Pullerits: Kas Veerpalu andis armuaega?
Minust ligi kuus aastat noorem Andrus Veerpalu, kes nädalavahetusel tuli Haanjas kahekordseks Eesti meistriks, andis ilmselt paljude rõõmuks teada, et jätkab tippspordis veel ühe aasta.Sellest on loomulikult hea meel. Esiteks seepärast, et järelikult on ka järgmisel talvel kelleltki konkurentsivõimelisi sõite oodata. Kuigi mitte väga tihti, sest ilmne on, et Veerpalu panustab ühele stardile, Holmenkolleni MMi 15 km klassikavõistlusele.
Teiseks seepärast, et jätkamisotsusega kinnitas Veerpalu seda, mida olin tema Vancouveri olümpia etteaste kohta väitnud, kuid millega minu oponendid kuidagi nõustuda ei taha. Nimelt olen kirjutanud, et
kuues koht - mis tuli ju ka õnnega pooleks, tänu Dario Cologna kukkumisele lõpusirge algul - polnud see, mille järele Veerpalu Vancouverisse sõitis. Kuigi minuga mittenõustujad on kuulutanud, et see oli tubli tulemus - ja loomulikult oli: ikkagi Eesti olümpiakoondise paremuselt teine resultaat! -, siis fakt on see, et kui Veerpalu ka ise seda heaks oleks hinnanud, poleks ta ilmselt karjääri ühe talve võrra enam pikendanud. Ta ütles ju ETV laupäevases intervjuus selgelt välja, et 6. koht pole tulemus, millega oleks tahtnud oma tippsportlase tee lõpetada, ning Holmenkollenis näeb ta võimalust panna väärikam punkt. Niisiis on meil järgmine aasta oodata Veerpalult MMil medalijahti ja kui ta peaks leppima taas 4.-8. kohaga, siis on igasugused jutud, et ta tegi jälle hea tulemuse, selgelt liialdatud. See on juba praegu päevselge, et Veerpalu ei lähe Holmenkollenisse selleks, et rahulduda kohaga pjedestaali lähedal.Aga Veerpalu jätkamine on kahe otsaga. Teine ots seisneb selles, et veel aastaks tippsporti jäädes annab ta Eesti suusatamisele armuaega. See tähendab, et veel aasta hoiab ta tõenäoliselt oma tulemustega ja MM-medali lootusega Eesti suusasporti vee peal. Täpselt nagu Kristina Šmigun-Vähi on hoidnud pinnal Eesti naiste suusatamist. Kui Veerpalu pärast tänavust ho
oaega loobunuks, poleks kahtlust, et tuleval hooajal oleks maa must (mis siis, et tegelikkuses võib see olla lumest valge nagu tänavugi) - meil poleks ühtki arvestatavat distantsisõitjat. Või suudaks Jaak Mae, Veerpalust aasta ja minust ligi seitse aastat noorem, taas uuesti tippu jõuda? Sest tänavune hooaeg oli tal küll selline, mis erilist optimismi ei süstinud. Otepää MK-etapi kolmandat kohta ei maksa siin ületähtsustada.Kui Veerpalu Eesti suusaspordi veel aasta jagu välja veab, võib see osutada paraku karuteene. (Ei, ärge saage valesti aru: ma ei ürita siin öelda, et Veerpalu parem loobugu.) See tõukab taas edasi kriitilise vajaduse ükskord ometi vaadata julgelt ja avalikult üle õla, kes siis ikkagi tulevad tema selja taga. Jälle saab tervest hooajast läbi minna, toetudes vaid ühele nimele: Veerpalu ja Veerpalu, Veerpalu ja Veerpalu. Aga kui Kaspar Kokk ka loobub ja kui Mae ei saavuta endiste aegade hiilgust, siis kelle me üldse teatesõidus välja paneme? Ehk varsti oleme samas olukorras nagu Šmigun-Vähi turjal liuelnud naiste suusatamine, kus tema selja taga ei jagu nelja vähegi arvestatavat sõitjat.
Liiga palju on Eesti suusatamine sõltunud Veerpalust. See pole etteheide Vee
rpalule - see on pigem tunnustus talle. See on etteheide Eesti suusatamise, riiklikult eelisarendatud ja -rahastatud ala üldisele tasemele. Veerpalu on andnud võimaluse Eesti suusatamise kõneisikuile oma nimega edukalt mängida, et mitte öelda manipuleerida. Hea inimesena annab ta selleks veel üheks aastaks võimaluse. Suusajuhid teevad suure vea, kui nad selle magusa sööda enesekriitikata alla neelavad ega kasuta Veerpalu antud armuaega selleks, et püüda teha seda, mida tema nime varjus aastaid pole tehtud. Asja kurbloolisus peitub selles, et aastaga on suusatamises võimatu midagi olulist muuta või parandada. Aga vähemalt tahaks näha, et selles suunas midagi otsustavat ette võetakse, mitte end veel ühe talve jooksul Veerpalu aupaistel ei soojendata.******
Highway 9 to Zion National Park, Utah. 23. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1-4: Andrus Veerpalu nädalavahetusel Haanjas Eesti meistrivõistlustel. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:27
kommentaare: 53
53 Kommentaarid:
Oi kuidas tahaks nüüd PP-le kolki anda selle kirjutise eest, kuid kahjuks või õnneks pole siin seekord midagi ülepingutatud ja ülepaisutatud. Kõik ongi nii. Vast ainult sellega pani Priit metsa, et Vancouveri 6. koht polnud miski asjalik tulemus. Loomulikult oli see koht Eesti jaoks suur ja üleootuste hea tulemus, sellega pani Priit metsa, kuid Veerpalu enese jaoks on see liiga nigel koht karjäärile punkti panemiseks. Hea enesetunde saavutamiseks on kasulik lõpetada medaliga. See on Veerpalu isiklik probleem sest rahva jaoks jääb ta elu lõpuni kangelaseks. Kuid eks ta ise teab, tema valik. Isegi MM 4-6 koht on Eestile suursaavutus. Kui vanameister ka sellega hakkama saab on Eesti suusatajate maine jätkuvalt maailmatipus (vähemalt aastakese). Iseasi kas teda rahuldab mingi muu tulemus peale võidu, kuid loodetavasti ei jää MM tulemus Veerpalule südamele nõnda kripeldama nagu olümpia 6. koht. ( millegipärast ma arvan, et Veerpalul on tegelikult savi MM-st ja ta ikkagi on rahul sellega, mis ta saavutas, sest Vancouveri rada oli juba aastaid ette teada ning imet oodata ei julgenud realistina ta isegi. Tänane olukord on kahjuks suusatamises selline, et tal on vaja nüüd aidata oma nime ja otsusega oma seniseid toetajaid -tsinovnikuid ja tühja õhu puhujaid)
jah....meie nädalavahetuse 50 km pilt ja soome meistrivõistluste 50 km klassika pilt erinesid nagu päev ööst. tublist üle 100 osaleja soomes. sellise kandepinna pealt nagu eestis ei saagi midagi ehitada. kui ikka vundamenti ei ole, siis kõrget maja ei ehita. pannakse lihtsalt onn püsti, mille tipus on kõrge lipuvarras kaugele välja paistva lipuga. selline on eesti suusatamine anno 2010.
üks ühine detail eesti meistri andrus veerpalu ja soome meistri ville nousiaineni sõidus ikka oli - mõlemad sõitsid ISC kombes :D
NB! PP võiks ka koduriigi patrioodina ja meediapersoonina eestimaist toodet kanda !!!
Armuaega annab ka Kristina Šmigun-Vähi.
No ei saa nii sinisilmne olla, et uskuda, mida Priit kirjutab.
Siit tuleb välja, et ainult Priit teab seda, mis suusatamises edasi saama hakkab. Suusaliidus ei osata seda aimatagi ja pole ka järelkasvu heaks midagi ära tehtud?
Meie ja suusaliidu võimalused väikese rahvaarvuga riigis, kus ka lund mitte üleliia palju päevi maas ei ole ja andekaid noori leida ja just suusatreeningu rasket tööd tegema panna, ei ole lihtne.
Lühidalt, asjatundmatu õpetab asjatundjaid.
Suusaliidus tegeletakse nende probleemidega juba aastaid, aga looduse vastu ei saa.
Kui keegi tahab midagi suusatamise heaks ära teha (kiremise asemel), siis leitke ükski andekas noor ja tooge ta suusatamise juurde. Meil on olemas süsteem, mis temast tipu teeb. Praegu on probleem pigem selles, et pole kellest teha.
Targutamine ja lahmiv kriitika vähendab võimalusi, leida ja tuua noori suusatamise juurde, veelgi.
Siinne tegevus (blogis) töötab, meie tulevastele tulemustele suusaradadel, vastu.
Meil on näiteid meestest, kes ilma süsteemita on teinud noortest tipud.Suusatamises on süsteem olemas, vaja ainult sportlasi leida, ei pea ise kõike tegema.
Näide on Raul Rebane.
Priit, tee ka midagi ära!
Priit elab pigem ise suusatamise kulul (tema kirjutised ja nende honorar ning tuntus) kui toetab suusatamist.
Ja jaa, kui meil on ainult paar tipptreenerit, siis loomulikult peab olema ala kandepind ja ühiskondlik toetus totaalne sest muidu ei leita tõesti üles just neid andekaid, kes suudavad omandada paari tipptreeneri metoodika.
See hull kes räägib süsteemi toest on iga tõeline naiivik. Tänane süsteem on see, et alustaval suusasportlasel peab olema min 20 paari suuski hinnaga 4-7 tuhhi paar. Eestis sellist süsteemi ei ole, mis vastava investeeringu andeka noore eest teeb. 20 paari jaguneb lihtsalt 8 uisku 12 klassikat. igale lume ja vormiolule erinev paar + paar vanemat treeninguteks. Noja neid 20 paari saad kasutada ainult 3 kuud aastas, Braavo! Igal andekal kaob igasugune huvi suusatamise võistluste vastu kui näeb kuidas parema ja oludele sobivama spetsiifilsema varustusega vähemandekas hästivarustatud eakaaslane ta pikalt enda seljataha jätab. Pealegi olukorras kus puuduva hea tunde vähesest tunnustusest saab kergelt kompenseerida amfetamiini laksuga ei hakka ka kõvema loomulike eeldustega noorsandid miskite toigaste ja laudadega jahmerdama.
Tahaks kah seekord Priitu tunnustada.
Hea asjalikult arutlev kirjatükk, ilma liigselt emotsionaalsete lahmimisteta ja kedagi otseselt ründamata. Oleks vaid rohkem selliseid kirjatükke.
Nõustun ka Priidu murega murdmasuustamaise tuleviku pärast. Midagi teha ei ole, tuleb tunnistada et vähemalt siiamaani uus põlvkond ei ole veel oma eelkäijate vääriliselt kaela kandma hakanud.
Ka Rehemaa, kelle puhul eelmisel talvel tundus, et jääb veel vaid üks samm päris tippkonkurentsini teha, astus selle hooajaga hoopis sammu tahapoole. Kõgu ülejäänud "noorest kaardiväest" pole isegi midagi eriti rääkida.
Aga üks asi on probleemi olemasolu tunnetamine ja hoopis teine küsimus on põhjuste välja selgitamine.
Ma kardan, et me ei saa ikkagi eeldada, et IGA põlvkond toodab meile üks või kaks säärast tippmeest (või naist), kes suudaks ka igal tiitlivõitlustel regulaarselt medalitele konkureerida. Midagi parata ei ole, tõeliste tippude, ehk siis erandlike võimetega inimeste sündimise sagedus allub statistilisele tõenäosusele. Vaadake või meis kordi suurema rahvaarvuga rootsit ja soomet. Ka neil on terveid olümpiatsükleid läinud ilma tõeliste tippude esilekerkimiseta.
Et kokkuvõttes, kui kriitiliselt vaadata ja arvustada suusaliidu tegvust uute tippude kasvatamisel, siis tuleb ikkagi ka arvestada võimalusega, et materjal on lihtsalt kehvem.
Ja üleüldse, mis suusatamise fetism siin toimub. Vaatame meie noorsoo eluolule näkku. Mingi tsinovnik sonib siin miskist süsteemist aga samas kolletab meie haridussüsteem täiega. Koole suletakse, noortel vähendatakse ligipääasu gümnaasiumiharidusele. Gümnaasiumiõppeks tuleb loksutada ennast tunnike läbi linna ühes suunas ja siis koju tagasi tunnike teises suunas. Vaja veel õppida (sest sportimise eest tuleb medalite saamiseni ise pealemaksta) ja nõnda jääb väga vähe võimalusi ka andekatel miski suusatamisega tegelemiseks. Kui nüüd küsida kas haridus igale noorele või kõik noored suusatama, siis minu karjuv toetus on esimesele variandile! Määrige see talentide otsimise jutt omale suusaalla -see nutulaul takistab ala arengut hästi kuid ei vii kuidagi edasi. Säärased ametnikud kes istuvad tippsuusatajte tootmise süsteemis tuleb kahjuks koondada või ümberprofileerida oludele sobivamale alale. Midagi pole teha, Eestis kehtib eluaegse ümberõppe dogma. Ainult see pääseb ümberõppest, kes on võimeline iga süsteemi ajal laulma sellesse süsteemi sobivata viisi ilma igasuguse häbi ning sündsuse tundeta. See on nii vana tõde, et selle tõe habe on teinud maakerale juba mitu tiiru peale...
Kui Veerpalu saab Holmenkollenis koha 4-8, siis on see kõike arvestades siiski väga hea tulemus. Ta ise ei ole kindlasti sellega rahul kuid tulemus on siiski väga hea.
Ma ei saa aru miks P teateneliku juures K Koka nime mainis..? See pole juba ammu teema.
Suusatamises on süsteem, mis viis Veerpalu medaliteni. Selle ehitas üles Mati Alaver. Samuti pani ta käima TV noortesarja jne.
Kui nüüd andekaid suusahuvilisi ei leita (sellega peaks põhiliselt klubid tegelema), siis paraku olemasolev organisatsioon hääbub.
Selleks et aru saada, kuidas suusatamises süsteem toimib, ei pea ametnik olema.
Millised on ettepanekud, et olukordaa parandada?
Hädaldajaid on iga korra ajal, aga nemad ei vii asja edasi.
11:59 ütles sisuliselt kõik ära. Näiteks Swedbanki noortesarjas osaleb kokku sama palju noori kui Norra meistrivõistlustel juuniorite vanuseklassides (ja sinna ei saa kõik veel pealegi!).
Ma siiralt kahtlen kas enamus siinsetest kommenteerijatest kes väidavad, et süsteem puudub ise ka reaalselt suusaeluga kursis on rohkem kui telepilt kajastab või rahvamaratonidel nähakse. Jutt süsteemi puudumisest on kohati täiesti jabur.
Arvestades tingimusi on üle Eesti mitmeid aktiivselt noortetööga tegelevaid klubisid ning veel rohkem puhtalt entusiasmist tegutsevaid treenereid. Minu arust jutud süsteemi ja noortetöö puudumisest solvavad konkreetselt just noortetreenereid kes oma töö eest napilt miinimumpalka saavad.
PP"fakt on see, et kui Veerpalu ka ise seda heaks oleks hinnanud, poleks ta ilmselt karjääri ühe talve võrra enam pikendanud."
"Ilmselt" ei ole fakt
PP"Veerpalu jätkamine on kahe otsaga. Teine ots seisneb selles, et veel aastaks tippsporti jäädes annab ta Eesti suusatamisele armuaega. See tähendab, et veel aasta hoiab ta tõenäoliselt oma tulemustega ja MM-medali lootusega Eesti suusasporti vee peal."
See on ju ülimalt positiivne, et suusasport meil veepeal püsib ja mida kauem, seda parem (liigub rohkem raha, millega tagalat kindlustada jne)
Mis see esimene ots on?
PP"Kui Veerpalu Eesti suusaspordi veel aasta jagu välja veab, võib see osutada paraku karuteene. See tõukab taas edasi kriitilise vajaduse ükskord ometi vaadata julgelt ja avalikult üle õla, kes siis ikkagi tulevad tema selja taga."
Millest selline oletus, et praegu keegi kuhugile (ka üle õla)ei vaata?
Kas Alaver ja teised, kes suusatamist korraldavad on puudega?
Kui see nii on, siis peaks sellest kirjutama. Kui ei ole, siis ei maksa lahmida ja oma enda luuludest kirjutada (ja seda juttu terminitega a'la "fakt" kaunistada).
Need kes asjast midagi ei tea, asuvad seda juttu muidugi kiitma, et vaata kui tark jutt jne.
Kas Alaveril on suusatamises väiksemad teadmised kui Priidul?
Kes rohkem teeb ja kes rohkem kireb?
Ilma Alaverita ei oleks Priidul suusatajatest midagi kirjutada. Ilma Priiduta Alaveri töö oleks täpselt sama (kui välja arvata see kuidas Priidu kirjutised teda võibolla seganud on, millest muidu nendevaheline tüli)
Alaveril on nägemus, mida edasi teha, Priidul pole sedagi.
Koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Priit, Tee endale selgeks, kuidas suusatamine Eestis üles ehitatud on ja kirjuta sellest teistelegi. Suusatamine ei ole ainult Veerpalu, kelle paistel end pidevalt soojendad.
Kirjuta noortetreeneritest ja nende tänuväärsest tööst jne.
Praegu Sa ainult naudid suusatamise vilju ja siis hakkad suusatamist täis roojama. (kardad, et võid isiklikust heaolust ilma jääda)
Ära vanasse kaevu enne sülita kui uus valmis.
Ettepanek on tehke palju lapsi! Tehke niipaljum, et ise kasida, riietada ja õpetada ei suuda. Siis on alati võimalik lastele öelda, et kui tahate hea elu peale saada, siis hakake suusatajaks, süsteem ootab teid! Ajakirjandus võib omalt poolt iga päev ka lehes ja teles näidata, et kuidas suusatajate tegemine käib ja kuhu auku tuleb kepp torgata, et keegi rumalusest vaheliha rammima ei hakkaks. Kas on veel mõistlikke ettepanekuid? Tegelikult räägima ausalt - Eestis ei ole sport oluline. Tiitlite saavutamise tippsport on manduv rudiment mis asendub järkjärgult meelelahutusele ja tervise taastamisele suunatud aladega. Kes väga tahab see teeb. Ülejäänud spordialad on juba ammu väljasurnud ning ulbivad üksikute enespiitsutajate seljas, vaid suusatamine on tänu sponsorrahade oskuslikule kontsentratsioonile suutnud ennast väga hästi elatada.
Tegelikult siin kommentaariumis häid ettepanekuid ei otsita. Neid ettepanekuid siin ei võeta kunagi kuulda, sest Eestis pole kunagi enne Veerpalu olnud maailma tippsuusatajaid. See, et nüüd meil joppas nii hästi ei tähenda, et meil järgmise 100 aasta jooksul uuesti joppab vaatamata selle ala eelisarendamisest. See on karm reaalsus. Kes on meie tippude tipud? Need on Allar Levandi, Kaija Parve, Kristina Šmigun, Andrus Veerpalu, Jaak Mae. Enne neid olid ainult NL meistersportlased. Karm aga tõde. Murdmaa mehed hakkasid õitsele alles siis kui kergema vaevaga tiitlivõistlustele pääseti ja tipu vorm õnnestus väga perfektselt väljatimmida. Sellist loomulikku ja pikalt tervet hopoaega vastupidavat talenti veel Eestis ei ole olnud ja karta on, et ei tulegi vaatamata süsteemile, mis toidab igasugu targutajaid. ja rahakulutajaid.
Priit, kus DEL nupp on, mõned on siin Sinust targemat juttu kirjutanud. Aeg ära kustutada!
"NB! PP võiks ka koduriigi patrioodina ja meediapersoonina eestimaist toodet kanda !!!"
Järelikult ei ole need väited "koduriigi patrioot" ja "meediapersoon" tõesed.
Ja kui eesti esimesed suusatajad alles 1930-ndate alguses põhjanaabrite juures suurtele võistlustele jõudsid, saadi ettekujutus tõelisest murdmaasuusatamisest. Nii et seni lauskmaal suusatama ja võistlema harjunud eestlased, ei võidelnud esimestel jõuproovidel mitte kohtade pärast, vaid selle nimel, kas keegi üldse finišini jõuab.
Aga õpipoiste valu kannatati mehiselt ära ja nii kui tekkis võimalusi, saadeti oma esindajad ka laia maailma.
Kevadekuulutajateks olid 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osalenud murdmaasuusataja Vello Kaaristo (siis veel Krassikov) ja Saksamaal elanud mäesuusataja Karin Peckert-Forsman. Olümpiadebüüti, eriti mis puutub Kaaristosse, ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Tema 23. koht maratonis näitas, et tõsise töö tegijad, ja seda ju Kaaristo oli, võivad sellelgi alal edu saavutada. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle fanatismist ja töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata.
Esimene suhteline edukus tekitas suusajuhtides isegi võltsoptmismi, et Eesti astub kohe-kohe suure kolmiku Norra, Rootsi, Soome kandadele. Võibolla Saksamaaga tekib probleeme.
Optimistlikul meelel saadeti 1938. aasta Lahti MM-võistlustele suur võistkond, kes pidi Eestit kui uue suusamaana tutvustama. Võistluste lõppedes ilutsesid trükiväljaannete peal aga lakoonilised pealkirjad: Eesti fiasko Lahtis.
"Saavutusspordi kõrvalt vääris sel kümnendil kindlasti tähelepanu Tartu maratoni kui omaette nähtuse väljakujunemine. Need olid aastad, kui maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiiži küsimuseks."
Kas pole huvitav kokkusattumus, et alles siis kui suusatamine muutus prestiizeks alaks ja Tartu maraton lõi osavõtjate rekordeid pandi sisuline alus Eesti suusatmise olümpiamedalitele? Kas hoopis siin ei peitu võti meie tulevaste olümpiamedalite jaoks. Unustage süsteem, unustage tipptreenerid, uute medalite jaoks on vaja, et Tartu Maratoni korraldajad ei topiks pastakast väljaimetud tõkendeid maratoni registreerimise piirarvudega. Nende bürokraatlike piirarvudega kärsatataksegi meie tulevaste medalite potentsiaal.
Kui mina olex Tartu MAratoni korraldaja, siis ma lubaks kõik kes saavad rinnanumbri üle 5000 tasuta rajale. Maksaksid ainult esimesed 5000, sest neile on garanteeritud enamvähem sõidetav rada ja suupoolis.
See ettepanek on tehtud täie teadvuse ja patriotismi puhangu juures. Ma ei küsi selle ettepaneku eest sentigi au ega kuulsust. Mehed TEHKE ÄRA! (ja medalid tulevad jälle meie õuele!)
Priidu probleem on selles, et ta peab ennast arvamusliidriks aga kahjuks ei vea tema mõttearendused seda taset välja. Priit, Sa oled heal tasemel kirjatöö käsitööline. Sinu olukirjeldused on hea ladus lugemine aga ära püüa üle oma varju hüpata. Oma nn arvamustega paned Sa järjekindlalt puusse. Eriti nõrgad on veel need asjad, mida ise nimetad faktidel põhinevateks analüüsideks.
Oma tudengeid Sa vaevalt selliste kirjutistega läbi laseksid.
Eks ta ole, isikust ei ole ilus rääkida, aga kui keegi pidevalt lollusi kirjutab, siis paneb mõtlema tõesti, et miks ta seda teeb ja milles tema probleem seisneb?
to 14:03 - mul ei ole midagi selle vastu, kui siin minust targemat juttu räägitakse. Ja seda räägitakse. Palju räägitakse. Mul on selle üle ainult hea meel. Siin on paljude juttudes suur iva. Loodan, et mu tagasihoidlik sissekanne ka päris ivatu ole.
Vabandan oma anonüümsuse pärast - mul puuduvad vajalikud accountid.
Reedel, 25.märtsil tituleeriti selle blogi autor Eesti SUPO ehk suusapolitsei tiitliga. Paraku ei olnud nominent ise tiitlit vastuvõtmas. Küllap treis tänast lugu. Aga palju õnne ja jõudu tööle!
Teooria - võidab sportlane, kaotab treener (ja muidugi süsteem), vastab tõele. Seda võimendab nii autor, kui ka arvukad kommentaatorid.
Suusasõprade rõõmuks on treenerikutse vastu huvi siiski kasvav, mitte kahanev - http://www.eok.ee/treeneriteregister/. Päris mitmed treeneri kutsetaseme värskelt omandanud noored on ka treenerina tööle asunud. Kahjuks töötab neile vastu Eesti demograafiline statistika ja ajakirjanduses ilmuvad nekroloogid Eesti suusatamisest. Jah, suusatamine nagu ka paljud teised spordialade treeninggrupid kahanevad - laulva riigipöörde beebibuumid jõuavad täisikka. Edasi ootab karm pohmell.
Statistikat saab õnneks väänata vastavalt vajadusele - seekord kahjuks suusatamise kahjuks. Usinad kriitikud on kindlasti tausta kallal kõvasti vaeva näinud ja tulemused neid ei rahulda - alates esimesest murdmaa tiitlimedalist 1999 MM´ilt on Eesti jäänud korra - 2005 MM`il tiitlimedalita (vaid kaks 4ndat kohta). Kokku on OM ja MM individuaalmedaleid 17, mis annab NOR, RUS, SWE, ITA järel viienda koha - mis on eestlase jaoks selgelt häbiväärne positsioon. Paanikat külvab, aga perspektiiv - puudub garantii uute medalite ees. Kas meil oli see enne 1999, või on see meil üldse olnud?
Lugupeetavad - ärgem muretsegem kohe peale orgasmi järgmise pärast, nautige olukorda. Kui väga soovid ja pingutad (ning naudid), siis küll see järgmine ka tuleb.
Ilus talv vahetub kauni kevade vastu - nautige ja armastage vahelduseks morbiitsele prohvetismile.
Lugupidamisega, "tsinovnik" PN
Eks neid maailmalõpu ennustajaid on alati olnud.
Õnneks on nad kõik mõõda pannud.
Ega Priidulgi paremini ei lähe.
Pahvi artikkel tänases Postimehes
"Teod asendagu tühja juttu"
http://pluss.postimees.ee/?id=242764
on asjale rohkem pihta saav.
(Kui spordi riigistamist pihtasaamiseks lugeda)
to 15:28 - kas tõesti sain jälle SUPO-tiitli? Selle sain eelmine aasta, see aasta edastasin vaid oma raporti SUPOna. Või on siin mingi infomüra? Kuidas reedel Atlantises asi tegelikult oli?
Reedesel Estoloppeti hooaja pidulikul lõpetamisel Atlantises tõesti kuulutati välja, et PP on jätkuvalt SUPO. Ekraanidel presenteeriti ka vastavat ametisärki. Küllap seda soovitigi üle anda. Selgituste saamiseks tasub ilmselt pöörduda Tartu Maratoni kontori poole, kes õhtut juhtis.
Kena kevadet, PN
Priit Pullerits on suusatajate Henrik Normann. Üritab tõsist nägu teha, aga peamiselt lahutab meelt. Ainus tilk tõrva meepotis on, et mina Postimehe tellijana pean tema vaimusünnitised kinni maksma.
KT
Hindame ikka objektiivselt! Veerpalu 6 koht oli tubli tulemus. See, et sportlane enamat soovis, ei mängi mingit rolli. Ning tuleva aasta MM-i 4.-8 koht on samuti tubli tulemus, kui see juhtuma peaks. See on ka maksimum, mida Veerpalu saavutada võib. Ülejäänu on ime. Täpselt nagu Šmiguni tänavune olümpiamedal.
Minu arvates pole Veerpalu ja Šmigun mingid suusaspordi pinnalhoidjad. Nad ju treenivad teistest eraldi! Nad ju ei tegele aktiivselt uute spordilootuste kaasamisega tippsporti. Eelistatakse üksi treenida. Pigem on nende sihikindlus omale medal teenida viinud suusaspordi sinna, kus see praegu on. Ma ei mõista neid hukka selle eest! Ilmselt tippspordi kõrvalt ongi suusaspordi ala populariseerimist raske teha, kui taustajõud sind piisavalt ei toeta. Nii, et ikka jõuan sinnapaika, et funktsionäärid on süüdi! Ei osatud olümpiamedaleid suusaspordi tõusuks ära kasutada. Mõttekäik küll erinev, kuid tulemus Pulleritsuga sama.
Eero, mida mõtled selle ära kasutamise all, mida funktsionäärid, Sinu väitel, ei osanud?
Ilma eomotsioonidesse lakumata: Medalid tõid raha suusatamisse. Meie praegune seis näitab seda, et raha ei kasutatud tulemuslikult. Kahjuks. Kes nüüd rohkem või vähem süüdi, ei oma tähtsust.
Eero"Ilmselt tippspordi kõrvalt ongi suusaspordi ala populariseerimist raske teha"
Tippsportlane populariseerib ala oma tulemustega. Teistega koos treenimine ei ole sellega võrreldes kuigi efektiivne. See pigem segab tulemuse saavutamist, mille läbi ala populariseerida.
Mõtle, mida Sa rohkem tahad, kõike ei jõua isegi Veerpalu.
Hindame ikka objektiivselt, Eero mõttekäik ei ole objektiivne (on subjektiivne).
Eero kirjutab "Minu arvates pole Veerpalu ja Šmigun mingid suusaspordi pinnalhoidjad."
No kes siis veel? Kui neid ja Maed poleks, oleks kogu meedia(tele-raadio) kajastus suusaspordile võrreldes tänasega nulli lähedane. Pole tippe, pole sponsoreid ja raha ja pole ka kajastust. ETV lõpetas viimaste MK etappide ülekandmise miks?
Tehke suusaliidu teod järele ja alles siis asuge arutlema. Viimased kümme aastat on meid lihtsalt ära hellitanud, aga elus käib ikka asi lainetena. Nii et nüüd oleme laineharjalt ehk lahkumas. Ja mida siin näägutada - küll Alaveri, suusaliitu ja kõiki, kelle osa on nende saavutuste taga.
PP aga uhab aina üht ja sama - mõttetu vend, lihtsalt raskelt haige inimene
Suusaliidu märkimist väärivad teod on seotud ainult raha pumpamisega oma süsteemi. Muid tegusid seal ei ole. Vaatame nt jalgrattureid. Sellid on kogu aeg pildil terve Eesti iseseisvuse aja. Raha on küll süsteemis vähe aga see on ka puhtalt alaliidu väiksema lobitöö tulemus võrreldes suusatajatega. Järelkasvu on. Uus põlvkond on tugevalt pildil. Ala on popp. Kandepind on. Ja seda kõike ilma riigitoetuseta. Riigirahaga on seis ikka nutune ja isegi EM tiitli puhul peab preemiapappi ajama rattureile välja asjast mittemidagi jagav ajakirjanik, ok see viimane oli väike liialdus. Ja ärme unusta, et ratturite organisatsioon on veel tugev organisatsioon. Kui nüüd ikka suusstaarid eest örakaovad, siis kukub lumenühkimine hoobilt II III järgu spordiala staatusesse Eestis. Muide Sumo ei toeta Eesti riik pea üldse aga ometi oleme pildil ja seda ilma sponsorite ning riigi abita. Küll aga neelab riik rõõmuga loorbereid oma kodanike edukast esinemisest. Mäletatavasti sõitis nt Märtini medali puhul isegi Parts helikopteriga Soome ennast medalisärasse soojendama. Vastutasuks tuli miski preemiasumma Märtini kontole kuid alaliit istub endiselt riigi poolsel näljapajukil ning tohutult suurema puudujääva osa kompenseerib hoopis sponsorrahaga. Aga mis me siin targutame. Tõesti eelnevast tulebki välja, et Eesti spordis puudub alaliidul spordi arendamise seisukohalt reaalne roll. Ta on ainult rahapumba funktsiooniga. Alaliidule pole mõtet näpuga näidata tulemuste puudumise puhul sest nemad ei suuda motiveerida sportlasi. Nemad ainult tiksuvad nende rahade otsas mis neile sülle kukuvad ja õigustavad oma olemasolu sellega, et nad on siin ilmas olemas ja keegi peab ju seda ka tegema mida nad teevad selleks, et Šmigun, Veerpalu ja Mae saaks teha seda mida nad teevad. Kõik. Sellega alaliidu roll ka lõppeb. Järelkasvust unistamine on vaid ilus helesinine muinasjutt ja võimalus rahale miski käive tekitada ning enda tähtsust mõne grammi võtta kergitada. Kas jäi miskit siin veel ütlemata, ahjaa, seda, et suusaspordi õitseajad on nüüd Eestis läbi ja seda olenemata sellest, kas kaaskommentaatorid targutavad siin minu või Eero või PP või teiste objektiivsete mõtteavalduste üle või mitte. Kiirrong veereb vägisi eest ära oma tehnikaga ja meie ei jõua sellest enam tugevalt kinni hoida ning vajuma vaikselt tahapoole teiste tuulde.
Viitasin siin meeskonnatöö ja individualismi vastuolule. Individualism võib lühikeses perspektiivis edu tuua, kui pikemas perspektiivis läheb nagu tippsuusatamisega kipub minema. Spordifuktsionääride viga on, et lasti individualismil sellises ulatuses tekkida. Seda nii sportlaste, kui funktsionääride seas. Et üks isik ei otsi raha ja tee treeneritööd ja ei langeta hinnangudi samal ajal. See üks inimene lihtsalt ei suuda olla objetiivne. Ja puht füüsiliselt ei suuda olla kompetentne.
Eero viimase märkusega väga päri - see on oluline tähelepanek ja usutav väide.
Küll pole aga nõus sellega, kes väitis, et olen raskelt haige inimene. Ei tea küll endal mingit suurt tõbe küljes olevat. Siin on vist pigem siiski tegemist sapiga, mis kommenteerijal üle ajab. Ehk läheb ja laseb oma sapikive või mida iganes kontrollida. Jama lugu, kui kõik see temast üle- ja väljapritsiv siia külgedele laiali lendab.
Ja ETV lõpetas suusaülekanded seetõttu, et raha selleks sai otsa. See oli ETV-l algselt peale, juba mullusest septembrist nii planeeritud, et MK-ülekanded toimuvad olümpiani. Jah, ETV oleks võinud ka hilisemate etappide ülekandeõigused osta, kuid ei näinud selleks praeguses rahaseisus ja eestlaste esinemist arvestades mõtet. See on fakt. Seda kinnitasid mulle nii Marko Kaljuveer kui Hanno Tomberg.
Priidu (kohati ka Eero) sissekande jutul oleks jumet vaid juhul, kui spordialasse suunatud raha hulgal ja tulemustel oleks üks-ühene seos. Aga ei ole ju! Tulemusi suudavad anda üksikud anded, pane sa raha spordialasse kui palju tahes.
Priidu loogika järgi peaks N krooni kulutamise järgi olema meil ette näidata X medalit. Kui neid pole, on keegi "süüdi" ja "pead peavad lendama". Ülikooli õppejõult ootaks paremat analüüsivõimet.
Eero, on Alaveri tiim, Smigunil samuti, On sprinterite tiim ja naiste tiim. Kes on see, kes üksi ilma meeskonnatööta midagi teeb.
Kui üldse keegi, siis see on Pullerits.
"Jah, ETV oleks võinud ka hilisemate etappide ülekandeõigused osta, kuid ei näinud selleks praeguses rahaseisus ja eestlaste esinemist arvestades mõtet." - ja mis mõtet oli tundide viisi kunstuiskamist näidata?
r.
Veelkord, tehke endale selgeks, kuidas on meie suusaorganisatsioon üles ehitatud ja siis tulge siia individualismist ja muust targutama.
Mõtetu on arutada inimestega, kes asjast midagi ei tea ja räägivad oma luuludest.
Isegi Pulleritsul on tiim, suusavennad või hullud määrivad suuski, treenerid annavad nõu. Nii et isegi tema ei pusi üksi:)
teine eero
Kulutatud raha ja tulemuste vahel on seos. Milleks siis üldse palka makstakse? Muidugi seoses pole üks-ühene. Kui seost poleks, maksame kõigile rõõmsalt miinimumpalka. Funktsionäärdi pole üritanudki hinnata protsessi käigus juba, kas oleme õigel teel. Kõik pandi Alaveri soovitusel ühele kaardile - olümpia näitab. Eks üllatusemonent oli sedasi muidugi suurem. Kuid kahjuks seekord oli üllatus negatiivne. Profesionaalidest funktsionäärid saavadki selle eest palka, et selliseid negatiivseid ülatusi ei tuleks.
to:
Teame küll, et Suusaliidu organisatsioon on ehitatud üles standard mudelil koos maskottide ja entusiastidega. Kõik ülejäänud alaliidud on näidanud, et selline demokraatlik mudel ei ole elujõuliselt arenguvõimeline vaid pigem igavene ilma rahata targutamise koht. Suusameestel on õnne olnud ja kõva töö ja lobiga on ka rahad saadud, kuid nagu näha käputäiest ajupotentsiaalist ei piisa selle efektiivseks rakendamiseks. Suusatajad ülbitsevad oma rahapaja otsas ja vaatavad teistele aladele kala pilgug otsa, et mida te könnid köhite. Raha jagatakse teenete, mitte visioonide eest. Ning suusatajatel on teeneid rahajagajate ees. See on kogu saladus. Igasugune mula raha oskuslikust suunamisest on puhas seebimull. Raha lüüakse läbi ja iga asjaosaline saab sealt teri nõndapalju kui ta jagajate meelest väärt on. Tegelikult seda mida tehtud on pole tehtud halvasti, kuid nagu näha on ei aita kõrvaltvaatajate ajupesu enam kaasa suusatamisele meepoti suunamiseks. See muinasjutt on nüüdseks saanud oma lõpu. Vaene maa ja vähesed ressursid ei võimalda liiga kaua labrakat pidada ühes paadis. Kui kütust pole ja seni tehtud ponnistuste tulemused on olematud, siis järelikult olid otsused väheefektiivsed. Mida te suusatajad siin targutate, on ju nii! Kas keegi on selles süüdi? Ei, ei ole kuid uut võimalust on mõttetu suusatamise eestvedajatele anda, sest vajalik geniaalsus teis puudub. Olete keskpärased näod, kellel on peale töökuse ka kõvasti õnne olnud. Harjuge mõttega, et teie hiilgeajad olid XXI sajandi esimesel kümnendil ja tundke sellest veel mõnu kuni seda jagub. Nüüd on aeg vaadata üle riiklikud prioriteedid ja lõpetada ära sisutühi ühe ala massiivne promomine riigimeedias.
10:00 - hirmus karm ja kriitiline seisukohavõtt. Kujutan vaid ette, kui mina seda öelnud oleks - ai, kuidas siis oleks mind siin elusast peast ära söödud, enne mind mõnuga tulel praadides, sappi mõnuga maitseks juurde pannes. Ei, parem ei kujutaks seda ette.
Remargi korras: see, mis on lubatud anonüümsele kommenteerijale, ei ole lubatud nime alt kommenteerijale. Huvitav, miks?
Eero, sport on mäng ja emotsioonid, mitte tööstus.
(toodangut ei tule, palka ei saa)
Võita saab ainult üks, kas kõikide ülejäänud riikide suusaliidud ja funktsionäärid peavad siis tasuta töötama?
Lühidalt, loll jutt Sul.
Näed Priit miks, sest tuleb siis anonüümne suusategelinski ja tembeldab oma nime all seletaja jutu lakooniliselt lolliks. Sellistega ei saa kommentaariumis teemat arutada nad muutuvad kohe personaalseks ja ei kõrgemal tasemel mõelda ei suuda!
Sport on jah, mäng ja emotsioonid, aga millised tööstused nende taha rakendatud on. Mõtle, kulla 11.19, kasvõi natukenegi ja sa näed. Ja lendavad ka funktsionärid kui tulemust pole - mõnes riigis teeb seda isegi president.
Jarek
Rahvusvaheline sport on juba ammu tööstus, täpsemalt meelelahutustööstus. On toondang ja palk. Amatöörsport on osalemine Estoloppet sarjas. Konkurentsivõimelist meelelahust on raske teha, palju raskem kui midagi toota. Amatöörid (ilma rahata omast vabast ajast tegijad) siin läbi ei löö.
Asjad pole nii üheplaanilised nagu 10.00 arutab. Ja mida tähendab- vedamine. Tead seda lauset, et õnn soosib tugevaid. Ja Eesti suusatamine on 10 aasta jooksul näidanud, et ta on olnud konkurentsivõimaline ka kõige teravavamas maailma tipus. Ei hakka siin neid momente üles lugema. Selge, et selline asi ei saa pidevalt kesta, aga suusatamise auks peab küll ütlema, et tippsuusatamise kõrval on korralikult käima lükatud keskused, tekkinud head suusarajad, kuhu ilmunud korralik harjutajate hulk, töö noortesarajadega, korraldatud tippvõistlused. Nii et isegi Pulleritsu pärast on muretsetud- kus ta sõita saaks ja end teistega võrrelda. Nii et, kulla kommenterijad- ka teie olete täiesti tahtmatult üks osa Eesti suusatamisest, isegi siis kui mõrgiseid kommentaarekirjutate. Ärge nähke ala ainult kitsas tipptasandis , vaid vaadake ka pisut laiemalt. Tipp teadagi on kitsas ja kui seal õnnestub midagi ära teha , nagu ka suusatajatel viimasel 10 aastal, siis väärib see ainult kiitust. Tore, et selle juures on suusatamisest saanud ja eriti tänu tänavusele talvele üks Eesti inimeste lemmiktegevusi.
Või tahate te- PP ja Eero - tuntud suusahullud, midagi vastupidist väita !
Paneks õige sapistele kommidele lõpu ja nii ei lähe ka mina ütlema , kas Eesti korvpall või jalgpall on ..... Las poisid mängivad, aga ärgu ainult Transisarnaseid sohitempe tehku !
Lõpp mõnus on viidata 2004 alanud terviseradade projektile ja väita demagoogiliselt, et sinna ongi alaliidu rahad läinud. Palju siis? Vastan: 0 krooni. See on otseselt seotud riigi ja projekti sponsorite rahadega. Ei maksa nüüd võõraid sulgi kohe enda selga rabama hakata. See, et idee lõpuks ka Suusaliidu juhatuses kõlas, ei tee seda veel Suusaliidu poolt rahastatud projektiks. Tänane jutt on ikkagi Suusaliidu poolsetest rahadest. Ei maksa oma ja riigi ning erafirmade rahataskut segi ajada.
Tartu Maratoni korraldamises on näha ESL-i ainult züriis, see vast pole märkimisväärne eelarveline kulu. Tartu Maraton pole igatahes vaevunud ESL-i oma toetajaks tituleerima sama EMT Estolopeti sarjaga. Nende sarjade ESL kalendrisse paigaldamine ei ole vast väga kallis töö ;) Ametnikud, palun lõpetage, demagoogia, räägime ikka ESL rahapajast!
09.22-le
No ära ikka sellist demagoogiat ka arenda. Kas siis need on kergejõustikuliidu projektid või üritused. Need kõik on suusaliidus vähemal või enamal määral toetamist leidnud ja projektide juht näiteks tervisradade puhul pole mitte keegi muu kui suusaliidu juhatuse esimees. See ongi suusaliidu strateegia, et võimalikult palju koostööpartneried tekitada, et need aitaks nii suusaliidu tegemist laiendada , aga tehtud asjadest saavad kasu kogu Eesti inimesed. Muidugi ei lähe Tartu maratoni või ka ETR tegevjuhid iseseisvate üksuste tegutsejatena suusaliidu juhatusse igat sammu arutama. Neil endal ka pea otsas, aga tulemuseks on ju aina laienev SUUSAHARRASTUS ja see tulemus ongi tähtis. Muidugi võiks alaliidu tugi olla laiem , aga see pole kuskil riigis nii. Pigem on just taolist laadi koostöö, mis on hakanud ka Eestis vilja kandma.
Nii et vähem õelutsemist, vastandamist ning irisemist
Väga hea demagoogiline vastus. Mina räägin rahast, sa räägid aga moraalsest toetusest. Samas nimetad objektiivset juttu irisemiseks, kuid ometi pole tehtud töö viljad nähtavad tulemustes. Suusatamine pole ainus ala millega Eesti spordis silma paistab ja millele riik suurema osa oma summadest kulutama peab. Teeme ikka selgeks selle, et mis on riigil spordis oluline ja kuidas riik saab neid eesmärke paremini täita. Täna me näeme, et suusatamine on nende eesmärkide saavutmiseks üks kallimaid alasid, kus tulemused on väga nõrgalt seotud riigipoolse rahastusega.
Postita kommentaar
<< Esileht