Pullerits: Milline on haamri antud õppetund?
Eesti ujujate furoori tekitanud kalendri veebruarikuu modell Jane Trepp ütleb oma pildil: "Tahtel on kirjeldamatu võim, sellega saab võimatu võimalikuks."Ta pakub üle. Viru maraton tõestes, et nii see siiski ei ole. Tahet mul jagus, aga see ei aidanud grammi jagugi jalgu tõsta ja tõuse võtta. Kuid aitab kaeblemisest, nüüd tuleb analüüs, mis võiks olla kulla hinnaga konkurentidelegi. Niisiis, miks võis tulla haamer?
1. Liiga hoogne algtempo. Andsin endale aru, et sõitsin esimesel ringil võimete piiril. Ent kunagi varem polnud totaal
set äralangemist tekkinud. Aga ükskord, nagu selgus, on ikkagi esimene kord.Samas ei söanda väita, et ma tempoga üle pakkusin. Laugetel lõikudel tegin lõtva hooglemist (mogren) ja täheldasin, et vähemasti hingamine oli igati normaalne. Väiksematel tõusudel ülemäära ei punninud, mis tähendab, et ilmselt end väga punasesse ei ajanud. Kui Aigar Mäesepp ja Sergei Maksimov esimesel megatõusul mööda läksid, ei hakanud end neile iga hinna eest sappa haakima, sest tajusin, et nende tempo käiks mulle üle jõu. Lasin neil rahumeeli minna.
2. Liiga kulutav võistlustaktika. Jah, mulle meeldib grupi peas sõita, sest siis ei ole keegi ees segamas, saan rahulikult omas rütmis minna. Teiste taga tuleb ikka kas pidurdada või kiirendada, ja selline jõnksutamine pole kurnav üksnes füüsiliselt, vaid ka vaimselt.
Aga ilmselt, kui oled enam-vähem vastuvõetava kiirusega rongis, on otstarbekam olla sii
ski pigem vagun kui vedur. Initsiatiiv, nagu näitas Viru maraton, on karistatav. (Ja aitäh selle eneseohverduse eest ka pärast ei öelda.)3. Ei osanud arvestada lumeolusid. Kuna Jaanus Kunts Suusavendade tiimist oli suutnud mulle ette valmistada ilmselt mu parimad Atomicud - alati on nendega olnud see rist ja viletsus, et teised libisevad pikalt mööda (küsige Emeri Lepalt, kui ei usu) -, siis tundsin nendega lennukat minekut ning see andis vaid hoogu ja tahtmist juurde. Tõsiasi, et rada oli pudrune, ei tulnud esimesel ringil tegurina arvessegi. Aga teisel ringil oli pudruports kahekordistunud, mis andis eriti valusalt tunda tõusudel, kui ei suutnud mitte üks raas suuski üle kanditud vallide tõsta.
4. Kõht läks tühjaks. Pärast maratoni küsisid mitmed, mida arvan stardi edasilükkamisest. Arvan seda, mida pärast finišit kuulma juhtusin: just pooletunnine edasilükkamine oli põhj
us, miks sõit läks raskeks, sest viimasel poolel tunnil läks kõht tühjaks.Tõepoolest, osalt kehtib see kindlasti ka minu kohta. Sõin hommikul putru kell 7.30, start anti neli tundi hiljem, finiš oli kuus ja pool tundi hiljem. Olen harjunud tööpäevadel hommikuti kella 7 ajal kõvasti sööma, ent sellegipoolest olen täheldanud, et kella 11ks hakkab nälg juba kõvasti näpistama. Kuigi maratoni stardi eel sõin ära ühe banaani ja energiabatooni, jäi sellest ilmselgelt väheks.
Niisiis, kui süüdlasi teistes otsida, siis kindlasti peavad oma pattu tunnistama need, kes ei osanud hommikul arvestada lume- ja tee- ja ilmastikuoludega ning oodatust suurema osalejate arvuga, et õigeaegselt kohale jõuda. Aga ei, ma ei taha neid selles mitte üks raas süüdistada, sest vigade otsimine teistes on antiproduktiivne, kuna viib tähelepanu enda prohmakatelt kõrvale.
Sellegipoolest arvan - ja vaielge vastu, kui tahate -, et enamus ei pea kannatama vähemuse surve all ehk kui start oli välja kuulutatud kella 11ks ja enamik jõudis selleks ajaks kohale, siis
olekski pidanud start olema kell 11. Ehk teisisõnu: võitlusjuhendist kinnipidajaid ja sellega korrektselt arvestajaid ei saa karistada juhendit mittearvestanute surveavaldusega. Liiati, ega neil sõitmata oleks jäänud: nad oleks lihtsalt saanud rajale hiljem, ükskõik, millal nad siis Mõedakule kohale jõudsid. Kujutate te ette, et näiteks Soome jaRootsi koondise esindajad helistavad mõne MK osavõistluse peakohtunikule, et vabandage, aga me ei teadnud, et öösel võib hakata lund sadama ja tuiskama ja me jääme seetõttu pisut hiljaks, lükake start edasi? (Millegipärast tundub, et selle alateema üle tuleb siin kõva vaidlus.)5. Ebapiisav toitumine rajal. Kuigi rabasin igas joogipunktis topsi, mõnes püüdsin haarata isegi kahte, jäi sellest arvatavasti väheks. Ehkki olen harjunud vähese joomisega treenima -
kahetunnine trenn ilma ühegi lonksuta pole mulle mingi probleem -, ei tähenda see, et võistlusel võiks samuti peaaegu vedelikuta toime tulla. Oleksin pidanud jooma rahulikumalt vähemalt 2-3 topsi, võtma selleks punktis aega, mitte edasi tormama, pool topsi sisust üle ääre maha loksumas.Kindlasti oleksin pidanud kaasa võtma ka rohkem kui ühe geeli. Usun, et oleks mul neid numbri all olnud kolm, oleks enesetunne saanud pisut turgutust.
6. Vähe pikki treeninguid. Nagu märkis Sulev Lokk pärast finišit, kui leidsime Mõedaku baasis koridori otsas väikse vaikse nurgakese, kus riideid vahetada, siis olen teinud liiga vähe pikki trenne. Tõsi, sel talvel olen teinud vaid ühe kolme ja poole tunnise harjutuskorra, järgmised paar pikemat trenni on ajaliselt jäänud kahe ja veerandi tunni kanti. Nüüd seda puudust enam ei kõrvalda, aga edasiseks: nädalavahetustel tuleb ikka vähemalt kolm tundi päevas suuskadel viibida.
Arvan, et kui tähtsuse järjekorda panna, siis olulisemad punktid on 4 ja 5, sellele järgneb punkt 6, edasi 1 ja 2 ja 3. Või arvab keegi teisiti?
******
Vegas Vic, Fremont Street, Las Vegas, Nevada. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Viru maratoni liidergrupp (vasakult) Roland Lessing, Meelis Aasmäe, Vjatšeslav Zujev Venemaalt ja Priit Narusk. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Hetk Viru maratonilt, vasakult Kristjan Nurmsalu (nr 984), Oleg Kovaljov (nr 12) ja Andrus Kasekamp (nr 18). Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Suusatajate rivi tagaots siirdub teele Viru maratonile. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4: Viru maratoni osalejad toitlustuspunktis. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Autode kolonn Viru maratoni stardipaika Rakvere-Põlula maanteel. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 6: Viru maratoni osalejad joogipunktis. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:08
kommentaare: 22
22 Kommentaarid:
Vot see on see suusablogi, mida inimesed lugeda tahavad! Põhjalik analüüs, kus raputatakse tuhka pähe nii endale kui korraldajale!
Tip-topp, 10 punkti!
6. vähe pikki treeninguid - mitu korda sulle siin blogis öeldud on, tee pikki trenne? geelidest-batoonidest: väga huvitav oleks teadamingit statistikat, kuidas neid kasutatakse - esikümme, esisada, 300-500 sõitjad. kas võitjad on nii kõvad, et neil pole aegagi mingit geeli numbri alt otsida? mis kohast alates hakatakse geelile lootma, msi kohast alates loodetakse joogipunktile? esimestel ilmselt hoopis omad joogikohad, punktist panevad läbi? kui sa organiseeriksid ühel maratonil omale oma jootjad raja äärde, kas oleks kasu? on see üldse lubatud? huviga ootama jäädes vastuseid. mait
Sellisel tasemel pööraksin võistlustaktikale rohkem tähelepanu ja ei paneks seda eelviimasele kohale. Võistlustaktika ei ole ainult see, et kas loksuda rongis või ise rongi vedada.
Kõrvalt jälgides tunduvad punktid kõik õiged.
Dendros üle kolme tunniseid treeninguid teha on üsna piin. Hoopis lihtsamalt lendab aeg Tartu maratoni rajal.
Raske ühegi punktiga mittenõustuda-aga trüki need nüüd endale välja ning võta ALATI TÄITMISEKS, sest nagu ajalugu näitab - oma vigadest õppida sa ei suuda.
Vastupidiselt ovaalil treenimise osas ilkujatele märgiks just vastupidist- ilmselt tänu seitsmele sunnitud puhkepausile igal dendropargi 4.6km ringil oled ehk kaotamas võimet teha katkematut füüsilist tööd(püsiseisundi vastupidavust),mida on vaja maratonirajal.Kui nüüd tuisupäevad on läbi proovi kas jaksad ilma puhkamata üle lagedate põldude Vorbusel ära käia,huvitav kogemus saab olema.
Priit, mõtle nüüd sellele paksule mudrule ja seejärel kujuta ette, mis võiks aidata mudrus jalgu paremini tõsta. Mina sain oma kogemuse kunagiselt Tallinna Suusasõidult Kõrvemaal, kus samuti oli 2 ringi. Ja teine ring oli samuti mudrune. Millegipärast mul seal sellise mastaabiga probleeme ei tekkinud nagu Sul Virus. Huvitav, mispärast küll...
10.08-le
Kui vaadata delfi ülevaadet, siis on näha, et esimesed joovad ja askeldavad punktis üpris rahulikult. Aga nad olid ilmselt ka teistest kõvasti üle, ega pidanud eriti kiirustama.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevavideo/article.php?id=28875209
Sa ikka ei saanud asjast aru. Põhjus ja tagajärg on lootusetult sassis. Lõppkokkuvõteks, keda huvitab 100 kohta siia, sinna. Võta asja rahulikumalt ja saad parema koha ilma tõmblemiseta.
4. punkti esikohale seadmine on ikka natuke "teised süüdi" variant. Kindlasti mainimist väärt, aga pigem pärast 5, 3 ja 6.
1/2 tundi stardi edasilükkamist ei saa nüüd küll mingeid tohutut "toitumise probleemi" tekitada, mida esikohale seada. Seda enam, et edasi lükkamine mõjutas ju kõiki ühtemoodi.
Madis
Kas 4. punkt nüüd peamine oli ,aga stardi edasilükkamine oli häiriv küll. Viisakas oleks korraldajatelt infot saada, kui palju siis selle edasilükatud aja jooksul numbreid välja võeti? Kardan ,et oligi PP poolt ka ümbernurga väljaöeldu ,et põhjus kelleski "tähtsas sõitjas" ,kes ei viitsinud arvestada eelnevatel päevadel antud infoga teeolude,parkimisprobleemide jms. Ja kokkuvõttes ootasid 1000+ korralikku suusahunti lihtsalt võibolla 4-5 asjamehe pärast.(raske ilm ise võis olla paljude numbreid mitte välja võtnud kadude põhjustaja)
RVW
Tähelepanu - 4. punkti all ei ole peamine mitte stardi edasilükkamine, vaid see, et hommikusöök jäi liiga kaugesse minevikku ja vahepeal piisavat tankimist polnud.
Uurisin ka stardi edasilükkamise kohta. Peakorraldaja Anu Kilki ütles, et kella 10.40ks, kui numbrite väljastamine pidanuks lõppema, oli 1300 numbrist välja andmata tervelt 500. Lõpuks jäi välja võtmata 56 pika ja 17 lühikese distantsi numbrit.
Selle kohta, et kõht võis oodates tühjaks minna, ütles Kilki, et selle vastu oleks pidanud igaüks midagi ette võtma, et seda ei juhtuks. Ja selle kohta, kui kellelgi hakkas pool tundi edasi lükatud starti oodates külm, ütles ta, et seista on talveilmas suurim rumalus - liikuda olnuks vaja (mina tegin soojendus- ja venitusharjutusi).
Stardi edasilükkamine (kui seda tehti siis kui osad juba joonel seisid) on sigadus. Eeldan, et kohalolijatega lepiti kokku stardi edasilükkamises, nemad olid ju kliendid ja selle eest maksnud. Kui paar tundi ette teatati(siis olid lumeolud juba teada), siis pole probleemi.
Mis energeetilisse poode puutub, siis see ei ole märgatav probleem.
Rahuolekus on 0,5 h jooksul energiatarbimine väga väike (selle energiahulgaga ei läbi vast kilomeetritki võistlustempos).
Liiatigi jõuab lisa 0,5 h jooksul rohkem tarbida (süüa) kui kulutada.
Mike
Mis see stardiaeg siia puutub?
Kui traditsiooniliselt oled harjunud just võistluse ajale jääval kella-ajal lõunastama siis pead leppima et umbes samal ajal lähevad maomahlad jälle käima,tuleb nälg-nõrkus jmt (kui ei taipa TP-s süüa).
Priit aga kui sa näed tühja kõhuga sööki TPs, sokolaad-ja muud snäkid, kas siis nagu sülg jooksma ei hakka, et haukaks midagi.
kui kõht päriselt tühjaks läks/energia otsa sai, siis peab põhust otsima pigem eelmise (paari-kolme) päeva toitumisest. puder pool tundi ees või taga mõjutab ainult seda, kas pingutuse ajal hakkab kõht valutama või mitte (n siis kui liiga vähe aega enne starti süüa).
mis puutub stardi edasilükkamisse, siis kell umbes 10.25, kui mina plaanisin minna sooja tegema, ütles staadioni diktor Riho Järveläinen, et start on edasi lükatud pool tundi.
mul tekkis endal selline poolprofessionaalne huvi, et huvitav, kes need härjad on, kes selleks ajaks soojenduse juba olid ära teinud? seda oleks põnev võrrelda tulemusega ja siis veel sellega, et mitu hooaega keegi suusatanud on :)
Hea artikel. Nii seda, kui ka eelmist oli mõnus/põnev lugeda.
Kella 11:11 ajal kommenteerinu inimene võiks kirjutada millest PP aru ei saanud ja mis oli siis põhjus ja mis tagajärg.
Aitäh, Kidra, hea sõna eest.
Sullil õigus - sööma ja tankima peab korralikult juba paar päeva enne võistlust - seda mainis mulle just äsja telefonis ka parajasti rongis loksuv Margus Ader.
15:11 - hea kui näen ulatatavast joogitopsist kinni haarata, aga mis laua peal on - sinnapoole ei vaatagi.
11:11 - teil on ilmselt teised eesmärgid kui mul. Mul on see "häda", et eile käis siin üle 1200 mehe lugemas, et mis Virus juhtus, ja võib arvata, et osa tahtis teada, kuidas tal endal minuga võrreldes läks. Teil seda mure pole, teie nimegi ei tea keegi (vähemasti ei ole te seda jätnud oma kirja alla).
10:34 - aga selleks ma selle analüüsi siin kirja paningi, et alles siis, kui miski on kirja pandud, on see läbi mõeldud; seni kui miski on ideena lihtsalt peas, ei ole seda sama hästi kui olemaski.
Mait, 10:08 - hirmus palju küsimusi, olen sellest küsimuste rahest lausa sõnatu...
dr Holden - aga miks ainult 10 punkti?? Miks mitte 12?
On ilmselge lollus süüa kell 7 hommikul ja siis minna sõitma 2.5 tunnist suusasõitu kell 11. Kuna üks aasta sain Tartu jooksumaratonil sellepärast oma vitsad kätte, et nälga jäin, siis nüüd alati söön 2 korda. Esimene oli kell 7 hommik kodus ja teine siis juba võistluspaigas kell 9.45. Ja pool tundi ei mõjutanud seega midagi. Pealegi maraton on nii pika kestusega, et siin ei tohi soojategemisega ülepingutada. Mina plaanisin kell 10.30 sooja teha, kuid juba 10.25 kuulsin, et ilmselt lükatakse start edasi.
Lauri.
Oleneb skaalast, teatud euro....e jaoks on 12 punkti maksimum, mina vana kooli mehena pean ikka lugu kas 5- või 10-punkti skaalast!
Seega 10 punkti!
Mulle ei meeldi terminoloogilisel ükskõiksusel liugu laskmine. Kui haamri all käsitletakse energiapuudusest tulenevat täielikku kangestumist, siis ei saa nn "kinni sõitmist" sellega võrrelda - viimane läheb lühikese kogumise järel üle ja on põhjustatud kõrgest laktaadist lihastes-veres, esimesest taastumine võtab tunde ja sealjuures on mäkke tõusmine või jalutamisest kiirem liikumine võimatu. Kui sõitsid ennast kinni, siis sõitsid. Energiapuudus lisab sellele oma, aga nagu näha, siis taastusin selili lumes püherdades siiski ära - laktaat läks alla, rakkudes suudeti taas olemasolevat energiat hapniku abil lõhustama hakata.
Artikkel mulle meeldis.
Pmst on sul 23:21 õigus, aga tänapäeva kõne-kirjapruugis on haamer just see hetkeline kinnisõitmine, mis tempot alla võttes üle läheb.
Totaalne sepikoda, ehk siis haamrid-ääs-alasi jne peaks tähendama seda seisu, millesse jõudis telekanalite vahenusel kunagi Jörgen Brink mingi tiitlivõistluse teates Rootsi eest sõites. Teine näide meenub mingi Saksa biatlonistiga - paarsada meetrit enne finišit lihtsalt vajus põlvile, edasi pikali ja HAAMER.
Meie, lihtsurelikud, saame korraks haamri, taastume ja paneme edasi, aga rong on läinud.
Niipalju siis slängist ja terminoloogiast minu vaatevinklist lähtuvalt.
Taaramäe: kaart valetas, sõitsin end liiga vara tühjaks
http://www.rattaprofid.com/index.php/news/view/1053
ja pilt
http://www.haanja100.ee/images/protokollid/232628t41h48f4.jpg
Postita kommentaar
<< Esileht