Pullerits: Kas treenituse lagi ongi käes?
Eilses jõusaalitrennis tundsin end uimaselt. Vaevu suutsin sõudeergomeetril hoida 7. käiguga tempot 4min/km. Mu kõrval sikutas üks noormees, "Estonia" särgi selja peal, ja kus alles tõmbas järjest - 500 meetri keskmised ajad olid tal 1.40 kandis. Just tõmbe lõpp oli tal võimas. Arvan, et ei suudaks ühte 500-meetrist lõiku ka tema tempos läbida.Siis harjutasin suusaergomeetril 8. käiguga ja üllataval kombel sain tuttavalt kiita. Ta ütles, et 150-vatise võimsuse arendamine pidi päris korralik tulemus olema. Eriti, kui seejuures vabalt rääkida saab. Ma ei tea vattidest midagi, ent endal oli küll tunne, kas sest paaristõukeimitatsioonist mingit kasu ka on.
Kõige rohkem on mind viimasel ajal hakanud aga piinama rullikutel sõitmise kasulikkuse küsimus. Ma ei tunne ega taju, et see enam midagi annaks. Võin ju poolteist tundi või rohkemgi rajal olla, aga rohkem tekib sellest tüdimus kui väsimus. Eelmine nädal võtsin isegi kilometraaži alla, 61 peale, ja tegin selle asemel kolm saalitrenni. Ehk on jõuvahenditega mässamisest rohkem tolku?
Kui nädalavahetusel taas rullikurajale minna, pole pääsu küsimusest, kas need treeningkorrad aitavad midagi parema
ks teha. Tundub, et olen jõudnud teatud platoole. Äkki on aeg, mis treeninguks kulub, ebaproportsionaalselt suur võrreldes treeningult saadava kasuga?Suusakoondise peatreener Mati Alaver on rääkinud, kuidas ta püüab kahele vanale tegijale leida uusi ärritajaid. Samas on ta rääkinud ikkagi peamiselt vaid treeningmahu paariprotsendilisest suurendamisest. Kui suur see variatsioonide rikkus suusatamises ikka on, mõtlen endamisi. Muidugi võib teha hästi pika ja hästi aeglase trenni, 4-5 tundi - aga ma ei ole ju mingi tippsportlane, et sedasi aega tappa. Muidugi võib hakata kiirendusi tegema, aga selleks on aeg ilmselgelt liiga varane. Kindlasti leidub veel nõkse, millega treeninguisse vaheldust tuua, kuid küsimus on eeskätt efektiivsuses. Igasuguseid asju võib teha, aga milline on nende kasutegur?
Ja kasuteguri all ei pea ma silmas seda, et saan väljas käia ja värsket õhku hingata ja liigutada ja muud säärast, millest mugavussportlased arvastavad vesta. Siin on jutt ikkagi sportlikust arengust ja teatavate tulemuste jahtimisest. Aga ses suhtes, tunnistan ausalt, valdab tunne, et pärast mitmeaastast süstemaatilist ja põhjalikku treeningut on tupik ees. Kes ütleks, mis nõksuga sellest läbi murda või üle saada?
******
Lone Pine, Sierra Nevada Mountains, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaak Mae teab, kuidas edasi minna: kodusel Albu suusasõidul üle piirde astudes. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Eesti suusakoondislased mai lõpus Otepääl loengus kuulamas, kust leida arenguks uusi nõkse. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:58
kommentaare: 30
30 Kommentaarid:
Tere!
infoks:
http://www.suusaklubi.ee/uudised/80-tartu-suusaklubilased-avasid-uue-suusaportaali
http://www.skierpost.com/
Aga jah, Priit püstitab õige küsimuse - omaette tegutsedes kipume monotoonselt harjutama. Organism harjub ju ühe liigutusega ära - vist 2-3 nädalat oli see aeg? Ehk annaks pinget ja vaheldust ntx imitatsioonitrenn, kuid see eeldab et kõik liigesed-kõõlused terved.
ei ole veel märganud, et oleksid oma hooaja eesmärkidest rääkinud. Juhul, kui need puududvad või ei mõju eriti kannustavalt muutub treening, mis koosneb ainult klassika rullikust (ja seda enamjaolt ovaalil) ja Arena jõusaalist vägagi monotoonseks ja tapab pikapeale ka motivatsiooni. Vaheldust oleks vaja. Kord nädalas võiksid midagi teravamat ju teha - ehk mõni spinningutrenn. Või istud nädalavahetusel ratta selga ning lased novembrikuisel loodusel endale mõju avaldada. Võiksid ka uisu rullikud muretseda ja nendega proovida - kui osta ei soovi aitab kindlasti Tartu Suusaklubi laenamisega- vaheldus seegi. Leia endale midagi uut, millega kord-kaks nädalas oma spordivaimu ärgitada saaksid.
Tubli Priit!
Seda juttu räägiti sulle juba rohkem kui aasta tagasi, siis vaidlesid vastu. Nüüd lõpuks jõudis kohale.
Mike
Kas sul tõesti ei ole hoolimata mitmeaastasest koostööst mitmete treeneritega treeningprotsessist veel mitte midagi selgeks saanud?
Kui jalad kannatavad võiks vahelduseks nädalas korra-paar joosta ja eriti tõusudega maastikul. Vooremägi, Vapramägi, Kekkose rada. Veel parem oleks, kui joosta metsas või rabas (siis pigem alul kiire kõnd). Endale mõjuvad 15-18 km krossid maastikul väga toniseerivalt, rabas jooks samuti. Miks ka mitte rahulik pikem jooksuots kuu aja pärast: http://www.stamina.ee/rahvajooks/index.php?menuID=745&ids=743|745
Aitäh nõuannete eest, aga jooksmine ei tule kohe kuidagi kõne alla. Täna hommikul leidsin, et parem kannakõõlusandis hoopis uuest kohast tunda, altpoolt, kus asub kannaluu (või mis iganes selle luu meditsiiniliselt täpne nimetus on). Ei teagi, kust selle õrna häda ligi sain...
amputeerimisel pidid lühikesed järjekorrad olema. eriti kiirelt saab kannast vabaks imavere saeveskis. siis kiire kõne Kelgule, et TM-il tekitataks invasportlaste klass, prdon puudega suusatajate klass. ja ongi TM võit taskus! kõige keerulisem on TM sekretariaadil - tuleb kaaluda, kumb puue domineerib, kas vaimne või füüsiline.
Priit, lähme pühapäeval rabamatkale, ületame 10km pikkuse Laeva raba.
See vastab igati sinu tingimustele ja võimalustele. Pehmel pinnasel ei ole kand probleem ja vaheldus missugune.
Oled oodatud!
Tiit
kui kopp on ees siis mulle sobivad just sellised pikad teistmoodi tegevused. Matkad, nagu siin juba ka kirjas oli, no peaaegu, et kus iganes, või siis näiteks ujud+ saun või puulõhkumine. ja korra nädalas mängin võrkpalli. vetis vaheldust peab ikka olema...
Probleemi tunnistamine võib olla koguni pool selle lahendamisest. Kahtlemata on see aga väga oluline komponent ilma milleta pole muutus paremuse poole võimalik.
See, et PP oma treeninguga ilmselt ühe kohapeal tammub, paistis välja varasemast postitusest, kus ta oma treeningmahud ära tõi. Arengu garandiks saab ikkagi olla mingi seisundi ja/või tulemuse eesmärgistamine ja sihipärane töö selle saavutamiseks. See ei tähenda tehtud treeninplaani kramplikku täitmist vaid ikkagi mõistuse ja tundega lähenemist. Halva enesetunde ja väsimusega pole mõtet rapsida.
Mõneti imelik, et ma sellist eesmärgistamise juttu kirjutan, olemata ise eriline eesmärgistaja vaid pigem suunast või sihist joonduja. Aga mulle tundub, et kuskiltmaalt ilma eesmärkideta enam paremaks saada pole võimalik.
Mina arvan, et Priidul tasub tülgastuse ja tüdimuse vähendamiseks/vältimiseks oma treeningmahte langetada/treeningu kordi vähendada. Oluline, et tekiks/oleks isu trenni teha. See ei tohiks olla kohustus. Ning valdav osa trenne peaks olema ikkagi mõõdukas tempos ja mõõduka pingutusega. Ses mõttes ei ole hea kogu aeg treeningus läbitavaid ringe kellaga mõõta ja varasemaga võrrelda. Mida see annab? Pigem tekitab see olukorra, kus üritad iga trenn oma eelmist "tulemust" ületada ja kui ei "ületa" tunned rahuldamatust.
Oluline on jälgida ka oma füsioloogilist seisu (treenituse taset) ja selle järgi planeerida järgmiseid trenne. Selleks on suureks abiks pulsikell, mis PP-le küll tundub olema vastunäidustatud.
Et trenn ei muutuks tüütavaks, tuleks seda kindlasti varieerida erinevate treeningute ja harjutustega. Iga päev rulle nühkida pole kindlasti hea mõte. Nädalas tuleks teha kindlasti vähemalt üks korralik jõutreening (nii, et ikka tunned pärast, et omad lihaseid). Kindlasti ei tee paha ujumine, kepikõnd. Kui tõesti väga siiber ees, siis miks mitte minna näiteks kasvõi aeroobikasse, võtta jooga tunde jne. PP-le ehk mugavusalad, aga katsugu ta neid harjutusi korralikult teha! Ei pruugi olla sugugi kerge isegi mitte vastupidavusala mehele. Eelarvamuslik suhtumine (mugavusala, naiste ala jne.) vaid pärsib vahelduse leidmist ja arengut.
Skiwaffe
Priit ja Tartu mehed!
Kas sealkandis on siis rollerite jaoks sobivat ilma olnud viimasel ajal? Ise pole väga märjaga julgenud välja minna, sest jutud laagrite puhastamisest jms on ära hirmutanud. Seega oskab keegi öelda, kuidas tuleks rollereid siis peale veeloigus sõitu hooldada?
Margus, mul läheb oma Swenori rullikutega juba kolmas sügis. Olen sõitnud iga ilmaga, isegi lumisega, rääkimata vihmasest. Pole neid kordagi hoooldanud, v.a see, et kuivanud liiva olen pealt maha pühkinud. Siiamaani veerevad, ei saa millegi üle kurta. Ilmselt on mul vedanud, aga need olid ka Frode Estili rullikud, seega need pole suvaline paar, mida trööpan. Ikka eliitsuusad. Võib-olla lihtsamad mudelid oleks ammu üles ütelnud.
Ja selleks, et näpud klaviatuuril kenasti klõbistada suudaksid, tuleb Priidul ette võtta treeningud kudumises ja heegeldamises ;-)
Margusele: http://www.swenor.net/en/vedlikehold.php
Endal ka Swenorid juba 4. hooaega, peale vihma ja muda pesen sooja veega puhtaks ja panen vannitoa põrandale (küttega) kuivama. Kuiva ilmaga jäävad autosse järgmist korda ootama.
PP-le:
Monotoonsus on see, mis tapab. Rullitreeningud on sul enamjaolt täpselt 30 x 0,85 km. Miks? Varieeri pikkuses, tempos. Ei maksa karta ühte intensiivsemat rullitreeningut nädalas, ei see sind küll liiga vara vormi vii. Sai kunagi käidud ühel seminaril, kus Ants Nurmekivi rääkis tempokrossi osast pikamaaajooksjate ettevalmistusperiodil ning kokkuvõttev sõnum oli, et tempokkross kuulub ühe vahendina jookjsa ettevalmistava perioodi treeningutesse.
Mõningad võimalused treeningute monotoonsuse lõhkumiseks
1. matkad raskesti läbitaval maastikul- rabas, tõusudega Vooremäel või Vapramäel. Ei peaks kannakõõlusele paha tegema, eriti rabas, seal jahutav vesi jala ümber, mis võimalikkuturset tagasi hoiab :-)
2. temposõit rullidel 1 x nädalas
3. tõusud rullidel- näiteks Raadil parklast kuni lossi värvateni, nii 15-20 x järjest ainult paaristõuked käte jõul või vahelduvsamm ainult käte jõul. Esialgu tundub tõus kerge, aga 5. korrast alates saad aru, et polegi nii lihtne
4. sõudespinning- ei pea sõudeergomeetril nühkima järjest monotoonses tempos 2 min/500 m. Ka seal saab tempos, tõmbetugevuses mängida. Täne kl 18.30 Arenas, tule ja proovi.
Kokku sai juba 4 erinevat treeninguvahendit senistele lisaka, peaks piisavalt olema, et nädalas ühtegi samasisulist treeningut kordama ei pea.
ain
P.S. ja ilm kannatab laup-pühap ka ratast sõita
Margus, ega sa rollereid riiulipeal hoidmiseks ei ostnud.
Aga pole hullu, mõnel mehel on sellised jooksujalanõud (jookseb ainult ilusa ilmaga. Loodan, et see sinu kohta ei käi.
Mike:)
"aga need olid ka Frode Estili rullikud, seega need pole suvaline paar"
Kui mul oleks niipalju mõistust kui mõnel mehel edevust, ma oleks päris tark.
Mike
Kui peaeesmärk on TM, siis seniste 1 tunniste treeningutega küll 3.5 tunnist maratoni ära ei sõida, ma mõtlen, et maratoni teise poole jaoks ei jätku lihtsalt hoogu. Nädalas võiks ühe 2.5 tunnise treeningu teha.
Ei ole mõistlik iga nädal 2,5h treeningut teha. Maratoni edukaks läbimiseks (saja hulgas) pole see vajalik.
Mike
OK, iga nädal pole ehk vaja,aga PP on sügisesed treeningut kõik üksluiselt tunni ringis olnud.
Mina soovitaks Priidul nüüdsest hakata mõõtma enne ja pärast treeningut oma keha rektaaltemperatuuri. Saavutad oma keha tundmaõppimises uue leveli ja samas on ka põnev ärritaja.
http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=246&SESSION_OIS=695f163f7832cd06bc475b39d2d152c4
Fantastiline paber. Kõva sõna on kui suudad treeningu käigus rektaaltemperatuuri hoida 39 kraadi peal.
3:29
Eesti keeles öeldes, pulk peesse.
Mike
21:06
Ei ole mõistlik iga nädal 2,5h treeningut teha. Maratoni edukaks läbimiseks (saja hulgas) pole see vajalik.
Mike
Kuidas kujutad ette et tööl käiv inimene TM 100 tulemiseks ka mahukaid(näiteks võtame 2,5h) treeninguid ei teeks?
Seda saab öelda mitte hõivatud inimene kellel on iga päev aega trenni teha, kes saab sel moel vajaliku treeningmahu kätte.
Kui nädalas 3-4 korda trenni teha siis peab ka üks mahukam treening sees olema...
P.
Siilile ka selge, et kui nühkida pikka aega lühikesi trenne, siis 3.5 h võistlustempos lõpuni vastu ei pea Vähemalt üks trenn nädalas olgu min 2h.
Vooremäel on jõudsalt radu laiendatud ja silutud,ka viidada saavad üles. Kohati on ainult porine, aga kui võtta singleid on mõnusalt samblaselt pehme.
Kui asjast, siis treenituse lagi ei ole käes-esimene lause ja eelnev teema viitavad peatselt saabuvale sunnitud 2-nädalasele treeningpausile.
2h ongi mahukas treening.
Aga loomulikult, kui harjutada 3x nädalas, siis on treeningmahu nõutavale tasemele saamine keeruline.
1000 km oleks hea enne maratoni läbi sõita.
Samas, nädalas on 168 h millest 110h oleme ärkvel ja 40h sellest käime tööl. Peaks olema küll võimalik ülejäänud 70 h jooksul leida üle 3 korra võimaluse harjutada. Asi rohkem mõtlemises kinni.
Mike
polo ralph lauren outlet
michael kors handbags
tiffany jewelry
coach outlet
coach outlet online
ferragamo shoes
ray ban sunglasses
ray ban sunglasses uk
los angeles lakers
coach outlet online
chanyuan12.29
nike huarache
nike blazer pas cher
michael kors bags
michael kors purses
oklahoma city thunder jerseys
cheap nfl jerseys
coach outlet
nike trainers
polo ralph lauren
nike tn
2017.7.19
www0803
christian louboutin shoes
off white jordan 1
coach outlet
manolo blahnik outlet
pandora charms
ugg boots uk
christian louboutin shoes
ed hardy uk
fitflops
pandora charms outlet
Postita kommentaar
<< Esileht