Pullerits: Kuidas ma kaks karikat võitsin?

Nii, täna läheb siis võistlushooaeg lahti: 5 km klassikat. Selle nimel sai treeningkoormusi isegi tõeliselt alla lastud, mitte nii nagu möödunud nädalal, kui harjutasin kümme tundi ülemöödunud nädala 11ga võrreldes. Eks siin olid ka objektiivsed tegurid mängus. Eile oli kavas töine käik Tallinna, mis jahmatas sula piirile kiskuva temperatuuriga, aga üleeile, kui õhtul koju jõudsin, heitsin pilgu termomeetrile, nägin, et see näitas miinus 16 kraadi - ja loobusin. Sest ei ole ju mõtet ennast tunniks-pooleteiseks külmetama minna, kui kavas olnuks nagunii vaid rahulik taastav sõit toonuse hoidmiseks, mitte mingi arendav trenn.

Näis siis täna, mida kahepäevane paus tegi. Millised on teie pakkumised?

Eelmise aasta lõpus, kui olin just enne trenni suusad alla pannud ning paukuva pakasega treeningule siirdusin, sain telefonikõne, kus teatati, et lõpuks on mu auhinnad kohale jõudnud, tulgu neile järele. Eile siis viimaks tegin seda. Selgus, et olin saanud koguni kaks esikoha karikat ja ühe kolmanda koha auhinna. Nendega käis kaasas muudki, nii et kotid (mitte kott) olid punnis.

Nüüd, kell 11:15, sain ka täpsemalt teada, mille eest need auhinnad sain. Nagu mainisin, olid need otseselt seotud spordiga. Kommentaariumis õigeid pakkumisi ei tulnud - aga ega see olnud ka mingi lihtne piltmõistatus, nagu siin neid kuu-kaks tagasi korraldasin, et konkurente ja nende mõtteid treeningult eemale meelitada.

Alustame tagantpoolt. Kolmanda koha sain Eesti Spordiajakirjanike Liidu spordiajakirjanduse (mitte spordiajakirjanike!) konkursil võistlusülevaate kategoorias looga "Rattamaratonil käis võitlus hirmu ja valuga", Postimees 22.09.2008. Nii et doktor Holden (vt kommentaarium) eksis - just rattaspordi eest sain ühe autasu (ehkki, jah, mitte karika), ja selle loo sain tänu sellele, et ise kaasa lõin, ja alguse motiivi sain sellest, kui sattusin koos Jaan Kirsipuuga enne starti urinaali.

Üks võidukarikas tuli maakonna spordielu kajastamise kategoorias - ja taas, dr Holen ehk Ain-Ivar Tupp! - oli see seotud jalgrattaspordiga. (Kaks korda oma lugejakommentaaris mööda panna... tjaa...) Lugu oli "Kui Gerd Kanter heidab kapsast, siis mida teevad jalgratturid?" ja ilmus Tartu Postimehes 18.9.2008. Kirjutis sündis sellest, et New York Times pani loo saamise eesmärgil Kanteri pärast olümpiavõitu kapsast ja kilukarpi heitma, misjärel mõtlesin, et korraldaks ka loo tegemiseks ürituse, ning kutsusin eri tasemega ratturid Tähtvere spordipargi ringile, et teha kindlaks, kui kiiresti Allan Oras neile seal ringi sisse teeb.

Teine võidukarikas tuli kommentaari kategoorias arvamuslooga "Kuidas teenida korvpalliga miljon?", mis ilmus Tartu Postimehes 26.9.2008. Selle kommentaari vormivõtte aluseks, mis ka ilmselt võidu tõi, oli Hannes Võrno juhitud kurikuulus "Tõehetke" saade, kust laenasin esitatud valusad küsimused ning kohandasin need Eesti korvpalli kohta käivaks. Paljusid korvpallifänne ajas too kommentaar marru, aga nagu näha, siis erapooletu ja kainelt kaalutlev žürii sai asjast õigesti aru ja jagas mu mõtteid.
******Artist's Drive, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Dario Cologna Šveitsist rootslase Marcus Hellneri ees Tour de Ski lõputõusul Val di Fiemmes. Foto autor: AP/Scanpix