Pullerits: Miks Šmigun-Vähi võidab olümpiamedali? Või ei võida?
2005. aasta novembris Beitostölenis, kolm kuud enne Torino taliolümpiat, võitis norralanna Marit Björgen MK-hooaja avaetapil 10 km klassikasõidus 11. koha saanud Kristina Šmiguni minuti ja pooleteise sekundiga. Suurt heinaküüni meenutava pressihoone uksel ütles Eesti koondise peatreener Mati Alaver, et tema oleks Björgeni treeneri asemel väga murelik. Björgen edestas teise koha saanud Virpi Kuituneni tervelt 21 sekundiga.
Alaveri teoreetiline mure osutus õigustatuks. Torino olümpial edestas Šmigun 10 km klassikasõidus teiseks jäänud Björgenit 21,4 sekundiga.
Niisiis, kui vahepeal Vähi nime juurde saanud Šmigun ei kaota pühapäeval Kuusamos 10 km klassikasõidus võitjale üle pooleteise minuti, võib temalt loota Vancouveris taas medaliväärilist etteastet.
Miks võib uskuda, et Šmigun-Vähi jõuab ka Vancouveris poodiumile?
Esiteks, tema abikaasa Kristjan-Thor Vähi rääkis mulle juba Torino olümpia lõpu eel Pragelato restoranis antud usutluses vastuseks minu küsimusele, kas 30 km ühisstardist sõidus saamata jäänud kolmandat olümpiakulda on loota nelja aasta pärast: "Tal on sees tõeline tahtmine see teoks teha. Ta on siis suusataja parimas eas, nagu Andrus Veerpalu oli Salt Lake Citys või Katerina Neumannova nüüd Torinos. Ta mõtles selle enda jaoks [30 km sõidu järel] läbi, et ta pole lõpetanud, et ta tahab saada veel ühe kulla."
Teiseks, Šmigun-Vähi ei oleks siis suurde sporti tagasi tulema hakanudki, kui ta poleks möödunud kevade, suve ja sügisega jõudnud veendumusele, et kolmas olümpiamedal on püütav. Fakt on see, et mingi koht esikuuikus või esikümnes teda ei motiveeriks ega rahuldaks.
Kolmandaks, tal on rikkalikud kogemused, mida kasutades oskab ta end tippvormi viia just vajalikuks ajaks. Liiati pole tal tarvis end kulutada koondisekoha väljavõitlemisele, nagu seda peavad tegema konkurendid Venemaalt, Soomest, Norrast ja Itaaliast.
Neljandaks, nagu näitas Torinos tšehhitar Katerina Neumannova, ja nagu näitas mõni aeg varem Venemaa esindaja Julija Tšepalova, on pärast lapse sünnitamist suurde sporti tagasitulek läinud tippsuusatajatel üllatavalt kiiresti. Ilmselt lubab see loota, et läheb ka Šmigun-Vähil.
Viiendaks, pole kuulnud, et Šmigun-Vähi oleks olnud kimpus tervise või muude hädadega, mis oleks ettevalmistusse augud löönud. Lisaks on tal olnud nii perekonna kui taustajõudude suur toetus.
Aga.
Samas on ka hulk tegureid, mis ütlevad, et Šmigun-Vähi ei võida Vancouveris medalit.
Esiteks, tal puudub viimasest ajast põhjalik võistluspingutus, mis tähendab, et tal ei ole adekvaatset ülevaadet, milline on tema tegelik võimekus ja suutlikkus. Tahtmine võib ju spordis olla suur, aga kui keha sellele järele ei tule, pole midagi parata. Siis ei aita miski.
Teiseks, võistluspaus on olnud liiga pikk ning kõigest paari stardiga enne olümpiat ei suuda ta saavutada sellist vormi, mis lubaks Vancouveris võidelda kõige kõrgemate kohtade eest.
Kolmandaks, on täiesti äraarvamatu, millise jälje on tema organismi jätnud vahepealne rasedus, kaalu lisandumine, teistsuguses ehk mittesportlase režiimis elamine. Pelgalt aastast võib jääda liiga väheks, et endisaegset hoogu ja jaksu taastada.
Mida teie arvate? Kas Šmigun-Vähi võidab Vancouveri olümpial medali? Millise tulemuse peaks ta tegema Kuusamos, et Vancouveri medalilootus võiks olla reaalne?
******Devil's Cornfield, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Kristina Šmigun-Vähi sügisel Ramsau treeninglaagris. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Kristina Šmigun-Vähi hooaja-eelsel pressikonverentsil. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kristina Šmigun-Vähi Ramsaus liustikul suusatamas. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Kristina Šmigun-Vähi andmas septembris pressikonverentsi, kus ta teatas naasmisest tippsporti. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
12 Kommentaarid:
Oponeerin väitele "Kolmandaks, tal on rikkalikud kogemused, mida kasutades oskab ta end tippvormi viia just vajalikuks ajaks". Šmiguntšik on viimase 15 aasta jooksul suutnud tippvormi õigesti ajastada ainult kolmel juhul: 1995 Thunder Bay MM, 2003 Val di Fiemme MM ja 2006 Torino OM. Ülejäänud juhtudel on tüüpiliselt olnud hea talve algus, millele hooaja edenedes on järgnenud vaikne hääbumine.
Vaatame pühapäevase võistluse ära, enne seda põhineb igasugu prognoosimine täielikult kohvipaksul. Ise pakun Kristinale kohta vahemikus 6.-10. ja ajalist kaotust minuti ringis.
Mis siin arvata, vaatame pühapäevase võistluse ära ja siis on 2 varianti: 1. see ongi tema selle hooaja parim tulemus või 2. ta kruvib alles vormi
Pakun ,et kui Kiku suudab Kuusamos sõita kohale 10-15 ,kaotusega kuni 50sek võitjale, ei ole midagi veel lootusetu. Kui kaotus jääb tugebalt üle minuti peab sündima ime ,et sel talvel suudab ta kõrgesse konkurentsi sekkuda.Aga loodame imet!
Sügisene jooksu test mille pealt väidetavalt tagasi tuleku otsus tehti oli läbi aegade parim. See ütleb ühtkoma teist tema seisundi kohta. Ja kui ta kaotab esimesel võistlusel esimesele ka üle 1min on kõik veel väga ok, sest tänu koondisekohtade väljavõitlemisele on taust süsteemid tesiste koondistega hoopis teistsugused.
esimesele..........aga Ramsau MM 1999.a.........kuhu sa selle jätad?
Kas Priit on jälle ära unustanud, et ta oli äsja vastupidisel seisukohal.
Pean silmas Mae tulemuse hindamist.
Mike
Kui kaotab üle 2 min, siis Vancouverist medalit ei tule, kui alla selle, siis on medal juba kotis.
Aga mis saab siis,kui Kiku on pühapäev poodiumil või hoopistükkis võidab..Millegipärast jagatakse Eestis ikka ja jälle suurvõistluste medaleid mingite mudelite ja ajaloo prügikastist imetud võrdluste järgi..Imelik,et ka mr.Pullerits ei suuda järjekordselt kiusatusele vastu panna,saaks vaid kunstlikult pinget kruvida..Aga miks on puudu su enda seisukoht,miks ei oska sa peale kõrvutamise asja sisust kirjutada,miks piirdub analüüs tavaliselt tagantjärgi targutamisega..Näiteks homme peale võistlust "oi kui taibud me kõik oleme"..Ja kommide vähesus näitab,et antud teemal ennustamine ei huvita peale võhikute kedagi.
aga ongi nii, et spordi võlu on ainult võistluses endas. ennustamiseks on meil kihlveokontorid. enne võistlust ei huvita ka võhikut mis vormis kiku on. võhiku jaoks on kiku kloun, kes lahutab pühapäeval meie meelt. nii lihtne see ongi. ja dai pohh kui kiku 70+ kohale tuleb, siis hakkab ka võhik lamenti lööma.
Loodan, ja ka usun, et Kiku võib olümpialt medali või isegi võidu võtta küll. Ta on sedavõrd kogenud, pühendunud ja professionaalne sportlane.
Kindlasti on selle kohapealt palju küsimärke õhus, aga see oleks ka imelik kui see spordis nii ei oleks. Puht subjektiivselt tundub mulle, et ka naiste konkurents on üha tugevamaks muutunud ja esile on kerkinud väga palju tiitlivõistluste pjedestaalikoha nõudlejaid noorte näol, eriti just norrakate, rootslaste, aga miks mitte ka venelaste leerist.
Mis puutub ta selle hooaja avastarti, siis kindlasti ei pea ta edukaks olümpiasoorituseks tulema isegi mitte esikümnesse ning kas kaotus võitjale on mõnikümmend sekundit või kaks minutit, pole ka kuigi määrav. Ses mõttes pole poolteist minutit kaotust võitjale mingi maagiline määr millest kaotus ei võiks suurem olla.
Skiwaffe
Ma arvan, et PP võiks Kiku teema ükskõik, mis kontekstis käsitlemata jätta, sest sina olid ja jääd selleks tõ....ks, kes teadagi millega ükskord vindi üle keeras. Mis sul tema medalist!?
jinyi921
ugg outlet boots
ugg boots outlet
coach handbags
salomon shoes
canada goose
canada goose outlet
pandora charms
adidas clothing
coach outlet online
adidas yeezy
Postita kommentaar
<< Esileht