Pullerits: Kuidas ma peilisin välja Eesti medalisaagi Vancouveris?

Pekingi suveolümpia aegu tekkis mul idee uurida, kuidas koostatakse riikide medaliprognoose. Aegade jooksul on neist globaalsele pinnale jäänud pidama kolm. Kõige vanem medalite arvu prognoosimise valemitest kuulub USAs Colorado Springsis asuva Colorado kolledži majandus- ja äriteaduskonna professorile Daniel K.N. Johnsonile. Ta sai oma valemi valmis 2000. aasta Sydney olümpiaks kõigest kaks päeva enne seda, kui oma prognoosimudeliga tulid välja teised ameeriklased, Andrew Bernard Dartmouthi ja Meghan Busse California ülikooli (Berkeleys) ärikoolist. Kolmas olümpiamedalite teaduslik prognoosija on Inglismaal asuv finants- ja ärikonsultatsioone ning audiitoriteenust pakkuv PricewaterhouseCoopers.

Mingi "valemiga" õnnestus 2008. aasta suvel saada kontakti Johnsoniga, kes rääkis mulle oma mudelist, selle loomisest ja komponentidest, kuid ka puudustest. (Neid püüdis ta enne Vancouveri prognoosi esitamist vähendada.) Lühidalt: ta oli lahkesti nõus tagamaid valgustama. Tänutäheks saatsin talle oma Postimehe AKs ilmunud kirjutise. Ma ei tea, kas tänu meie viisakale vastastikusele suhtlusele või millelegi muule, aga esmaspäeval võttis Johnson minuga ootamatult ühendust.

Tal oli mulle teatada uudis: ta oli valmis saanud oma medaliprognoosid Vancouveri taliolümpiaks. Ta ütles, et ametliku pressiteate oma prognoosiga üllitab ta mõne päeva pärast, kuid tahtis mulle anda võrreldes konkurentidega - ja minu teada pidas ta silmas ka Wall Street Journalit! - väikse eelise.

Kuid tema prognoosis hakkas mulle kohe silma üks oluline puudujääk. Ta oli välja arvutanud, kui palju medaleid, sealhulgas kuldmedaleid, võidavad Vancouveris suured ja edukamad riigid, ent puudus prognoos Eesti kohta.

Johnson (kelle ingliskeelne ametlik tiitel on Gerald L. Schlessman Professor of Economics and Director of Innovative Minds Program, Department of Economics and Business, Colorado College) ei ole mingi kohvipaksu pealt ennustaja. Kuigi ta võtab arvesse mittesportlikke, peamiselt majandusega seonduvaid näitajaid – alates rahvaarvust ja rahvuslikust koguproduktist ühe elaniku kohta ning lõpetades valitseva majandusmudeli, riigi poliitilise ülesehituse ja kliimaga –, on ta viimase viie olümpia edukamate riikide medalisaaki ennustanud keskmiselt koguni 94-protsendilise täpsusega. Näiteks Torino taliolümpiaks prognoosis Johnson edukamate riikide medalisaagi 93-protsendilise ja kuldmedalite arvu 89-protsendilise täpsusega.

Johnson palus päevaks arvutusaega. Kuigi ta märkis, et Eesti iseseisvusperiood on olnud liiga lühike ja pikalt tagasiulatuvaid majandusnäitajaid napib, mistõttu Eesti medalisaagi täiesti vettpidavaks pakkumiseks ei jätku tal piisavalt palju andmeid, esitas ta siiski konkreetsed arvud.

Nüüd pean valmistama teile väikse pettumuse. Ei, mitte sellega, nagu oleks Johnson prognoosinud, et Eesti ei saa Vancouverist tuhkagi. Vaid sellega, et ma ei saa neid andmeid siin avaldada, sest uudise selle kohta tegin tänase Postimehe spordiküljele - selle juhataja Peep Pahvi mingi imeliku arvestuse järgi olla ma talle mõni aeg tagasi viis lugu võlgu jäänud, millest nüüd on koos äsjailmunud looga kaks kustutatud - ja see lugu koos kogu infoga peab jääma sporditoimetuse omandiks.

Ja ega Pahviga maksa nalja teha. Kui ta eile hommikul küsis, millal loo valmis saan, sest tal on vaja pühenduda peagi iluuisutamise EMi kajastamisele, vastasin, et umbes tunniga, kui keegi segama ei tule. Pahv ütles seepeale otse, et kui keegi tuleb, siis hirmutagu ma toda tulijat temaga.

Mitut medalit ja millist teie Eestile pakute - ning millele tuginedes?
******
Artist's Palette, Artist's Drive, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kahekordsed olümpiavõitjad Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu Torino olümpiaraamatu esitlusel. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 2: Andrus Veerpalu jooksmas Torino olümpial teatesuusatamise vahetusalasse. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu, Torino olümpiavõitja 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kristina Šmigun-Vähi, Torino olümpiavõitja. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix