?) Niisiis: mis osariigis ja kus kandis - ja mis kõige tähtsam! - mis teel on tehtud järgnevad pildid? Alumine pilt on abiks, sest puhtalt ja üksnes selle järgi ei oskaks küll keegi ära arvata, mis teega tegu, aga olgu öeldud, et see kujutab tolle võrdlemisi pika tee ühte otsa. (Ja see ei ole Shafer Trail.) Kas siit ükskord tuleb minu võit?
******
Foto 1: Avarii eile Tallinn-Narva maanteel Rakverest ida pool. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/ScanpixFoto 2: Sagadi mõis. Foto autor: Teet Suur, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Lumekoristus eelmisel reedel Jõgeva lähistel. Foto autor: Raivo Tasso, Maalheht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:15
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
mnjaa, mu teadjamehed nabiti äsja kinni ja nüüd pean ise hakkama saama, vaatan kas saan teadjameeste tarkust kuidagi ärakasutada...
PP sai auhinna kui aasta edendaja. Auhinnaks oli klaasist figuur aga täpsemalt keegi ei näinud kuna seda ei võetud karbist välja.
ain
P.S. Enne kui nii lihtsaid küsimusi õhku paiskad, mõtle, kes on sinu blogi mitteanonüümsed lugejad.
"Ja see oli hirmus vastutusrikas ülesanne, umbes nagu Estoloppeti maratoni start, kus kõik tahavad su tulemust näha."
Priit, kas sa mitte üle ei pinguta.
Kust sa võtad, et kõik tahavad su tulemust näha?
Aga noh, peaasi,et ise rahul oled.
Mike
"mul jäi vastu võtmata üks asi, mida õhtul taheti üle anda. Nüüd oleks huvitav teada, kui palju te valdate ajakirjanduse siseinfot"
Jälle see edevus
Mike
Põhja-Eesti on ikka põhja-eesti, eile sai Trummi radadel mõnuga suuska lükata ja lükkajaid oli oi kui palju. Paljudel oli küll nägu punane, nagu oleks numbrid seljas, aga see selleks. Eks vasikad põe ka kevadeti esimest korda karjamaale saades teatud looma nimelist vaimustust.
Gripi(sea-või-mis-iganes) vastu aitavad ikka lihtsad asjad, kätepesu peale avalikus kohas viibimist, küüslauk, sibul, mesi jne. Lisaks aitab ka eluaegne pidev liigutamine, sest treenitud (mitte tippsportlase) kehale hakkavad igasugu haigused raskemalt külge.
Sa, Priit, uuri parem palju on selles notsuhaiguse pandeemia õhutamises ravimifirmade käsi mängus.
See on äärmine ebavõrdsus, Tallinnas on tänu lumele mõnel kiiremal tänaseks juba 100 suusa km kogutud. Tartus must maa ja lähima 2 nädala jooksul pole ka näha, et suusa lund tuleks.
Ravimi firmadel on väga suured panused mängus, selles pole erilist kahtust. Kui öeldakse, et nn vabamüüki jõuab vaktsiin alles järgmise aasta lõpus. See on mega äri.
Algul vaatasin pilti, et Maardu karjäär ja Harju osariik. Aga võta näpust.
White Rim Road (Trail), Canyonlands National Park, Utah.
Pildistamise asukoht.
Pildistamise asukoht, kaamera suunatud itta
Mõned väljanopped ja seega mitte täielik gripi teemadel
1. Ära nimeta viirust batsilliks, bakteriks või milleks iganes. Viirus on viirus.
2. Maski kandku avalikes kohtades haige, mitte terve.
3. Gripiviirus vajab haiguse põhjustamiseks kontakti limaskestadega.
4. Gripiviirus levib piisknakkusena kuni 1 m raadiuses
5. Pindadel elutseb kuni 48 t, väga soodsate tingimuste (soe, niiske) korral kuni 72 t.
6. Pese käsi. Ära topi musti käsi suhu.
Kokkuvõtvalt- maski kandmine sind ei päästa, pigem põhjustab mask ebamugavust ja sügelüst maski taguses piirkonnas, mis omakorda sunnib käsi sagedamini sügamise eesmärgil sinna piirkonda viima ja pigem nakatumisoht suureneb.
Sportimine kui selline on kahe otsaga asi- ühelt poolt suurendab organismi vastupanuvõimet, kuid teiselt poolt tekib peale füüsilist koormust periood, kus organismi vastupanuvõime on lühiajaliselt langenud, nn. open window teooria.
Ajakirjandusest.
Kahjuks ei ole meil võimalust tutvuda PP ettekandega ning seetõttu on sellel teemal momendil raske diskussiooni arendada. Aga siiski. Vaadates, mis viimasel ajal ajakirjanduses toimub, eriti teemades, mida arvan tundvat- sport ja meditsiin, siis pilt on enam kui kurb. Uuriv ajakirjandus kui selline on surnud, artiklid on pinnapealsed, temasse ei tungita sügavuti, ei otsita põhjuseid, vaid räägitakse ainult tagajärgedest etc. Põhjuseid on mitmeid, aga kindlasti on üheks põhjuseks ajakirjaniku äärmine ebakompetentsus teemades, mida ta kajastab. Ja mis veel hullem, ka huvipuudus ennast harida. Ei saa kirjutada teemadest, mida ei jaga.
Teine teema on kallutatus ja palli ühte väravasse mängimine. Vaatame, mis toimub näiteks meditsiiiteemade kajastamisel. Mõni aeg tagasi hõikas Postimees- tulge ja kaeavake, kes ja kus ja kuidas keegi teiege käitunud on. Ja loomulikult anonüümselt ja loomulikult sõna andmata nendele, kelle üle kaevatakse. Täna hõikab Päevaleht- tulge kõik ja kirjutage kuidas arstid teilt raha välja pressivad.
Aga miks ei taha uuriv ajakirjandus uurida põhjuseid, miks Eesti on Euroopas tagant kuues tervishoiule tehtud kulutuste osas (PPP$ per capita), miks Eesti on üks viletsamaid Euroopa riike uute vähiravimite kättesaadavuse ja kompenseerimise osas, või natuke lihtsam teema, miks on eriarsti järjekorrad nii pikad.
ain
Grand Canyoni lähistel Utah osariik. Aastaid tagasi kirjutasid Postimehes reisimuljeid sellest kuidas rentisid seal auto ja läbisid eluohtliku ja äärmist osvust nõudva teekonna kanjoni põhja ja tagasi ülesse. Mäletan, et keegi Ameerika onu oli ühel eriti kitsal ja ohtlikul kohal vastusõitnud aga kõik lõppes siiski õnnelikult. Põnev lugemine oli mis tekitas endalgi soovi seda katsumust läbida.
Džiizös kraist! Jälle jäin kaotajaks. Lausa uskumatu. Millega end nüüd end ära andsin? 11:46 mäletab õigesti, et sellest seiklusest kunagi kirjutasin, aga ta andmed ei ole õiged. Utah osariik on see tõepoolest, aga pildil ei ole Grand Canyon, sest GrCyn ei kulge läbi Utah', ja Grand Canyoni põhja ei saa autoga laskuda. Aga põhimõtteliselt mäletas ta õiget asja - seda, millele oma vihjes viitasin.
Kuid 11:23 on tõeline megaproff. Supermees! Ma ei oleks ise ka osanud kaardil nii täpselt näidata, kus on see pildistatud, aga tundub olema õige punkt, millele ta osutab. Igal juhul on vaade itta.
Aga siis võiks ju ka öelda, kus on tehtud alumine pilt?
Priit kuidas sul suusakilometraaziga on, paljudel su konkurentidel on juba 100 ja rohkemgi kilomeetrit tehtud ning palun ära hakka ajama, et lund ei ole.
Eelmise kommentaatori poolt mainitud jutuke Valge Rinnatise tee läbimisest
Alumisel pildil on Valgerinnatise teel asuv Hobusevarga rada. Asub siin.
Saa Priit aru, et inimestel on selgeltnägemise võimed, tahad seda tunnistada või ei taha!
Ilmselt olen siin tegelenud "vastase" totaalse alahindamisega. Ma pean nüüd endamisi nõu pidama, mida ette võtta, sest selge on see, et nii lihtsate ülesannetega enam huvi ja mängurõõmu elus ei hoia.
Nojah, sa ikka ei usu mind. Olgu. Mul sidemehed nabiti küll vahelt kinni aga nad jätsid mulle ühe erilise veebiaadressi, kust kaudu saab siseneda SIGINT süsteemi. Seal on oi kui palju huvitavat ning fotode lahtimuukimiseks on seal eraldi rakendus ;) Ainuke vaev oli salasõna äraarvamine...
No seda kõike me veel lähiajal kontrollime.
Näedsa, Postimees, õigemini elu24.ee juba kirjutab.
Ei läind poolt päevagi....
Priidule kuluks arvutiturbealane koolitus ära :-D
Ain-Ivar annab päris õiged gripivaktsiini komponendid. Mina lisaks veel sidruni ja aaloemahla ka sinna juurde, kuigi praegu on mul vaid küüslaaugukuur käimas ;-)
Vaktsiini saab ka nii teha!
Jah. Novembri kohta hetkel päris palju lund.
Ja mul sõbral oli vanaisa, kes elas 91 aastaseks, kuigi suitsetas iga päev pool pakki. Seega see jutt, et suitsetamine kahjustab tervist, on jama ja ilmselt mingi vandenõu! Delfis ka paljud arvavad nii!
Seda postitust, lugedes meenus selline tõdemus-aforism: „kõikidest järjepidevustest kõige kestvam on lolluse järjepidevus“. Just toda inimtegevuse mõju eitamisest kliimasoojenemisele silmas pidades. Lihtne on väita midagi kui tahes rumalat ja põhjendamatut, väga raske on aga seda ümber lükata ja veenda väitjat ning sellise arvamuse tulihingelisi pooldajaid milleski muus, milleski, mis nende veendumuse ja arvamusega ei sobi. Nad lihtsalt ignoreerivad sellega mitte kokkusobivaid tõsiseiku ja ka loogikat, mis nende „tõe“ ohtu seab. Inimene aga juba kord nii on loodud, et ta usub seda, mida tahab, ehk mis talle meeldib. Ja meeldib see, mida ta soovib, mis läheb vähem vastuollu tema südametunnistusega tekitab vähem süütunnet jne. Pealegi paljudel inimestel on kalduvus otsida ja märgata vaid seda, mis kinnitab nende valmisarvamust ja veendumust (USA psühholoogiateadlane ja motivatsiooniteooria rajaja Abraham Maslow).
Antud juhul jääb küll mõnevõrra segaseks, kas PP eitab üldse kliimasoojenemist või ainult selle inimtegevusest tulenevat momenti. Selle postituse ja ka varasemate, talve ja kliimat puudutavate postituste põhjal tundub aga nii, et PP eitab kliimasoojenemise fakti tervikuna. See oleks juba midagi sama radikaalset kui ajalooliste tõsiseikade, näiteks holokausti eitamine II MS ajal, Balti riikide elanike küüditamise eitamine nõukogude võimu poolt, Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise fakti eitamine Nõukogude Liidu poolt jms. Ma pole küll veel juhtunud lugema selliseid teadlaste seisukohti kus vaidlustataks kliimasoojenemise fakti, kui sellist. Antud juhul oleks tore teada, millega PP põhjendab polaaralade jääväljade tohutu kiirusega sulamist (mh edela- ja loodeväila laevatatavaks muutumist), liustike taandumist mäestikes üle maailma ning püsiva lumikatte kadumist paljudel mägedel (sh. Kilimanjaro). Kas see on mingi uus füüsika, et külmem temperatuur hoopis sulatab lund ja jääd? Ja mida PP kostab aastakümneid läbi viidud detailsete õhutemperatuuri mõõtetulemuste kohta, mis räägivad selget keelt kliima soojenemisest? Et see kõik on jama kuna sel aastal viskas mõnel pool Eestis korraks lume maha?
Ma ei ole kahjuks veel lugenud seda välis-eesti teadlase Arno Arraku intervjuud Arteris, aga nii palju kui ma olen kursis inimtegevusest tuleneva kliimamuutuste eitajate argumentatsiooniga, siis on see üsna lapsik ja väga ühekülgne. See põhineb sellel, et kliimamuutused (ja mitte väiksed) on toimunud läbi terve inimkonna ajaloo ja pikemaltki. Et mingid piirkonnad, mis praegu on jää all, on olnud ajaloos soojemad ning ka vastupidi – mõningad tänapäeva kuumad piirkonnad on olnud tunduvalt jahedamad. Tõsi see on. Ma usun, et selle vastu ei vaidle ka inimtegevusest tulenevast kliimamuutustest rääkijad. Aga kui mõistlik on vaid ühe või osade aspektide arvestamine ja teiste kõrvalejätmine mistahes asjade, protsesside ja nähtuste tegeliku olemuse mõistmisel? Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt sugugi mitte mõistlik ja kindlasti mitte teaduslik.
jätkub
Skiwaffe
jätk
Eitades kliimasoojenemise fakti ja selle tõenäoliselt väga suurt inimfaktori rolli, peaks kliimasoojenemise eitajad vastama järgmistele lihtsatele küsimustele:
1) Kas ja kuivõrd maakera temperatuuris mängib rolli CO2? Enamus n-ö pealiini teadlaseid on seiskohal, et see on üks olulisemaid kasvuhoonegaase NO2 kõrval ja selle hulk atmosfääris mängib väga suurt rolli ülemaailmses kliimasoojenemises.
2) Kui CO2 ei mängi rolli atmosfääri ja maakera temperatuuris, siis kuidas eitajad põhjendavad selle vastava toime puudumist? Seda, kuidas CO2 maale langevat päikesekiirgust akumuleerib ega lase seda kosmosse tagasi peegelduda, on pealiini teadlased piisavalt üksikasjalikult tutvustanud. Milline on eitajate teooria?
3) Kui kliimamuutuse eitajad möönavad CO2 rolli maakera temperatuuris, siis kuhu nende meelest läheb see CO2, mis on vallandunud ja vallandub fossiilsete kütuste põletamisel? Ega ometi eitajad eita sedagi, et fossiilsete kütuste põletamisel vallandub CO2?
4) Kui inimkond on viimase sajandi-kahe jooksul süstemaatiliselt ja järjest kasvavas tempos metsi ja taimestikku pidevalt hävitatanud (ka see trend on tõendatud), siis, mis kliimamuutuse eitajate meelest seob CO2, mille kogused on tööstusrevolutsiooni ja -arengu käigus üha suurenenud? Kuidas on võimalik, et vähem metsi ja rohelust seob seda endisest oluliselt rohkem ja efektiivsemalt?
Nagu näha mõned loogilised ja põhimõttelised küsimused ilma millele selget ja tõest vastust leidmata ei saa väita, et kliimamuutused on luul ja inimtegevuse osa sellele puudub.
PP käesoleva postituse kommentaarina võiks pikalt rääkida ka ajakirjandusest ja selle hädadest, aga ei hakka siis antud, niigi pikaks veninud kommentaari raames, seda tegema. Põhimõtteliselt olen väga nõus 11:42 Aini poolt öelduga.
Skiwaffe
Ten points, Skiwaffe!
Lp Skiwaffe,
osadele oma küsimustele saate vastuse Arraku intervjuust (sh Antarktika sulamine, samuti süsihapegaasi mõju), aga veel põhjalikumalt saate need vastused tema peagi ilmuvast raamatust, mille käsikirja koos graafikutega lugesin läbi enne usutluse tegemist.
Te vahepeal mõelge, millega Al Gore seletab, et Florida on saja aasta pärast vee all, ja mõelge ka teistele paanika kütjatele ja alarmistidele, mis jaburat juttu nad suust välja ajavad.
Minu usutlus Arrakuga oli mõeldud tasakaalustama seda hullumeelset kliimareligiooni, mille eitajaid meie ajal, nagu te õigesti vihjasite, tahetakse vist peagi kui ketsereid tuleriidale saata.
Postita kommentaar
<< Esileht