Pullerits: Kuidas vältida suusaostul suuri vigu?
Liiga palju on kogunenud neid, kes mult küsinud, milliseid suuski tasub osta. Niisiis:
See võib tunduda esmapilgul ootamatu, aga ka Andres Maimik, mitte just veerpaluliku kehaehitusega tunnustatud filmitegija, on suusatamisest sissevõetud. Nõnda astus ta paar aastat tagasi kauplusse, et endale lumelauad osta.
«Ütlesin, et andke mulle kõige odavamad suusad, olen pühapäevaharrastaja, pigem kõnnin suuskadel kui suusatan,» meenutab ta.
Selline lähenemine oli viga. Ja müüja, igati naksakas, hakkas viga parandama. Rääkis Maimikule, dokumentaalfilmi «Müümise kunst» autorile, hinna ja kvaliteedi parimast suhtest, rääkis ka erinevatest sulamitest, erinevast plastiku tugevusest, tõi igasugused faktorid mängu. «See mõjus mulle äärmiselt professionaalsena,» tunnistab Maimik. «Mis mul muud üle jäi, kui uskuda, ehkki minu jaoks olid kõik suusad ühtemoodi lauad. Lõpuks ostsingi need vähe kallimad suusad, hinnavahe odavamatega kujunes umbes 700-krooniseks.»
Maimikul vedas tõesti, et ta pealtnäha nii pealekäiva müüja ette sattus. Sest üks suuremaid vigu, mida talveks suusavarustust soetades teha võib, on seda ennekõike hinna järgi valida. Uskuge mind, ma tean millest räägin. Olen oma vitsad kätte saanud. Lugege edasi, ja te veendute.
Nägin kuus-seitse aastat tagasi kuulutust, mis reklaamis umbes 1500-kroonist komplekti, kuhu kuulusid nii suusad, sidemed kui saapad. Jah, sellele oli raske vastu panna. Võrreldes pooleteise kümnendi vanuste Visu poolplastikutega, mis otstest juba narmendasid, tundusidki uued lumelauad esimesel sõidukorral imeliselt lennukad.
Kuid järgmistel kordadel, mil võrdlus ajast-arust Visudega polnud enam nii aktuaalne, hakkasin märkama, et tegelikult libisesid uued suusad kehvasti ja olid jala otsas üksjagu raskedki. Otsustasin kevadisel lõpumüügil, mil hinnad kõvasti kukuvad, osta pisut parema mudeli – universaalsed Fischerid, mis sobivad nii klassika- kui uisutehnikas sõitmiseks. Aga mitte kõige kallimad, pigem ikka odavad.
Sain uued hallid Fischerid vähem kui tuhande krooni eest ja tundsin heast ostust rõõmu. Ent seda ei jätkunud kauaks.
Järgmisel talvel, hoolimata regulaarsest harjutamisest, pidin rahvaspordiüritustel tunnistama, kuidas minust palju mittesportlikumad tüübid laskumistel mööda vuhisevad ja tõusudest kergemini üles saavad. Vaid pime ei saanud näha, kuidas nad suusatamist nautisid, samas kui ise pidin nägema põrguvaeva.
Siis ütlesid Silja Spordi hooldemehed, kes Eesti suusakaubanduses on ühed asjatundlikumad, et nii odavate ja pealegi universaalsuuskadega polegi sõidurõõmu loota. Nende põhi on lihtsalt selline, et määre ei püsi all, mistõttu nii libisemine kui pidamine jätavad soovida.
SA Archimedes kommunikatsioonispetsialist Martin Šmutov, kellega kolm aastat tagasi seda blogi koos alustasime, tegi samasuguse vea, kui soetas kolm talve tagasi, mil otsustas uuendada lapsepõlves unarusse jäänud sinasõprust suusatamisega, universaalsed Fischeri lumelauad. Ta avastas, et uisutehnikas sõitmiseks on need pisut pikad, klassikatehnika harrastamiseks jäävad aga lühikeseks. Tema järeldus: kummagi sõiduviisi jaoks tuleb valida ikkagi omaette suusapaar.
Aga kui see lööb eelarve lõhki, soovitab Šmutov enne lihtsalt järele proovida, kumb tehnika rohkem meeldib ja selle järgi siis suusavalik teha. «Ega kõikidel võistlustel pea ju esinema,» lausub ta.
Kolm aastat pärast suusarajal vaevlemist, keel vesti peal ponnistamist ja kahele odav-kehvale suusapaarile mõttetut rahakulutamist ostsin lõpuks korralikud võistlussuusad. Klassikatehnika tarvis kollased Fischerid ja uisutehnikas sõitmiseks punased Atomicud.
Miks ma seda kohe ei teinud, kirusin ennast. Miks ma ennast piinasin?
Lõpuks ometi sai suusatamisest naudinguala.
Väike kordusspikker: kuidas valida suuski?
(spikri andmed aastatagused; siin avaldatud meeldetuletuseks)
Tippsportlase suusad
Fischer RCS Carbon Lite, 7000 krooni*
Võistlussuusad
Fischer RCS, 5400 krooni
Rossignol X-Ium, 5300 krooni
Madshus Nanosonic, 5300 krooni
Atomic WorldCup, 5400 krooni
Salomon Equipe 10, 5600 krooni
Harrastaja võistlussuusad
Fischer RCR, 3600 krooni
Rossignol Delta, 3000 krooni
Madshus Terrasonic, 2800 krooni
Salomon Equipe 8, 2600 krooni
Atomic PRO, 2200 krooni
Pühapäevasõitja suusad
Fischer CS, 1900 krooni
Rossignol Zynex, 1900 krooni
Madshus Ultrasonic (naistele), 1900 krooni
Madshus Ultrasonic (meestele), 1800 krooni
Salomon Active 7, 1900 krooni
Juhusõitja suusad
Fischer SC, 1600 krooni
Rossignol X Tour Escape, 1700 krooni
Salomon Active 6, 1700 krooni
* eelmise talve hinnad
Hinnad: Silja Sport, Extreme Sport, Hawaii Express
******Fremont Street, Las Vegas, Nevada. 19. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Fotod 1-4: Meeste suusavahetusega sõit Rõbinski MK-etapil. Fotode autor: ITAR-TASS/Scanpix
Foto 5: Venelane Artjom Žmurko võidab Rõbinskis MK-etapi. Foto autor: ITAR-TASS/Scanpix
Foto 6: Venelased Ilja Tšernoussov (vasakult), Artjom Žmurko ja Aleksandr Kuznetsov triumfeerimas Fischeri suuskadega Rõbinski MK-etapi. Foto autor: ITAR-TASS/Scanpix
35 Kommentaarid:
"Klassikatehnika tarvis kollased Fischerid ja uisutehnikas sõitmiseks punased Atomicud" :D
Spikris selliseid ei olnud Priit, olid küll Fisher RCR ja muud tähed aga kollaseid ei olnud, ja oli Atomic world Cup aga punaseid ei olnud, mingi eritellimus sul tehasest "Fisher Yellow" ja "Atomic Red", aga muidu on hea artikkel neile kes teevad suusavalikut.
Mis vahe on pühapäevasõitjal ja juhusõitjal? Esimene sõidab iga pühapäev ja teine siis kui tahtmine tuleb?
Priit, vaata parem milline suusabuum on tulemas (Viru reganute arv), uuri parem kuidas Viru mratoni korraldajad on valmis sellist hulka vastu võtma, toimub ju neil üritus kahel ringil.
E.
...vähemasti mind ei ole kirjas, nii et selle võrra on korraldajatel lihtsam.
Suuski saab veel valida ja osta, kuid hoopis keerukam on praeguse külmaga riiete ostmine ja kasutamine, kahjuks on kauplustes kaunis pealiskaudse ja kehva kogemusega müüjad. (Näide: ei osata põhendadagi 2500.- ja 1000.- suusajaki vahet). Ise kasutan küll reeglina jooksuriideid, kuid suurte külmadega need ei toimi ja vaja oleks ikka üht/teist.
ain
Priit ära jama, kas sa Virus ei stardigi, kuidas siis sinuga mõõtu võtame.
...ma ei tea... äkki korrespondentsvõistluse korras? Ma teen 42 km (ainult üheksa ringi - see ju kukepea) dendropargis ja pärast võrdleme, kui kiiresti läks? Näiteks laupäeval suure külmaga sõitsin neli ringi rahulikus tempos 1:11.20ga. Korrutame selle kahega, saame 2:22.40 ja lisame ühe ringi aja ca 17.20 ja saame ilusa ümmarguse tulemuse 2:40. Nii et kõik, kes sellest kiiremini sõidavad, on mulle põhimõtteliselt ära pannud.
Üle pika aja jälle üks asjalik lugu. Panen bookmarkidesse, mult ka mitu inimest nõu küsinud.
"suuremaid vigu, mida talveks suusavarustust soetades teha võib, on seda ennekõike hinna järgi valida. Uskuge mind, ma tean millest räägin."
Lausest jääb mulje, et hind pole oluline. Allpool selgub, et mida kallim suusk, seda parem. Miks siis on hinna järgi valimine viga?
Tahad head suuska, vali kallim. Ei taha head suuska, vali odavam. Siin toodud on hinna ja kvaliteedi järgi reas ja see rida kattub.
...pidasin hinna all silmas seda, et odavuse järgi ei maksa suuski valida.
selge see, et mida kallim, seda parem. Kuigi ka siin on vahe. näiteks mu punased (sic!) Atomicud ei hiilga just lubisemisomaduste poolest. Ei tea, kas see on Atomice tüüpviga või on tegemist mu suuskade eripäraga? Art Soonets neid hiljuti määris ja kiitis, et nii hästi säilinud põhjaga (jah, suusad said mullu kivilihvi) - nii et põhjas ilmselt libisemiseks suurt takistust ei tohiks olla.
Pagana päralt, Eesti ON jube kallis maa. Isegi normaalse hinnaga ei saa suuski poest osta! Vaatan meie lombi taguseid hindasid ja ahastus tuleb meie poodidesse sisse astudes peale. Tegelikult paljude kaupadega nii. Ütleks, et lausa röövellikud hinnad. Põhjus on teada paljudele ja sellepärast käiaksegi koondise jms juurest korralikemaid suuski muretsemas, et vähegi odavamalt tippsuusad muretseda. Hinnavahe võib mõnedel juhtudel olla isegi kahekordne.
Ahjaa, Priit, Venemaa kolmiku ühe mehe suusad on siiski Madshus-id.
Eelmise teema jätkuks võiks siinsed lugejad kiigata
http://www.pponline.co.uk/encyc/0671.htm
Sääl on juttu uurimusest suusatajate treeningintensiivsuse kohta. Laias laastus leiti, et kõrgem intensiivsus annab parema tulemuse kui suurem maht. Detaile loeb igaüks.
Siis Priidule, mina olin see, kes sind laupäevase trenni ajal tülitas. Millele ma tähelepanu üritasin juhtida, oli, et sõites paaristõukelist kahesammulist uisku (lausikuvariant ehk nn. Mogren) peaksid sa ehk rohkem tähelepanu pöörama käte tööle. Tõuke lõpetamise järel peaks käed hooga viima ette samal ajal kui toimub ka keharaskuse üleviimine ühelt suusalt teisele. Ma mäletan, et Zilmer kunagi õpetas, et korraliku sõidurütmi säilimiseks tuleb lugeda rütmi hoog-tõuge, hoog-tõuge jne. Sul oli see kätte etteviimine sisuliselt olematu. Aga võib olla lasid ka jala sirgu tol hetkel kui ma seda tähele panin, niiet kriitika on ülekohtune.
valdur
to Valdur
See uurimus pärineb kahjuks ühe tuntud klouni sulest, kes ainult seda rida ajabki ning tõestada üritab. Elu (ja vähe pikem vaatlusperiood) tõestavad siiski natuke teist.
Tänud Valdurile minu poolt selle lingi eest!
Mäletan, et lugesin seda artiklit kunagi, kuid ei leidnud nüüd enam üles. Oleksin ise ka selle siia linkinud, kui leidnud oleks.
Priidu poolt üles tõstetud intensiivsuse teema on huvitav ja see on väga huvitav uuring sellel teemal.
Paljud suusatajad näivad tõesti ajavat taga tohutut mahtu, mis ei pruugi olla optimaalne lahendus tugevamaks saamisel. Ka Eestis on mahud juba noorteklassides väga kõrged, intensiivsus seevastu paistab üsna madal olevat.
See võib osalt olla põhjustatud lihtsalt mingi koolkonna (nõukogude ajast?) tõekspidamiste levimisest.
Siin on ka küsimus, et kui suur siis see maht on, millest alates on sportlasel kasulikum pigem intensiivsusele rõhuda? Ma ei usu, et mõni treener julgeks Eestis oma hoolealustele senistest tõekspidamistest sedavõrd erinevat treeningut soovitada. Piisavalt palju on kaotada, kui sellele siiski arengut ei järgne - parem juba teiste järgi aeglaselt ja pikalt tiksuda...
SK 40
Priit, mida siis odavuse järgi valieda tasub? Või ütlesid selle lause lihtsalt selleks, et keegi teine ei tule selle peale, et kallimad asjad on reeglina paremad?
odavad, ülisoodsad, natuke kallimad, kallid, ülikallid;
tünnilauad, pühapäevasõitja, rahvasõitja harrastaja, võistlev harrastaja, võistlev suusataja, tippsuusataja;
mis meil siis suuskade juures vaja on?
kas painet? julgeb keegi väita, et viimastel aastatel on suusa jäikusomadusi suudetud oluliselt muuda (2000 vs 7000 hinnaklass)?
kas suusapõhja? Polüetüleenist tallad on jaotatud valdavalt sintratud ja ekstrusioonmeetodil valmistatud taldadeks. Esimene on kallim ja omandab paremini libisemisparafiini, kuna talla struktuur on väga poorne. Teise, odavama, tald on siledam ja vähepoorne, võimaldades libisemisparafiinil vähem imenduda - kannatab nii libisemine kui ka määrde kestvus.
kas need kaks määratlust on ikka arvesse võetud kõigi suusamüüjate hinnakirjades? oskate ehk tuua mulle selle hinnaläve, millest alates saan sintratud tallaga suusa? ja kust alates peaks ma seda üldse tahtma hakkama?
distantsi järgi? treeningu sageduse järgi? võistlustulemuse järgi?
kui tahan 3 aasta pärast TM-l 200 hulka tulla ja praegu harjutan rajal, kus on palju oksi ja leheprahti, mis suusatalda kulutab, kas peaksin siis ostma praegu kõige odavama mullasuusa ja eesmärgiks oleval aastal rämekalli võistlussuusa? või kohe, vahepealse?
kuidas kaupluse hinnaklassi ja rajal libisemist/mäkke rühkimist mõõta? etc
tehnikasport on kõrg-eesmärgistatud harrastussportlasele ikka õnnemängumaa, eri lumeoludele ja kaaluklassidele ei hakka keegi kunagi erinevaid mudeleid võrdlevaid tabeleid koostama
ja millisest kiirusest alates hakkab kallim suusk ja kepp ja saabas mulle paremat enesetunnet tootma? 10,15 või 20km/h?
või kas treenimismugavus tähendab seda, et mul on võimalik mugavamalt võistlusel sama tulemus saavutada? mugavus on siis vähem treenimist, aga rohkem tasu tulemuste nimekirjas. treenimise mugavus on siin väärtähenduses, õieti seda polegi. on ainult võistlustulemuste tasu?
okei, võistlemine. kas tartu maratoni läbi kulgemine on võistlemine? on vahe, kas teha seda 6 või 8 tunniga, 4 või 5 tunniga. aga kust me teame, millise suusaga me vastava tulemuseni jõuame? kui meil on võimalik oma võimetega läbida rada soovitud 4 või 6 tunniga, siis ei ole meil kapitalisti parasjagu rohkem toitma minna. kui selgub, et varustus viib ebasoovitud 5 või 8 tunniga finishisse, alles siis on selge põhjus poodi minemiseks. kui kohe alguses karta, et "see suusk ei vii sind soovitud tulemusega finishisse", võime ju pimesi usaldada, et tuleb ikka see 10k välja laduda. mingi võimekusepõhine eristus tünnilauasõitja-harrastaja-rahvasportlase etc vahel on ikkagi võimalik. aga see ei tule mitte hinnaklassist, vaid suusataja enda võimekusest.
Mis kategooria alla kvalifitseerub selline suusk nagu Fischer SCS?
Lauri.
Madis kurdab, et on kallis maa. No kõik ei ole kallis. Näiteks Extreme Sport müüb juba paar aastat oma konteineri täit Rossignoli võistlus suuski X-Ium, mis maksavad umbes paari tuhande ringis. On küll mõned aastat vanad mudelid, aga hinna ja kvaliteedi suhte poolest ühed parimad turul.
Miks on PP ära unustanud, et tippsportlase suuskade hulka kuuluvad ka rossignoli selle aasta suusad X-ium carbonlite' id.
Tõsi, Eesti poodides neid eriti müügil ei ole.
SCS jääb RCR ja CS vahele.
Kirjade järgi küll CS-st ei eristu st kaal ja materialid on samad. RCR on mõnevõrra kergem.
Soetasin hiljuti Fischer CS-d. Võrreldes mu eelmiste, 1990 aasta Tallinna suuskadega, on vahe tõesti väga suur ja tuntav. Kui nüüd mingi aja pärast need asendada veel kallimate ja moodsemate suuskadega, oleks arenguhüpe puhtalt varustuse arvelt umbes samaväärne?
kas PP on jõudnud uute saabaste ostul edasi? kas ostab ühed kollased ja ühed punased? või ainult ühed hallid? :)
"Training volumes tend to be fairly high, with some elite-level skiers averaging some 725 hours of workouts per year (about 14 per week)."
Ilusat talve, 12-tunnised "harrastajad" =)
A Priit ongi juba nii vana, et mahu pealt enam arengut ei tule (vaid intensiivsuse pealt). Vaadake kasvõi härra Odamust trennis. Mina küll ei saa talle treeningkiiruselt vastu ja usun et enamus ei saa :)
Kas Priit on meid üle kavaldamas, väites et teeb hullult lõike ja kogub kiirust, kuna stardid algavad juba sel pühapäeval Viru maratoniga, aga tegelikult mees alles kogub hoogu ning Virus veel välja ei tule ja ei pruugi veel Tamsaluski välja tulla tõsiselt, kuna eelmise hooaja 2 viimast maratoni on veel väga selgelt meeles, kui "püss oli tühi", ja et esimene tõsine start saab olema Alutaguse.
Kardan, et ta tuleb välja, ega muidu uisu treeninguid ei teha.
Aga talv ongi ju ilus, miks mitte sellest 12 tundi veeta selles ilus?
eero
Neid harrastajaid kes teevad pidevalt 12 h nädalas, no ma arvan et neid on ikka väga vähe.
Pigem tehakse tava 6-8h nädalatele, sisse mõned 11-13 h nädalad, et tekitada superkompensatsiooni koorumuse langetamisel.
Vastuvaidlejatel tekib küsimus aga kus te selle 8h võtate, lihtne ju laup-pühap 2h+2h, lisaks veel nädala sees 2 õhtut 2h ja 2h. Ma küsiks vastu, et palju need vastuväitlejad televiisorit vaatavad nädalas, minul näiteks ei ole eriti aega, et selle peale oma väärtuslikku aega raisata.
Ei tohi teha Kiiruslikku trenni kui mahu all pole! See on enesetapp! Noorte eas tehaksegi mahtu, et juunioride klassis saaks rohkem kiiruslikku treeni teha!
Väga asjalik kirjatükk. Ise suusatan rohkem naudingu pärast ja just seetõttu jäid mullukevadise hinnasula ajal ette Mads. nanosonicud. Tõesti ainult nauding - püsib määre, püsib pidamine... kui kunagi valdas peas mõte, et ehk on ülesmäge minnes mõistlikum suusad hoopis alt võtta, siis nüüd on tõusud hoopis suurim nauding (eriti kui tõsisemad uisumehed kõrval veel seljataha jäävad)
Enda lühikuse suusakogemuse põhjal julgen kinnitada, et 'kalli' suusa ostmine õigustab ennast kindlasti ka algajale suusasõbrale.
Kaks talve tagasi alustasin sisuliselt nullist Fischeri kõige odavama combi suusaga. Tasapisi harjutades paranes tehnika ja töövõime, suur arenguhüpe tuli aga sellel talvel. Tublimate suusasõprade soovitusel sai ostetud minu enda võimeteid oluliselt ületavad Fischer RCS plus 'võistlussuusad'. Esimest korda uue varustusega rajale minnes olin kontrastist absoluutselt pahviks löödud. Märksõna 'sõidumõnu' osutus nii oluliseks, et kasutamata ei jää enam praktiliselt ükski võimalus suusarajale minna. Varustusest ingitud edasiminekule lisandub igast sõidumõnuga läbitud suusatrennist tulenev isiklik areng :)
kate spade outlet online
canada goose jackets
snapbacks wholesale
canada goose jackets
pandora
ferragamo shoes
pandora
canada goose outlet
ferragamo outlet
air huarache
zzzzz2018.5.19
Postita kommentaar
<< Esileht