Pullerits: Mis on trenni mõte?
Ei ole sugugi raske läbida õhtul pärast tööd rullikutel 25,5 km, kui oled vahepeal nädala jagu sootuks teistlaadset trenni teinud. Valisin rahuliku mõõduka tempo ja hoidsin Tähtvere spordipargi 850-meetrisel ovaalil kiirust 3.30 ringi kohta. Iga kümme ringi, mille järel teen alati joogipausi, möödus 35 minutiga. Seega kujunes kogu trenni pikkuseks 1:45.Võib ju rõõmu tunda, et sain taas veidi pikema trenni kirja. Aga asja kainelt analüüsides ei ole pääsu küsimusest, mis on sedasorti trennide mõte.
Lugege nüüd enne läbi, mis mul öelda, ja siis hakake "tulistama". Nimelt, nagu eile mainisin, olin üle-eelmise nädala lõpuks, enne saalitreeningutele suundumist, kogunud oktoobri algusest rullikutel 595 km. Saali sellepärast läksingi, et ei tundnud rullikutreeningutest enam kasu tõusvat. Aga mida eilne treening andis?
Ütlen ausalt, et ei tea. Kas tänu sellele 25,5 kilomeetrile ning tunnile ja kolmveerandile sõidan nüüd Tartu maratoni pool minutit kiiremini? Veerand minutit? Kümme sekundit? Ei usu, kuidagi ei usu.
Või küsin teistpidi: kas eilset trenni tegemata jättes sõidaksin Tartu maratoni pool minutit aeglasemini? Veerand minutit? Kümme sekundit? Ei usu, kuidagi ei usu.
Järelikult polnud eilsel trennil absoluutselt mingisugust mõtet. Kui rääkida enesetundest, mida mõned arvatavasti nõrgemad sellid on hakanud spordi tegemise eesmärgina propageerima, oleks võinud ju piirduda ka seitsme-kaheksa ringiga - oleksin koos mineku-tulekuga end pool tundi liigutanud ja arstide soovitatud päevanorm olnuks ilusasti täis.
Kuid ei maksa lollitada end ega teisi: mu eesmärk ei ole ju mingi mõnusa enesetunde tagaajamine. Ainus, mis siinsete lugejate silmis maksab, on tulemus. Ainult seda tahetakse näha. Ja kui seda ei tule, siis häda ja vi
letsus selle mittesaavutajale.Nüüd jõuamegi suure küsimuseni: tundes, et olen saavutanud teatava stabiilsuse ja baasi, tuleb nentida, et edasiminek on ilmselt väga vaevaline ja kaheldav. Ehk teisisõnu: oodatava tulemuse paranemise kiirus muutub pöördvõrdeliseks selle tulemuse nimel tehtavale tööle kuluva ajaga. Või veel kord ümber sõnastades: kui hooaja algul võib loodetavat tulemust parandada poole tunni jagu neljanädalase treeninguga, siis järgmise trennikuuga paraneb oodatav tulemus viie-kümne minutiga, kolmanda trennikuuga vaid minut-kaks ja neljanda trennikuuga - mitte üldse. (Minutid on suvalised, illustratiivses tähenduses.) Heal juhul õnnestub säilitada saavutatud tase, halvemal juhul toimub tagasiminek.
Hammustage see pähkel katki, kui suudate. Ja ärge hakake siin asja seletama tippsportlase treeningrežiimi nõksudega. Tippsportlased siin küljel ei käi. Siin ajavad asju harrastajad, ja nende seas, muide, pole just palju neid, kes minust rohkem ja kõvemini treenivad. iseasi, kas nad treenimise vahepeal ka filosoofilisemat ja eksistentsiaalsemat laadi küsimustele suvatsevad mõtelda.
******
Scotty's Castle, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaak Mae (vasakul) treenimas detsembrikuu teisel päeval Otepääl. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Äkki kuluks ka treeningutel ära kisakoor, nagu näiteks Saksamaa Bundesliga hiljutise kohtumise eel Kölnis? Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu kurvitehnika Kuusamo MK-etapil 15 km sõidus. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:35
kommentaare: 34
34 Kommentaarid:
Soovitan tutvuda teooriaga treeningute kohta. Kui sa ise enda kava koostad, siis on treeningute mõttest aru saamine palju tähtsam, kui kogenud treeneri käe all. Siis ehk ei tee sa ka kõiki trenne rangelt ühte moodi - üks nädal iga päev 30 ringi rulli, teine nädal iga päev täie jõuga ainult sõudeergomeetrit.
Ühe konkreetse trenni mõte ei sõltu ainult sellest trennist vaid ka sellele eelnenud ja järgnevatest treeningutest ning eesmärkidest.
Priit aga millejärgi sa saalitreeningutes tundisd, et nüüd oled TM-il parem 1minut, 2 minutit või hoopis aeglasem? Sama sugune subjektiivne arvamus nagu rullitreeningu põhjal, et enam paremaks ei lähe? Pealegi otsustada paremast detsembri alguses on veidi varajane ju? Ma olen siis see, kes su blogi külastajatest teeb sinust rohkem trenni. Ma ka ei oska arvata kas ma olen parem kui eelmine aasta. Mul on aeglasemad rullikud kui eelmine aasta, ilmad on erinevad, üks päev on asfalt märg, teine päev tuul vastu, siis on jällegi asfalt kuiv ja tuul tagant järgmisel päeval hoopis uus rada. Muidugi eks ma salamisi ikka loodan, et olen parem, mitte halvem varasemaga. Seega milleks võrrelda juba praegu TM raja ja ajaga end? Mina tunnen küll peale tööd sellest kahest tunnist mõnu, kui vaim puhkab ja keha liigub ning eks varasemaga saab end 31jaanuar võrrelda ja kaasmaalastega, kui lund jagub 21veebruar, igasugune varajasem spekulatsioon on tühja filosofeerimine.
Sinu eelmine lugu saalitreeningutest, siis ma arvan, et novembri lõpp- detsembri algul vaid jõusaali külastada ei ole ka päris õige. Korrast nädalas piisaks, pigem võiksid teha pühapäeval ühe pika matka või kepikõnni nagu ka soovitati, kui jalg muidugi lubab?
eero
Kui lugupeetud ja koolitatud treenerite käe all hooaegu treeninud logipidaja ikka suudab treeningu mõtet mitte teada, siis hindaks tõepoolest kogu selle aja maha raisatuks nii treenerite poolt kui blogilugejate poolt. Priit, kas tõesti on see nii?
Kas tõesti pole mingit ideed kogu selle aja jooksul tekkinud oma elementaarsetele küsimustele vastuseid leida? Mis muud kui rühi edasi!
Huvitav et oma mõttekäikudes on samas kõik vastused olemas, aga tundub et ei suudeta seda ise üles leida. Jõudu sellel raskel tööl!
Kui Sa ise ei tea, miks Sa trenni teed, talita siis Jaagupi nõuande järgi ja koosta (hangi) omale pikemaajalisem treeningkava.
Siis võiks eesmärgiks olla kasvõi selle kava täitmine ja kui tulemus ka paraneks, oleks see boonuseks :)
On üsna üldteada, et pikema treeningu kestuse määrab võistlusdistantsi kestus, milleks valmistutakse. Pikim treening peaks olema sama kestusega kui pikim võistlusdistants, millel planeeritakse osaleda.
Mis on PP sügise pikkima treeningu aeg?
Lihtne arvutus(statistiline):
10 000m jooksja parandas oma tulemust hüppeliselt, 30 sek aastaga. Selleks tegi ta aastas 600h treeningut.
Iga treeningtunniga paranes tulemus 0,05 sekundit ehk 5 sajandikku.
Kui oleks mõne treeningu vahele jätnud, oleks tulemus olnud mitu sekundit kehvem, kuna organismile tekitatud mõju oleks teistsugune.
Mike
"..oodatava tulemuse paranemise kiirus muutub pöördvõrdeliseks selle tulemuse nimel tehtavale tööle kuluva ajaga.."
Funktsioon jääb siiski võrdeliseks.Kui treenima asudes annab IGA treeningtund või kilomeeter silmaga nähtava tulemuse siis mida edasi, seda rohkem tööd on vaja teha et minimaalsetki arengut saavutada(või taset hoida). Andrus Veerpalu on viimase 10 aastaga läbinud tuhandeid kilomeetreid kuid öelda et ta pärast Ramsau 1999 MM hõbedat miskit olulist arengut oleks näidanud ei saa kohe kuidagi.
"..kui hooaja algul võib loodetavat tulemust parandada poole tunni jagu neljanädalase treeninguga, siis järgmise trennikuuga paraneb oodatav tulemus viie-kümne minutiga, kolmanda trennikuuga vaid minut-kaks ja neljanda trennikuuga - mitte üldse.."
Seesama eelkirjeldatud "väheneva kasu printsiip".
Ainult et kui maratonile eelnevaid kuid silmas pidada siis viimasel kuul tehtav on oluliselt määravam kui mitmeid kuid varem toimunu.
Ma vist ei suutnud end piisavalt selgeks teha. Püüan uuesti: mis on selle kõige mõte, et teha kümnete tundide kaupa trenni, et siis hellitada lootust, et äkki olen kellestki Eerost (nime võite siia suvalise kirjutada) vähemalt ühel võistlusel pisut parem, ehkki üldreastuses oled ikka nobody ehk 50 ja 160 koha vahel? Ja võib-olla ei suuda sel ühelgi korral Eerot võita?
Ma saan aru, et enamiku teie eesmärk on olla kellestki PPst parem, aga hei - mis on minu eesmärk? Mitte kellelegi, kes tahab olla PPst parem, kaotada? Aga see on ju võimatu, sest ma isegi ei tea ju, kes need on, kes minuga võistlevad.
Ja teha nii abstraktse umbluu-eesmärgi nimel hirmsalt trenni - no kas teie ei peaks korraks kinni ega mõtleks, et oot-oot, mida ma õigupoolest ikkagi teen?
Ühtpidi on PP jutt jumala õige, ega mingist punktist enam tulemus hüppeliselt ei paranegi.Liiati ,kui treeningutele kulutatavat aega ei ole võimalik suurendada. Samas arenguruumi mille kallal töötada ja motivatsiooni leida ,et talvel veelgi parem olla minumeelest PP.l on küllaga. Nt. mitte lihtsalt Tähtveres tuimalt taas x ringi trügida ,vaid teha seda mõned ringid ilma keppideta,ühe kepiga ja loomulikult tasuks soetada ka uisurull ,et parandada lonkavat uisutasakaalu. Vaata siis kuidas avastad ,et nt. ilmakeppideta sõit ei tule üldse tasakaalu kohapealt välja ja usun ,et vahelduvtõuke jalasammu sa ilma kepita teha ei suuda?? Ja kuidas veel see harjutamist alustades selja ära väsitab ....jne ? Nii et alati ei olegi vajalik ringide lugemine. Ja jõusaalist! Ei ole mingit mõtet suusatajal praegusel ajal ronida kalli raha eest(kui sa just tasuta ei saa??) läikivasse jõusaali. Ka kodus saad teha staatilist jõu- ringtreeningut - uuri ise edasi milleks see kasulik ja mida arendab....
RVW
Seljuhul Priit, kui sul pole suusatamises/sportimises/treenimises/ ühtegi eesmärki ja niisama treeninguteks ajakulutamine sulle ka ei sobi, siis ei jäägi muud üle kui varustus ära pakkida ja keldrisse vedada või maha müüa või ära kinkida. Ma küll ei oska midagi muud soovitada.
eero
"Ma saan aru, et enamiku teie eesmärk on olla kellestki PPst parem" KUST SA SEDA VÕTAD? liiga palju ei arva endast ? kui see oleks põhieesmärk, oleks selle nimel trenni tegijad sama mõttetud. on näha, et PP ei tunne spordist endast mõnu, vaid tema ainus mõnu selles ongi teistele ärapanemine
Kuulge-kuulge, kui teised siin ei saaks spordis teistele ärapanemisest mõnu, siis mida kuradit te võistlustel nii pingutate, et särk leemendab seljas ja hing niidiga kaelas ja pärast protokollist uurite, kui mitmes olite? Vähemasti protokolli uurimise võiksite küll ära jätta - vaat alles siis usun, et te ei spordi selleks, et teisi edestada (=teistele ära panna).
Kuulge mehed, meil pole lundki aga kõva harjutamine käib suusatamiseks. Kus siin point on? TRM-i toimumine on tuleval aastal enam kui kahtlane seega see ei sobi normaalse mõistusega inimesele enam motivaatoriks. Tänases olukorras tuleb põhiaur panna kas Finlandia Hiihtole või Vasaloppetile. See on asi mis veel kuidagi käima tõmbab. Teisestküljest saab need üritused edukalt läbida ka ilma ühtegi eelnevat treeningkilomeetrit läbimata. Milleks siis rabeleda pimedas ja mustal maal? Keda kotib see, et olid nt Vasaloppetil esimese 300 saja või 3000 või esimese poole sees?
Kui teha aga trenni ainult valgel lumel nädalavahetustel päevasel ajal siis säilib treeningute emotsionaalne ilu. Pealegi kõige mõnusam ongi treenida vaid kuni 2 kuud, sest siis on treeningefekt kõige suurem võrreldes kulutatud ajaga. Tulemus jääb küll nõrgaks aga samas on treening ainult puhas rõõm umbes nii nagu seda eero serveerib. Mina küll ei suuda 2 tundi rullidel trenni teha ilma motivaatorita. Pärast esimest tundi hakkab ainult üks kummi venitamine. Ei saa öelda, et pärast sihukest enese vaimsetpiitsutamist just mõnna olla oleks ja kui lõppeesmärk on ka sihuke viirastuslik siis mnjah, tekib sügav küsimus, et kas seda kõike on ikka vaja. Mu oma vaba aeg ja seda võiks kuidagi efektiivsemalt kasutada.
Kõige tobedam olukord tuleb hooaja lõpus kui loed kokku oma treeningtunnid ja tehtud kulutused ning üritad selgusele jõuda, et mis selle eest siis saadud on. Kulutatud aega võib küll võrrelda kalastamisele kulutatud ajaga ja tehtud kulusid kalastamisele mineku kulutustega kuid küsimus on, et kas vastukaaluks saadav emotsioon ja taastumisega seotud üleelamised on seda kõike väärt? Ja kõige karmim on ju, et kõik see positiivne emotsioon on kiirelt mööduv nähtus ning järgmine aasta peab hakkama kõike otsast peale. Kas tõesti ei ole olemas sihukest harrastust, kus pole vaja teha eraldi trenni vaid iga treening looks sellise positiivse laengu, mis omaks väärtust ka tulevikus ja nt 10 aasta pärast sa saad sa tunda sellest treeningust tekkinud positiivset emotsiooni ja saunas õlleklaasi taga öelda, et sai ikka nooremana vägevalt pandud!?
Priit, minu eesmärk on TM hea aeg teha, et see Vasaloppetil paremaks stardigrupiks vormistada. Hea aeg siis tähendab kõvasti paremat aega, kui eelmine aasta, kui startisin kõige tagant.
Peale esimest tundi tekibki selline mõnus tunne ja teine tund on lausa lust ja lillepidu:)Eks minulgi ole omad eesmärgid, samas PP-le ära teha eesmärgiks võtta oleks ebaaus.
Peale vasaloppeti ja finlandia on ju veel maratone. Kohe kohe peaks olema Itaalias La Sangambeda või midagi sellist ja siis 10.jaanuarist alates iga nädalavahetus kuskil midagi. TRM ilmselt ära ei jää, ei usu et selline ilm siia satub. TM aga on muidugi ise teema, samas rääkida maratoni toimumisest või ära jäämisest detsembri alguses on selline Luua-Leida ja Seapõrna-Siimu jutt.
eero
ma (12:55) ei öelnudki, et ei taha teisi edestada :). vaid see pole põhi- või ainus eesmärk. esmane on ikka valitud alast rõõmu ja mõnu tundmine, siis tuleb teiste samasugustega võistlemine. veelkord: tundub, et siinsest seltskonnast tunneb PP kõige vähem rõõmu spordist endast ja kõige rohkem rõõmu teistele ärapanemisest (just ärapanemisest, mitte edestamisest. pisike nüansivahe).
...muidugi tunnen rõõmu teiste edestamisest, ja mida rohkem teisi õnnestub edestada, seda suurem rõõm. Loogiline ju! See ongi spordi eesmärk. Ükskõik kas seda nimetada ärapanemiseks vms, eesmärk on ikka ju üks: konkurente edestada.
Ma kohe mitte ei taha uskuda neid mehi, kes räägivad, et ärapanemine ja teiste edestamine ei ole eesmärk või et see on tühine eesmärk. Minu arvates on selline jutt suurim variserlikkus. Seda, et see silmakirjalikkus ei ole, saab tõestada näiteks nii, et tulete küll starti, aga võtate siis numbri seljast, et tulemust ja kohta ei saaks (aga rõõm spordist jääb ju ometi alles) ja teete pikki-pikki sööma ja jooma ja looduse nautimise peatusi, et rõõm spordist oleks ikka täiuslikum ja kestaks ikka hästi kaua. Seni kui seda ei tehta, on jutt spordirõõmust tühipaljas lehmakook (rough translation).
Aga mulle meeldib 13:27 mõtteavaldus! Täitsa asjalik analüüs, sellega on raske mitte nõustuda. Oleks nagu ise selle kirjutanud, ainult et on kirjutatud palju paremini, kui ma oskaksin. Kiitus!
Aga teate, mis küljelt leidsin tänases Postimehes Estoloppeti reklaami? Kultuuriküljelt! Millest see küll räägib?
Mis nüanss? Sisuliselt on tegu sünonüümidega. Vaadake peeglisse ja öelge, kas te osaleksite neil rahvaspordivõistlustel ja maksaksite osavõtumaksu tänases mahus kui seal ei võetaks aega, ei antaks diplomit, medalit ega avaldataks su tulemust lõpuprotokollis? Julgen arvata, et medal ja diplom on vähetähtsad, kuid aeg ja koht on olulised näitajad kõigi osalejate jaoks. Siit protokolli lugemisest kaifisaamiseni on järgi vaid üks pisitilluke nähtamatu samm. Ei maksa äraunustada, et ka enda eelmise aasta kohale, ajale ja kaotuse %-i võitjale parandamine on ka ärapanemine. Pealegi on ikka väga nõme läbida maratonirada selg ees st teised panevad sust koguaeg mööda. See on ju väga kerge liikumisviis ja spordiüritusel nii mõttetu. See tekitab absoluutse luuseri tunde isegi siis kui üritad mingi kaifi saada kümneid kordi nähtud maastikust. Mehed me oleme ärapnijad tahame seda või ei taha ja meil on vaja kellele ärapanna. Hea kui selleks on selline lihtne sihtmärk nagu PP aga seegi eesmärk on nii mõttetu ja mannetu.
veelkord: ma EI ÖELNUD, et teiste edestamine pole eesmärk või on tühine eesmärk, vaid enne seda on rõõm spordist (käesolevak juhul suusatamisest). PP jälle ei öelnud midagi selle kohta, et talle sport iseenesest rõõmu pakuks, ainult ärapanemine. kui näiteks sa PP juhuslikult avastaksid, et mingil teisel spordialal (ükskõik, mis see siis ka poleks) oleksid veel edukam, viskaksid suusad nurka ja hakkaksid seda harrastama, et rõõm ärapanemisest oleks suurem? mulle meeldib suusatamine ja ärapanemise nimel seda ei vahetaks. aga loomulikult võistlusel pingutan nagu jaksan, võrdlen end oma tuttavatega ja tahan neid edestada ja tunnen sellest rõõmu, kui see õnnestub.
14:10 räägib sulaõigust! Just nii see on. Mis rõõm spordist ennekõike?! See poleks mingi rõõm, kui teed sporti, aga saad teistelt tappa. Ikka enne rõõm teistele ärapanemisest ja alles siis rõõm sellest, et see tuli spordis, seda enam, nagu 14:14 ise õigesti märgib, et pole vahet, mis alal, peaasi, et saaks ära panna.
Tundub, et rahval on siin musta-masendus peale tulnud. Eks ma tuletan seda teemat siin meelde, kui lumi maha on tulnud ja postitused positiivsemad.
Rahvaspordiüritus ja -võistlus on 2 eri asja. Esimese puhul saab täiesti mõnu tunda. Teise puhul on see samuti võimalik. Aju vajab motivaatorit. Muidu te ei teekski midagi. Isegi siia ei kirjutaks te.
Priit, siit mõned harjutused, mida saad musta maaga teha, et pea kärssama ei hakkaks ja ehk ka motivatsiooni üles leiaks.
Osasid neist on vast lihtne, aga osad väga kasulikud, kui regulaarselt teha ja oma jaoks õige korduste/kestvuse arv paika panna.... Kuid alustama oleks pidanud juba suvel...
Vaata neid tasakaaluhüppeid või küljelihaste harjutusi ja mõtle oma tasakaalu hoidmise peale.
Su küsimus hr. "motivatsiooni" kohta on sarnane vanale lollusele: "Mis on Elu mõte? Niikuinii lõpeb surmaga..."
või sinu blogist hetke kumab: "life sucks and then You die..". Sorry, see viimane kõlab eesti keeles kehvalt.
Kõik me spordime oma lõbuks ja naudinguks usun ja Sinule ärapanemine on mõnele boonuseks. Normaalne. Nagu ka sa siin blogis kunagi kirjutasid, et minule ärapanemine sinu poolt. Kuigi ma sind oma verstapostiks ei sea.
Kuidas tuleb välja, nii tulebki, nagu Eero ütles.
Minule pakub rahulolu iseenesest, et suutsin oma tasemele pingutada kogu distantsi, ei saanud haamrit ja jõudu üle ka ei jäänud. Ja et enne ei teinud lollusi suuskadega ega muud sellist.
Enne seda aga teadmine, et rahulikult on trenni tehtud oma võimaluste (mõlemad - aeg ja raha) juures ja tühjaks pingutada suutmine sellelt baasilt ongi boonus.
http://www.youtube.com/watch?v=BqFYjsR9eJA&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=B6fwJKWxrlQ
http://www.youtube.com/watch?v=Unlt7xiA2NI&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=ARVeYUQISHA&feature=related
Siin pull lai rullsuusatrenazöör testimiseks, pole sellist näinudki enne:
http://www.youtube.com/watch?v=IZxf5kxqx8s&NR=1
No väga kummaline. Mina teen küll sporti selle pärast, et see on mulle elustiil. Ma ei treeni nagu masin, vaid püüan treeningut nautida. Rahvaspordiürituse hea koht on meeldiv lisaväärtus, aga parem tunne on see, et sa JÕUAD suusatada, joosta, rattaga sõita. Ja kui keegi sinu kõrval ähib siis tead, et sa võid käiku juurde panna. Isegi tippsportlased naudivad sporti, see ei ole neile ainult töö. Miks Mae osaleb kevadel Birkebeineril - ta võiks kodus puhata hooajast? Talle meeldib suusatamine ja see tunne, mis ta seal saab. Kui harrastaja töö kõrvalt teeb sporti ja ei naudi seda üldse siis ta teeb tõepoolest valet asja. Võib-olla vale ala? Võib-olla peaks PP ikkagi jooksma 800m ja osalema veteranide võistlustel, kus saaks ka võidurõõmu maitsta. Kui võit on nii oluline, nagu viimase aja postitustest paistab, siis tuleks anda endale võimalus võita.
Nagu eelkõneleja jutust võib mõista on treeningu mõte funnis. Mahutreening ei saa kunagi olla funn kui seda tehakse teada tuntud teedel ja radadel, eriti veel kui raja pikkuseks on 800 meetrit. Funn on ainult intervall treening. Täiega põletamine nagu seda paneb PP, ainult, et nõnda ei jaksa kaua panna. Ja nädalas üle 2 korra on harrastaja jaoks selgelt palju. So - tahad tulemust, siis tuleb maadelda igavusega treeningutel ja kui tahad saada treeningutel funni, siis tuleb leppida nigela tulemusega võistlustel. Tegelikult see viimane variant on ikkagi parem ja võistlustest võib ju ka loobuda. Kui aga ikkagi on soov osaleda rahvaspordivõistlustel ja parema tulemuse nimel igavust trotsida, siis ainuke mis võistluses köidab on eneseületamine ja selle eest saadav parim preemia on parem koht ja või aeg. Teatud tasemel aga kaob see stiimul ära, sest paranemine toimub minutite asemel sekundite klassis. Nüüd tekib tõsine küsimus, et milleks teha nii trenni, et areng on pea olematu, kas viga on endas, metoodikas või lihtsalt ongi kõik - käes on lagi, millest ei saa parimagi tahtmise juures üle ega ümber? Selles on küsimus!
Sel hetkel, kui hakatakse arvutama kui palju sport ajaliselt võttis ja kui palju raha ära kulutati on sport kõige puhtamas mõttes teie hinges surnud.
Sport igaühe jaoks omamoodi kogemus. Ühele meeldib rohkem võistelda, teisele vähem. Sama on ka kogu treeningprotsessiga. Kes mida usub. Mina usun, et kui treeningkava on läbi mõeldud ja oma eesmärgid paika pandud siis on IGAL treeningul mõte. St kui PP treeningul oli läbimõeldud eesmärk siis täitis see treening oma mõtte.
Marko
Nojah, tavaliselt hakkab mõtestatud tegevus pihta peale eesmärgi püstitamist. Aga kui pole eesmärki, siis pole ka mõtet rääkida treeningust kui mõtestatud tegevusest.
Siit tulenevadki need tõmblemised ovaalilt jõusaali ja tagasi. Tegelikkuses ju, hea Priit, ei huvita paljusid lugejaid see, mitu ringi ja mis ajaga sa teed, sest sellel puudub võrdlusmoment. Juba sellest Tähtvere ovaalist lugedes hakkab mul pea ringi käima, ammugi veel läheks oma rullikutega sinna proovima, palju jõuaks näiteks sinu tempos püsida.
Ainus võimalus võrldemiseks ongi meie paljukiidetud rahvaspordiüritused, saab ju võrrelda kasvõi näiteks PP peal, kas hooajaeelne mõtestatud tegevus on vilja kandnud või tuleb järgmisel aastal teisiti teha.
Trenni mõte on paremaks saamine - nii füüsilises kui üldises mõttes. Minu jaoks on peaaegu iga trenniminek parajaks eneseületuseks. Seetõttu tunnen end peale iga trenni parema inimesena, et olen suutnud seljatada inimliku laiskuse ja teinud midagi head enda jaoks.
Niiet leia endale eesmärk!!! Mul on see olemas!
Parim eesmärk on eneseületamine.
Olla endast parem, panna enda võimed proovile. Vastupidavusala treeningust on mõistlik mõnu tunda.
Mõnu pakub pingutus ja endast palju andmine. Kestva kehaline tegevus tagajärjel toodab organism narkootikumi sarnast ainet ja see muudab selle tegevuse nauditavaks ja sellest sõltuvusse sattumine ei ole keeruline. Edu kõigile narkomaanidele!
Loomulikult on alati parem tunne kui oled edukas, edu kriteeriumid saad endale ise seada. Ja ära ei maksaks unustada ka organismi vajadust kehalise tegevuse järele ja sellega kaasnevat paremat tervist ja täisväärtuslikkumat elu.
Mike
www.rattaprofid.com, Rene Mandri blogisse on tekkinud kena sissekanne:
-----------------------
punt "Karlasid" :)
05.12.2009
Sõitsin täna hommikul mere äärt pidi Nice suunas,pidin Sanderiga kokku saama,et koos trenni minna.Kiirus oli mul umbes 35km/h(ütleks,et pole paha tempo),kui ühtäkki tõmbas punt harrastajaid sellise vungiga mööda nagu oleks finishijoon kuskil eemal.Grupi ees oli tempot tegemas ligi viiekümnene powerman,kes oma kaaslasi tuules imetas.Hetk hiljem jõudsime lõigule ,kus oli tihedam liiklus ja mul õnnestus väheke manööverdades neist mööduda,aga ega need asjad nii ei jäänud,kilomeeter hiljem pani sama punt juba tunduvalt suurema kiirusega mulle posti.Seda nähes,meenusid mulle jutud,kuidas Pärnu maanteel kevadeti käib poolprofist harrastajatel selline andmine,et kui kohe tuulde ei spurdi,siis ongi rong läinud.Kuna väidetavalt on Karla kõige kõvem jalg kodumaal,siis naersin endamisi,et neid "Karlasid" ikka igalpool ja neile juba trennis vastu ei saa ja pole mõtet üritadagi. Kaotad nagunii :)
puht teaduslikult võttes teevad inimesed trenni sellepärast, et kaifi saada. kui õigesti mäletan, siis variante on kaks: endorfiin ja adrenaliin.
endorfiinikud saavad kaifi kätte lihtsalt trenni tehes. pärast pingutust vallandub kehasse teatud hunniku hormooni, mille tulemusena inimene tunneb ennast kuidagi eriti hästi, chillilt ja õnnelikult. enamik inimesi, kes trennis käivad on selle õnnetunde peal väljas.
adrenaliinikud (näiteks pullerits) aga endorfiinilaksust kaifi kätte ei saa, neile on vaja midagi kangemat. adrenaliin vallandubki ärevas (võistlus)olukorras. sealt ka vajadus ennast proovile panna.
seega, pole mõtet vaielda kas üks sportimine on parem kui teine. ühed lihtsalt teevad trenni endorfiinilaksaka pärast, teised selleks, et võistlusel karvupidi kokku minna. vastasel juhul teisi mustates tuleb selline windowsi-linuximeeste võitlus, mõlemad sõimavad teist :)
pp jaoks oleks lahendus rohkem võistelda. äkki mingeid võistlusi ikka toimub praegu ka? näiteks talinas ma tean on orienteerumispäevakud laupäeviti, seal küll jooksmine.
Vaatamata teema püstituse üle dramatiseeritusele ja väidetavast suurest publiku ootustest PP tulemustele, asjad juhtuvad, usume neid või mitte. Seega uskumine on vaid asja üks pool, kognitiivne moment. Kaasa uskumine peaks küll kaasa aitama, aga kahtlemine ei muuda üldiselt midagi. Muidugi, ega üks treening ettevalmistusperioodil ei määra tõepoolest seda, kas paari kuu pärast toimuval võistlusel tekib eelmise tulemusega võrreldes võit või kaotus...või õigemini - selle treeningu vastavat mõju on väga rakse hinnata. Aga mine tea, võibolla selline mees, nagu Alaver, teab tõde.
Ma arvan küll, et just võistluseelsel paaril nädalal tehtav ja toimuv määrab ära võistlustulemuse, selle kui hästi sportlane suudab realiseerida varasema treenituse ja üldise taseme, sellest maksimum võtta.
Skiwaffe
Ma mäletan, et Holdeni mott seisnes omal ajal õllekõhu likvideerimises ja siis nagu motiga probleeme polnud. Nüüd loen, et see stiimul on ammendanud ja uus väljakutse seisneb laiskuse seljatamises, mnjaa, huvitav mõte... aga siiski ainult mõte.
Natuke asjalikum mõte on erinevate treeningmetoodikate võrdlemine live üritusel. Siin on tõesti point. Ise küll olen avastanud, et palju huvitavam on erinevaid treeningmetoodikaid kasutades võrrelda oma võistluse aegset sisetunnet ja võistluse järgset taastumisprotsessi. See on juba midagi teaduslikku ja annab oma võimetest üpris huvitava pildi. Samasuguse testi saab teha tegelikult ka väljaspool võistlust ilma igasuguse probleemita. Võistlemisel on ainuke lõbu siis kui suudad hoida peagrupiga sama tempot või vähemalt parandada oluliselt oma kohta st teistest mööda uhada. Kõik muu on suht mage feil ja protokolli uurides läheb suu kõrvuni ainult juhul kui Pullerits sust nigelam on.
Pean nentima, et kuigi organismi toodetud naturaalse morfiini laks omab tõesti efekti, siis ma pean tõdema, et pärast tolle laksu lahtumist on tunne tavaliselt ikka jube jama. Õnnelikud on need, kes ei tea millest ma räägin.
Mulle meeldib ka ära panna, aga eelkõige iseendale, teised on boonuseks :)
Ja trenni teengi sellepärast, et siis saab päeval töö juures kogunenud pinged maha ja mõnusa tunde, st olen spordinarkomaan.
Jõudu ja lund
Tahan seda kohe suurte tähtedega kirjutada, kuid ärge võtke seda mingil juhul karjumisena; võtke tunnustusena:
SIIA ON VIIMASE ÕHTU JA ÖÖ JOOKSUL POSTITATUD PALJU VÄGA HÄID JA SISUKAID SÕNAVÕTTE. ÜKSKORD OMETI KÄIB RAHULIKULT SISULINE ARUTELU, MITTE BLOGIPIDAJA IROONILINE MATERDAMINE. MA EI OLE JUBA TÜKK AEGA SAANUD NII HUVITAVAID MÕTTEAVALDUSI LUGEDA NAGU SEEKORD. AITÄH KÕIGILE!
Eriti meeldis mulle 17:04 - täpselt minu mõtted; väga hästi spordi paradoksi tabatud!
michael kors handbags wholesale
jacksonville jaguars jersey
denver broncos jerseys
yeezy boost 350 black
ray ban sunglasses
gucci borse
nba jerseys
ed hardy outlet
michael kors outlet
michael kors handbags
Postita kommentaar
<< Esileht