Pullerits: Miks suusahoogu tuleb kärpida?
Pärast Eesti distantsisõitjate suurepärast esinemist Kuusamos, mis annab tunnistust vääramatust kulgemisest olümpiapoodiumile, võib endalgi tekkida tahtmine rullitades gaasi juurde panna. Aga teha tuleb just vastupidist.Ilmselt jääb sel talvel lumi hilinema, mistõttu oleks ohtlik end mustal maal oimetuks sõita. Muidu võistlushooajaks enam jaksu ei jätku. Näiteks laupäeva pärastlõunal toimisin hoopis sedasi:
sõudeergomeetril 2000 m (6. käik) - 7.55
suusaergomeetril 2000 m (8. käik) - 9.15
sõudeergomeetril 2000 m (6. käik) - 7.57
suusaergomeetril 2000 m (8. käik) - 9.15
sõudeergomeetril 2000 m (6. käik) - 8.04
õlavöötme jõuharjutused - 0:20
sõudeergomeetril 2000 m (6. käik) - 8.09
Kokku kujunes tr
eeningu pikkuseks küll vaid 1:10.35, kuid see-eest oli see üksjagu intensiivne: higi leemendas ja särk oli märg. (Treeningu pikkust mõõdan tegeliku treenimise aja järgi, mitte nii, et kell 12:30 läksin spordisaali ja 14:15 tulin välja ning kokku kulutasin treeningule 1:45. See oleks enesepettus. Samamoodi panen rullikutrennis kella seisma siis, kui teen joogipeatuse. Usutavasti teevad ka kõik teised samamoodi, mitte ei paisuta oma treeningunäitajaid pauside pikkuse arvelt. Kui harjutaksin jõusaalis samamoodi nagu enamik teisi, kel pole higikübekti, saaksin ka kirja vähemalt kaks korda suuremad näitajad - sest suurem jagu aega kulub neil niisama vahtimisele ja jalutamisele ja vestlemisele.)
Äsjamöödunud nädalal tegin viiest trennist kolm saalis ja vaid kaks, teisipäevase ja pühapäevase, rullikurajal. Ja minek oli seetõttu eile hoopis teine. Läksin tegema Tähtvere spordipargi märjal rajal (0,85 km) rahulikku paaristõuketrenni, aga esimesed kümme ringi möödusid hämmastavalt kergelt 33.01-ga, ehkki pikimal sirgel puhus vastutuul. Edasi hakkas tasapisi sadama, 15.-16. ringist juba päris kõvasti, aga ka teine kümme ringi läksid sama tempoga, 33.06ga. Viimase kümne ringi ajal oli sadu juba tuntavalt külm ja tugev, vett pritsis rullikute alt kohati laias kaares, riided olid läbimärjad, nii et trenni lõpukolmandikule kulus seetõttu 34.10. Kokku kulus 25,5 km läbimiseks 1:40.17, mis on hoolimata ebaharilikult vastikutest ilmastikuoludest rohkem kui kolm minutit kiiremini kui senine parim sel sügisel treeningul sõidetud aeg.
Ilmselt on põhjus selles,
et olin monotoonsesse rullikutrenni teinud neljapäevase pausi, millest kolm sisustasin saalitrenniga. Ühtekokku kogunes sel nädalal treeningaega 5:55. Rullikukilometraažiks jäi vaid 46,75.Ka eelmine nädal panustasin rohkem saalitrennile. Treeninguile kulus ühtekokku 7:03. Rullikutega sõitsin 61 km.
Igatahes tunne on küll selline, et spordisaalis käimisest, raskuste vinnamisest, sõude-ja suusaergomeetri sikutamisest on rohkem tolku kui rullikutel asfaldi nühkimisest. Või arvab keegi, et mu tunne petab?
******
Mesquite Flat San Dunes, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu Kuusamo MK-etapil 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kristina Šmigun-Vähi Kuusamo MK-etapil 10 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 3: Jaak Mae finišiponnistus Kuusamo MK-etapil 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kristina Šmigun-Vähi Kuusamo MK-etapil pärast 10 km klassikasõidu lõpetamist. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:41
kommentaare: 11
11 Kommentaarid:
Priit, s märgid alati, et joogipausiks paned kella seisa ja seda aega ei arveta? Kui mitu korda sa joogi pause teed 1:40 trenni jooksul ja kui kaua see joomine sul aega võtab, et see nii rõhutatud sul on?
Treeningute kohta ei oska ma nõu eriti anda ja pole ilmselt ka õige mees nõustama aga nii lugeja pilgu läbi tundub, et saalitreeningud on kuidagi väga intensiivsed sul novembri/detsembri kohta.
Aga jõudu ja jaksu.
Eero
Eero, joogipausile kulub ikka minut-poolteist vähemalt: pead kinni, läheb koti juurde, võtab pudeli, jood, paned pudeli kotti tagasi, sätis-kohendad varustust, jätkad trenni.
Sama saalitrennis: teen sõude- ja suusaergomeetri vahel umbes kaheminutlise pausi - see ei ole ju treeningaeg.
Aga neile kõigile, kes arvasid, et olin Eesti suusatajate esimese, Olose-võistluse järel karm, soovitan lugeda tavaliselt alati positiivse Mati Alaveri väga heitunud ja murelikke kommentaare tänases Postimehes.
Selge Priit. Ma pole sind kunagi trennis näinud, arvasin, et pudel seljas/vööl,kui pudeli juurde on vaja minna siis muidugi.
eero
Nojah, see kella kinni panemine või mitte panemine on igaühe enda rida. Samamoodi ka jõusaalis trenniaja mõõtmine.
Kui võrdled iseendaga, siis on oluline, et teeksid kogu aeg samamoodi (et saaksid eri perioode treeningpäevikus võrrelda).
Kui hakkad (mingil rumalal põhjusel) trenniaega teistega võrdlema, siis on see oluline jah. Nii näiteks on Priidu 6 või 7 treeningtundi oluliselt erinev selle treeningajast, kes kella kinni ei pane ja kogu jõusaalis viibitud aja sisse arvutab (nt mina).
Olen ise alati üritanud treeninguid ühtmoodi sisse märkida, siis saab reaalselt erinevate kuude/aastate numbreid ka kõrvuti panna. Kahjuks viimastel aegadel erinevatel põhjustel treeningule nii vähe jõudnud, et suurt midagi trennipäevikusse kirjutada polegi
SK 40
Ei mina seda kella kinni pane, kui vaid 1-2 minutit paus. Kui pikem paus planeeritud (5-10), siis võtan split time.
Minul on umbes selline tunde järgi reegel, et kui paus on trenni osa, siis läheb aega sisse. Joon enamasti laskumistel sõidu pealt, nii et kella kinni ei pane. Jõusaalis harjutuselt harjutusele minnes kella kinni ei pane, WC-minnes panen. Lihasvastupidavuse jõutreeningu puhul ongi eesmärk pidevalt liigutada, aga näiteks max jõu arendamisel on pausid hädavajalikud ja kindlasti treeningu osad.
Priit, tundub, et hakkad avastama jõutreeningu tähtsust ja osakaalu suusatamises. Kes pühapäeval Kuusamo MK etappi vaatas, see võis sõidu lõpus silmata kui Northug särki vahetas, milline lihaseline torso sealt paljastus.
Treening ei ole aga võistlus, et alati tegevust väga täpselt mõõtma peaksid. Seda võib vahest kontrolltreeningutel ja enesetunde/jõudluse võrdluse huvides teha, aga iga kord kellaga distantsi mõõta pole mingit mõtet. Pidevalt sooritust kellaga mõõtes kasvatad alateadlikult ootust järjest kõvemini panna, mis tekitab aga asjatult pinget ja pikemas perspektiivis taas tüdimust.
Aga muidu tubli.
Skiwaffe
oleks ka imelik kui sellise tempoga sõudmine higi leemendama ei pane, see oli ju 85-90% sinu maksimum pulsist.
Huvitav.
Miks jõusaalis treeningaega mõõta? Kas teed seeriaid maksimum kiirusega ja siis võrdled? Või on see oluline enesesunniks, et muidu kulub erinevate harjutuste vahel taastumiseks liiga pikk aeg? On ju selge, et kui teha maksimum raskusega siis vajalik ka pikem taastumine, kuigi suusatajale see vist pole oluline. Pigem rohkem kordusi ja kergema raskusega.
Küsimus ka. Mis asi on "Jõuharjutused õlavöötmele 0:20"? Ehk kas teed mitmeid harjutusi õlavöötmele 20. sekundi jooksul või ühte? Kas see on mingi spetsiifiline salaharjutus, mida saab teha üli-intensiivselt ja minimaalse ajaga? Ehk avaldad ja seletad, miks Sa arvad, et sellest tõepoolest kasu on? (võrdluseks 20 sekundit on kusagil 20ne) kätekõverduse alla).
"Igatahes tunne on küll selline, et spordisaalis käimisest, raskuste vinnamisest, sõude-ja suusaergomeetri sikutamisest on rohkem tolku kui rullikutel asfaldi nühkimisest. Või arvab keegi, et mu tunne petab?
1. Tunne ja arvamus on kaks eri asja, mis tähtsust on sellel, mis keegi sinu tundest arvab?
2. Rohkem tolku on siis kui sa teed õigeid asju õiges vahekorras, ei saa vastata küsimusele, millest on rohkem tolku? Tolku milleks? (jõu, vastupidavuse või millegi muu arendamiseks.)
PS. Sõudmine ei ole jõutreening.
Mike
Kristjan Erik - 0:20 tähendab null tundi ja kakskümmend minutit. Ehk tegin harjutusi 20 minutit.
Postita kommentaar
<< Esileht