Pullerits: Kes kasutab Tartu maratonil dopingut?
Ise ei juhtunud kuulma, aga mulle kanti ette, et Eesti sportlaste parimaid abimehi Mihkel Mardna olla raadios hiljuti öelnud, et Tartu maratoni esikahesaja ehk hullumeelsete harrastajate hulgas - seega käis jutt ka minust - leidub neid, kes kasutavad võimekuse tõstmiseks keelatud aineid.
Ja rahvas ütles: seda teemat tuleb uurida!
See on tõsi, et Tartu maratonil on üks harrastaja dopinguga vahele jäänud. Klubi Tartu Maraton pealik Indrek Kelk pakkus oma mälus tuhlates, et see võis juhtuda aastal 2003, mil dopinguproov võeti võitjalt ja loosiga veel kahelt osalejalt. Nii oligi Kelgu mäletamist mööda sattunud testitavate hulka kaugsõiduautojuht, kes olevat lõpetanud kusagil 200. koha kandis või isegi eespool. Kui ta vahele jäi, rääkis mulle Kelk, oli ta seletanud, et ravis enne maratoni oma külmetust kõvasti Coldrexiga. Ent Kelgu sõnul oli Mardna talle öelnud, et Coldrexis sisaldub pseudoefedriin, mis dopinguainete nimekirja ei kuulu.
Meedias juhtum eriti laia kajastamist ei leidnud, sest proovi vastused, nagu Kelk mäletab, olid tulnud alles aprillis või mais. Igatahes oli kaugsõidujuhist harrastaja saanud võistluskeelu, olgugi et ta polnud litsenseeritud suusataja. Aga kuna Tartu maratonil kehtivad FISi reeglid, siis laienesid need automaatselt ka temale.
Samas möönis Kelk, et harrastajate diskvalifitseerimine dopingu pruukimise pärast võib olla pisut problemaatiline. "Kui kaheksa tunni vend vahele jääb, siis mis me teeme, kas viime ta politseiga [stardist] ära või?" küsis Kelk.
Ta tunnistas, et on temagi kõrvu jõudnud jutte, et harrastajad kasutavad keelatud aineid, aga näpuga ei ole keegi kellegi peale avalikult näitama tulnud. Ja ka Mardna jäi me eilses vestluses enda juurde, et dopingu pruukimist võib esimese kahesaja hulgas igal juhul esineda.
Mina igatahes nende pruukijate hulka ei kuulu. Ma isegi ei tea, a) kust dopinguaineid saab, b) milliseid dopinguaineid vaja võiks minna, et neist ka kasu tõuseks, ja c) kuidas neid manustada. Just selles teadmatuses, märkis Mardna, seisnebki dopingu pruukijatest harrastajate suurim probleem: kui proffidel on nõustajad, kes ütlevad, kuidas keelatud aineid kasutada, et riske tervisele vähendada, siis harrastajail neid pole ning nad võivad endale suurt kahju tekitada. "Kui võtta üks peotäis seda ja teine teist, siis ei tea iial, mis kümne aasta pärast võib juhtuda," lausus Mardna.
Ta rääkis, et kui leiduks raha, oleks väga huvitav võtta Tartu maratonil 50 ja 150 vahel lõpetajailt - seega oleks eelmisel aastal võimalike testitavate hulgast jäänud välja nii mina kui Mardna (mille õelutsejad leiavad kindlasti äärmiselt tähendusrikka olevat - aga ei maksa konspiratiivteooriatega ülepingutada). Alles siis võiks heal juhul midagi konkreetsemat ilmneda, kui palju dopingu kasutajaid olla võiks. Ent ta lisas, et neid kahtlemata leidub. "Nendel, kes teavad, et nad poodiumile ei jõua, ei ole midagi karta," sõnas ta mulle. "Neil on eesmärk lihtsalt Veikko Täärile või sulle või [sõudja] Allar Rajale ära panna."
Kelgu mäletamist mööda on Tartu maratonil dopinguproove võetud 2002. või 2003. aastast alates, ent sel aastal jäi see rahapuudusel tegemata. Mardna meenutas, et kui tema aastaid tagasi dopinguküsimustega tegeles, läinud ühe proovi läkitamine Helsingi laborisse ja analüüside tegemine maksma 4000 krooni. Kelk väitis, et Tartu maratoni korraldajad said seni dopinguproovide tegemise eest kokku umbes 30 000-krooniseid arveid - ja tänavu ei olnud seda summat kuskilt võtta. Dopinguproovid jäid rahapuudusel tegemata ka sügisesel Tartu rattamaratonil, mis olid ühtlasi EM-võistlused maastikurataste maratonis. Kelk oli pärast kuulnud Hispaania portaalidest süüdistusi, et eestlased olid kodusel EMil kõik nii ees - teadagi, miks. Dopinguproove ju ei võetud.
Kui küsisin Kelgult, kas tuleva aasta Tartu maratonil võetakse dopinguproove, vastas ta kavalalt: "Vaat ei tea. Las see jääb üllatuseks."
******Chimes Tower, Scotty's Castle, Death Valley National Park, California. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile)
Foto 1: Tänavuse Tartu maratoni liidergrupp Kuutses. Foto autor: Rainer Rannala, Scanpix
Foto 2: Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk vaatamas Tartu maratoni mälestusmärgi ideekonkursile laekunud töid. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Mihkel Mardna (paremal) surub tänavuse Tartu maratoni lõpetamise järel Priit Pulleritsu kätt. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Tänavust Tartu maratoni juhtis poolel maal norralane Anders Myrland, kes lõpuks jäi 13. kohale. Foto autor: Rainer Rannala, Scanpix
18 Kommentaarid:
Pidin just kirjutama, et kus tänane kirjatükk on , kuid näed ettejõudsid, tuli ära! Minu meelest sai Priidul eile Neurosaan ajudopingu tablett otsa ja tulemus on käes. Ületreenituse tõttu jutt ei jookse enam. Tavalise tunnikese asemel valmis käesolev blogikanne tervelt neli korda kauem. Kurb. Ja sisu oli kah siit samast varasematest postitustest praktiliselt välja imetud, sihuke õllelaua jutut tasemel pinnavirvendus dopingust.
Tõsisemalt rääkides on teadmatus õnnis seisund. Sa kunagi ei muretse sellepärast mida sa sööd olgu see siis või mõni maskeeritud dopingaine. Peaasi, et teed seda eneselegi teadmata.
Priit! Tee endale teema natukenegi selgemaks. Palju tavalisi külmetusravimeid on sportlastele keelatud ainete nimekirjas. ACCd vist lubatud tarvitada ainult astmatõendiga jne. Ma ei ole kindel, et Sa ise ei ole neist ainetest mõnd nohu või köha leevendamiseks pruukinud.
Seesama dr. M. Mardna, on ise korduvalt rõhutanud, et teatud treeningkoormusest, 10h ja/või rohkem nädalas(nii mõnigi siinse blogi stamkunde uhab selles vahemikus), on mõistlik võtta lisa purgist, nii taastumiseks, kui ka treeningprotsesi enese tarbeks, toidulisandeid-pulbreid. st. tavatoidust jääb väheks. Ostsin minagi varem neid Viivikase poest. Aga kui sõbraga avastasime, mis analoogsed tooted netist ostes maksavad, siis saime aru, et nuumame "uuskapitalisti". Samas olen A.Aderiga nõus, et nö. lisaefekti ja müügiedu tagamiseks, võidakse USA-s(või kus iganes) lisada pulbritele ka näpuotsaga keelatud puru, mida etiketil kirjas pole. Kui nüüd areng ja tulemuste kasv näitab, et oled tubli ja treenid õieti, siis seda arvadki(isegi kui valesti treenid). Millest lähtuvalt, ei oskakski seda taastuspulbri süüks panna. Siin läheb käima aga ahelreaktsioon, head tulemused tiivustavad edasi treenima ja toidulisandeid tarbima ja see annab ju uue arengu, jne, jne.
Küsimus suurele ringile. Kas on lahendust - laborit ja mis see võib maksta?
Kuhu ja kelle poole(kui üldse), oleks võimalik Eestis pöörduda, kui tõesti tahaks teha analüüsi, nö. (poole)odavamale analoogsele ise leitud ja ostetud toodangule. Maailm on lahti ja mina ei pea ilmtingimata otisepikut nosima ja otimune poleerima, lisaainetest rääkimata, kui need on üle mõistuse kallid! Selgituseks, keskmise taastusegu, ühe tarbimiskorra maksumus jääb 35.- raha kanti. See on ju terve päevapraad, ja ei ole normaalne!
PS. Priit, millal Sa meile oma toitumistavadest-mõtetest, kirjutad? Oled Sa rohkem liha(valgu) või saia(süsivesiku) mees? Või õppejõud-igavene-üliõpilane-näljas-omnivoor? Lohutuseks. Viimase kategooria esindajad, elavad kaua ja ilma eriliste raskete haigusteta ja surevad loomulikku surma, kõrges vanaduses, veteranspordimaailmameistritena:)
Aitäh eelmisele lohutuse eest. See on õige, et kerge näljatundega inimesed elavad keskmiselt (sic!) kauem kui need, kel pidevalt on kõht täis. Seletus on selles - ja Ain ja Co ja teised targemad võivad siin lahkelt parandada -, et ainevahetus on iseenesest põletusprotsess, ja nüüd mõelge, et kui teil miski organismis põleb (olen kuulnud selliste asjade põlemisest nagu telomeerid vms), siis see saab ju otsa. Mida vähem ainevahetusega põletamisprotsesse tekitate, seda kasulikum ju, loogiline.
Ainsa lisandina olen tarbinud Victell Elite'i, neid, mida müüakse karbis kolm tabletti kotikeses ja mille eest vanasti küsiti 300 krooni ringis. Jätkus vist kuuks ajaks. Olen iga aasta teinud nendega ühe kuuajalise kuuri. Aga ühest ma aru ei saa: kas neist ka tolku on? Jah, teoreetiliselt kindlasti, aga kas keegi on ka praktikas kuidagi tajunud, et tänu neile on saanud parema mineku ja suurepärasemad tulemused?
vot toidulisanditest võiks küll kirjutada.Tean, et mõnedel aladel võetakse treeningust taastumise parandamiseks mingeid aminohappe lisandeid. Aga kas need on kasulikud ainult jõu ja kiirusaladel või peaks ka vastupidavusega tegelejad neid kasutama ja veel millist? Ise ei julge interneti info alusel eksperimenteerida, aga see blogi on ikkgagi mõne võrra autoriteetne ka, et kui siin on vahendatud tarkade inimeste sõnu, siis usuks ka.
P
No aga tuletame vana asja meelde. http://suusk.blogspot.com/search?q=Resveratrol Bioforte Resveratrol on Priidu rõõmuks nüüd müügil. Treeningefekti saamiseks tuleb kulutada 200 krooni päevas ja nii vähemalt 14 päeva. Regulaarsel tarbimisel elad 10 aastat kauem. Eesti pensionisüsteemis on see aga soovimatu kõrvalmõju :D
Kõige parem doping on piim pärast treeningut igasuguste spordijookide asemel. Pärast jõutrenne on efekt 2 korda suurem kui spordijoogi manustajatel.
http://www.ajcn.org/cgi/content/full/86/2/373
Kas mõni piimahabe julgeb seda siin kinnitada?!
Saaremaal on pool meetrit lund, kus on võrdsus?
http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253
Lumikatte paksus
käisin täna tähtveres seda alla saja meetrist ringi sõudmas. kõrvale oli tulnud laiendus, ring peaks nüüd olema alla kahesajane, võimalik on kombineerida päris mitut ringi. klassikajälge kusagil sees polnud, kõik tegid uisku. sisuliselt saab klassikat teha küll, sprindiraja tõusudel on võimalik isegi paarissammu harjutada. kurvitehnika on kah omal kohal, kui languse pealt tulla.
pärast kella 17-18 muidugi sinna minna ei julgeks, kui just rahulikus rongis sõita ei meeldi. see on umbes nagu maratoni tagaotsas sõitu harjutada
"pärast kella 17-18 muidugi sinna minna ei julgeks"
Ära karda-neid kes sellisel ülimõttetul ringikesel keerelda soovivad on tõesti vaid üksikud.Kui aga paari päeva enam oodata ei malda siis sea sammud kasvõi kõrvalasuvale parditiigile.
Kui ei jõuta ka minimaalsel arvestataval hulgal teste teha, siis ühest küljest valitseb ja süveneb kahtlus nn hullude harrastajate keelatud ainetega patustamise suhtes ning teisalt madalama eetilise lävega tegelastel kasvab ahvatlus seda teha kuna kontroll on olematu. Mis näitaja on 8 valikulist testi? See on ju köömes. Ma saan aru, kui lisaks esimestele (6-le näiteks) tehtaks valikteste näiteks esimese 500 hulgas 30.
Skiwaffe
Aga miks peaks üldse keegi keelatud aineid harrastajate hulgas kasutama? Ilmselt on tegemist minu sulaselge naiivsusega aga ma arvan ja loodan, et neid on mõned üksikud.
eero
vähemalt kahel päeval on peale 6-t tähtveres üle 20 sõitja peal olnud, täna õnnestus varem ära käia. ma ei ole kuulnud, et keegi neist ringi mõttetuks peaks.
kõik on nagunii harjunud ringe sõitma, ma ei saa aru, mis vahe nende pikkusel on. norida võiks pigem raja profiili kallal, mida saja meetrine jupp muidugi väga palju pakkuda ei suuda.
nagu ütlesin, ei pea enam sõitma ühte ringi, rada on üle mõlema sprindiringi künka ja mujalgi. kui pole mingisuguse ajan-transsi-taga-ja-pean-ringi-sõitma-aga-kuna-ma-ringide-arvu-kokkulugemises-eriti-kõva-pea-ei-ole-siis-tahan-km-ringi-või-mitte-midagi, siis saab erinevaid lõike kombineerides juba midagi soovitava profiili sarnast kombineerida
Lätis Kolkas on lume paksus 1m
http://www.kolkasrags.lv/en/menu-with-icons/gallery
Kes viitsib lugeda, siis sellel lingil (http://www.kk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=438458/beijing_kogumik.pdf) asuvas kogumikus on Jalaku artikkel "Lihtsad farmakoloogilised vahendid töövõime tõstmiseks ja taastumise kiirendamiseks". Lisaks palju muud huvitavat lugemist ka.
Valdur
Osa lingist jäi kadunuks eelmises kommentaaris.
http://www.kk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=438458/beijing_kogumik.pdf
http://www.kk.ut.ee/orb.aw/class=file
/action=preview/id=438458/
beijing_kogumik.pdf
Postita kommentaar
<< Esileht