Pullerits: Kuidas Eesti suusajuhid end üha sügavamasse auku kaevavad?

Vähemasti üks hakkab Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga seoses selgeks saama: mida rohkem Eesti suusajuhid - olgem konkreetsed, ennekõike Mati Alaver ja Toomas Savi ja Jüri Järv - ausate ja selgete vastuste andmisega venitavad, mida rohkem nad vassivad ja hämavad, seda rohkem nad lõpuks kahetsema peavad. Tänu kolleegide väga heale tööle - eilses Postimehes Peep Pahv, tänases Õhtulehes Jaan Martinson - hakkavad Veerpalu kaitsetiimi auklikud ja põhjendamatud vastuväited ning sisulised vastuolud üha jõudsamalt päevavalgele tulema, mis kokkuvõttes sisendab lootust, et ükskord saame juhtumist teada ka kogu tõe, kuid teisalt hävitab see viimsegi usalduse, mis rahval skandaali peategelaste vastu võis olla.

Mille peale käib mäng? Ütlen ausalt ja otse: selle peale, et Alaver saaks päästa enda naha ja oma elutöö, ning nii karm kui see ka ei ole, siis lugupeetud Andrus Veerpalu, kui te seda siin lugema juhtute, palun saage aru, et just teie kauase treeneri jäära- ja põikpäine tegevus viimase poole aasta jooksul on kukutanud teid olukorda, kus isiklikes (Alaveri) ja kildkondlikes (suusaliidu) huvides on visatud dzotile ka teid. Vaadake, palun, kõrvalt, ja küsige endalt, miks lasete te, visa võitleja, endaga mängida nagu etturiga, miks olete te selles mängus muutunud tõmmatavaks-tõugatavaks? Iga uus päev on toonud vaid uut infot, mida peatreener Alaver võib küll püüda kõigest väest esitada oma vaatepunktist, aga ta ei anna ilmselt endalegi aru, et isegi tema ei kontrolli enam mängu. Seni, kui polnud FISi dopingupaneeli otsust, jäi eesti rahval suures osas tõepoolest leppida vaid sellega, mida teie kaitsetiimi liikmed ja suusajuhid avalikkusele serveerida püüdsid. Aga nüüd, küllap mõistate isegi, on mängu lülitunud ka teine pool, FIS, mistõttu enam ei kuulu tõe monopol Aivar Pilvele ega Mati Alaverile ega ühelegi neist, kes, olgem ausad, on püüdnud küllaltki ennastsalgavalt asjaoludega manipuleerida ja tõsiasju väänata. Kuid nagu näete, siis seetõttu, et tõemonopol ei kuulu enam neile, on need manipulatsioonid ja väänamised kahe viimase päevaga ajakirjanduses väga kiiresti läbi hammustatud.

Aga kes olen mina, et siin täiskasvanud meest, Eesti ühte edukamat sportlast, manitseda või õpetada? Ent inimesena on mul kurb ja kahju vaadata, kuidas kolmandad, eelloetletud isikud lasevad oma hämamisega - ja neile viidete andmine viimase kahe päeva lehtedes läheb liiga mahukaks, igaüks leiab need artiklid ise, kui huvitub - teisel inimesel pikalt piinelda ja teise inimese saatust hävitavad. Kuid palju, väga palju on veel välja tulemas.

Alustame kas või sellest, et täna rääkisin Tartu Ülikooli teadlasega, kes oli mulle aastaid tagasi muu jutu seas maininud, et TÜs käisid Venemaa suusakoondise treenerid, kes olid tundnud huvi, kuidas kasutada sellist ainet, mida siis tunti valdavalt lühendi all HGF-1. Küsisin üle, kas ta mäletab toda remarki, ja küsisin üle, kas see oli nii, nagu ta rääkis, ja ta vastas: "Jah." Samuti rääkis ta asjatundjana sellest, millest rääkis ka SA Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port, et kaitsetiimi katsed dopinguproovi diskrediteerida on alusetud, põhjendamatud.

Rääkisin ka Eesti mitme suusasportlasega, et kuulda nende käest maad. Nemad on käinud alpitoas, nemad teavad, kuidas see mõjub, nemad teavad, kas seal on tunda ja tajuda, et alpituba on n-ö sisse lülitatud, sest väide, et see oli timmitud 4500 meetri kõrgusele, on ju kaitsetiimi üks nurgakive. Esiteks, ja see on peamine, kinnitas TÜ teadlane Porti öeldut, et kõrgusel pole isovormide vahekorrale mingit mõju. Teiseks aga, nagu tunnistas mulle Jaan Martinson Õhtulehest, kes oli rääkinud eile Alaveriga terve tunni, on alpimaja jutt antud teema kontekstis täiesti mõttetu. Rääkisin Martinsoniga umbes pool tundi, kuid tarkadele lugejatele mõistetavatel põhjustel ei saa meie ääretult huvitava vestluse sisu siin avaldada, ent sain aru, et küsimusi on õhus tõesti ääretult palju ja neid tuleb üha juurde, mida rohkem tõde peitvad jõud tõde peita üritavad. Nagu Martinson nentis, siis hakkavad pusletükid tasapisi paika kukkuma, et tervikpilt lõpuks kokku saaks.

Kohtusin eile konspiratsiooni mõttes õhtuhämaras ühe Eesti suusaspordi tähtsa tegelasega. Sain mitmed uued pidepunktid, ja et mitte üldsõnaliseks jääda, siis olgu üles visatud ka mõned süütumat sorti uued küsimused. Aga lubage, et annan teile enne lühidalt paar taustadetaili, et kontekst paika saaks.

Esiteks, uurisin kevadel, kust saaks Eestis kasvuhormooni, ja sain teada, et varem toodi seda Eestisse Leedust. Teiseks, nagu teate - ja sel teemal kuulsin seoses suusakoondise ja Alaveriga intrigeerivat juttu ka Martinsonilt -, siis keelatud ainete transportimine ühest riigist teise on ohtlik ettevõtmine, mistõttu seda tuleb diskreetselt teha.

Ja nüüd siis need kaks küsimust, mis eile konspiratiivkohtumiselt teiste seas kõrva jäid. Esiteks, mida olla teinud mõni aasta tagasi peatreeneri pool mitu päeva üks leedulanna? Ja teiseks, miks olla suusaliidu büroo boss sõitnud Tšehhimaale MMile teistest eraldi sõiduautoga?

Õhus on palju küsimusi. Nüüd läheb aga suusaliidus ilmselt taas lahti nõiajaht, nagu läks pärast seda, kui Veiko Visnapuu avaldas Eesti Päevalehes suusaliidu kirjavahetuse seoses Tiit Peki tõrjumisega FISi struktuuridest, et kes lekitas. Jõudu suusaliidule! Eks alati ole kergem tegelda küsimusega, kes rääkis, mitte küsimusega, et mehed, kurat, mida me siin ikkagi tegelikult teeme.
******Saguaro National Park, Rincon Mountain District, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1-3: Andrus Veerpalu 23. augustil Tallinnas pressikonverentsil. Fotode autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix