Pullerits: Kui kaua jätkub päästvat nõukogude pärandit?
Kõigest kaks talve tagasi kuulutas suusakoondise peatreener Mati Alaver, et Eesti on viimase kümnendi tulemuste põhjal maailma parim suusariik. Vancouveri olümpial sai igaüks näha, kuidas Eestist sai suusariikide seas maailma halvim: meeste teatesõidus tuli kõige viimane koht. Vähemasti suutsid mehed, erinevalt Eesti naistest, teateneliku kokku saada.Aga kogenud pilguga vaatlejad nägid veel midagi, mis tavavaataja eest varjatuks jäi. Need, kes olnud Eesti rahvusalaga pikemalt ja isiklikult seotud, nägid nõukogude suusakooli teatepulga edasiandmist Eesti sinimustvalgele koolkonnale.
Vaadakem karmile tõele näkku: Eesti suusatamist on pinnal hoidnud nõukogude aja pärand. Sealt pärinevad peatreener Alaveri kogemused; tollase hambad-risti-läbi-raskuste-tähtede-poole hoiaku najal on
medaleid noppinud Jaak Mae ja Andrus Veerpalu; Kristina Šmigun-Vähi treenerist isa Anatoli Šmigun on läbi ja lõhki nõukogude produkt.Tol punaajal, mil taasiseseivunud Eesti suusaedule tasahilju alus sai pandud, tehti, nagu endised ässad mulle tunnistanud, sporti suure algustähega. Tehti kogu hingest ja jäägitult, ennastsalgavalt ja -ohverdavalt. Kui siis sportlane treenerile kurtis, et bolše ne magu (rohkem ei suuda), põrutas treener: «A tšerez ne magu – davai!» («Pane nüüd kõvemini, kui ei suuda – läks!»).
Tollal olid eesmärgid alati kõrged: luges üksnes võit. Hõbe- või pronksmedal tähendas põrumist – nende üle polnud põhjust rõõmustada. Pigem peideti pisaraid. Olümpiaturism, nagu valitseb Eesti ajal, ei tulnud kõne allagi. Vanasti oli uhkuse asi olla kõige parem. See iseenesest motiveeris treeningul mak
simaalselt pingutama.Nüüd, demokraatlikus ja tolerantses ja inimsõbralikus Eestis pole ponnistada enam vaja. Olümpiapileti saab ka vähemaga. Ja saab palju enamatki. Ainuüksi selle eest, kui pääsed koondisse, saad tasuta auto istumise alla. Ja kui auto liiga väikseks peaks osutuma, nagu mõni aasta tagasi paarile naissuusatajale, siis tõstad selle üle avaliku kisa. Millal sai kiiruisutaja Ants Antson oma esimese auto? Alles siis, kui oli olümpiavõitjaks tulnud.
Valede stiimulitega turgutamine algab juba maast madalast. Vaadake põlvepikkusi suusatajaid – nende dressid on sponsorlogodest tulvil. Varustus ei jää alla Veerpalu omale. Sest tulemuse arengu võtit nähakse tipptasemel suuskades-keppides ja määretes-saabastes, mitte tugevas ja pühendunud treeningus.
Sedasi jätkates ei aita Eesti talisporti jalule uute hüppemägede ega suusastaadionide rajamine. Suusasporti kui eelisalasse on ju uputatud kümneid miljoneid kroone, aga punase taustata läbinisti sinimustvalgeid rõõmustavaid tulemusi ei paista kusagilt.
*
Seda, et niimoodi nagu seni enam edasi minna ei saa, on vähemalt meist ida poolt
mõistma hakatud. Nagu teada, nõudis Venemaa president Dmitri Medvedev Vancouveri olümpiakoondise ettevalmistuse eest vastutavate isikute tagasiastumist. «Ettevalmistuse eest vastutajad peavad vastutama ka nüüd,» ütles ta. «Nad peavad tegema mehise otsuse ning vabatahtlikult ametipostidelt tagasi astuma. Kui nad seda ei suuda, siis me aitame kaasa.»Venemaa spordi- ja turismiminister Vitali Mutko teataski peagi pärast seda, et on valmis oma ametikohalt taganema.
Eile sai AKs näha, kuidas Medvedev kohtus Venemaa spordijuhtidega ja kritiseeris, et nad on oma soojal kohal istuvad rasvased kassid, selle asemel et seada oma töös esikohale sportl
ased. AK spordisaadet juhtinud Priit Kuusk ütles kommentaariks, et õnneks Eestis asjad nii hullud ei ole ja kõrgemalt poolt sedasorti õpetussõnu ei jagata.Äkki siiski peaks jagama? Sest nagu eespool kõigest paari pintslitõmbega sai viidatud, on asjad Eesti spordis kapitaalselt käest ära. Peale Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu ning mõningate mööndustega ka peale Priit Viksi ja Peeter Kümmeli - ent jäägem realistideks: ega 20. ja 14. koht pole siiski sellised, mille puhul rind uhkusest ette ajada - läksid ju kõik teised Vancouveris alt.
Eesti sport vajab kapitaalselt uut õhku. Senisel moel enam jätkata ei saa, sest tulemusi lihtsalt ei tule. Vähemalt Postimehe toimetus on sellest aru saanud ning toimetajate koosolek hääletas siia sissekande algusse riputatud kolumni ("Punaedu lõpp") nädala parimaks arvamuslooks. Rahaline preemia - et kraaklejad ei hakkaks taas mingit maksuametijuttu üles tõmbama - 500 krooni (maksud maha) katab enam-vähem Tallinna maratoniks suuskade määrimise kulud.
******
New York-New York Hotel & Casino, Las Vegas Boulevard South, Las Vegas, Nevada. 22. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu (nr 24) ees ja Jaak Mae (nr 35) tema järel Vancouveri olümpial 50 km ühisstardiga klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 2: Andrus Veerpalu heitlemas Vancouveri olümpial 50 km ühisstardiga klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu komistab Vancouveri olümpial 50 km ühisstardiga klassikasõidus pärast suuskade vahetust. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Andrus Veerpalu hoidmas Vancouveri olümpial 50 km ühisstardiga klassikasõidus võitjaks tuleva norralase Petter Northugi tuulde. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 5: Andrus Veerpalu on lõpetanud oma karjääri viimase olümpiasõidu. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:14
kommentaare: 44
44 Kommentaarid:
Kuidagi tuttav tekst. Savisaar kah kiitis peale Moskvas käiku Vene demokraatiat ja käskis Ilvesel õppust võtta.
Priit, millal saaks öelda, et on tulemust ja võiks rahul olla?
Tavaliselt tugeva Priidu kritiseerijana olen nüüd kahe käega selle sõnumi poolt.
Üks kriteerium oleks kindlasti see, et sportlane teeb oma hooaja parimad tulemused tiitlivõitlusel.
Kui nüüd Kiku ja Andrus välja jätta, siis kui paljud meie olümpiakoondise võistlejad tegid olümpial selle hooaja parimad tulemused?
Mulle tundub et ajakirjanikud seal hääletamisel olid ka endised PUNASED?!
;-)
Võrrelda võrreldamatuid asju ja siis selle põhjal hakata midagi järeldama ei ole aus! Ajakirjaniku eetikast ei tea ma midagi... ega taha tedagi.
Tegemist on põlvkondade vahetusega ja nii lihtne see asi ongi. Uus põlvkond ei vea veel välja kuid vana on kohe kõrvale astumas. Ei maksa üle dramatiseerida.
Lootma peab et uus paika loksumas süsteem hakab kasvatama uusi tippe!
P.
Ei tea kaua spordis, ent ajakirjandusest ootan selle nõuka pärandi kadumist pikisilmi.
Suusatamine Maailmas viimane!? kui see pole demagoogia kulla Priit, siis mis on üleüldse demagoogia?
Peip
Demagoogia lokkab jälle.
Tulemus spordis rajaneb teadusel.
Teaduses kasutatakse uuringute tulemusel saadud teadmisi ja argumente.
Kui kuskil toimetuses on inimesed, kes ei oma vastavat ettevalmistust ja teadmisi, hääletavad millegi üle, siis see on selle seltskonna enamuse ARVAMUS, mitte tegelikkus.
Millegipärast arvavad need hääletajad, et on tohutud asjatundjad spordi alal. Kui te seda arvate, siis millised tulemused on teil ette näidata?
Seni aga on see avaldus, et toimetus valis mingi artikli millekski, täielik demagoogia, selle artikli sisu väärtustamise seisukohalt.
Sellise argumendi kasutamine on ühtlasi tõestuseks asjatundmatusest.
Samasugust asjatundmatust näitab siinses PP kirjutises kõlav nõuka aja ihalus ja selle ajastu võtete kasutamise pooldamine spordis.
Aeg on edasi areneda, sellised võtted ei sobi tänapäeva ühiskonda.
Niikaua kui PP sellistel seisukohtadel on, ei ole tema jutt tõsiseltvõetav, sõltumata sellest, kas see müüb või mitte.
Priit võib muidugi väita, et ajakirjanduse eesmärk ongi inimeste madalate tunnete ja rumaluse esile kutsumine, aga jäägu see tema südametunnistusele.
Mina leian, et ajakirjanduse abil on võimalik inimesi harida ja paremaid omadusi ülistada.
Selleks targemaid ja paremaid ajakirjanikke soovides
Ajakirjanduse omapära on see, et see võimendab inimese omadusi. Kui ajakirjanik on asjatundmatu, siis see ka võimendub.
Näiteid pole vaja kaugelt otsida...
Kui nüüd midagi positiivset leida, siis need on pildid.
Jutt ise on... kirjutaja taseme näitaja.
Samal tasemel inimesed on muidugi vaimustusses. Õnneks kõik ei ole sellel tasemel.
Sa Priit saad ikka päris soodsalt siis omale määrde alla, tavainimesed peavad ikka 200 krooni rohkem raha alla panema et saada liinitööd, võrreldes sinule tehtavate eripaaridega mida on kristallkuulidega mõjutatud :).
Kellel on head sõbrad, saavad veel soodsamalt.
Kelle asi see on, kui palju keegi suuskade määrimisele kulutab või kes ise määrib?
Absoluutselt suurepärane artikkel! Absoluutselt nõus esitatud teesidega! Aga see ei ole mitte ainult spordiga seoses, spordis väljendub see kõik palju enam kui kuskil mujal.
Näituseks. Juba koolisüsteem iseenesest on täiesti haige. Kui õpetaja annab teismelisele tatnokast lõngusele vastu kuppi, siis lendab mammake uhke autoga kooli ette ja hageb õpetaja, mitte ei vaata enda tegevusetusele näkku. Selline noore sugu nagu pilpa peal sita vedamine toobki kaasa katastroofi olümpiaradadel.
Või siis Eesti riigis. Demokraatia pole mingi riigikord, selle asemel võiks olla meil valgustatud monarh. See hoiaks ehk ära kolelollused nagu Solarise keskus ja saadaks lapsi allaajavad joodikud võlla, mitte luksusvanglasse.
Oleks meil vapsid omal ajal saanud võimule, oleks ka nõukogude võim meil olnud kas olemata või siis oluliselt teisem.
Tubli Priit, järsud tekstid raputavad loodetavasti seda konnatiiki paremini!
Ja üleüldse, miks peaks suusatamist eelisarendama? Igav spordiala, liiga reformierakondlik pealekauba.
12:21
Nagu juba kirjutasin:"Samal tasemel inimesed on muidugi vaimustusses. Õnneks kõik ei ole sellel tasemel."
Nagu selgub, mõni on veel madalamal
See tuleb nüüd paljudele selle sissekande kriitikuile külma dušina, ent püüdke see siiski alla neelata. Igaks juhuks olgu öeldud, et nõukogude aeg ja kord on küll viimased, mida ma tagasi ihalen, aga mõned asjad olid seal ilmselt paremad kui nüüd, nagu nüüd on enamik asju paremini kui siis.
Niisiis: seda teksti ja selles kirjeldatud ahelskeemi ei ole - aus ülestunnistus! - ma sugugi ise välja mõelnud. Nagu eelmise sissekande kommentaariumis seletasin, siis ajakirjaniku ülesanne on 24/7 silmad-kõrvad lahti hoida, sest igalt poolt tuleb ideid ja fakte püüda. Nii on sündinud ka see siinne sissekanne. Ja külma dušina tuleb enamikule küllap see, et siin edastatud mõttekäigu toetajad ja pooldajad on paljud sellised mehed, kellele enamik siin lugejaist alt üles vaatab (jah, mina ka, muide) ja neid kangelaseks peab. Aga nad ei tule seda oma nime all kuulutama. Nende asi on tippsporti teha. Sõnumi viijaks on ajakirjanik.
Kas nüüd hakkab asi paremasse ja selgemasse valgusse loksuma? Aga muidugi on lihtsam mind sõimata, kui aru pidada, mis sõnumit ma siin edastasin.
Aitab sest suusavärgist, öelge parem kus Tartus või Tartu lähedal jooksmas saab käi praegusel ajal.
Nooh, palju siis meil 20 nõuka aasta jooksul olümpiamedaleid kukkus Eestisse? Nõukaaja efekt tuleb välja ainult üleminekul iseseisva riigi tingimustesse, see on nn siirdeefekt.
Mis puutub aga hääletamise süsteemi, siis on lahe, et hääletajateks osutuvad paksukesed või kondiklibud, kellel puudub igasugune kaasaegne sportlik taust ja arusaamine treeningprotsessist. Usutavasti PP-d ei lastud enese artikli eest hääletada ja isegi kui lasti, siis on ta ilmselt ka ainus kes tippspordist midagigi mõikab.
Tuletame, siis nõukasüsteemi meelde. Lai valik käis nõnda, et treenerid käisid mööda koole ja tegid promo. Ullikesed läksid tasuta treeningutele kohale ja siis praagiti kohe julmalt kõik soovitavatest parameetritest kõrvalekaldujad välja. Ei antud võimalustki enesetõestamiseks. Mäletate seda kossumängimise raamatut mis minu meelest Rannap kirjutas, kus väljapraagitud jumbu ümber tabureti üksinda trenni tegi ja siis lõpuks miski tulemuse ka saavutas, sest treenerid teda kossutrenni ei võtnud.
Tänapäeval on kõik treeningud räige papi eest ning paljudesse klubidesse pole asja ka siis kui papp makstud. Trennis käib kõva promo tippvarustuse üle ja loomulikult peab kõigil olema klubivorm. Mis me siin räägime siis veel noorte soovidest, kui neile trennis tehakse selgeks, et varustus on oluline! Esimese sammuna tuleks keelata ära tippvarustuse doping võistlustel ja lubada kasutada vaid odavat ning mitte klubivärvides varustust. Siis vast hakkab suhtumine muutuma väliselt küljelt sisulise külje poole. Kapitalism lööb treeningutes praegu iga kandi pealt sisse, sest eestlaste jaoks on trennis käimine 10 korda suhteliselt kallim kui norrakate jaoks. Eks ta üks nokk kinni saba lahti teema on, kuid fakt on see, et eesti funktsionärid üritavad vägisi suures pajas ühes segmendis paksemat suppi keeta kui mujal aga kahjuks keegi ei saa aru, et sedasi see asi ei õnnestu.
Selge on see, et midagi peab ette võtma. Tegelikult oleks ammu juba pidanud. See, et noored lasevad end "tilu-liludega" meelitada, on paraku kurb. Võib-olla see tuleb sellest, et Eesti on väike ja kõike kajastatavat on paljudele näha ja tekivad soovunelmad jne. "Mehi metsast" võib Eesti spordimaastikul edaspidi vist haruharva kohata.
Millega hakkavad tegelema Veerpalu, Mae, kui tippspordiga lõpparve teevad? Loodetavasti ikka spordiga. Tõenäoliselt on nad täielikud suusatamise fännid ja naudivad seda. Sellest loobuda oleks sel juhul raske. Või leiavad vastupidavust nõudava teise spordiala, mille baas neil olemas. Eks aeg näitab...
Priit siin alguses küll eksid väitega, et meie praegused "noored" ei tee liialt tööd.
Vaatame ikka faktidele näkku. Mida me kuuleme Kaspar Koka ja temaga seotud isikute käest, ikka seda et mees oli liiga palju trenni teinud ja ei ole siiani ära taastunud
Rehemaa - tunnistas et treenigumahtu sai vist liialt tõstetud.
Probleem on hoopis sügavamas, asi on treeningmetoodikates.
Arvatavasti ei piisa enam a'la laon aeroobset põhja ja teen 1 kiire trenni nädalas ja kui järgmine aasta teen täpselt sama aga 10% rohkem, siis 5 aasta pärast olen kõva mees ja olümpiavõitja.
Pullerits on ikkagi Postimehe palgal olev profisuusataja. Kuidas muidu maksuamet ei peaks 500 krooni tulu pärast muretsema. Ainus variant, et Postimees maksab 500 krooni profisportlase Priidu suuskase määrimise eest. Kuna artkili eest sai ka 500 krooni, siis tulu ei tekkinud. Kui aga Pullerits ise maksis suuskade määrimise eest, tuleb tulumaks ilusati tasuda. Kui Pullerits poleks postimehe palgal olev profisuusataja ja otsustas sellegi poolest Pulleritsu suuskade määrimise eest tasuda, siis tuleb Postimehel maksta erisoodudustumaksu. Mis ei ole mitte väike. Iseenesest on posittivne, et Eestis ka palgatakse profisportlasi. Mina Soovitaks Pulleritsu asemel Naruskit. Narusk on vähenõudlik ja Eesti tasemel tulemust küll.
Priit
Loe korra üle Mauno Saari kirjutatud raamat Lasse Viren'st ja mõtiskle oma kirjutatud teemal uuesti. Selles raamatus arutletakse samamoodi möödaniku ja (Vireni) tänapäeva üle. Samas, selles teoses ei jõua autor ning peategelased nõukaaja ihaluseni, vaid tõdevad et rasketes oludes treeniti sisukamalt/sihikindlamalt kui paremates/kergemates oludes.
Usun et pole ka meil mõtet ihaleda nõukaaega. Kergemates oludes, suurema valikuvabaduse- ja ahvatlustega on raske(m) noori inimesi motiveerida ohverdama oma elust aastaid, et võibolla kunagi kui asjaolud kokku langevad, tippu jõuda.
Tuletan meelde et Andul, Jaagul ja Ollil läks ka aastaid aega enne kui hakati medaliheitlustes kaasa rääkima ja ka siis oli ajakirjanikke/analüütikuid kes neid maapõhja ja andetuteks needsid. Nii et ei midagi uut siin päikese all.
terv
Peip
PS. Priit Sa pole vastanud miks esined nii demagoogilise väitega et Eesti suusatamine on Maailmas viimane.
14:24 - uskumatu, millise skeemi punumise ehk jama peale jätkub teil aega. Olen pahane vaid selle üle, et tollele kodukootud totrusele reageerin. Aga reageerin selle tagamõttega, et te edaspidi oma ja teiste ajaga säästlikumalt ringi käiksite.
Peip, kus ma seda väidan, mida süüks paned? Kirjutan: Vancouveri olümpial sai igaüks näha, kuidas Eestist sai suusariikide seas maailma halvim. Rõhutan: maailma suusariikide (sic!) seas halvim. Vancouveris olid ju kõik arvestatavad suusariigid kohal.
OK Priit, lugesin üle ja pean nõustuma et Sinu tekst on JOKK.
Samas väidan endiselt et selline väide on demagoogia.
Minu tunnetuse järgi on Sinu väide samaväärne minu poolt konstrueeritud järgmise väitega:
Ükski Eesti ajakirjanik pole saanud Pulizeri preemiat. Järelikult Eesti ei kuulu kirjarahvaste hulka. Millest loogiliselt tulenb - Eesti ajakirjandust polegi olemas.
Eks ole ju totter mõttekäik.
Rohkem analüüsi, vähem lahmimist.
Päikest
terv
Peip
Kisub jälle demagoogiaks, see et Priit kellegi poole üles vaatab oleks nagu argument. Saa ükskord aru, see ei ole argument, see on demagoogia.
PP "Ja külma dušina tuleb enamikule küllap see, et siin edastatud mõttekäigu toetajad ja pooldajad on paljud sellised mehed, kellele enamik siin lugejaist alt üles vaatab (jah, mina ka, muide) ja neid kangelaseks peab."
Külma dušina tuleb mulle selline suhtumine vabas ühiskonnas, et keegi (PP) kellegile kuskilt kuskile vaatab ja peab seda loomulikuks.
Aeg oleks sellest juba üle saada, meil on kõik inimesed võrdsed ja võrdselt väärtuslikud, samuti nende seisukohad.
PP, ära kummarda puuslikke ega inimesi, ela oma elu väärikalt ja väärtusta ka teisi inimesi võrdselt.
Ihaled jälle klassi, kasti või seisuse ühiskonda.
Siis pead mujale kolima, siin üritada arengut tagasi pöörata on rumal.
kui nüüd patrioodid saaks üle vene teemast ja mõtleks korra peaga saaksid nad ju aru, et jutt jumala õige. ma olen jumala kindel, et niipea eestile mingeid arvestatavaid tulemusi suusatamises ei tule. kui just mõni übertalent peale ei kasva.
Peip, tõepoolest, vaja on vähem demagoogiat. Demagoogiline on süüdistada, et ükski Eesti ajakirjanik pole saanud Pulitzeri preemiat ja seepärast ei kuulu Eesti kirjarahvaste hulka. Asi on selles, et Pulitzeri auhind on üksnes ja ainult Ameerika ajakirjanikele antav auhind Ameerika trükiajakirjanduses, täpsemini ajalehtedes (ajakirjad ei lähe arvesse) ilmunud tööde (lood, fotod, karikatuurid) eest. Ühelgi Eesti esindajal on seal sama võimatu kaasa lüüa nagu Keenia meistrivõistlustel 3000 m takistusjooksus.
Nagu Sa ütlesid: rohkem analüüsi, vähem lahmimist.
Sõbralikult, PP
Nojah, sain selgelt sisse ;)
Minu mõte jääb ikkagi samaks.
Ei meeldi mulle Sinu kirjutiste tonaalsus viimasel ajal.
terv
Peip
PS. minu põhitöö ei ole tekstide loomine ja nende faktidega kindlustamine, ehk see leevandab veidi seda viimast heledat laksu.
OK, teades kuidas noored mõtlevad tegin väikse rehkenduse. Nimelt pärast kooli lõppu tuleb noorel teha valik, kas hakata sportimisega leiba teenima või muude asjade kõrvalt sporti tegema. Suusatamises on täiskasvanuna küpsemise aeg ca 10 aastat. Selle aja jooksul tuleb investeerida vähemalt aega treeninguteks ja raha treeningvahendite, saalide, laagrite, võistlustel käimisele ja muule asjaga seotule. See raha peab kuskilt tulema. Oletame, et sportlase taskust. See raha ei ole väike. Noorel inimesel seda ei ole. Kui raha pole siis tuleb minna tööle ja säästa. Töö kõrvalt ei jää aega piisavateks treeninguteks, kui just pole selline talent, kes saab hakkama väikse mahutreeninguga ja peret luua ei soovi enne 30 aastaseks saamist. Seega on sportimine kõva eneseohverdamine. Milleks sellist ohvrit tuua, kas selleks, et ajakirjanikud peksaks lehes keelt ja mõnitaks harjutajat ning kui siis paar aastat saad nautida aupaistet, siis sõimatakse selle eest, et kulda ei saanud? Riik maksab siis miski kopka 10 aasta pingutuse eest. 10 aastaga teeniks noor inimene no milli ikka ja kindlapeale. Riigilt rahasaamine on aga 10 aasta perspektiivis mõttetu lootus, sest nagu näha antakse pappi vaid neile, kelle alaliidu esindaja on riigikogus. 10 aastaga võivad riigikogu hääled muutuda ja siis võid oma valitud alal jälle suu puhtaks pühkida. Seega langevad ära kõik praktiliselt mõtlevad noored ja järgi jääb tohutust huvilistearmeest vaid käputäis visasid naiivikuid, kelledest enamusel ei pruugi ollagi seda õiget eelist millega läbilüüa tippude tipus täiskasvanuna. Siit jõuamegi sinna, et iga medal olümpiamängudel on Eestile IME nagu seda on väljendanud korduvalt Alaver! See on tohutu fanatism ja juhuste kokkulangemine mis võimaldab saavutada medaleid. Tänane kapitalistlik spordimajandus ei toeta Eestis olümpiamängude medalisaaki. Sport ei ole Eestis popp. Popp on targutada sportlaste kallal. Meil inimesed lähevad Sesteri kombel ennem 2 korda suuremasse kaalu, kui taipavad, et sport aitab hoida tervist vormis. Kui kõht on lihtsalt natuke ees, siis ükski neist ei tõuse tugitoolist, vaid toetavad väikeste tervisemurede puhul farmaatsiatööstust ja tänitavad inimeste kallal kes omavad ideaalset figuuri ning esindavad Eestit rahvusvahelisel spordipeol!
Täna tuleks teha edetabel ülekaalulistest ja nõrkadest spordiajakirjanikest ja küsida, kas säärastel on üldse mingigi sõnaõigus spordi teemadel. Alusutseks paneks ritta need 3 targutavat pead + PP. Selge on siin vaid, et spordist võiks rääkida ainult PP kuid tema pole ju spordiajakirjanik.
ahaa, näed siis milles asi, pulleritsu priit nutab nõukaaega taga? seda, kui tõesti kellegi käest midagi ei küsitud ja partei nimel aeti inimesed sandiks. olles ise nõukaajal koondises tipptasemel sporti teinud, võin kinnitada, et see oli väga räige ja sportlane oli viimane, keda inimeseks peeti. ja kui karjäär läbi, siis visati armutult kõrvale.
minul on veteranina hea meel, et meil eelistatakse inimest, mitte süsteemi. ja ma lugesin hirmu- ja vastikusvärinaga, kuidas venemaal siiamaani partei määrab kõik ka spordis. ja seda nutab nüüd pulleritsuke taga???
K
Mis siis arutluskäigus valesti läks? Mulle jäi ikka segaseks, miks Maksuamet 500 krooni pärast muretsema ei pea. Ainukese loogilise põhjenduse tõin kommentaaris. Sina võid igasugu jama ja skeeme punuda ja avaldada. Mina jälle ei tohi? Demagoogia! Ajakijaniku eesmärk ei ole mitte 24 tundi ööpäevas ringi käia ja igasugu "müüvaid" fakte otsida ja siis oma mõistusega neid tõlgendada. Kirjutav ajakirjanik peaks tegema analüüsivaid artikleid, mitte silte kleepima. Sinu kirjutis pole analüüs. Ajakirjanik peaks vähemalt püüdma sõltumatust, kuigi see võimalik pole. Selleks antakse sõna ka vastaspoolele ning võiks püüda leida ka sõltumatut asjatundjat. Niipalju kui see võimalik on.
jäta see 500.- rahule, sellest läksid maksud maha ja see kanti pangaarvele. Nii toimub ka sinu palgaga.
Suuskade määrimisega on see ainult niipalju seotud, et selle maksumus on samas suurusjärgus, ei enamat.
Aitäh, 17:06, et 16:08-le asja puust ja punaseks tegite. Muidu kaagutab siin tühja...
Nüüd on õige. Rahaasjades peab täpne olema
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
"Asi on selles, et Pulitzeri auhind on üksnes ja ainult Ameerika ajakirjanikele antav auhind Ameerika trükiajakirjanduses, täpsemini ajalehtedes (ajakirjad ei lähe arvesse) ilmunud tööde (lood, fotod, karikatuurid) eest. Ühelgi Eesti esindajal on seal sama võimatu kaasa lüüa nagu Keenia meistrivõistlustel 3000 m takistusjooksus." VALE!!! paljud auhinnad lähevad ajalehe töötajatele, mitte kellelegi nimeliselt. PP võiks vabalt kusagile Ameerika (mida ta nii fännab) ajalehte tööle minna (ta ju niiii hea ja kuulus ajakirjanik, et iga leht võtaks ta seal tööle) ja teha üks auhinda väärt artikkel. auhinna saab küll leht, mitte PP :DDDDD
Ma saan aru, et ajakirjaniku töö ongi avara pilguga üldistada ja paralleele tõmmata, aga enne Medvedevi eeskujuks seadmist tasuks korra ikka maha istuda ja kasvõi mõnda kvaliteetlehte lugeda. Jaanus Piirsalu on EPL-is Venemaa praeguse spordisüsteemi päris hästi kokku võtnud (http://www.epl.ee/artikkel/493002).
Aga üldiselt mulle see blogi täitsa meeldib: treeningutest ja võistlustest on niisama vahva lugeda ja need arvamuslood tekitavad tahtmise end kuidagi (heal juhul suusarajal) välja elada. Jõudu edaspidiseks!
P.
Tubli, Priit, oled Pulitzeri teema koha pealt arenenud. Paar aastat tagasi väitsid siinsamas blogis, et Pulitseri auhinda saab saada ainult ameeriklane. Loomulikult oli see vale, Eesti kodanikel on täpselt samasugused võimalused kui jänkidel. Nüüd möönad rahulikult ja valehäbita, et lihtsalt eestlasest ajakirjanikud ei küüni sellele tasemele.
Samasuguse stoilise rahuga tuleks võtta ka seda, et järgmised paarkümmend aastat Maarjamaal tiitlivõistluste medalini küündivat suusatajat ei leidu.
Peip viitas väga õigele näitele. Suur jooksumaa Soome vaevles sõjajärgsel perioodil mitu aatakümmet mõõnas, kuni Väätäinen, Vasala ja Viren taas uue laineharjaga tõusid. Nüüd ollakse taas sellessamuses. Priit võiks oma üllitises asendada suusatamise jooksmisega, tõlkida jutu soome keelde ja mõnes põhjanaabrite "valges" lehes paluda selle avaldada. Sellise odava kuid spordikaugele rahvale hästi pealemineva kaagutamisega oleks menu garanteeritud. Äkki panevad Helsingis kah toimetajad pead kokku ja kirjutavad välja viissadamiinusmaksud preemia, aga selle juba eurodes.
Pikk jutt, s..t jutt. Tahan öelda seda, et minu arvates erinevad Postimehe tavalugeja ja PP blogi lugeja nagu öö ja päev. Erinevad spordi mõistmise ja spordi armastamise mõttes. Sellised ülikonstruktiivsed laused nagu "Eesti sport vajab kapitaalselt uut õhku" ja "Senisel moel enam jätkata ei saa, sest tulemusi lihtsalt ei tule" jäta nendele, kes loevad Postimehe arvamuslehekülgi. Siia kirjuta midagi asjalikku.
Innar
Offtopic küsimus:
Sai enne Tartu Maratoni soetatud endale spordiprillid (casco sx-20). Lootsin, et nendel automaatselt juba miski anti-fog kaitse peal, aga ei. Koguaeg lähevad uduseks.
Sa Priit sõidad koguaeg prillid peas. Ilmselt kasutad miskit anti-fog vedelikku prillide puhastamiseks?
Oskad midagi head soovitada või sobivad kõik, mis vähegi poes saadaval on?
Teised teadjad võiksid samuti kogemusi edastada.
"jäta nendele, kes loevad Postimehe arvamuslehekülgi. Siia kirjuta midagi asjalikku."
Kas Sa pole veel aru saanud, et asjaliku kirjutamiseks peaks midagi kõrvade vahel olema.
Prill+udu
http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=7&t=27684
Kuna Priidule meeldib venelaste lähenemine spordis, siis pakun ka talle sama: kas astud ise tagasi või aitame.(nii öeldi vene spordijuhtidele)
Kuidas meeldib?
Minu meelest käib Priit Pullerits sõnadega fakt ja analüüs suhteliselt vabalt ringi. Keegi väitis siin, et tema kirjutised on juriidiliselt korrektsed. Sellel on isegi oma iva, sest Priit Pullerits tõepoolest toob oma tekstis välja paar asja, mis on tõendatavad, st faktid, kuid see, kas ja kuidas nende paari tõiga omavahelisel seostamisel tuleb arvestada üldise taustaga, enda eelarvamustega, heade tavadega, inimeste taotlustega, organisatsioonide olemasoluga, inimloomusega jne jne --- see näib olevat tema jaoks loo tõepärasuse aspektist irrelevantne. Sest iga lugu juhatatakse sisse mõnevõrra naiivse osutusega, et see "põhineb faktidel" ja on "analüüs". Inimesi pahandab aga just see, et selle ülejäänuga arvestamisel pole Priit Pullerits just märkmisväärselt läbipaistev ja lähtub eelkõige enda mitte just kuigi selgelt teadvustatud fantaasiatest.
Minu jaoks on sellise lähenemise tulemuseks, et Priit Pulleritsu artiklitest puudub sügavus, need on suuresti pealiskaudsed spekulatsioonid, mis toetuvad valitud hulga faktide ebaproportsionaalsele kuhjamisele ning seal justkui mingite objektiivsete seoste tuvastamisele. Puudub kirjamehelik mõistmine, tasakaalukus, see, mida võib nimetada sügavuseks.
Sama ka selle punapärandi teemaga. Ma saan aru, et Priit Pullerits kuulis mõnelt sportlaselt, et nõukogude ajal treeniti kõvemini ja oldi tõsisemalt asja juures. Või midagi sarnast. Nii ta igal juhul siinsamas blogikommentaaris osundab. Olgu, ütleme, et selline ütlus on fakt. Ütleja on seejuures sportlane. Ta pole mingi politoloogiaspetsialist. Ta mõtleb oma lapsepõlvele ja sellele, mismoodi ta siis treenis. Tal on sellega head mälestused. Ta kasutab nende mälestuste kirjeldamiseks osutust "nõukogude ajale". Ilmselt on nii, et kui sellelt sportlaselt küsida, kas ta ihkab tagasi nõukogude aega ja toonast repressiivset süsteemi, sh küüditamisi, pealekaebamisi jne, siis sportlane vaevalt jaatavalt vastaks. Seda vastamise võimalust pole aga sportlasele antud. Priit Pullerits võtab selle juhuslikus vestluses kinni püütud "fakti" ja ehitab sellele üles terve loo. Kõik on siinjuures juriidiliset korrektne. See pole mingi fantastiline süüdistus, sellel on tõepõhi. Ainuke probleem on see, et see pole inimlikus mõttes kuidagi asjakohane. See vaatab asjast mööda ja sisuliselt ekspluateerib poeetiliselt ühteainsat kujundit. Selle kujundi valimine on aga Priit Pulleritsu oma fantaasia vili. Ma nimetaks seda isegi ajakirjanduslikult käpardlikuks, sest tegemist on sisuliselt poolelijäänud intervjuuga või olemuslooga isiku kohta.
Normaalne ajakirjanduse tava nõuaks siin seda, et: 1) Priit Pullerits ütleks oma artiklis selgelt välja, et ta on kuulnud sportlast/sportlasi nõukogude aega õhkavalt suhtumas, 2) Priit Pullerits küsiks selle kohta nendelt sportlastelt enne kirjutamist kommentaari (et poleks tundliku teema puhul tarbetuid vääritimõistmisi), 3) artikli kese oleks sportlaste suhtumine eri spordielu korraldamise viisidesse, treeningmeetoditesse, sportlasenatuuridesse ning mitte edu või edutus Vancouveri olümpial.
Niipalju siis faktidest ja analüüsist.
minule ei meeldi priit pulleritsu blogi
Postita kommentaar
<< Esileht