Pullerits: Kes tuleb olümpiavõitjaks: Veerpalu, Kiku või Võrno?
Panused muutuvad viimasel ajal nädalate, kui mitte päevadega. Alles paistis Kristina Šmigun-Vähi Kuusamo 25. koht sellisena, et sealt küll olümpiapjedestaalile ei jõua, kui Davosi kolmas koht tegi ta paugupealt favoriidiks. Niisiis kaldub siin blogis hooaja eel püstitatud väide, et Šmigun-Vähi toob Vancouverist medali, üha tõenäolisemaks muutuma.Aga palju küsitavamad on Andrus Veerpalu šansid. Rääkisin paar päeva tagasi paljusid Eesti sportlasi väga-väga lähedalt ning ka suusatajaid ülihästi tundva mehega - aga ma ei kavatsegi teile seda öelda, kellega, sest kui siinsed kommentaatorid võtavad endale arrogantselt õiguse jääda anonüümseks, siis ei pea ka mina olema kohustatud kõiki oma allikaid avaldama -, kes ütles, et kui Eestile Vancouverist üldse medal tuleb, siis toob selle Šmigun-Vähi.
Ütlen ausalt, et see jahmatas mind, sest selle ütleja ei ole tavaline kiibitseja, vaid autoriteetne asjatundja. Olen kogu aeg lootnud, et Veerpalul on medalilootus, kuid mu allikas tõmbas sellele karmilt kriipsu.
Argumentatsioon on järgmine. Veerpalu on eraldistardi, mitte grupisõitja. Grupis on tal õnnestunud parimana saada MMil vaid kaks neljandat kohta, mõlemal korral kaotusega norralastele. Massisõidus kehtivad hoopis teised reeglid ja põhimõtted. Vahe pole küll ehk nii suur, nagu jalgratta eraldistardist ja grupisõidus, aga kaks väga erineva taktikaga ala on need sellegipoolest.
Suusatamise grupisõidud on näidanud, et seal kedagi eest ei lasta, eriti tiitlivõistlustel. Medalid otsustatakse viimasel kahel kilomeetril, ehk koguni kõige viimasel kilomeetril. Ja siis pääsevad maksvusele hoopis teistsugused omadused kui need, mis saavad määravaks eraldistardist sõidus. Nagu näiteks jõhkra positisioonivõitluse ja jõulise kiirenduse võime. Veerpalu ei kuulu nende näitajate poolest maailmas esirinda. Kas mäletate, kuidas ta eelmise hooaja viimases 50 km ühisstardist sõidus Trondheimis, kui lõpus tempot hakati tõstma, tahapoole vajus? Lõpuks kaotas ta võitjale Sami Jauhojärvile üle 50 sekundi. Ja lõpusirgel ei olnud tal Petter Northugi võimsatele paaristõugetele midagi vastu panna. Kokkuvõttes kuues koht.Küll tahaks, et eksin. Kuid parem võtta hoiak, et Veerpalu medal ei ole sugugi kindel, vaid pigem meeldiv üllatus. Siis on medalita jäämise korral kurbust vähem ja medalivõidu puhul rõõmu seda rohkem.
Aga Eestis on veel üks mees, kes tahaks olümpiavõitjaks saada. Eelmisel laupäeval kohtusin Hannes Võrnoga, kel tuleb välja raamat "Poisi lugu", ja tegin temaga intervjuu, mis ilmub selle laupäeva Postimehe Arteris. Mulle Võrno meeldib, sest ta on mehelik ja jõuline tüüp, julge otseütleja. Tema stiilinäide pehmete meeste lõtvade tervituste kirjeldamisel: "Kui mulle ulatatakse nagu kilekotiga koerasitt, mida nimetatakse käepigistuseks..."
Küsisin Võrnolt, et ta on elus nii palju eri asju proovinud, kas oleks veel midagi, millega ta tahaks katsetada.
"Ma olen nii süüdimatu ja püsimatu tüüp, et olen veel õnnetu, kuna ma ei tea näiteks solfeedžost midagi. Muidu kirjutaksin muusiat ka. Ja olümpiamängudel tahaks mingil alal hea tulemuse teha."
Mis alal, küsisin. Kas neljasel bobil kolmanda mehena, ballastina?
"Kui ma oleks näiteks esimene Eesti sportlane, kes lööb teise samasuguse sajakilose kolli poksiringis nokauti. Kurat, see oleks äge! Riskides, et tegelikult oled ise nokauti löödud."
Soovitan soojalt Võrno intervjuud lehes lugeda. Kui pärisin, miks ta omal ajal riigikogust ära tuli, esitas ta sellise sportliku paralleeli:
"Aeg-ajalt tundsin seal, et olen justkui jalgpallivõistkonnas, jooksen avavile peale platsile ja näen, et väravavaht istub lihtsalt puuri nurgas ja sööb võileibu ning keskründaja sügab mune, vahib publiku hulgas tuttavaid ja lehvitab neile. Kurat, nahhui, mida siis mina siin lidun?!"
******
Harmony Borax Works, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu (esiplaanil) võitlemas Libereci MMil teatesprindis rootslase Emil Jönssoniga. Foto autor: Maja Suslin, Scanpix Sweden
Foto 2: Andrus Veerpalu kaotab eelmise hooaja lõpus 50 km ühisstardist sõidus Trondheimis viienda koha heitluses norralasele Petter Northugile. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Hannes Võrno jaanuaris 2006. Foto autor: Marina Puškar, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:44
kommentaare: 19
19 Kommentaarid:
Ei tule olümpiamedalit sel olümpial! Näidake mulle seda inimest kes on Eestist võimeline medali võitma. Kiku? Suure kobinaga võib sattuda pronksile. 9:1 on tõenäosus, et ta ei saa medalit.
Võrno möla on siin blogis aga absoluutselt nonsens. Pagan- mees valiti riigikokku, et ta lööks seal korra majja aga tutkit brat, kutt lasi saba sorgu ja tõmbas lönta lönta jeehhat! Oleks siis mees mansa töölepaneku oma õlule võtnud, kuid ei, ta oli tavaline valijate häältepüüdmise part Partsi erakonnas. Tavapärane keigar.
Eile vaatasin Kanal2-s PP ja Võrno esinemist edetabeli saates. No nii asjatundmatut juttu oli seekord kahjuks väga raske vaadata. Seal räägiti ainult müütidest, mille ajendiks oli mingi seik reaalsest elust ja mida oli propagandaspetside poolt kehtivale riigikorrale sobivaks väänatud. Tolle saate juht oli äärmiselt kallutatud, ju vist makstakse kallutatud olemise eest hästi. Aga võib-olla ongi see nende meeste ainuke võimalus hästi makstud saada.
9:51, mis sul juhtunud on? Hommikul vara ja juba nii tige?
eero
PP ju seda soovibki, et mehed tigedaks läheks. Sai hakkama. Ten points.
PP võiks tuua loetelu sportlastest, kellel OM medal juba kaelas on.
Priit kas su vorm on hea või liiga hea? Su tempo oli minu jaoks eile liiast. Ma ei tea mis su pulss eile trennis oli aga kui ma oma pulssi nägin 30 minutilise sõidu järgi 162 siis lõpetasin sinu järgi sõitmise. Enestunne on väga petlik - pulsikell toob õnneks maapeale.
Ok, võtame asja sportlase vaatevinkilist.
Kristiina usub, et ta on võimeline medali eest võitlema. Nagu ta ütles peale Davosi võistlust, " raske oleks olnud OMil medalile tulla MK etapi 25. kohalt".
Andrus usub, vähemalt praegu, et ta jõuab tippvormi OMi ajaks ning see fakt paneb teda klassikas kindlasti medalinõudlejate hulka. Kas võistlus õnnestub taktikaliselt, kas Andrusel on võimalik kasutada oma tugevusi medali võitmiseks on puhtalt ennustamine. Seda ei saa isegi Andrus praegu väita, et ta sõidab lihtsalt kõigil eest.
Seega teadjamehed võivad siinkohal mulle erinevaid etteheiteid teha, kuid fakt on see et nii Kristiina kui Andrus lähevad vastu Vancouveri mängudele usus, et medal tuleb. Kuna mõlemad on juba kaks korda kuldse medali kaela saanud siis nad juba teavad, mida selleks on vaja teha!
Seega pigem toetame sportlasi selle usuga, et see ON võimalik.
Minu arusaamist mööda on poliitika selline sportmäng, kus isegi oma meeskond keerab sulle s..tta kokku rääkimata veel vastasmeeskonna allapoole vööd löökidest. Parem taanduda ja säilitada eneseväärikus kui mängida ja kaotada kõik see millepärast sind üldse valiti.
Marko
...nimekaimule 13:12 - ei saa öelda, et eile oleks mingi kõva tempo olnud. Olin esimest korda suuskadel ja tasakaaluga oli ikka tõsiseid probleeme. Samuti ei saanud suuski normaalselt kantima, tõuked läksid nii, nagu jumal juhatab. Lisaks, nagu näha, ei libisenud ka, laskumistel jäin ette. Ja selle esimese künka tõusudest ei saanud üldse üles, seal olid suusad nagu liivapaberi peal kinni. No üldse ei liuelnud, ainult astu.
Okei, juurde panin kahel viimasel, 26. ja 27. ringil, sest kaua ma ikka seda seedin, et üks vend kogu aeg taga istub ja siis veel tagant sisse ähvardab sõita. Kui 25. ringi järel tiluke vahe tekkis, siis panin tõepoolest kahel tõusul tugevamalt. Autosõidul ei ole ka ju meeldiv, kui keegi kogu aeg sabas passib. Aga muidu oli selline keskmine rahulik sõitmine, et liiga kiire ei oleks. Paraku ei anna see mingit garantiid, et võistlustel ka mingi ülekaal võiks olla.
Massstardi puhul on lisaks heale sportlikule vormile ja headele suuskadele oluliselt suurem roll õnnefaktoril. Sportlasel tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Seetõttu on massstardi puhul ka võimalike medalivõitjate ring oluliselt suurem ning kellegi kindlast medalivõimalusest ei saagi rääkida (välja arvatud ehk Northug). Kui klassika eraldistardi puhul võis Veerpalule juhul, kui ta vormis oli, medali enne võistlust juba kaela riputada, siis massstart on sisuliselt loterii. Kahjuks ei ole seni õnn massstartides Veerpalu poolt olnud. See aga ei tähenda, et see Vancouveris juhtuda ei võiks. Seega lootus ikka on.
Vaidleksin viimasele vastu. Massstarte pole siiani palju olnud aga mingid õnnemehed neid küll võitnud ei ole. Ikka tegijad ja seda saabki võita ainult kõva mees.
Andrus ongi kõva mees.
Sõbrad Ekspressist nöögivad taas PP kallal. Seekord viidatakse persooniloos talle, kui Eesti ühele parimale hämajale. ---------
http://www.ekspress.ee/2009/12/18/varia/47524-korgepalgaline-hamaja-mutli
Kui töötasin esimest kuud ajakirjanikuna, saadeti mind kajastama üht spordivõistlust. Ajakirjanikele oli seal pandud püsti oma telk, kus pakuti küpsiseid, kohukesi ja kohvi. Ajakirjanduseetika koodeksi olin läbi lugenud. Ähmaselt jäi meelde, et ajakirjanik ei tohi vastu võtta kingitusi. Ma ei suutnud otsustada, kas kohuke kvalifitseerub kingituseks.
Võtsin igaks juhuks kaks, aga pärast oli halb maitse suus. Hiljem sügisel rääkis loengus tuntud õppejõud, et ajakirjanik ei tohi lasta endale koogitükkigi välja teha. Nojah, ütles sisemine hääl küüniliselt, aga küpsised ja kohukesed on vist ikkagi okei. Seesama õppejõud sõi neid seal telgis küll mõnusasti.
Sestpeale tean, et õige ja vale on väga hägused mõisted.
Selle ära ostmise peale võib ölda, et mees ise teab, mis mees teeb. Pealegi, maru odav vennike, keda saab kohukestega ära osta.
P
See, et Veerpalul 50 km ühisstardist medalit võita väga-väga raske on, oli ju juba ammu teada, selle jaoks pole küll mingeid spetsialisti teadmisi vaja. Veerpalule sobib selline omaette ketramine, mitte lambakarjas tiksumine ja lõpukilomeetril äsamine.
Aga see, et 50 km ühisstardist sõidetakse, on muidugi omaette teema, mille eest peaks FISi maa alla tampima (ja ma ei räägi mitte Veerpalu seisukohast, vaid võistluse põnevuse koha pealt).
Käisin ka eile õhtul Tähtveres sõitmas. Tundub, et nägin vist Pulleritsu ka, aga ei või pead anda.
Esimesel laskumisel käisin kohe käbla. Päris jääs oli.
Selle Ekspressi kirjelduse ja sealt tehtud järelduste kohta ütlen vaid, et hoolimata minu poolt suusategelaste arvel ära söödud kohukestest ja joodud joogist ei leia te vist Eestis ühtegi teist ajakirjanikku, kes suusatamisest oleks valusamalt ja kriitilisemalt kirjutanud kui mina. Nii et nagu 17:14 P nentis, sõltub äraostetavus ikka mehest endast ja mingite kohukestega ei ole küll võimalik kedagi mõjutada. Aga kõik, võib-olla ka tolle loo lehte panija, ei ole nii tugeva selgrooga nagu mina. Sellest ka nende sisemine kõhklus, nagu EE-i kirjutaja enda kohta tunnistab.
"...aga ma ei kavatsegi teile seda öelda, kellega, sest kui siinsed kommentaatorid võtavad endale arrogantselt õiguse jääda anonüümseks,"
Priit, saa ükskord sellest anonüümsuse asjast üle. Mida annab Sulle teadmine, et mõne kommentaatori pärisnimi on Mati Muda vms.?
Küsimus on eelkõige, kas Sind huvitab, kes ütles või mida ütles? Mõlemat ei pruugi sa saada, sest erinevalt Sinust, kes Sa oled n-ö avalik figuur, ei ole paljud teised seda mitte, millest tulenevalt on anonüümsuseks mitmeid erinevaid põhjuseid - mitte vaid võibolla sellised triviaalseid mida Sa ise arvad, nagu näiteks kartus Su kättemaksu ees vms.
Mulle isiklikult meedib küll pigem aus arvamus ja kriitika (sisaldagu see kasvõi ebatsensuursusi, pea-asi, et sõnumil on mõte, seisukoht ja sisu), kui avalik esinemine, mis võib pärssida tegeliku arvamuse väljaütlemist (ei taha sõbrale/tuttavale inimsele haiget teha jms.)
Võrno on muidugi pull kuju, aga reeglina on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda vähem ta võtab kedagi 100% eeskujuks või iidoliks. See on ka loogiline ja normaalne, sest inimesed arenevad ja neil kujunevad välja oma vaated ja arusaamad. Iidolid paljastuvad, muutuvad lihtsurelikeks jne. Nii ka mina võin naerda Võrno naljade üle, aga pole kaugeltki sama meelt temaga mõndadest muudes momentides (poliitikute seanahavedamist ei pea siinjuures silmas).
Asjast. Minuarust oleks patt loota Veerpalult kindlalt medalivõitu. Juba tema viimane MM kuld oli superüllatus. Seega, kui ta peaks medalile tulema, on see igal juhul väga tähelepanuväärne saavutus. Liiati veel ühisstardiga sõidus.
Mina hoian pöialt kõigile meie suusatajatele ja sportlastele pidamata vajalikuks mingeid spekulatsioone, ülemääraseid ootuseid ja pettumusi. Näiteks pole mingit põhjust Eesti jalgpallikoondise esitust vaadates loota võitu. Seda tuleb vaadata tuima neutraalsusega, näiteks, kui mitu söötu suudavad eestlased anda enne järjekordset pallikaotust või vea tegemist. Kui nad suudavad mõne värava lüüa, rääkimata matši võidust, on see vaid üllatusmoment.
Skiwaffe
Nüüd on kolm suusatrenni Tähtvere spordipargi sprindiringil ka juba tehtud. Täna koguni poolteist tundi, mille sisse mahtus 126 väikest tõusukest. Peab ütlema, et suusatamine on ikka hoopis midagi muud kui rullitamine. Isegi tunnised trennid eile-üleeile andsid pärast kehas tunda. Täna tegin seetõttu rahulikumalt. Aga mõned mehed arendavad juba päris pööraseid kiirusi. Mitmed ässad läksid minust täna lennates mööda. Paistab, et sel aastal tuleb väga terav ja tõsine konkurents.
Raudne võitja on Pullerits. Tema võidab olümpiast tekste kribades päris hea noosi...
kuidas Käärikul on lume ja suusaradadega? Eriti ootan Kääriku - Otepää vahelise raja infot (minu arust parima profiiliga treeningrada Eestis)
Postita kommentaar
<< Esileht