Pullerits: Kust leida Tartu maratoniks kasutamata reserve?

Mäletate, eile esitasin lihtsa küsimuse, kas keegi näeb lisaks minu loetletud asjadele ja tegudele veel reserve, mille arvelt Tartu maratoni koha parandamisele kaasa aidata. Üllataval kombel ei suutnud mitte keegi mitte midagi välja pakkuda, kuigi üks ammendamata reserv - õigemini, selle nimetamata jätmine - paistis suurelt silma.

Selle nimi on Margus Mustimets. Tema on Tartu parim massaažitegija, kelle eripalgeliste oskuste ja teadmiste ja kogemuste pagas ületab ilmselt kogu Eestis enamiku tema kolleegide oma. (Lisaks ääretult meeldiv ja hariv suhtlus.)

Need, kes erinevalt minust on jätnud pärast seniseid maratone ja enne Tartu maratoni massaaži tegemata, lugege hoiatuseks järgmist õpetlikku lugu.

Jooksja Tiidrek Nurme tuli mullu aprilli lõpus Keenia laagrist. Võib-olla oli asi selles, et organism oli väsinud, või selles, et ta oli äsja vahetanud jooksususse, aga ühel õnnetul hetkel sai kannakõõlus põletiku. Kolm nädalat mais ei saanud ta jooksutrenni teha. Tagajärg: kogu hooaeg kannatas.

Nurme oletab, et trauma põhipõhjus peitus lihaspingetes, mida ta ei osanud õigel ajal märgata.
Selleks et pinged lihastesse ei koguneks, tuleb lihaseid regulaarselt hooldada. See tähendab, et tuleb massaažis käia. Nurme treener Harry Lemberg soovitab tõsistel harrastajatel massööri lauale heita vähemalt korra nädalas. «Tuima väsinud lihasega ei ole mõtet koormusi juurde panna,» hoiatab ta. «See toob pigem kahju.»

Paraku, nagu tunnistab Tartu hinnatumaid füsioterapeute Margus Mustimets, puudub enamikul vastupidavusalade harrastajail harjumus massaažis käia. Kui püstitada oletus, et Tartu suusamaratoni esisajast saab regulaarset lihashooldust ehk kõigest kümnendik, ei söanda ta oma praktikale tuginedes sellele vastu vaielda. Põhjus pole üksnes selles, et üks tunniajaline massaažikord on kallis, küündides Eestis laias laastus poole tuhande krooni ligi, vaid ka selles, et puudub harjumus oma lihaskonna eest hoolt kanda. Ja teadlikkus, et see on eluliselt vajalik.

«Inimesele on vaja näpuga lihasesse torgata, et ta aru saaks, kui valus tal sealt on, ja et see ei ole naljajutt, et tal on massaaži vaja,» seletab Mustimets. Möödunud suvel mu säärelihaseid masseerides puhkes ta esimesel seansil imestusest naerma, kui mu valukarjete peale küsis: «Kas niisuguste lihastega oledki trenni teinud?» Ta kinnitas tol korral, et ei masseeri, vaid sisuliselt ainult paitab mu lihaseid.

Eesti sitkemaid harrastussportlasi Virgo Karu tunnistab, et käib massöör Alar Krautmani juures suhteliselt harva, kord paari kuu tagant. Ta möönab, et kindlasti peaks seda tegema palju sagedamini, sest alati on kasu tuntav: lihased on palju rohkem «lahti». Vähemasti, lisab Karu, kevadise Tartu rattaralli 31. lõpetanu, pole tal seni tõsiseid terviseprobleeme tekkinud, mis füsioterapeudi põhjalikku päästetööd vajaks.

Aga transpordiärimees Sven Arial on risti vastupidine kogemus: pärast mõningast sportlikku pausi seitse aastat tagasi jooksma hakates tekkisid tal peagi seljavalud. Need paisusid koguni nii suureks, et ta ei saanud õieti autost välja ega voodist üles. Ootas iga kord pärast valu teravnemist umbes kuu, kuni see viimaks taandus, ja hakkas siis uuesti harjutama. Viimaks, tunamullu, mõistis: tuleb professionaali poole abi järele pöörduda. Aria läks Mustimetsa vastuvõtule.

Mustimets tegi kohe selgeks – erinevalt tavalisest massöörist, kelle juures Aria oli käinud lihtsalt lihaseid lõdvestamas –, milles häda: joostes oli üks jalg jäänud teisest lühemaks ning selja stabilisaatorlihased olid nõrgad, mistõttu selg tõmbuski kõveraks.

Aria käis Mustimetsa käe all kaks korda nädalas ning kolme nädala pärast sai selja korda.
Tema trauma on ilmekas näide sellest, milleni korraliku lihashoolduse puudumine viia võib.

Massaaž toimib Mustimetsa sõnul justkui pumbamehhanism, mis viib erinevate siluvate, suruvate ja pumpavate liigutustega lihastest ainevahetuse jääkprodukte välja. Eriti vanemate ja hooldamata lihaste puhul, nendib ta, tuleb masseerijal tihti mängida valu piiril – mis tähendab, et sportlik massaaž võib teinekord olla patsiendile võrdlemisi ebameeldiv.

Kui morfoloogia üksikasjadesse mitte laskuda, siis võib Mustimetsa tsiteerides öelda, et masseerides taastatakse lihaste ainevahetus koormuseelsele tasemele. «Ainevahetus on muidu takistatud ning jääkprodukte ja lihaspingeid on nii palju, et lihas ei funktsioneeri täie jõuga,» nendib ta.

Paljudele ilmselt ootamatult ei pruugi ainevahetuse raskused jalas lüüa välja sugugi jalgades. «Asi võib lõppeda sellega,» kirjeldab Mustimets, «et sportlane ei jõua jalgadega rohkem tööd teha ja asub kompensatoorselt kasutama seljalihaseid. Sealt tuleb vale motoorne mudel, nii et inimene on lõpuks seljaga hädas, kuigi ta jalad on puhta läbi.» Liiati ei pruugi ainevahetuse häirumine kajastuda tema sõnul ainult spordiliikumise probleemina, vaid ka radikulaarse-neuroloogilise leiuna. Nagu see kajastus ilmselt Aria seljas.

Nüüd käib Aria, kes sel suvel sõitis Elion Cupi rattamaratonidel 200.-300. koha kanti, Mustimetsa massaažilaual umbes korra nädalas («meeldima hakkas,» tunnistab ta), lisaks teeb ise regulaarselt venitusharjutusi. Eesmärk on läbida järgmisel hooajal Pühajärve poolpikk triatlon. Venitamine, nagu ka ujumine või saunas käimine, on hädavajalikud neile, kes nõnda sageli, nagu ideaalis soovitatav kord nädalas, massööri juures käia ei saa.

Eesti 1500 meetri jooksu rekordimees Tiidrek Nurme käib vähemalt korra nädalas Ergo Leibaku massöörikäte all, ehkki lisab, et temasugune sportlane peaks laskma professionaalil oma lihaste eest hoolt kanda veelgi sagedamini. «Kui lihaseid ei hoolda,» teab ta isiklikest kogemusest öelda, «teeb organism omad järeldused, muutes näiteks lihase pikkust või puusa kõrgust. Seejärel hakkab skeletisüsteem lagunema.»

Need on hoiatavad sõnad, mida tasub meeles pidada ka harrastussportlastel.
******
The Venetian Resort Hotel Casino, Las Vegas, Nevada. 20. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1-3: Vancouveri olümpia meeste sprindi võidab venelane Nikita Krjukov (nr 4) kaasmaalase Aleksandr Panžinski (nr 1) ees. Fotode autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Vancouveri olümpia naiste sprindi võitja Marit Björgen Norrast (paremal) ja teiseks tulnud Justyna Kowalczyk Poolast näitavad oma kurvitehnikat. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Meeste sprindi finaal Vancouveri olümpial. Vasakul võitjaks tulnuks Nikita Krjukov Venemaalt. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Kasahhi esindaja Aleksei Poltaranin ja Oeystein Pettersen Norrast kukuvad meeste sprindi finaalis. Nr 4 on võitjaks tulnud Nikita Krjukov Venemaalt. Foto autor: AFP/Scanpix