kolmapäev, november 25, 2009

Pullerits: Kuidas vältida sportlasena haigestumist?

Küll mõned inimesed on ikka kõva peaga. Ja juba hirmus noorelt. Üks suurimat kananahka tekitavaid mälestusi on mul aastalõpust 1997, kui elasin perega üle kuue kuu Ameerikas Washingtonis ning nägin, kuidas Bethesda äärelinna jõulupuu ehtimise ajal olid algklasside koolilapsed kümnete kaupa väljas palja peaga, kusjuures puhus tuul vinge-vinge. Ütlesin kohalikele, et küll teil on tubli tervisega lapsed, et julgevad poolpaljalt välja tulla ja ei karda haigeks jääda. Küll nad jäävad, vastas kohalik.

See stseen tuleb alati meelde, kui näen ilmastikuolusid trotsivaid kõvapäid. Eile, kui tegin Tähtvere spordipargis pooleteisetunnist rullikutrenni, nägin jooksmas kahte 20. aastates noormeest, kes polnud üksnes palja peaga, vaid ka paljaste säärtega. Mõtlesin neist mööda tõugates, et ütleks: ärge imestage, kui teil homme põlved valutavad. Aga ega nad midagi enam muuta poleks saanud, nii et ei hakanud hõikumisega oma hingamist ja rütmi sassi lööma. Ja lõppeks oli neid ikkagi kaks ja mind ainult üks.

Ent haigusevimm võib ka mütsi ja pikki dresse kandes ihusse pugeda. Korralikult riietudes saab selle "tööõnnetuse" tõenäosust vähendada, aga mitte täielikult kõrvaldada. Ise tõmban trenni lõpus veel enne, kui jalanõud vahetan, villase vesti peale ja tuulise ilma korral ka kile. Ning koju lähen sörkides, et keha maha ei jahtuks. Aga ikka on paaril korral tekkinud tunne, et haigus on ohtlikult lähedale pääsenud. Mida siis teha?

Olen omal käel leidnud nipi, mis vähemasti mind on aidanud.

Külmetamine algab tavaliselt kas sõrmedest või varvastest. Mõnikord on tunne, et ninas imelikult kipitab ja kurk tikub kibedaks. Ei maksa loota, et see iseenesest üle läheb ja jälge ei jäta. Tuleb tegutsema hakata.

Mu vastumürk seisneb selles, et kui ninas või kurgus tekib kergemgi kipitus, lähen koheselt duši alla. Kuuma duši alla. Lasen veejuga otsa ette, ninale ja põskedele, samuti rindkerele, et need üles soojeneks. Keeran soojust järjest juurde, kuni taluvuse piirini. Senimaani - olgu siinkohal sülitatud kolm korda üle vasaku õla - on see meetod aidanud.

Sama on külmetavate või niiskete sõrmede ja varvastega. Olen isegi tööl läinud tualettruumi, võtnud kingad ja sokid jalast ning siis kuuma veega varbaid soojendanud. Ka käsi. Ja jälle on sellest kasu tõusnud.

Ma ei tea, kas sel profülaktilisel meetodil ka teaduslikku seletust leidub. Võib-olla ütleb mõni arst, et see, mis teen, on koguni kahjulik, sest kuumutades kiirendan põletikuliste protsesside süvenemist. Aga mida see teaduslik teooria maksab, kui elulises praktikas on kuumast veest seni ainult kasu tõusnud?
******
Mesquite Flat Sand Dunes, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Mati Alaver ja Andrus Veerpalu oktoobris Ramsau treeninglaagris. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2. Andrus Veerpalu selle aasta märtsis Albu suusasõidu järel suusamütsi vahetamas. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix

20 Kommentaarid:

At 12:18, Anonymous Anonüümne said...

Peab mainima ,et peale eilset suurt pettumist , tegid tänase kirjutisega kõik kuhjaga tagasi.Väga õiged ja asjakohased soovitused.Lisaks tasub peale trenni kiirelt tarbida ka kuuma jooki.Esimene tund peale trenni on organism kõige vastuvõtlikum ja seepärast on Priidu tegevus täiesti õige.

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

Peale pikemat trenni,kui on tunda külma, kohe väga kuuma vanni ja siis üks kuum lahja õlu meega. Olen pikka aega niimodi pääsenud.

 
At 12:39, Anonymous Anonüümne said...

Inimesed on erinevad. Mina näiteks talun külma paremini kui enamik "normaalseid" inimesi, ei kannata aga palavust. Seetõttu käin igapäevaselt, treenin ja võistlen riietuses, mis paneb kaaslased õlgu võdistama. Tervise- ega liigeseprobleeme ei ole. Olen 40, nii et vanus poolest oleks ebasobivad trenni-tingimused pidanud ammu tunda andma.

Aga muidu, aitäh kirjutamast.

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

tänud priidule normaalse postituse eest. siiralt. lõpuks hakkab tuim peks ka mõjuma.

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

Seekord vähemasti normaalne kirjutis eelmise loo fopaa järel. Asine, mitte intriigi tekitada püüdev ja irriteeriv. Tuleb tunnistada, et imestan samuti nähes inimesi, kes külma ilmaga mütsi ei kanna. See paistab eriti levinud olema just noorte hulgas. Nagu miski trend, et müts on kole või nõme vms. Või siis hoopis juhindutakse ameerikast, nagu siinmail paljud asjad käivad. See, et pärast on heal juhul ninad tatised, aga tavaliselt haigeks jäädakse, on loomulik jätk.
Mis puutub jalgede ja kätte soojendamisse sooja veega, kui külm ligi kipub, siis see on kindlasti tõhus võte haigeks jäämise vältimiseks ja enesetunde parandamiseks.
Skiwaffe

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

Mis mütsi jutt see nüüd siin käib, kas teil on mütsid silmini? Hindu joogad on võimelised +5 kraadises jaheduses ihualasti olles enda peal tunniga ärakuivatama veest nõretava lina täiesti kivikujustunud olekus aga Teie nutate ühe mütsi pärast. Olete sportlased või tatipritsid? Haigestumine oleneb ainult suhtumisest, õige vaimse konditsiooni puhul ei ähvarda sind ükski haigus!

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Tehvandi Spordikeskuses on avatud üle suve hoitud lumest valmistatud 1 km treeningrada suusatamiseks nii klassika- kui vabatehnikas.

http://www.tehvandi.ee/?PID=news&ID=257&Lang=est

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

ärge alahinnake ka sauna, +65 kraadi ja väidetavalt bakterid juba surevad. ise vähemalt 2 korda nädalas saunatan ja viimati gripis...mmmm.... ei mäletagi....

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

Võin 100% kindlusega väita, et enamus siinse blogi lugejatest pole elu sees gripis olnud. Mitte iga ülemiste hingamisteede nakkus ega mitte iga viirusinfektsioon ei ole gripp. Lisaks ei ole gripil leiliruumis tapetavate bakteritega mingit seost, sest grippi tekitab viirus, mitte bakter.
Terminites eksimine kahandab iga sõnavõtu usaldusväärsust vaatamata sellele, et põhiideelt on jutt õige.

ain

 
At 19:30, Anonymous Anonüümne said...

kas kellegil ka nippe kuidas vältida jala väljaväänamist? kuidas treenida selle tarbeks?

-kipsjalg

 
At 19:52, Anonymous Anonüümne said...

kipsjalale- igasugu harjutused hüppeliigesega: päkkadele tõusud, kõndimine ja jooksmine maastikul /! muidugi seal miite välja väänates!/, paljajalu harjutused ja liivas jooks jne.
_ vältida saab korvpalli mitte mängides ja muidu rahulikumaid ja miite küljele survet avaldavaid spordialasid sooritades. Kui kihk aga kontaktspordi, nagu korvpall järele ikka on, siis ka hüppeliigeste kinniteipimine /plaastriga, mitte veniva sidemega/ on profülaktiline, kuid ka sooritust pärssiv.

Priit:
Mõõdukas saun, ikka tervislik toit, isiklik hügieen on üllatavalt tähtis ja soe, kannatamise piiril võetav vann (nagu Priitki kuuma lisades vastavalt tunnetusel piiri nihkumisele) on proovitud ja töötavad variandid. See viimane lüpsab vääägggaa tühjaks, kui 2 v 3 seanssi teha. Kuid uni tuleb magus, eriti kui 1 taastav õlu takka anda.

 
At 21:32, Anonymous Anonüümne said...

Sööge 30 mg lisatsinki päevas.

 
At 21:57, Blogger Raiko said...

Kipsjalg- ise muretsesin midagi sarnast nagu http://www.salutaris.ee/www?id=341 alumisel joonisel, aga ilma nende lisasidemeteta McDavid-i toodang. Mõlema külje peal siis plastikust plaadid ka. Kandsin peale hüppeliigese väljaväänamist korvpallis, aitas päris hästi- lasi hüpata, aga külgsuunas toetas maru hästi. Korvpallimänguks soovitan igal juhul.

 
At 22:47, Blogger Madis said...

Kui teed tugevalt sporti, siis hüppeliigese väljaväänamist 100% vältida ei saa. Aga kasuks tuleb selle tugevdamine.

 
At 02:15, Anonymous muhk3l said...

Kui hüppeliigese pärast vigastust nö "tagasi saad", väldi ohtu parem vähemasti 4-6 kuud. Statistika näitab, et selles vahemikus väänab sidemed uuesti välja 40% traumapatsientidest. Ja mitmekordse sidemete nihke järel on nad tõenäoliselt nii välja veninud, et järgnevad venitused on aina kergemad tulema. Sidemed, erinevalt kõõlustest-lihastest, kokku ei tõmbu ning väljaveninud sidemeid saab ravida - nooh - umbes nii http://www.thefootandankleclinic.com/media/lateral-ankle-ligament-reconstruction.jpg

Lahasest pääsedes võiks enne põhieriala juurde naasmist millegi "liigesekindlaga" tegelda, soovitatavalt paigal seistes sooritatavate harjutuste kujul või koguni basseinis. Liikuvamate harjutuste puhul aitab veidi hoida liigesesokk, mis on jalas olles ka hea meeldetuletaja.

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

Külmetumise vastu aitab karastumine, seda need kaks noormeest eile tegid.
Mis puutub Priidu juttu haigustest hoidumisse või ravimisse, siis oleks olnud mõistlik enne meditsiini teemadel sõnavõtmist mõne arstiga rääkida. Selline isehakkaja ravimeetodite promomine on pehmelt öeldes vastutustundetu.

Mike

 
At 22:58, Anonymous Anonüümne said...

Tundsin postituses ära - oh üllatust - vana hea jalavanni tegemise praktika. Eks dushimugavusega treenijatel** ole sellised võimalused.

**Mugavustreenija ja treenija vahel vahetegemine polegi - toho pele - siinkohal vististi oluline!

to Mike> Liigeste karastamisest kuulen esimest korda. Kui mõtlema hakata, siis jooksmise puhul on sellega ilmselgelt tegemist. Eriti külmale paljastatud põlvedega.

 
At 21:25, Anonymous Anonüümne said...

Millal mike midagi positiivse alatooniga siia kirjutab?

 
At 11:23, Blogger Unknown said...

zzzzz2018.6.22
manolo blahnik shoes
coach outlet online
moncler online
ralph lauren outlet
golden goose
michael kors handbags
christian louboutin shoes
nike outlet store
nike requin pas cher
canada goose uk

 
At 10:50, Blogger Unknown said...

www1020

christmas presents
pandora outlet
nike shoes outlet
tod's outlet
true religion
coach outlet
yeezy boots 350
canada goose outlet
ralph lauren polo
prada shoes

 

Postita kommentaar

<< Esileht