Pullerits: Mis väärtuslikke nõuandeid jagas Raul Olle?
Selle nädala algul helistasin endisele Türgi koondise peatreenerile Jaanus Teppanile, kes nüüd juhendab Kaspar Kokka, Erkki Jallaid (tal on taas tervis jupsima hakanud, nagu selgus), Piret Pormeisterit, Priit Talvest, Martti Himmat, Andre Metsa ja Heidi Raju. Sellegipoolest jätkus tal aega minugagi vestlemiseks. Ja teate, mis ta ütles? Ütles, et nüüd tuleb Alutaguse maraton, kus on minu trump - paaristõuge.Protesteerisin. Esiteks sõitsin paaristõuget - ja üleüldse klassikat - viimati 20. jaanuaril. Ehk kolm nädalat tagasi. Teppan ütles seepeale lõbusalt, et seda parem - ongi tunne värskem ja puhanum. Aga teiseks: mis eriline paaristõukaja mina nüüd olen? Ma ei suuda rippes tireltõusugi teha. Ja rinnalt ei suru vist poolt tsentneritki. Kui mu mälu alt ei vea, siis Peeter Kümmel rääkis mulle juba hea mitu aastat tagasi, kuidas tema teeb trennis rippes kätekõverdusi, hoides jalgu puusast ettesirutatuna täisnurga all - ja teeb neid niiviisi 15 tükki jutti. Ja nii mitu seeriat. Mis mul sellele vastu panna on? Paaristõugetega kolm korda läbitud dendropa
rgi seitsme tõusuga ringid?Nõutus olukorras helistasin Raul Ollele, Vasaloppeti maratoni võitjale, ja hüüdsin, et appi-appi, mis ma nüüd küll teen? Kuidas Tartu maratoniks vormi jõuda?
Nagu näete, ei ole ma millegi poolest parem Kaia Kanepist. Nii nagu Kanepi on treenereid vahetanud, nii ka mina. Eelmisel aastal tegi plaane ja jagas mulle nõu endine laskesuusakoondislane Margus Ader, enne teda kaks hooaega Eesti naiste koondise treener Kalmer Tramm. Nüüd siis olen mitu puhku Olle jutule jooksnud. Kui Klubi Tartu Maraton pealik Indrek Kelk sellest treenerite sagedasest vahetusest kuulis, ütles ta, et ohoo, see on ju lausa uudisväärtuslik asi. Nii ma siis ise selle uudise siin teatavaks teengi, et mitte lugeda enda kohta esimesena hoopis ei tea kust kohast.
Kurtnud Ollele oma muret, et Tartu maratonini jäänud alla kahe nädala, aga viimasel ajal sõidetud peamiselt vabatehnikas, ütles ta, et nüüd tuleb tegelda ülejäänud aja erialaste lihaste ettevalmistusega. Kuid hoiatas, et ega pooleteise nädalaga imet korda saata saa.
Lisaks tuleb plaanidesse mahutada ka Alutaguse maraton.
Kuulnud mu kindlast Alutaguse-plaanist, soovitas Olle, et sõidaksin seal Tartu maratoni silmas pidades esimesed 25 km vaoshoitult ning seejärel vaataksin, kas suudan viimasel 15 km-l veel tempot lisada. Hullem variant on tema sõnul see, et kui lähen Alutagusel algul "täiega peale" ning avastan kümmekond kilomeetrit enne lõppu, et raskeks läheb. Siis ei pruugi Olle oletuse kohaselt Tartu maratoniks enam piisavalt taastuda.
Niisiis, jätame meelde: Alutagusel tuleb esimesed 25 km sõita mõistlikult, mitte kihutada.
Aga kuidas Alutaguse sõiduks valmistuda? Olle küsis teisipäeval, mida tegin esmapäeval, päev pärast Tamsalu-Neeruti maratoni. Ütlesin, et tegin Tähtvere spordipargi laugel ovaalil tosin ringi ehk 10 km rahulikus tempos 43 minutiga. Olle kiitis selle mõistlikuks otsuseks. Siis soovitas, et teeksin teisipäeval dendr
opargis ühe ringi ainult kätega ning kolmapäeval kaks, neljapäeval puhkaksin ning reedel teeksin soojendustrenni. "Ära üle punnita," lisas ta, "peaasi, et lihas saaks toonuse."Aga mul oli veel üks planeeritud, kuid Olle plaanide väline üritus: kolmapäevased Tartu meistrivõistlused sprindis, 2x1 km vabatehnikas. Olle ütles, et ta ei soovitaks kaasa teha, sest esiteks pole see klassika-, vaid vabatehnikas. Teiseks avaldas ta kartust, et kui saan numbri selga, siis kihutan raja paratamatult läbi. Ta kinnitas, et seesugune uisusprint võib mu seisundit halvemaks teha, ning väitis, et paremaks ei tee see mingil juhul.
Kui ikka enda juurde kindlaks jäin, lubades, et ma ei lähe kihutama, vaid rahulikult rada läbi sõitma, soostus Olle, et olgu pealegi, sõitku ma üks ring klassikat, aga kahte mitte.
Ausalt öeldes tundsin teisipäeval, et üks dendropargi ring paaristõugetega jääb väheks. Tegin igaks juhuks kaks, aga tõepoolest aeglaselt, kokku kulus tervelt 40 ja pool minutit. Pärast polnud küll tunnet
, et oleks end tilgatumaks pingutanud. Eile, kolmapäeval, tegin seal samuti ettenähtud kaks ringi paaristõugetega. Aga enne käisin võistlustel, et tõestada: saab küll number seljas rahulikult sõita.Vaatame tulemusi: kes oli meeste ja meesveteranide klassis absoluutselt aeglaseim sõitja? Just-just, võistlusprotokolli kõige viimasel real seisab minu nimi, kaks kilomeetrist lõiku läbisin 3.32,6 ja 3.30,4. Kokku aeg 7.03. M45 vanuseklassi eelviimasele Anti Ootile kaotasin 42 sekundit, vanuseklassi võitjale Paul Vaardile kaks minutit ning võistluse absoluutsele kiireimale Vahur Teppanile kolm sekundit alla kolme minuti. Ainus, millest ma aru ei saanud, oli see, et kui andsin end üles USA esindajana - mul oli dressi all nimelt USA võistlusvorm, mis siis, et ma sõidu ajaks dressi seljast ei võtnud -, siis miks seda võistluse protokollis kirjas ei ole. Selle kohta ootaks võistluse korraldajate selgitusi.
Kui Ollele täna hommikul ette kandsin, mida teinud olen, ja teda abi eest tänasin, ütles ta endale tüüpilisel tagasihoidlikul moel, et tibusid loetakse kevadel. Pareerisin, et ei, tibusid loetakse juba pärast treeningut, ja kindl
asti on tema suur panus selles, et vähemasti ei ole ma suuri lollusi teinud. Enamgi veel. Olle avaldas tunnustavalt imestust, et olen ses mõttes arenenud, et suudan oma tormakust paremini kontrollida.Aga mida kujutab endast reedene soojendus, uurisin. Vastus oli lausa ehmatav: poolteist tundi klassikasõitu. Sattusin ahastusse: poolteist tundi - selle järel olen rampväsinud! Olle võttis veerand tundi vähemaks. Märkisin, et ikka on minu arust palju. Siis ta soostus, et olgu, tee tund aega - alla selle pole mõtet end riidessegi panna, lisas ta -, kuid selle sees olgu kuus-seitse minutilist lõiku võistlustempos.
Pisut heidutav selline soojendus tundub. Aga olgu pealegi, eks tuleb proovida. Ega ilma proovimata veendu, kuidas nõuanne toimib.
Peaasi, et Alutagusel tuhatnelja alguses plagama ei pista.
******
Bally's Hotel & Casino, Las Vegas Boulevard South, Las Vegas, Nevada. 20. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Raul Olle (vasakult) on jõudnud koos Andrus Veerpalu ja Jaak Maega Libereci MMilt tagasi Tallinna. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Raul Olle klassikatehnika näide 2006. aasta novembrist. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 4: Murdmaasuusatajad Whistleri olümpiarajal. Fotode autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Hiiglaslik ilves tervitamas kiirlaskujaid nende ametliku treeningu finišis Whistler Creeki olümpiarajal. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Laskesuusataja treenimas Whistleri olümpiarajal. Foto autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:25
kommentaare: 32
32 Kommentaarid:
Priit-aga selgita, mis takistab sul eesmärgipäraselt treenida(viimane suusatrenn 20. jaanuaril !!??, 21 päeva tagasi) ? Midagi pole teha-selle aasta TM rong on juba läinud. 2 nädalaga võid saada trollijuhiks aga TM-l jäävad su tegelikud võimed taas realiseerimata.
11:52 - valesti loetud! Viimane suusatrenn ei olnud 20. jaanuaril. Mitte kusagil ei ole nii kirjas!
Kas sa tõesti ei tee ühtegi rippes tirelisse tõusu? Kõhulihas on sul ju hea ning kätel pole olematut massi arvestades ka midagi viga. Või on asi kerges akrobaatika pelguses?
Erki
Andku autor mu võhiklusele andeks aga mitte ei saanud aru,milleks oli ikka vaja seda sprindietappi jonnakalt kaasa teha,ja veel USA "värvides" viimaseid kohti jahtida, lõhnaks nagu vägisi imago muutmise järele..Iseasi,kas see just jälle tiba puusse ei läinud?
Priit, see ilves ei ole mingi hiiglane. Isegi pildiinfos pole hiiglaslikust midagi juttu.
Ilves
...nagu ma näen, siis kõik seedivad seda, mida Olle ütles, ega oska kosta musta ega valget.
Madis, et ilves pole suur? Olgu, mulle lihtsalt tundus nii, nagu lumeleopard näeb teine välja, arvan - aga võin jälle eksida.
Et milleks seda sprindivõistlust vaja oli? Ega olnudki, ja ega ma võistelnudki. Kuigi tegelikult oli see konkurentides segaduse tekitamiseks, et nad hakkaks mu tulemust vaadates arvama, et olen täitsa kott, nii et minuga pole üldse mõtet arvestadagi.
Erki, jah, saltot ma ei viska ja muid trikke ei tee, aga õnneks ei maksa tireltõusu tegemine midagi, sest selles paremaid ei selgitata, küll aga maratonis, kus on tähtis käte-õlgade-turja paaristöö ja kõhulihaste olemasolu.
Ennustan Priidule Alutagusel kohta 60 ja 70 vahele.
"Esiteks sõitsin paaristõuget - ja üleüldse klassikat - viimati 20. jaanuaril. Ehk kolm nädalat tagasi." Mis oli valesti loetud?
Isegi Olle ütleb allpool täpselt sama: "ega pooleteise nädalaga imet korda saata saa ".
Vb siis järgmisel talvel oled suti targem ja ei raiska talve tühja-tähja peale.
11:52
Ei oska selle Olle soovituse peale midagi kosta, ise ma nii ei teeks. Endal on plaan teha ca sarnane trenn täna ja homme pigem puhata või hästi kerge lõdvestusjooks/venitus. Aga sa proovi ära ja anna teada kuidas mõjutas enesetunnet Alutagusel.
T.
11:52 - see, et ma viimati sõitsin klassikat paaristõugetega 20. jaanuaril, ei tähenda, et ma vahepeal pole üldse trenni teinud, nagu te viitate oma algses postituses (lugege seda veel kord! - "viimane suusatrenn 20. jaanuaril!!??"). Olen küll!
Ei oska öelda, et kas Priit tahab näida tagasihoidlikuna või päriselt ongi seda, aga kui ma kolmapäeva õhtul proovisin tema paaristõuke treeningul Dendropargis tema sabas püsida, siis eriti kaua see ei õnnestunud, mees lihtsalt libises eest ära, kuigi jah, mäest alla libisemisel polnud tal suusk ehk kõige parem, tuli veidi kepist tõugata. Tundub, et võimu on ja vähese treenimatuse pärast pole mõtet küll halada. Tegelikult proovisin ise ka ükspäev vaid käte jõul dendropargi ringi läbida, kuid minu jaoks oli see sel aastal veel pehmelt öeldes liig, tõenäoliselt oleks selleks vaja eelnevalt ovaali peal veidi harjutada, mida aga kahjuks ma teinud pole.
Minu rõhuasetus oli sõnal "suusa".
Ja kui eeldada et peaeesmärk on siiski suusa(=klassikaline) TM siis tekib jah küsimus treeningaja ratsionaalses kasutamises.
Spetsiifilisuse olulisusest sportlikus treeningus oled ilmselt ikka kuulnud.
Uisk ja klassika on treenimise mõistes aga kaks täiesti erinevat spordiala kuigi on löödud ühise nimetaja-murdmaasuusatamine-alla.
11:52
to Andrus
Mis seal imestada,lihtsad füüsikaseadused -kõigest 70 kilose mehe suusa hõõre vastu lund on naeruväärne võrreldes täismõõdus eesti mehe(90+kg) olukorraga,samuti nõuab kerge keha liigutamine oluliselt vähem tööd,seda eriti ülesmäge. Mäletad küll kooli või armee ajast-kõige rohkem lõuga tõmbasid pisikesed kleenukesed poisid,mis aga ei tähendanud ,et neist oleks olnud suurt abi klaveri 9-ndale korrusele tirimisel :)
to 19:37
Sa arvestad ainult kaalu, aga arvesta seda ka, et kleenukestel on ka käed nõrgemad kui 90+ kg mehel. Kõik on siiski proportsioonis. Pole mõtet halada, et kergem kehakaal jms.
No ei ütleks küll, et täismõõdus eesti mees algab 90 kg. Ei kujutaks ette ennast sellises kaalus (pikkust 1.82). Päris vaev oleks sellises kaalus liikuda.
K.
Üritasin ka seda Priidu paaristõuketempu dendroringil, mul lõi väsimus esimesena kõhulihastes välja. Mis viga?
Jah 19:37, tundub, et sul on selgeltnägija võimed, minu kaal aasta tagasi oli 78-80 vahemikus, kuid pärast värsket abielumeheks saamist on see aastaga kiiresti kerinud 90-92 vahele, seega on füüsikalised jõud ilmselt tõesti minu kahjuks veidi ning kui sellele veel lisada asjaolu, et veel 2009 aasta detsembri alul sai oma pakk suitsu päeva jooksul ära kimutud, siis võib ilmselt praeguse vormiga enam vähem rahule jääda. Võrdluseks eelmise aastaga, kui samuti osalesin tartu maratonil, mille läbisin ajaga 6 h millegagi, seda tõsi küll uisusuuskadega, kuna muid lihtsalt polnud võtta ning ega ma määrimisest kah suurt midagi ei teadnud. Üldiselt on plaan see aasta etv suusaportaali ning priidu blogi motiveerival eesvedamisel sõita tänavune Tartu maraton läbi ajaga 5h ning mitte märtsi alul jälle nikotiinisõltuvusse langeda. Keha vajab kilomeetreid!
pakun, et pp saab alutagusel 69. koha.
aga OMil teevad seekord ilma rootslased. miks - üks sõna: gunde svan.
Ei ütleks, et rootslased ilma teevad. Meeste sprindi kuld ja Kalla hõbe 10km vabatehnikas + kahvatumad medalid sprinditeates ja tavalises teates.
Tundub lihtsalt ebausutav, et võid vabalt 20 minutiga paaristõukega Dendro ringi läbi lükata, kuid tühist tirelisse tõusu ei soorita. Ehk pole sa seda lihtsalt proovinud?
Erki
Mis, mehed, kas mingi ennustusvõistlus käib, et mitmenda koha ma Alutagusel saan?
Dendropargi paaristõukeringist. Jah, 20 minutiga saab selle vabalt ära teha - et tõusudel ei hakka hooga tihedalt rapsima, vaid tõukad pikemalt ja rahulikumalt ning laugetel taastud, lõdvestad lihaseid kergete tõugetega. Vaatasin oma märkmetest järele, et kui kiiremini sõita, siis 17. jaan. läbisin kolm dendroringi paaristõugetega 17.55 - 18.43 - 19.09. Sel nädalal olid rahulikud treeningud, mistõttu esimese ringi läbisin alla 20 minuti ja teise ca 20.45ga. Ei tohtinud pulssi üles ajada.
Kui Andrus sõitis mullu TM 6 tunniga ja kiskus suitsu, siis on see, et ta üldse suudab mulle sappagi haakida, minu arvates kõva sõna, eriti veel 90 kg arvestades. Eks see 90 kg andis ka laskumisel mu vastu kõva eelise - igatahes minu kepist tõukamine oli väga professionaalne: konkreetne ja õige suunaga. Aitäh!
See on loogiline, et just kõhulihased jäävad paaristõugetega mäkke sõites valusaks. Jälgige oma liigutusi: selleks, et suuta tõusul keppidega lükata ja mitte läbi vajuda, on esmajoones vaja pingestada just kõhulihased. Suusatajad nimetavad seda kõhulihaste lukustamiseks.
Tundub, et pärast väikest auru välja laskmist ca. kuu tagasi on seesinane blogi hulka asjalikumaks muutunud - tänud asjaosalistele.
Proovin asjaliku jutuga edasi minna ja uurin kui pikki keppe keegi kasutab klassika sõitmiseks?
"Poe koefitsent" on 0,85*vanus kuid kahtlen väga, kas kõvemad mehed nii lühikese kepiga suudavad paaristõuke potentsiaali ära täielikult kasutada. Endal on 0,83 ja tundub, et TM võib seetõttu kaotis minna nii mõnigi minut...
(vabandused ette kui kunagi see teema juba läbi lahatud on)
siim
mina mäletan, et PP kunagi kirjutas, et paaris Harimäe tõusust üles minna pole probleem. Ja nüüd järsku on ta Alutaguse paarismaratoniks nõrguke
Aga rippes tirelisse tõus vajab minumeelest ka pisut tehnikat. Ainult lolli jõuga seda ei teegi
to 10:10
Mis siia puutub vanus? Valem on ikka 0,85 x enda pikkus.
tjah...Vanusega saab ka ühteist välja vabandada aga seekord oli ikka mõeldud pikkust :)
Mina olen 186,5-187 cm pikk ja sõidan 165 cm pikkuste keppidega. Siit tuleb nüüd paljudele ilmselt sensatsioon, aga sõidan nende samade keppidega nii klassikat kui uisku. Paar aastat tagasi Kalmer Trammi juhendamisel proovisin eri pikkuses keppe ja leidsin, et klassikaks on parimad just 165 cm pikkused - lühematega (nt 162,5 cm) hakkas selg valusaks jääma. Olen leidnud, et uisuks kõlbavad need ka väga hästi.
teades sinu kokkuhoidlikkust, pole see mingi sensatsioon.
Tundub, et tõsi ta on, see klassikakeppide pikkuse mõju paaristõukele. Lasin oma klassikakeppe lühemaks teha ja tundsin, et paaristõuke puhul on kiirus vähemaks jäänud. Aga eesmärk oligi pigem korralikult suusatada, mitte paaristõuget teha. Korralikematel tõusudel pole paaristõukega nii-kui-nii midagi teha. Vaatasin Marcialongat ja esiotsa mehed on küll ülikõvad oma paaristõugetega. Tõusul rabasid nad lihtsalt tihedamalt ja teravamalt.
Kui on vähe tugevam ülakeha, siis on TM tavapärasest pikematest klassika keppidest kindlalt kasu, eriti alates Peebu punktist. Targad arvasid, et lausa 20 minutit võivad võimsad paaristõuked vahet teha.
Priit, käed nõrgad ja liiga pikad kepid?
Ideaalne keppide pikkus sõltub ka rajaolukorrast st kas nn kepirada on tugev või pehme ning kui sügav on jälg. Lühemate kepide korral tuleb paaristõukel rohkem kummardada, mis võib kõhu ära väsitada (või nagu Priidul seljale mõjuda), samas tõusul on lühemate keppidega kergem.
Telekast võib jääda küll vale mulje, aga tundub, et MK-l sõidetakse suht lühikeste keppidega. Kui suurt häda ei ole, siis soovitaks maratonile minna nende keppidega, millega oled trennis harjunud.
Erki
Priit, kui sa läbid dendropargi ringe rahulikus tempos, siis miks on ringi aegade kõikumised nii suured?
Alutagusel Priidu koha ennustamine on raske, sest varasematelt eksirännakutel naistetreeneri ja jooksutreeneri ja siis laskesuusatajast treeneri juures on Priit jõudnud murdmameeste juurde mis juba ise peaks mõned tublid kohad parandama, siis Priidu tubli paaristõuge. Eriti ei taha uskuda, et Priit oskaks ennast tagasi ka hoida, samas kui lõpus veel juurde ka panna jaksab siis pakuks kohta 52.
eero
Postita kommentaar
<< Esileht