Pullerits: Mis on suusamaratonide olulisimad õppetunnid?
Kuus talve tagasi sooritasin oma arust kangelasteo: läbisin Käärikul järjest kaks Kekkose ringi ehk 32 km. Ma polnud siis mingi suusataja. Lumelauadki olid kohmakad Visu puitplastikud. Lumel käisin pigem pühapäevasõitjana kui eesmärkidega harrastajana.Nood 32 km olid tegelikult liig. Pool tundi pärast rajalt tulekut võttis nõrkus võimust ja süda läks pahaks. Oma maratonidebüüdil Haanjas sain alles 288. koha, aega kulus 40 kilomeetrile paar minutit üle kolme tunni.
Järgnevail aastail üha eesmärgipärasemaks, süstemaatilisemaks ja teaduslikumaks muutunud suusatreeningud näitavad, et ka viienda elukümnendi künnisel tõsiselt suuskadele asudes võib paremaks saada. Ühtlasi on möödunud aastate jooksul settinud hulk õppetunde, mille järgimine aitab teistel alustajatel kiiremini ja valutumalt oma sihtide poole püüelda.
Esiteks, ärge koonerdage varustuse soetamisel. Sõitsin mitu aastat Fischeri hallide, vaevalt tuhandekrooniste universaalsuuskadega ja nägin kurja vaeva, et lähikonkurentidel kannul püsida. Lõpuks ostsin klassikasõiduks korralikud Fischeri RCSid ja vabatehnika tarbeks
tipp-Atomicud. Minek läks hoopis lennukamaks. Ja mida ma sellega võitsin, et kohe algul kallite võistlussuuskade kasuks ei otsustanud?Teiseks, soetage võistlusteks spetsiaalne liibuv suusakombinesoon. Mul on neid kaks, vähemtähtsateks startideks valdavalt valge USA koondise kombe ja olulisemateks jõuproovideks endine Eesti koondise läikiv nn ufo-kombe. Need lasevad vabalt liigutada ega toimi laskumistel tuult püüdvate purjedena.
Kolmandaks, küsige treeningnõu asjatundjailt. Mind on aastate jooksul plaanidega aidanud nii Eesti naiste koondise treener Kalmer Tramm kui endine laskesuusataja Margus Ader. Päris algajana saavutate ka küll
ap juhendajata suusatades mingi arengu, kuid mida paremaks saate, seda rohkem kulub marjaks ära spetsilistide know-how. Vastasel korral tekib suur oht, et kulutate oma aega ja energiat tühja.Neljandaks, pidage silmas, et suusatamine, kui lihtne see kõrvalt vaadates ka ei paista, on tehniline spordiala. Arvatavasti olete näinud kümnete kaupa harjutajaid, kes liiguvad lippadi-lappadi. Niiviisi kulutavad nad asjatult jõudu. Suusatamises, kus nii võistlused kui treeningud kestavad sageli tunde, saab aga tihti otsustavaks ökonoomsus. Nii et laske asjatundjail endale klassika- ja vabatehnika võtted ja nõksud üksipulgi selgeks teha.
Viiendaks, isegi kui treenite üha rohkem ja rohkem, ei lähe te varsti enam paremaks. Justkui sein oleks ees. Retsept pole selles, kuidas treenida järjest enam, vaid selles, kuidas harjutada kvaliteetsemalt. Teisisõnu: tuleb teha erialast treeningut – kihutada eri pikkusega lõike, sõita mäkke ainult käte jõul, jne.
Kuuendaks, samamoodi nagu treeningutega tuleb varieerida ka treeningkohtadega. Tartu Tähtvere spordipargi ovaalil on küll mõnus tiirutada, aeg möödub seal lennates, ent kasutegur jääb iga korraga väi
ksemaks. Margus Ader on tungivalt soovitanud harjutada ka Otepääl, Käärikul või Mammastes, kus saab treenida pikkade tõusude võtmist. Nende tähtsus on suusatamises äraütlemata suur.Seitsmendaks, arvestage seda, et isegi hea treenituse korral võite endast nõrgemale kaotada siis, kui te suusad libisevad või peavad tõusudel kehvemini. Määrimine, kui mõtlete kas või Kristina Šmigun-Vähi hooldetiimi suurusele, on keeruline töö. Ja keerulised tööd tasub jätta oma ala asjatundjatele. Olen leidnud, et mõistlikum on maksta neile paarsada krooni, kui hakata ise kogu määrdevarustust kokku ostma ja kodus määretega pusima.
Kaheksandaks, kuna suusatreeningud on tavaliselt pikad, tikub isegi madala tempoga harjutades väsimus ajapikku luudesse-lihastesse kogunema. Lõpuks on tulemuseks ületreening, kus arengu asemel hakab toimuma taandareng. Seetõttu on äärmiselt oluline võtta aega korralikuks taastumiseks. Et saaksite järgmisele treeningule minna puhanuna ja mõnuga, mitte kurnatuna ja vastumeelselt.
Üheksandaks, kuigi suusatamine tundub pealtnäha lihtne, otsustavad siingi pisiasjad. Tunnete, et selg jääb klassikasõidul valusaks? Äkki on kepid paar sentimeetrit liiga lühikesed. Kannale tekivad vesivillid? Äkki on
saabast jalga surudes tekkinud sinna polstri voldid – seega kasutage kingalusikat. Kõrvanibud külmetavad? Kasutage pakasega maski või plaasterdage nibud.Kümnendaks, kui juba treenite, siis ka võistelge. Just võisteldes saate ülevaate oma tegelikust arengust ja võimekusest. Kuid arvestage, et edukas võistlemine nõuab kogemusi. Ei maksa esimestes startides kohe parimat oodata. Näiteks pasliku algtempo leidmine ja üleüldse oma reaalse suutlikkuse tajumine nõuab katsetamist ja õppimist.
Selles, et nende õppetundide järgimine aitab, veenab kas või mu mulluse Haaja maratoni aeg, mis oli kolmveerand tundi parem kui anno 2004. Tartu maratoni aja ja koha parandasin 2005. aasta 720ndalt ja 4:57-lt eelmise aasta 155. ja 3:34ni.
Ja ikkagi on võimalik sealtki veel edasi minna. Tartu maratoni lõpetasin vähem kui kuu aega tagasi 146. kohaga, üheksa kohta eespool kui mullu, ja Haanja maratoni läbisin 2:14ga, neli minutit kiiremini kui eelmisel aastal. Mõned (nüüd tuleb personaalne pöördumine anonüümsete kriitikute poole, teised ärge laske järgnevast end puudutada - ma ei räägi teiega) on üritanud küll nokkida, et miks areng pole see- või teistsugune ning miks suurt hüpet pole tulnud. Aga siinkohal ütlen kõigile neile, kes pole minu eakaaslased (olgu pealegi, laseme latti allapoole - kes pole vähemalt 42) või minust vanemad - pidage oma suu kinni või hoidke seda pudru söömiseks. Kui ükskord sama vanaks saate kui mina ja siis, sisuliselt alles enne 40. eluaastat suusatama asununa, suuri arenguhüppeid hakkate näitama - vaat siis võite targutama tulla. Seni võtke õppust mu siinsetest nõuannetest ja andke aga treeningul minna. Võib-olla jõuate ka kunagi minu omadega võrreldavate tulemusteni. Võib-olla. Aga arvatavasti mitte. Igatahes on mittejõudmise tõenäosus palju suurem.
******
The Venetian Resort Hotel & Casino, Las Vegas Boulevard South, Las Vegas, Nevada. 22. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu Lahti MK-etapil suusavahetusega sõidus, kus ta sai 6. koha. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
Foto 2: Kristina Šmigun-Vähi (paremal) Vancouveri olümpial 30 km klassikasõidus. Foto autor: AP/Scnapix
Fotod 3, 4 ja 5: Mälestuspildid tänavuselt Tartu maratonilt. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:22
kommentaare: 78
78 Kommentaarid:
Kuidas see Kekkose ring tol aastal küll nii pikk oli? Ei mäleta ise küll seda, et ta kunagi 16km oleks olnud. Sel aastal on Kekkose ringi pikkuseks erinevatel andmetel 13,5-15km. Äkki oleks aeg selle aastaid toiminud raja pikkus üheselt ära fikseerida. Kuigi on seda aastate jooksul ka tõesti natuke muudetud. Äkki suudab PP oma allikaid ära kasutades kindlaks teha, kui pikk siis selleaastane ring tegelikult on.
Määrimise poolelt pole aga kõik nii lihtne. Mingid lihtsamad määrded oleks siiski mõistlik ka omale soetada. Ei saa ka raha eest alati hästi toimivat suuska. Viimasel kahel aastal olen väheke pettunud olnud oma Tartu maratoniks raha eest määrida lastud suuskades. Sel aastal lasin määrida seal, kus PP-gi ja eelmisel aastal seal, kus PP varasematel kordadel. Ei ole olnud see, mida antud raha eest olin lootnud. Ja paarisaja krooniga saab trennisuusa, aga mitte head maratonisuuska. Maratoniks vähe paremini määrida laskmine algab siiski 350 kroonist. Sel aastal määrisin Haanja maratoniks oma suusad ise ja ei ütleks, et need kehvemad olid, pigem ehk paremadki kui Tartu maratonil. Ja koduses määrdevalikus pole mul ühtegi üle 200 kroonist määrdepulka. Aeg oli Haanjas ikka mitu minutit alla 3 tunni.
Aga sellist arengut tahaks isegi tunda nagu PP. Äkki peaks ka 10 aastat vanemaks saama ja siis tuleb kõik libedamalt. :) Samas ei keskendu ma vaid ühele alale nii spetsiifiliselt...
Kalle
Priit, mis mula sa ajad aja tühja raiskamisest? Kas sinu aeg polegi suusatamises tühja läinud? Mida sa siis saavutanud oled. 100 piir TRM-l on alistamata! Hale feil! Kõik muud verstapostid on ainult kontrollpunktid selle ülesande täitmisel. Ole või 101 aga kui eesmärk on täitmata, siis pole kõikidest kasutuselevõetud meetmetest mingit tolku. Puha aja ja rahahukk. sõnastame selle mõtte nüüd ümber. Kui sa ei taha 100 sisse saada siis pole vahet kuidas treenid ja mis koha sa TRM-l saad. Just a fun! Ja nõnda tulebki sellesse suhtuda. Ei maksa oma nõuandjaid nüüd ülearu kiita, sest ega nemad pole sind teinud paremaks. Seda kõike oled sa teinud ikka ise ja enensohverduse hinnaga. Take it easy!
Kalle, Tartu maratoniks korralik määrimine algab 600 kroonist - pulbrid ja kõik need kihid...
Viimast lõiku lugedes läks kohe süda soojaks. Küll on ikka hea, et meil siin lõunaosariikides mõni kõva mees ka alles on :-)
ain
10:02 - oleksite vähemalt võinud juurde panna oma vanuse ja senise suusastaaži pikkuse!
Aga teile vastan nii: ma arvan, et olen viimase viie aasta jooksul omaealiste hulgas Eesti üks võimsamalt arenenud harrastussuusatajaid. Ma ei julge väita, et kõige rohkem arenenud (aga ei imestaks, kui oleks - ja see ei ole mõeldud nina püstiajamisena), aga üks enim arenenuid igal juhul. Ja see on kõva saavutus. Olen sellega sigarahul. TM100 ei maksa ülefetišeerida. Kas teate kedagi, kes on minuealine, samasuguse olematu suusapagasiga ja on TMil minu tulemuse paranemisega võrreldava tulemuse parandamise saavutanud?
Muide, minu vanuses on see, et tulemused ei muutu kehvemaks, väga kõva arengu näitaja. Aga mu tulemused on ju isegi paranenud!
Ain, vaata, liiga palju on olnud neid, kes talv läbi nurga tagant kividega loopinud. Nüüd tahaks nendega tulemusi võrrelda, aga kus nad nüüd on, kellega võrrelda?
Mahun vanusega vabalt Priit sinu poolt kehtestatud limiitidesse. Suusataja pole ka minagi sest elus on palju huvitavamaidki ning tulemusliklumaid tegevusi kui tuuletallamine. Jah eneserahustamiseks leiab alati miski kriteeriumi mille abil ennast maailma parimaks võib tunnistada, kuid mis rahulolu see annab, kui sa oled ainuke inimene kes sellest nn saavutusest aru saab? Asjal peaks ikka olema miski praktiline mõõde juures. Noh Ok sinu puhul on see selge, kired siin blogis, et panin ära tuhandetele könnidele ja tunned ennast pärast seda hästi. Vägev ja uhke tunne. Samas võib tuhandetele ära panna ka siis kui enne maratoni ei läbi ühtegi suusakilomeetrit. Teisisõnu jääb vanade inimeste võistlema õhutamise tagamaa väga ähmaseks minu jaoks. Võistlemine tähendab ikka miski auhinna pärast jagelemist või vähemalt kõva eeltööd selle auhinna saamiseks lähimas tulevikus. Auhind ongi kvaliteedimärgiks sinu metoodikale. Kui auhinda ei tule, siis pole ju mõtet rabeleda tavapärasest enam.
Eero Antons- 1999/866 2010/59
Indrek Tärno- 2009/574 2010/54
Tarmo Mõttus- 2005/505 2010/75
Villem Loigom- 1998/771 2010/85
Valdur Jaht- 1998/1809 2010/143
Aga siin Priit sulle mõned nimed, kellega end võrrelda. Mõned küll mõnevõrra sinust nooemad (aga vähemalt üks ka vanem), aga kõik vaid harrastajad.
ain
Ma ei saa hästi Priidust aru. Ühelt poolt oma postitustega provotseerib. Kui keegi vastu annab, siis saab väga kurjaks. Suisa politseiga on ähvardanud. Minul pole midagi pisikese intriigitsemise vastu. Seda eelkõige meelelahutuslikus mõttes. Sport on ju eelkõige meelelahutus ja tervise eest hoolitsemine. Mind teeb väga murelikuks Alaveri loba suurest tööst ja kes teab mis veel. Kindlasti tuleb tippspordis kõvast tööd teha, kuid ei tohi unustada ka meelelahutuse poolt. Sporti ei saa üleliia tõsiselt võtta. Kui lähebki midagi viltu, tuleb ka seda võtta naljana, mitte eluküsimusena. Kui läheb hästi, siis muidugi pidu sellevõrra suurem. Kahjuks on suur tööjutt isegi rahvasporti juba kaldunud.
Põhimõtteliselt on Priidu punktid saavutusvõime parandamiseks õiged. Kuid kui kellegil pole aega või raha neid järgda, pole midagi hullu. Sport võib ikka teha ja ma loodan, et ka Pullerisuga vaielda. Artikkel oleks kuldaväärt, kui viimane lõik välja jätta.
Punkt 7 on ikka väga mööda läinud sul.
See tähendaks siis enne igat klassika trenni 200 EEku välja käia, kui pidavat suusak tahad? Pluss ajakulu, mis selleks kulub.
Arusaadav, et võistluseks kasutatakse teenust, kui ka ilmaolud keerulised, kuid treeninguks peab ikka ise suusad määrima ja selleks vajalikud möksid kokku ostma. Muidu läheb asi ikka väga kalliks.
Alo
Omapärane on vaadata kuidas Priit püüab konstrueerida valemit, mille järgi just tema parim oleks.
Mina ka ei saa aru sellest haiglasest vajadusest teistest parem olla. Sellises eas tähendab see mingit kompleksi.
Kas see blogi ongi selle kompleksi rahuldamiseks?
Nagu Priit siin juba ütles, ei armasta ta suusatamist ennast vaid ennast suusatamises. See tähendab, et on tegemist suure enesearmastuse, ehk egoismiga.
Selle blogi eesmärk ja meie eesmärk siin blogis on seda enesearmastust toita.
Eelmises kandes väidab PP: "hinnaalandused olen saanud tänu kauplemisoskusele, mitte millelegi muule"
Samas blogis paar kuud tagasi väidab seesama PP :"jõusaaliga on nüüd nii, et kuna Postimehe diil lõppes masu tõttu selle saaliga ära ja enam seal tasuta käia ei saa, vaid tuleb maksta (olgugi et hinnakirjast mõneti väiksemat summat), ei hakka siin ka selle nimega lehvitama. Kui saaks selle saaliga sama hea diili, nagu oli eelnevatel aastatel, küll siis võiks ka saali nime sissekannetesse tagasi sisse tuua. Praegu ei näe selleks mingit põhjendust"
Selle loogika järgi on tublid kauplejad ka Georg Trašanov ja GoBusi poisid, Villu Reiljan ja Merko poisid jne.
Jõudu pressinõukogu soovituste (eriti p.15) täitmisel!
pakuks, et 10:02 enda feilide, "just a fun" :D ja take it easy-ga kuulub sinna 16 eluaasta kanti :)
Minu jaoks oli hea õpetlik tekst, mida hea endale kõrva taha panna ja siis paari aasta pärast nagu nipsti 100 sisse suusatada. Praegu tahaks jooksumaratonil 30 sisse saada.
Priit, palju nö peale võistlushooaja lõppu suuskadel nädalas tunde ja kilomeetreid tuleb? Lund ju veel nii, et tapab :-)
Määrimisest kah. Nagu siin eelpool kommenteerijagi Alo: kas lased enne igat klassikatrenni suusad "nullist" üle määrida?
Mina üritan võimalusel treeningute jaoks suusad ise määrida. Nii libisemise kui pidamise.
to 11:49
tänx hea kompliment, oleks ma 20-ndates siis vast isegi solvuksin pakub iga aasta nooremana paistmise ainult rõõmu :) Muide mõned teevadki tervisesporti selleks, et nooremad paista. Tippsportlasena rühkimine teeb samas paratamatult oluliselt vanemaks, kuigi igasugused pseudotestid mida PP on siin tsiteerinud väidavad justkui pikendaks need eluiga.
Ma rääkisin "vähe paremini määrida laskmisest" ükskõik milliseks maratoniks. Sellest selline hinnanumber. Ja suht täpse vanuse saab ka minu puhul välja arvutada, kui vähegi arvuti käepärast on. :)Kõik on kirjas ja loogiliselt järeldatav ja väljaloetav.
Suusatanud olen lapsest peale ja suusaveerand oli minu jaoks kõige lihtsam asi koolis. Olen päris veendunud, et PP-st olin ma 6 aastat tagasi kiirem suusataja. Laskumistel olen seda aga siiani, Dendropargis olen seda sel aastal mitu korda tõestanud.
Kalle
Aegade võrdluses on Priit mõnevõrra meelevaldne olnud.
2005 TM oli suure tuisuga ning Priit alustas tagant. Seega, et seda aega 2009 omaga võrrelda, peaks vähemalt 30 min maha võtma. Seega ~4:20 vs 3:34.
Ka 2004 olid Haanjas suht keerulisemad olud kui 2009 ja 2010, plus tagant alustamine (siis olid lühema distantsi sõitjad koos). Seega ~2:50 vs 2:14.
Areng on muidugi kõva olnud, aga ka algpunkt (eriti füüsise poolest) oli siiski tuntavalt üle harju keskmise.
Erki
Igaüks saab küllalt objektiivse pildi oma arengust või taandarengust 2 näitaja abil:
1)enda aja suhe võitja ajaga (Vasaloppetil saavad ju saavad need, kellel see näitaja alla 1,5 ju medali) ning
2)ruutjuurega valem, mis arvestab lisaks enda ja võitja ajale ka kohta ning osavõtjate arvu (kasutatakse vist nelikürituse punktiarvestuses senimaani).
Üks üleskutse:
http://biomedicum.ut.ee/kalle/sport/estoloppet/
Mida arvatakse?
Hääd ja asjalikud soovitused Priidult. Aga tahaks natukene nõu küsida kolmanda nõuande osas. Priit võibolla oma tuntuse ja avaliku elu tegelase positsiooni tõttu omab lihtsamat (loe vähemkulukamat) ligipääsu teadjamate suusaspetsialistide manu, aga mis variandid on lihtsal "mehel metsast"?
Üks on ise internetist ja temaatilisest kirjandusest tarkust taga ajada. Teisena on viimastel aastatel väga tänuväärt algatus Tallinna Ülikooli õppejõu Kaarel Zilmeri harrastajakoolitused.
Aga siit edasi hakkab asi juba kulukaks minema, personaaltreeneri palkamine on vast vähestele jõukohane. Kui just tippsuusatajatest (endistest, praegustest) või muude sobivate alade tugevatest tegijatest sõpru-tuttavaid ei ole, siis ongi nagu keeruline.
Või on mul ikkagi mõningad head võimalused kahe silma vahele jäänud?
12:19 - teine valem tundub huvitav, aga pole kuulnud. hea meelega prooviks järgi
Asjalike õpetajate vajadus on suur. Ega pole vaja iga päev nõu saada, aga käisin ka Zilmeri juures nii sügisel kui talvel ja juba need paar tundi mõlemil korral panid esmalt mind oma suusatamise üle mõtlema ja kui Zilmer siis veel vajalikke seletusi andis ja parandas, siis olen tõesti sel talvel end igati tegusamalt tundnud. Nii et asjatundjast on igati kasu, aga neid on kahjuks vähe ning nad on üsna hõivatud
Panen selle valemi nii, nagu ta Excelis töötab:
AK = SQRT (((M*24*60)/(V*24*60))*((K -1)/L + 1))
M - minu aeg formaadis HH:MM:SS
V - võitja aeg formaadis HH:MM:SS
K - minu koht
L - lõpetajate arv
Vastused:
"Jah eneserahustamiseks leiab alati miski kriteeriumi mille abil ennast maailma parimaks võib tunnistada, kuid mis rahulolu see annab, kui sa oled ainuke inimene kes sellest nn saavutusest aru saab?" - siin on enamik väitnud, et peamine on see, et ise rahul oled ja ise oma sportimisest naudingu saad. Mina olen seni olnud rahul ja olen ka oma naudingu saanud. Mul on vaid kahju, kui mõni üritab naudingut saada sellest, et teise naudingu ja rahulolu allika kallal nokkida üritab.
Alo - ma ei määri igaks klassikatrenniks suuski uuesti. Ja ega iga kord pea laskma kallimat määret alla panna.
10:53 - jah, sporti võib ka mingi kompleksi kompenseerimisena võtta. Enamgi veel - ma usun, et enamik sportlasi elab spordis mingeid oma komplekse välja. Või äkki teate inimest, kellel ei olegi ühtki kompleksi? Palju enamgi veel: meist enamik ei teagi, mis kompleksid meil on. Vähemasti on minu teie väidetav kompleks end suusarajal realiseerida küll üks süütumaid ja ohutumaid kompleksi kompenseerimise viise.
11:23 - ai-ai-ai, teil on ikka veel komme absoluutselt kõike minu öeldut puhta kullana võtta. Kus nüüd äkki teie kriitikameel on kadunud? Seal nimetamata jäänud spordisaalis ei käinud ma tegelikult tasuta. Jah, mina ei maksnud. Kuid mu tööandja Postimees maksis selle eest küll ja küll. Tööandja ju võib ikka oma töötajate eest maksta või peate seda ka kuskilt punktist eetikakoodeksi vastu minevaks? Bambusesse panite, täiega. Ei tea, kas ma väikse, väikse-väikse vabanduse saaks? Suurt ja normaalset, mis oleks proportsioonis alusetu süüdistusega, ma küll ei oota - nii naiivne ma ei ole.
Madis: laupäeval tegin selle kuu pikima trenni - 1:06 ja 19 km. Eelmisel nädalal kolm trenni, 50 km ja treeingaega 3:05.
Kalle, kes laskuvad minu taga, laskuvad minust tavaliselt mööda. Aga kui mina laskun nende taga, siis nad tavaliselt kaugemale eest ei lähe. Siin on vist miskit füüsikaga seotud? Aga mäelaskuja ma ei ole, see on õige.
Tauno - Tartus on olemas Jaak Teppan ja Allar Kivil ja veel mitmed, kes minu teada harrastajaile treeningtunde annavad. Vt Pärtel Piirimäe areng, näiteks - minu teada suuresti tänu noile treeningtundidele.
11:23 viitas rohkem vist sellele, et sa oleksid nõus selle jõusaali nime reklaamima (oma positsiooni, töökohta ära kasutades), kui nad sulle tasuta treeningaegu annaks. See läheks selle 15. punktiga vastuollu.
Ühesõnaga võib aru saada, et kui võimalus tekiks, oleks sa valmis hüvesid saama ja vastu võtma.
Alo
...see lõhnab nüüd nn ehk väidetavate mõttekuritegude karistada tahtmise järele. Selge totalitarismi ilming.
mis mõte sellel lausel toona siis oli?
Ole aus. Kui oleks tasuta saanud, oleks seda jõusaali nime ka reklaaminud vajadusel.
Mis totalitarism, tegu oli pesuehtsa kuriteole kihutuskõne ehk ässitamisega. Selle jaoks on isegi Eesti riigis paragrahv varnast võtta.
Priit, trenniks ei pandagi kalleid määrdeid alla, pannakse tavalist parakat, mis immuatb suuska, oluline on suuski peale igat no ütleme 50 km-t uuesti parakaga määrida, see on parasjagu 2 trenni. Huvitav kuidas sa sama pidamismäärdega sõidad kui täna on -10 ja homme -3.
Minu soovitus oleks, et omada võiks tavalisi parakaid 3 tk, kaabitsat-kahte harja või siis ühte kombiharja, rauda, soonekaabitsat, 4 pidamismääret ja pidamise kaabitsat, eemaldit (sobib ka avio-bensiin), see nodi maksab laias laastus 1000 kr pluss raud (asja ajab ära ka odavpoest ostetud 200 eeku raud). Kallim osa on pukk, kuid selle saab ka ca 1000 krooniga kätte, hädapärast saab ka kahe tooli seljatoe peal määrida.
Ajavõit on tohutu, rahaliselt 1 hooajaga tasa.
Korrapärane määrimine loob eelduse saada kiire suusk võistlusmääretega.
Priit, kui nalja teed või teha üritad, siis märgi see ära, et teised ka aru saaks.
1.Kuna kirjutad igasuguseid lollusi, mida mõtled tõsiselt, siis kuidas me aru saame, millal nalja teed?
2.Kui lõpuks ise ka aru saad, et Sinu jutt oli lollus, siis hakkad seda tagantjärele naljaks nimetama.
Milleks sellise huumori blogi pidamine? On Sinust palju paremaid naljamehi.
Kas eesmärk ongi saavutada tõsiseltvõetamatus?
Kahjuks mõni võtab Sind tõsiselt ja saab siis petta. Miks neid lollitad?
Panegi vastav nimi sellele plogile, milleks "spordiblogi", see on eksitav.
Nimetame ika asju õigete nimedega (et oleks fakt, nagu armastad öelda).
:)
Tõepoolest, üks kirjutab lollusi ja teised kritiseerivad.
Mis selle blogi mõte on???
Ma lisaks siia veel ühe komponendi: pidage treeningpäevikut.
15:08-le - ma ei tea ise ka, kuidas, aga igatahes on õnnestunud mul kõik trennid nii ära teha, nagu kavandatud, ehkki ise suuski ei määri ja iga kord neid määrida ka ei vii. Äkki on asi selles, et ma vana kooli mehena loodan ikka rohkem iseendale, mitte mugavusfaktoritele, alates harjadest ja lõpetades pulsikelladega. See oli nüüd nali, mõneti - nagu mul paluti, et ma naljad ära märgiks (15:20 ja ka 15.22). Aga samas leidub selles naljas ka kibedat tõde. Nii et iga kord, paraku, ei olegi võimalik öelda, et see on nali ja see on surmtõsi, sest - olgu korratud - sageli esineb naeru läbi pisarate. Ja tihti tuleb osata lugeda ridade vahelt (vähemalt minu tekste) - see taas vana kooli inimeste komme, õigemini unikaalne oskus. Nüüdisajal puudub inimestel arenenud stiilitunnetus - sellepärast ongi vaja totraid emotikone appi võtta. Mis on sama kui anekdoodi lõpus hüüda: nali, poisid, hirnuge nüüd!
Ei saa ikka aru miks Pullerits siis seda jõusaali mainimise/mittemainimise juttu ajas...
to Kalle
Vaatasin Exceli tabelit ja minu arust on seal viga.
1996 aastal ei sõidetud Tartu Maratoni Otepäält Elvasse vaid Matult Elvasse.
Mäletan seda TMi seepärast, et oli külm ilm ja sain TMi senini parima koha.
Märt
Selge, see on see pulsikella eitamise trots mis paneb Priitu rabelema aga samas ei aita murda läbi saavutatud platoost. Noh jasna, mul kohe süda rahul.
Need kümme punkti on siin minu arvates väga asjalikud ja kõlbavad hästi mitte ainult suusatamise vaid ka teistele vastupidavusaladele. Aga ilmselt on vähe harrastajaid, kes neid nõuandeid järgida suudavad. Tõsi, kõigil pole nii palju finantse välja panna, aga kõik ei suuda ka suhteliselt karmi treenigukava järgida (regulaarne, iga ilmaga, vahelduva iseloomuga trenn) ja tunnistan, et näiteks mulle endale valmistab raskusi õigesti toituda. Kui PP-d tulemusi vaadata, enda vanuse kohta on ta ikka päris palju saavutanud, ilmselgelt on PP-le looduse poolt keskmisest rohkem antud. Loen seda blogi juba tükk aega huviga eelkõige uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks ja ehk ka meelelahtuseks mõnikord :) Kui blogist natuke laiemalt vaadata, on PP suustamise heaks ajakirjaniku ja harrastajana päris palju ära teinud. See viimane ei ole minu mõte, aga olen sellega täiesti päri. Kui PP kirjutistes on mingeid teisi alatoone, mida siin kommentaariumis ette heidetud, siis need mind ei huvita, oluline on ülalöeldu.
Muide, kui küsida tohib, milline on PP suusahooaja kilometraazh selle ja mõnel eelmisel aastal?
Ise loen eesmärgi enda jaoks täidetuks kui märtsi lõpuks 1000km suuska kogun.
Alar K.
Alar, kui Sinu jaoks on probleem
regulaarne, iga ilmaga, vahelduva iseloomuga trenn, kas siis oled pädev andma hinnangut: Need kümme punkti on siin minu arvates väga asjalikud ja kõlbavad hästi mitte ainult suusatamise vaid ka teistele vastupidavusaladele.
Või on Sul tugev teoreetiline baas?
Märt, tänan - Sul on õigus - 1996.a. algas TM veel Matult, mitte Otepäält. Sain täna Jüri Voodlalt ka andmed 1. Tallinna Maratoni kohta.
Minu kui harrastaja jaoks mõned vägagi õpetlikud punktid aga küsimus tekib just treenerite osas. Näen ise, et uisusamm tahaks kohati natuke lihvimist teatud oludes, klassikastiil veel rohkem lappimist. Pidanud juba aastaid korralikku treeningupäevikut sh ka kõikvõimalike pulsivahemike, rajaolude kohta et ükspäev oleks sellest abi inimesele, kes selle abil oskab ka aidata.
Määrimisest niipalju, et olen alati ise määrinud ja libisemine on mul pea alati parimate seas niipalju kui Tallinna lähiümbruse radu läbi kammitud on. Ei kasuta samuti kalleid määrdeid vaid kuna teen alati ise ja tihti siis igasugu asju katsetatud.
Suuskadest rääkides siis ma ei tähtsustaks nende rolli nii palju kui Priit. Oma keskpäraste Fischeri combidega kuid hea libisemisega suudan olulisel paremat tööd teha kui nii mõnigi kalli komplekti omanik.
Kuna kevad tulemas ja suuskade soodusmüügi hooaeg alanud siis järgmisest aastast ka korralikumad klassika Atomicud ootamas. Kui ainult treeneri leiaks...
Suusatehnika asjus sirvisin ükspäev ka "Õpime suusatama" raamatut. Ebameeldiv üllatus, kuna ilma et analüüsitaks põhjalikumalt ühte või teist tehnikat, kes, millal ja miks seda kasutada võiks räägitakse ainult millal mingit kehaosa liigutada. Raske on õppida suusatamist raamat käes näpuga järge ajades.
Mina leian, et väljapakutud 10 soovitust on piisavalt head, et neid järgides saaks pea igaüks oma tulemust parandada. Julgen arvata, et mingil määral ka kõige tulisemad kriitikud. Oma kogemuse pinnalt nõuannete kirjapanemise eest sõimata, sellest mina aru ei saa (isegi siis, kui määret ei saa 200 krooni eest). Keda PP nõuanded ei rahulda pangu kirja need, mis meid kõiki TM-il saja sisse viiks.
PP-lt küsiks, kas on lootust, et ajakirjanikud keeravad pilgud ka meie noorsportlaste poole ja kajastavad nende tegemisi. Ütlesin mõni aeg tagasi siin, et mind rahuldavad ka Kristina 10nda koha tulemused. Ma ei näe traagikat OM-il saavutatud tulemuste pärast, sest muidu poleks ilmselt jõutud arusaamisele, et tegeleda on vaja noortega, aga sama palju neid treenivate treeneritega (mõni ajakirjanik ütles selle kohta, et muuta on vaja süsteemi). Kui OM-il oleks jätkunud medalisadu, siis jääksid noored ja nende treenerid jälle tähelepanuta. Näiteks, kas PP-l jäi silma, kes võitis vist K.Koka ees Kõrvemaa maratoni? Muideks too võitja ja Lemsalu treenivad ühe treeneri käe all. Noori ja nende treenereid, kellest kirjutada, on teisigi. Priit
Enne Tallinna maratoni vist figureeris Keila maraton. Sai isegi üks kord pool distantsi seal poisikesena läbitud. Kas see ei läheks loosi? Start anti sellal Harku metsa veerelt praeguse Kalda tänava korvpalliplatsi lähedalt ja oli intervallidega mäletamist mööda.
Aitäh siia eile õhtust saadik jäetud heade sõnade eest, eriti suur tänu Alarile ja nimekaimule. See on südant soojendav, kui mõni tuleb ja hea sõna ka ütleb, sest enamik tikub ikka hirmsalt vaenama ja isegi kui mitte otsesõnu sõimama, siis hoiak on selline, et paneme ära, mõnuga ja valusalt. Ei tea, kas see on kompensatsioon selle eest, et mulle suusarajal alla jäid, sest palusin ju postituses, et kriitiliselt võivad sõna võtta need, kes on minust suurema arenguhüppe teinud, aga millegipärast ei ole siin ükski selline kraaklemas. Ju need, kes minust enam on arenenud, teavad, mida see kõik tähendab, ja ei näe vajadust siin "hüppama" hakata. Eks "hüppamine" jää ikka hüpitsaile.
Alar, ma ei oska oma tänavust kilometraaži öelda, pole kokku löönud, millegipärast pole isegi vastavat huvi olnud. Rullikuid tuli sügisel üle 750, nii palju tean. Suusatamist peaks olema üle 1000 km, aga ei oska aimatagi, kui palju.
Mairo, usun, et kui järgmine aasta oma klassika-Atomicud - kui need on ikka sellest 5000-kroonisest hinnaklassist - alla panete, siis saate aru, kui hullud ja lootusetud need Fischeri universaalid tegelikult on. Siis alles hakkate lennutunnet kogema!
Priit - nõus, et tähelepanu tuleb noortele pöörata, aga ajakirjandus on meil tippspordikeskne (muide, ka mujal maailmas, näiteks Inglismaal, kus ei ole küll näinud, et noorte jalgpallist miskit kirjutataks...), sest rahvast huvitab tippsport, kuna see on meelelahutus kõige ehedamal kujul.
Ja, oli selline üritus nagu Tallinn-Keila-Tallinn (võistkondlik) suusamaraton. Ma ise pole osa võtnud, kuid leidsin et esimene neist toimus 1954.a., oli 42 km ja võistkonnas oli 5 liiget. Võistkondlik oli ka Neeruti suusamaraton, 1987.a. isegi osalesin.
Mees tee endale selgeks mis on tippsport! Rahvast ei huvita mitte tippsport vaid see kui omad peksavad võõraid. Mida rikkamas liigas togimine käib - seda suurem on huvi. Ei huvitanud eestlasi NBA enne ega huvita ka pärast seda kui Müürsepp seal tegutses. Sama on sumoga. WRC-ga jne. Lugejaid huvitab alati see kus omad kaasa teevad maailma tippude tasemel ja pole siis vahet kas tegu on WRC või mudelautode kiirusrekordi võistlustega. Ajakirjanikud aga sei saa sellest aru neile peab seda kümneid kordi kõrva karjuma, siis hakkab neil pilt ettetulema, sest ajakirjanikud oskavad ainult demagoogiat kirjutada aga mõelda elust olust ei oska rohkem kui leivaisa maksab preemiat.
Mina ei pea õigeks, et kohe alguses hüper-super varustust osta. Algaja ei oksa omale head varustust valida. Pealegi pole selge, milline ala rohkem meeldib ja välja tuleb. Kui juba suundumesed selged ja mahud kasvavad, siis on õige aeg taspisi varustust hakata soetama. Pealegi on uus varustus motivaatoriks spordi jätkamisel. Kui kohe algul kõik hüper-super olemas, siis hiljem seda motivaatorit pole.
Eero, kõikidel juhtudel ei pea see heast varustusest loobumine treeningute alustamisel paika. Ka mina alustasin aasta tagasi "nullist" rohkem mõtestatud treeninguga. Samuti hakkasin suusatama. Minu jaoks oli kohe alguses oluline, et tehnika ei tohi saada takistavaks teguriks ei tehnika arendamiseks ega treening-"mõnu" saavutamiseks. Seega valisin endale kohe alguses üsna tipu lähedal oleva varustuse. See hoiab ka raha kokku, sest ei pea nt. aasta pärast hakkama uut varustust soetama. Ehk see on individuaalne. Kui on plaan tõsisemalt treenida, siis võiks varustus väga hea olema. Kui on soov proovida ning katsetada, siis võib alguses ka laenutamise peale mõelda. Kui on plaan ainult "pühapäevasuusatada", siis kõlbab ka soodsam varustus.
Vaatan, et mõni mees on tööpäeva algul vaevalt 09:00 arvuti ette potsatanud, aga juba viha keeb. Võrdluseks talle Eero ja Gaspari dialoog - loed Eerot, mõtled, et täitsa õige; loed Gasparit, vaatad, et pagan, samuti õige. Kumbki ei pea kummalegi ära panema, et "mees, tee endale selgeks, mis on suusatamine!". 09:00 puhul mõtlen, et ei tea, kellele ta päeva lõpuks ära äsab - mõnele kolleegile või alluvale või hoopis õhtul kodus naisele või lastele. Aga äkki tänu sellele blogile saab ta auru välja lasta ja päeva lõpuks jäävad kõik siiski terveks?
Kus sa siin ärapanemist nägid? Avaldasin arvamust lihtsalt. Inimestel on erinevad ajad, mil on aega blogi lugeda. Lihtne.
Eeroga 100% nõus.
Liiatigi "lennu tunne" suusatamises ei sõltu niivõrd varustusest kui lumeoludest. Pole mõtet ennast petta, odav suusk jäisel rajal libiseb igal juhul paremini kui kallis suusk värskel lumel.
Kui keegi arvab, et kallis suusk on see mis, seda tunnet tekkitab, siis see tunne on tal kõrvade vahel kinni ja SELLEL POLE TEGELIKKUSEGA PISTMIST.
Lennu tunne tekkib siis kui oled hästi treeninud ja heas vormis.
Seda raha eest ei saa (kallid suusd).
Priit, on tore, et vaenamisest kirjutad. Veel toredam oleks kui peeglisse vaataksid.
Priit: "Kumbki ei pea kummalegi ära panema.."
Kas sa mõistad, et seda ärapanemist harrastad kõige rohkem siin blogis just sina ise ja sellepärast sa niipaljudele ebameeldiv oledki.
Just, vaatame peeglisse, läheme juurteni, ja vaatame, kust see vaenamine ikkagi alguse on saanud. See on saanud alguse sellest - kui see ikka mõnele veel üllatuseks tuleb -, et olen siin algusest peale esinenud oma nime all ja kirjutanud nii, et teistel oleks ka midagi kõrva taha panna. Olge head ja vaevuge kontrollima, kui te ei usu. Aga siis - pange nüüd tähele! - on kogunenud siia ajapikku kommenteerima mehed, kes kasutavad ära anonüümsuse privileegi ja kukuvad kõigest hingest lahmima, targutama, õiendama, sõimama, jne, jne. Ei, seda ei ole teinud kaugeltki kõik, ehk vaid paar protsenti, aga nad on olnud oma mürgitustööga edukad. Pange nüüd end minu olukorda ja püüdke minutikski ette kujutada, kui teid ka mõned anonüümsed õiendajad asja ees teist taga valimatult materdavad, siis mõistate, et olen isegi kaua vastu pidanud. Aga lõpuks katkeb ka kõige kannatlikuma ja altruistlikuma inimese kannatus ning siis tuleb noile valimatult materdajaile vastulöök anda. Kaua sa ikka ennast peksta lased, on ju nii?
Kas suudate nüüd mõista, kust see kõik tuleb ja kus on tegelikud põhjused ja juured? Palun juurelge selle üle ükski kord pisut pikemalt - näidake, et teil on pisutki mõistmist ja emapaatiavõimet - ja ärge tõmmelge nüüd kohe uue vaenava rünnakuga pealetungi alustama, eriti veel ise argpükslikult nurga taha peitudes.
Olgem ikka täpsed: ebameeldivad on siiski need, kes siin kommentaariumis mürgise õhkkonna on loonud. Aga neid ei saa ju süüdistada, sest neid ei ole olemas - nad on anonüümsed. Seetõttu on nii lihtne võtta hoiak blame the victim. Ehk kõiges on süüdi ainus nimeline tegelane, PP ise.
Mis te arvate, äkki peaks selle blogi nüüd siinkohal lõppenuks ja lõpetatuks lugema? Milleks see kõik, kui ainus, mis selle eest saad, on see, et mõni teatab paljude nimel, et oled ebameeldiv?
Ütleme nõnda, et PP-l on omad dogmad millest ta ei tagana ka siis kui need on vastuolus füüsikaseadustega. Kaua võib peaga vastu kivi joosta ja veel ilma kiivrita? Pikapeale läheb ikkagi paiste pea mitte kivi. On hea kui keegi suudab haaravalt panna lugema hulga inimesi avalikkuses vähekäsitletud teemal, kuid kui selles käsitletakse probleeme vastavalt sellele mis ilma väljas või mis jalaga voodist väljutud, siis selline suhtumine lausa kutsub hoiatama lugejaid süüdimatult propageeritava jama eest. Oluline on, et lugeja suudaks mõista, et siin on jama ja siin on ok jutt. Kujutad sa Priit ette, et tuhanded ülekaalulised hakkavad pulleritsu panema? Nendest 30% ei elaks seda jama üle. Mõtle milline kadu oleks siis Eesti SKP-le, riigi maksutuludele, euro valmidusele ja ülemineku kursile. Nimetatud probleemidest puudutab mind isiklikult euro kurss ja ma ei soovi, et diletantliku ning väga ühekülgse valgustustöö tõttu satuks euro kurss ohtu. Kujutad ette kui Eesti suurima linna pea hakkaks amokki jooksma valimatult siin produtseeritud õpetuste järgi. See ei tähendaks head. See võiks lõppeda isegi tänavarahutustega. Kas meil on seda jama vaja, vaevalt. Seega toimetame Priidu näputööd, et tagada võimalikult objektiivse infovoo väljumine siit blogist.
Pealegi ei tasu Priidul pead norgu lasta. Priidu propaganda on kandnud vilja ja mingi osa Tartu maratoni ületäitumisest on põhjustatud just käesolevas blogis tehtud kihutustööst. See on kõva tunnustus rahva ja Tartu Maratoni korraldaja poolt Priidule. Mission completed! Vast ongi nüüd oma tähehetkel aeg see blogi tõesti sulgeda ning nautida saavutatut.
Jälle näed tonti seal, kus seda pole. Anonüümsusest. Pidevalt viitad mingile siseringile, kuhu lihtkodanik ei pääse. Seetõõtu olevat sinu arvamus kuidagi parem.
Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Edu
Peip
to 11:20 " Kujutad ette kui Eesti suurima linna pea hakkaks amokki jooksma valimatult siin produtseeritud õpetuste järgi. " - sellest võiks palju kasu tulla, suurim linn saaks ehk uue pea:)
r.
Priidu kirjutis väga hea ja valdavalt sellega ka nõus. Tarkuseteri on saanud mitmeid kõrva taha panna. Kõik taandub ju tegelikult füüsikale. Ja inimese iseloomule - kel meeldib alul raske (vb. isegi õige) või kerge suusaga sõita, kes insenerlikum armastab rohkem ise määretega tegeleda-uurida-katsetada... igaühe eripära. Nagu ka igaühe sportlik põhi. Ega ei ole teps igaüks selline, et hakkab samal aastal trenni tegema ja sõidab TM-i kohe viie tunniga ära. Sellisel inimesel on reeglina spordikooli taust või võib ka lihtsalt looduse poolt vintske sell olla ja/või kes igapäevaselt tõsise füüsilise tööga tegeleb.
Päris lõbus video Haanja Maratonist on netti pandud.
http://www.youtube.com/watch?v=4G-xl8gofug
väga hea videolõik;)
Priit, mina ikka käin ja ootan seda "suurt" verelaskmist, mis sa eelmises postituses lubasid/ärgitasid...millal sellele tuleb siis järg!
Priit
Hea videolõik jah:) See on sama kurv, kus Priit ka saba maha pani ja mille ma tema järgi laskudes sirgeks lõikasin.
Aigar
Priit, mina arvan, et blogi võiks ikka jääda. Kuigi sellest nimest võiks selle "(endine suusablogi)" välja jätta. Või kui siia blogisse sissekannete tegemise lõpetad, siis tee uus ja parem.
Aga sellest anonüümsusest nii palju, et see on nagu proovikivi kommenteerijale - kas julgeb nime alla panna või mitte ning arvan, et võite paluda Priidult palju tahate, seda varianti ta ära ei korja ;-) Kuigi vahest on küll tekkinud tahtmine, et "kodurahu" huvides mõnda anonüümset kommentaari poleks olnud, on Priit paar vajalikku näpuliigutust ära teinud.
Rahu,mehed rahu, nautige parem
(h)igihaljast vaatemängu.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=103170
Täitsa huvitav on teada mida Priit võidab sellest kui näeb kommenteerijate tegelikke nimesid. Tänaseni on ta ainult räusates tembeldanud anonüümikuid argpüksideks ja siis imestab kui kolaki jälle ise mööda kuppu saab. Võta nüüd kinni - ise norib tüli, siis aga teatab rõõmsalt, et kõik oli nali. Saa sa tast nüüd aru, kas ta on blogistades deprekas või eufoorias ja miks ta nimetab arukaid inimesi, kes ei põe edevuse sündroomi argpüksteks? Veel huvitavam on, et ta üldse laskub argpükstega diskussioonidesse. Pole ju mitte midagi lihtsamat kui teha kommentaarid ID kaardi põhiseks nagu seda rakendab konkureeriv päevaleht ja kohe tekivad siia ainult julgete inimeste arvamused. Kuna Priit seda sammu ei tee, siis järeldus on üks - ta naudib anonüümsete lugejate ja kommenteerijate tähelepanu sest igasugune tuntus tuleb tema tuntusele ainult kasuks ja suurendab tema läbilöögi potentsiaali ajakirjendusturul. Seega Priit ainult ärpleb, et paneb blogi kinni, tegelikult on tal seda vaja nagu piima mürgiste kemikaalidega töötavatele inimestele. Priidu pikem unistus blogis on ju see, et igale blogiartiklile ilmuks vähemalt 100 kommentaari. Siis on ta suur tegija ja selleks on tal vaja neid argpükse, kes tal seda eesmärki saavutada aitavad.
järgnev on täiesti OT, aga suunatud kui väike ettepanek PP kui ajakirjanduses spordiga tegelevale isikule. Nimelt on tänu Taaramäe tegeudele taas rattasport eestis aktuaalseks ajakirjandusteemaks tõusnud, kuid samas näitavad cyclingnews`ist tõlgitud lühiartiklid (ja eriti nende kommentaarid) nii toimetajate kui lugejate totaalset võhiklikkust grupisõidu olemuse osas. Seega vahest oleks päevakajaline teha intervjuu mõne rattasporti tundva isikuga kus räägitaks rattaspordi elementaarsest füüsikast (tuuletakistus), grupisõidu taktikast, tuuri strateegiast jne... esmalt tuleb pähe näiteks I. Rannamaa.
juba järgmisel nädalal kataloonia tuur ja seal eesti meistri särk loodetavasti taas pildil. vahest oleks tore kui inimesed ka natuke aru saaks mis seal tegelikult toimub.
antud ettepaneku ajendiks peamiselt see postimehe kummaline artikkel http://sport.postimees.ee/?id=237544
kaarel
Jah, hulga toredaid asju aastate jooksul selgeks saadud. Et suusal ja suusal on vahe, et määritud suusk libiseb paremini, et tühja kõhuga ja joogita ei jõua kaugele jne. Mulle meelds see postitus. Ühe asja, Priit, võiks veel selgeks teha. Maratonid väljaspool Eestit ei ole saatanast. Mis siis, et seal peamiselt svenssonitega koos sõidetakse. Ja koht ei pruugi esimese saja sees olla. Sinu kui ajakirjaniku mõttelaad on ju olemuslikult silmaringi laiendamisele suunatud. Osalemine Vasaloppetil või Birkebeineril tooksid sinu suusaharrastusse ja blogindusse värskeid nüansse juurde ja veendunud suusasõbrad oskaksid seda kindlasti vääriliselt hinnata.
siinse blogi positiivne pool on, et rahvas käib koos ja blogi on üsna elus. PP nüüd leiab muidugi, et see on ikka tänu tema uljale (aga ütleks et pigem intriigitsevale või kohati ka hooplevale) kirjutamisstiilile. Kuna PP on ajakirjanikutööd juba teinud päris kaua, siis on kutsehaigus välja kujunenud, ja nahuta teda mis sa nahutad, ikka peab mees regulaarselt õli tulle sortsutama, et leek ikka kõrgem saaks ja elu blogis elav oleks :-) Sinna vahele siis moepärast "anonüümikute" kottimist ka, et leek ära ei vajuks...
kas pealkirjas peaks olema "olulisimad" või "olulisemad"?
Ütlen siin lõpetuseks ühte, et miks on vaja anonüümikute nimesid.
Sellepärast et kui inimene kirjutab ning paneb oma ees- ja perekonnanime juurde, ta enne ikka mõtleb, mida ta ütleb - kas hakkan ikka teist solvama ja alandama, sest võin ju temaga järgmine kord kusagil kokku juhtuda ja mis näoga ma talle otsa vaatan? Kui nime saab varju jätta, võib öelda, mida aga sülg suhu toob. Vastutust ju pole. Ütleja tuleb puhtalt välja, aga teise inimese on ta solgiga üle valanud.
PP puhul see küll ei kehti, et oma nime all enne mõtleb ja siis kirjutab. Olen jätkuvalt vabandust Pekingi olümpiaraamatu haltuura eest.
Priit, kui tahad ausat seisukohta, siis anonüümselt saad selle palju suurema tõenäosusega.
Kui eesmärgiks on saada kiitust, ükskõik kui ebaõige ja ilustatud see on, siis seda saab allkirjaga
.
Anonüümne kirjutis on tõele lähemal.
Mida Sa tegelikult tahad?
(kui ma siia oma nime alla kirjutan, siis see minu seisukohta ei muuda, küll aga võib muuta seda sõnumit)
Kuule Priit kui sa tahad nime teada, siis võin selle sulle alati meilida, kuid ma ei ole nõus, et mu nimi ripub ülal kuskil Internetis ning, et mind vastu minu tahtmist esile tuuakse. Punkt. Ainult selle meilimisega on see värk, et kunagi ei tea, kas meili lugeja ka minu soove arvestab.
We have a deal, 17:10!
Minu meiliaadress on priit.pullerits@postimees.ee
Ja mis erilised soovid need peaks olema, millega ma mitte arvestama ei peaks?
Need soovid on kirjas 17:10.
Huvitav lugemine ning head (usun, et ka arendavad!) näpunäited. Viimased 3 aastat olen Tartu Maratoni sõitnud,"suuskamisele" aina enam aega pühendanud ja aina rohkem meeldivad mulle nii Pulleritsu kui Tääri sarnased suusafanaatikud, kes ei pea paljuks ka teistele kogemusi-õpetusi jagada.
Vaadates TMi kui rahvaspordipidu, siis võib küll kindlalt väita, et eestlased ON peast põrunud (heas mõttes),sest milline rahvamass...!:) Ei, lausa kahemilline!!!
Ja siis veel selline hull (ka heas mõttes!:) nagu Pullerits... respekt, nagu tänap. öeldakse. Anna aga minna ja kirjuta edaspidigi!
Rivo
coach outlet, supra shoes, ugg pas cher, toms shoes, canada goose, bottes ugg, barbour, moncler, canada goose, swarovski, pandora jewelry, pandora charms, canada goose outlet, juicy couture outlet, doudoune canada goose, louis vuitton, ugg,ugg australia,ugg italia, canada goose uk, moncler, michael kors outlet online, moncler outlet, canada goose, canada goose outlet, moncler, wedding dresses, louis vuitton, pandora charms, ugg boots uk, pandora jewelry, michael kors handbags, moncler, moncler, sac louis vuitton pas cher, louis vuitton, hollister, montre pas cher, barbour jackets, louis vuitton, doke gabbana outlet, canada goose, lancel, ugg,uggs,uggs canada, thomas sabo, moncler, links of london, michael kors outlet, juicy couture outlet, replica watches, karen millen, marc jacobs, moncler, swarovski crystal
Postita kommentaar
<< Esileht