Pullerits: Mis mees on Veerpalu kaitsetiimi tõsiseim tegija?
Reede keskpäeval sain Postimehe peatoimetajalt ootamatu ülesande: kirjutagu ma laupäevase lehe kolmanda külje nädala nägu Andrus Veerpalu kaitsva teadlasterühma juhist professor Sulev Kõksist. Johhaidii, mõtlesin endamisi. Olen näinud Kõksi vaid mõnel pildil, pole teda kordagi kohanud – ja nüüd kirjutagu tema portree!? See ülesanne tundus raskem, kui olnuks samal päeval Tartu meistrivõistlustel jalgratta eraldistardist sõidus 40 km/h lähedase keskmise kiiruse hoidmine.
Väike veebiotsing juhatas mind Novaatori teadusportaali juhi, endise kolleegi Villu Päärti juurde. Ta oli Kõksi aasta tagasi usutlenud. Enamgi veel, ta oli kolm aastat tagasi Tarkade Klubi ajakirjale Kõksist loo kirjutanud. Päärti panus tänases lehes ilmunud Kõksi-loole õige suuna ja vajaliku tooni andmisel oli hindamatu. Mutandi-aspekti, millega huvi köita ja lugu käivitada, leidsin just Päärti abil. Aitäh, Villu! Ja ühtlasi tuli meelde, et Päärti osa minu Eesti suusaradadele ilmumises võis olla isegi suurem kui blogi kaasosanikul Art Soonetsil. Umbes kümme aastat tagasi kutsusin Päärti Tähtvere dendroparki 5 km mees mehe vastu võidu suusatama. Mu treenitus ja oskused olid siis algelised, vanad Visu suusad tagant lõhki, ja nii ma siis kaotasin talle täiesti konkurentsitult. Mäletad, Villu? Aga tõenäoliselt on raske eitada, et too häbiväärne kaotus oli üks tegureid, mis sundis mind edaspidi tõsisemalt harjutama. Ja nagu inglise keeles öeldakse: all the rest is history.
Umbes neli-viis tundi pärast alustamist oli lugu valmis – ja ütlen ausalt, et olin tänulik ja õnnelik, et tolle ülesande sain. Sest nagu spordimehed teavad, mida raskem tundub algul võistlus, siis seda rõõmsam oled, kui edukalt finišisse jõuad. Te võite muidugi jääda eriarvamusele, aga ise olen veendunud, et tegin täiesti korraliku loo. Kui kirjutise valmis sain, tuli viimaks kõne ka Kõksilt, ent siis ei jäänud muud üle, kui vaid kirja pandud fakte telefonivestluses üle kontrollida. Ja, olge rahustatud, küsisin üle, kas võin Veerpalu ja teda nimetada mutandiks, ja ta kinnitas, et jah, võib küll. (Olgu lisatud, et meie hilisemas, õhtupoolses vestluses [kui lugu oli juba ammu Tallinna toimetusse teele läkitatud] tuli välja, et Kõks tunneb väga hästi minu venda, kes on Rootsis juba tosin aastat arst, allergoloog, koguni sealse allergoloogide seltsi president – Eesti on väike...)
Ent see pole sugugi kõik, mis mul Kõksiga seoses teile öelda. There’s more to come. Ehk parimad palad on veel tulekul. Oodake vaid!
******
Gates Pass Road, Tucson, Arizona. 3. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Professor Sulev Kõks 23. augustil Tallinnas pressikonverentsil, tema taga Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 12:23
kommentaare: 35
35 Kommentaarid:
"Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver keeldus viisakalt Delfi palvele võimaldada temaga teha pikem videousutlus. "Ma ei näe sellel mõtet. Vaadates viimase 24 tunni sündmuste arengut, on selge, et meedia on oma otsuse teinud," sõnas Alaver.
All the rest is history. Infamous for the domestic press.
Peatoimetaja andis vanemtoimetajale korralduse. Ja vanemtoimetaja ei delegeerinudki ülesannet nooremtoimetajale, too praktikandile.. See on hea. Artiklil on minu arust väga hea pealkiri. Pealkirja paneb, nagu üldiselt teada, reeglina see, kes lugu toimetab. Au ja kiitus, oli see siis pea- või vanemtoimetaja!
mõned küsimused:
1) kasvuhormooni-värk olla suhteliselt hiljuti keelatud. Millal?
2) kui eestis tehti mingeid uuringuid, siis kas enne või pärast?
3) 60-ndate tähed ja tähekesed võtsid tablette magama jäämiseks ja üles ärkamiseks ja arvati, et see on igati ok. Milline on kasuvhormooni uurimise dünaamika?
4) kas ajakirjandus tegeleb segase dopingujuhtumiga eesti spordis või eneseõigustustega enne B-proovi avamist (seega enne tegelikku dopingujuhtumit) alustatud nõiajahi osas? (nn. kinnimätsimise kavatsust ei ole mõtet FIS-i kompromissituse taustal taaskord välja tuua).
5) millega seletada FIS-i hoiakut: eeldame, et meil oli kõik ok? Mis on proovide võtmise protseduuride reeglite mõte, kui neil sisulist tähtsust nagu pole?
1989
"millega seletada FIS-i hoiakut: eeldame, et meil oli kõik ok?"
Kas FISi otsuse oled läbi lugenud? Seal on sinu küsimusele vastus.
(Ma eeldaks, et Pulleritsu blogi lugeja on intelligentne inimene. Näib, et seda alati siiski eeldada ei saa..)
Veel pealkirja juurde tagasi. Olen alati arvanud, et hea pealkiri peab andma võtme teksti mõistmiseks.
Mida siis Pullerits selles lühikeses artiklis kirjutab? Artiklist 95% on Tartu Ülikooli teadlase väljapaistvate teadussaavutuste loetlemine. Saavutuste poolest omal alal täitsa Veerpaluga võrreldav mees. Kui Eesti Ekspressis nädala persoonilugu tehakse, pannakse positiivse kõrval alati ka komprat või inimest mitte kõige meeldivamast küljest tutvustavaid fakte sisse. No keegi pole ju inimlike puudusteta. Ja rahvas tahab neist teada. Pulleritsu loos on aga kõik positiivsemast positiivsem. Välja arvatud üks artikli lõppu peidetud kaval küsimus: miks tippteadlane dopinguga vahelejäänud tippsportlase eest ambazuurile viskuma valmis on? Vastust sellele küsimusele ei tule - artikkel lõpeb enne otsa.
Aga tulgem tagasi pealkirja juurde. Nagu ütlesin, annab pealkiri sageli võtme teksti sügavama tähenduse mõistmiseks. "Mutant päästab mutanti". Tipptegija päästab tipptegijat? Ei ole psühholoogiliselt usutav. Valemängija päästab valemängijat? Ei ole kübetki tõendeid, mis viitaks professori probleemidele oma teadusala "A- ja B-proovides".
Põhjus peab aga olema. Kõige kehvemaski kriminaalromaanis peavad süzeeliinid motiveeritult põhjendatud olema. Jättes tippteadlase isikliku motiivi kõrvale (tartlane aitab alati tartlast? fänn aitab oma lemmikspordiala jumalust? - ei ole ju usutav), ei jää lihtsalt muud üle kui jõuda küsimuseni: miks Tartu Ülikool on mobiliseerinud äärmiselt suured jõud dopinguga vahelejäänud [Ja ma ei karda seda sõna siin blogis välja öelda. - 16:24] Andrus Veerpalu juhtumis tõe ümberpööramisele? Dr Jüri Laasikut on nimetatud marginaaliks, viidates tema tagasihoidlikule rahvusvaheliste publikatsioonide arvule. Ei tea, ei ole asjatundja seisukohta võtma. Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ei ole aga kindlasti marginaal. PM nädalakangelane on kindlasti Ülikooli juhtiva väikese siseringi mõjukas liige. Pulleritsu artikkel nimetab AV heaks töötava Tartu Ülikooli teadlaste kollektiivi liikmete arvuks 30. Eesti mastaabis on see väga suur arv ja ka maailma teaduse mastaabis äratab kindlasti tähelepanu. Paratamatult tekib küsimus: kas Tartu Ülikoolil on midagi olulist kaotada, et AV dopingutarvitamisega vahelejäämise ümberpööramisel mobiliseeritakse sellised jõud (tuleb meelde kuidas Beria ajal aatomipommi valmistati!)? Sisuliselt seotakse ju Ülikooli renomee AV kaasusega. Võib aru saada, et ESL on plindris ja rabeleb elu eest. Tartu Ülikooli tegutsemine tekitab aga küsimused, millele vastused praegu puuduvad.
Tallinnas,
16:24
Väga intigeeriv jutt 16:24 alias 23:17. Jäin mõttesse. Asi läheb päris kreisiks. Kas TTÜ seotuse tõttu ei püüagi PP hoida madalamat profiili selles kaasuses ja tegeleb ainult pinnavirvendustega. Tanki on lükatud sõbrad Õhtulehest.
Pole mõeldav, et kõrgemalt tulnud käsu korras ja tasu eest on sellise tasemega meeskond pandud musta valgeks rääkima. Ju nad näevad seal mingit võimalust. Ja kui näevad, siis tuleb proovida. Mis te kostate, kui see testimis meetod ikkagi kõlbmatuks tunnistatakse?
PP ei püüa kunagi hoida madalat profiili 8) Aga mitteformaalne infovahetus Jaan Martinsoniga Õhtulehest ilmselt on olemas ja sujub ning see on hea. 8) Kes tahab ajakirjandusel suud kinni panna, peab oma valvsust jaotama, sest ei tea ette millisest august pea võib kerkida.
Aitäh intrigeerivate küsimuste eest. Loodetavasti saate neile uue nädala algul minu vahendusel ka vastused. St vastused on olemas, aga nende publitseerimine siin sõltub sellest, millal publitseerib Postimees selle, mille ma talle tootsin ja pakkusin. Muide, Veerpalu-mäng käib ka PMis ikka kõige kõrgemal tasemel :)
"Muide, Veerpalu-mäng käib ka PMis ikka kõige kõrgemal tasemel :)"
hmm... kas me peame mõtlema Lugeja Tartust seostele Toomasega? :)
Sirget selga soovides
10:24, kui pead silmas Toomas Savi, siis mõtleme ühtemoodi. Kas Savi ikka on tagasi astunud? Millegipärast tundub, et Savi ei ole tagasi astunud. Ainult kardina taha liikunud ja osaleb (üpris olulises rollis) mängus edasi.
00:04, Pole mõeldav, et kõrgemalt tulnud käsu korras ja tasu eest? Ka Pullerits kirjutas selle artikli käsu korras. Ja TÜ on muide tema teine töökoht ning, nagu ta ise oma blogis kirjutanud, alma mater. (Mõelgem ka sellele, et käsuliin võib alata hoopis kõrgemalt kui peatoimetaja). Teadlased haistavad raha? Ei ole usutav, et 30 teadlasel kõigil nii hea nina on. Tallinna Ülikooli Sporditeaduste Instituudi juhataja Kristjan Port, kes ometi vahetu asjatundja, ei näe testi ründamises perspektiivi. Kas Pordil on kehv nina?
Lisaks Eesti-sisesele (Sport ja Teadus, Äri ja Võim - TÜ, ESL) on kindlasti mingi kamm ka rahvusvahelisel tasandil. FISi otsuse sisuline osa ripub ära dr Barroso väidete pidavusest. Kes on dr Barroso? Euroopa Liidu poliitikaga kursis olevale inimesele ei vaja Barrosode nimi tutvustamist. Jõuame eelmise postituse ühe kommentaatori osutatud Hispaania-Põhjamaade dopinguleebuse teljele. FISis on selge, et domineerivad põhjamaad. Maailma spordi dopingupoliitikat teeb, sh teste kinnitab, aga WADA. Seal on aga hispaaniatel väga arvukas esindus. On selge, et käib võitlus, millesse ilmselt ka suurriigid - uue tulijana Hiina - jõuliselt sekkuvad. Üllatavalt osutub Eesti mitte oma traditsiooniliste põhjanaabrite, vaid Hispaania ja Venemaa mansas olevaks.. Kõik ei ole siiski nii lihtne. Eesti suusaradasid kontrollivad Merko ja rida väiksemaid Eesti ärirühmitusi. Suusatsirkust ennast (ja laiemalt kogu Eesti sporti) hoiavad aga püsti kaks õllefirmat, Saku ja A Le Coq, milles olulisel määral rootslaste osalust. Jõud ei ole päris harmoonias ja see tekitab naginat.
Tallinnas-Nõmmel,
Mis puutub Kristjan Porti, siis tema on sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige ning ei ole seetõttu objektiivne seda dopingutesti hindama.
Kas keegi kujutab ette, et SA Eesti Antidopingu nõukogu liige hakkaks ründama või kritiseerima WADA poolt heakskiidetud testi?
Vastupidi, nii WADA policy kui ka SA Eesti Antidopingu põhimõtete kohaselt, veel enam aga teadlasena, on Port kohustatud kõigist kahtlustest testimismetoodikate objektiivsuse kohta teada andma. Asi on selles, et tõsiseltvõetavaid kahtlusi lihtsalt ei ole.
Pole siin vastupidist midagi. Pordil võib kahtlusi olla, aga mida ta üksinda suudab oma tööandja vastu tõestada? Midagi! Kergemal juhul peaks ta sealt lahkuma. Ja mideks mainis ka Port usutluses, et kohtus on võimalused paremad.
Emeriitprofessor Ene Tiit,
aidake meid välja siit!
Palun, härra doktor Laasik,
tõestust - proovi mõjutas ju maastik.
Ja kui luhtus seegi nõks,
siis kutsuti veel professor Kõks.
Kuni sekkus Kristjan Port:
"Teadus, mehed, pole sport!"
Ka juhul, kui Veerpalu jääb arbitraažis süüdi, ei ole selles asjas alust kriminaalasja algatamiseks, sest Eesti seaduste järgi ei loeta dopingu kasutamist kuriteoks. Marion Jones mõisteti USA-s süüdi vande all valeütluste andmises. Veerpalu ega keegi teine selle asjaga seotud isik ei ole minu teada vande all ütlusi andnud.
16:45 - vahva luuletus!
17:12 - tõesti, huvitav mõttekäik!
Aitäh kõigile, kel põnevat ja mõtlemapanevat sõna sekka öelda!
Millal toimub Priit Pulleritsu järgmine võistlus?
Võistluste kirjeldused, kus ise osalete, on siin blogis kindlasti ühed huvitavamad jutud.
Eesti õiguses saab valetunnistuste andmise eest süüdi mõista ainult tunnistajat. Kuriteos süüdistatavat ennast aga mitte. Seega ripub see mõõk AV, mitte aga MA jt kohal.
Prokuratuur, väites, et ei ole ühtegi tunnust, mis viitaks KaS § 195 koosseisuga kuriteo võimalusele, muidugi ajab mulli. FISi dopingupaneeli otsus on tunnus - millest ainult vääga püüdliku silmaklappide kandmisega saab mööda vaadata.
Üleeelmise artikli kommentaaris tsiteeris Margus Eesti karistusseadust. Selline ta oli:
Karistusseadustik:
§ 195. Kallutamine dopingu kasutamisele
Ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samuti ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest –
karistatakse rahalise karistusega.
Valetunnistuse paragrahv on ka olemas. Samas, kui Eestis on valetamise eufemismina laialt käibel (äriringkonnast tulnud) "hämamine", siis on Prokuratuuri mitteinnukus ka mõistetav. Olles realistid, kas on tõenäoline, et Eestis keegi hämamise eest kriminaalkorras süüdi mõistetakse? Sellistest asjadest oleme lugenud Ameerikast, aga meil on ühiskondlik surve nõrgem. Mis ei tähenda, et uurida ei ole üldse mõtet. Praeguse seisuga võiks uurida küll. Ajakirjanduse käed jäävad lühikeseks. Pealegi peab ajakirjandus mängima legaalse ja illegaalse piiri peal. Mängus on ka Eesti kui spordimaa kuvand.
Ja veel - Damage have been already done - Marguse viidatud Fasterskier'i artiklit on õõvastav lugeda. Maailma silmis oleme tagasi langenud Raudse eesriide taha, ühte potti dopingulembese Venemaaga 8(
"The Russians had their Vladimirs and their Olgas; the Estonians had their Kristinas and Jaaks. Every few years, they’d come out of the woodwork, win their medals, and then travel back into the darkness of Eastern Europe, with Westerners’ doubts about doping chasing them to the border and bouncing off the tatters of the Iron Curtain."
http://fasterskier.com/2011/08/starting-from-nothing-estonian-skiing-past-present-and-future/
Loomulikult...ikka see eestlaslik suhtumine, et mida küll teised meist mõtlevad ja arvavad?
Sellest pugejalikkusest oleks aeg üle saada.
Ja see ajakirjanik, kes selle loo kirjutas, ei ole maailm.
Fasterskier'i Nathaniel Herz on kirjutanud nauditava loo. Andekas ja töökas ajakirjanik. Pulleritsu nahas soovitaksin tudengitel see pikk artikkel läbi töötada. Hästi on näha faktide kogumise tehnika; analüütiline külg on tugev; ja kujundid, eriti alguses, väga head.
"Jaan Martinson, a bearded, bifocaled, chain-smoking reporter for the Estonian newspaper Ohtuleht." 8)
"early-season on-snow training camps in Siberia" 8)
Sisu poolest on ka mitmeid asju, mis meie laiemale publikule varem teadmata.
"All the major athletes, and even some of the minor ones, now have their own car sponsorships. (Mae drives a personalized Mercedes Benz.)"
"Fairly or not, the doping positive raises doubts over the whole Estonian program—over Alaver’s regime, and perhaps even Smigun’s career, as well. If Alaver was coaching Veerpalu, and Veerpalu was doping, would Mae, his counterpart, have been doing anything different?"
Küüniline küsimus: Kas MA mainitud kaks müstilist firmasponsorit, kes AV kohtukulusid aitavad kanda, on Mae ja Smiguni perefirmad?
Kasumihoiatus: täna pärastlõunal tuleb üles väga kõva lugu!
tänases PM on Kõksi ainsaks ja viimaseks väiteks proovi usaldusväärsus. Samas jätab ta demagoogia kõigi reeglite kohaselt ( vastab käsimusele küsimusega )vastamata, miks tema loogika kohaselt ei ole toimunud massilist vahelejäämist. Uskuda MA kirjalikku kinnitust ja FIS saata AV erilise geenikoodi väide paneb tugeva kahtluse alla TU taseme ja usaldusväärsuse.
kuidagi on Kõksi interpretatsioonis saanud teadusest usuküsimus. Mati kirjutas paberi välja ja teadlane teab (usub teadvat?) selle alusel, et Veeraplu organismi pole kasvuhormooni süstitud. Vaata see on juba tasemel teadus. Tahaks kohe näha, kuidas Science selle publikatsiooni avaldab ;)
11:29 - Sina laenad mulle raha ja mina annan sulle allkirjastatud paberi. Aga kui sa tuled raha tagasi küsima, siis ma ütlen, et paber ei maksa midagi, sina ainult usud, et ma sinu käest raha sain.
Priit, ootame Sinu lubatud lugu kannatamatult, kuid .. No bullshit, please!
Lugejates on tervet skeptitsismi, sh eriti spekulatiivse teaduse vastu. Ei tasu iga pulliga välja tulla.
Ja pidagem meeles - peaküsimus ei ole testi statistilises usaldatavuses, vaid selles, kas AV tarvitas dopingut või mitte!
Miks Kõks hämab intervjuus isovormide poolestusajaga, kui see on FISi otsuses leiduva info põhjal üks Eesti poole kaitsetaktika tugisambaid?
"http://sport.postimees.ee/544636/veerpalu-kaitsev-teadlane-kritiseerib-dopingutesti-usutavust/"
Kas see ongi see kõva lugu?
Kõva lugu näitab, et Eestis on paradigmad paika loksunud ja kurss paika pandud. Edasi on vormistamise küsimus. Muud see "kõva lugu" ei saa tähendada.
Kas keegi targem oskab täpsemalt selgitada, milline seos on meditropini tarvitamisel antud juhtumi kontekstis? MA väitis aprillis, et AV kasutab meditropini nimelist toidulisandit ja olla selle ka proovi võtmisel kirja pannud. Meditropin peaks ju põhimõtteliselt olema kasvuhormooni promootor. Kas stimuleerib ainult keha sisest hGH produktsiooni või võib mõjutada ka nii-öelda kehaväliste isovormide taset organismis?
Toidulisandist:
Kasvuhormooni saab manustada ainult süstimise teel, maos see hävib.
Toitumine on kasvuhormooni tekkimise alus organismis, organism ei saa mittemillegist midagi teha.
Huvilistele dopingu kasutamisest teisel spordialal ... Autor on lugupeetud ajakirjanik!
Mart
http://www.bicycling.com/news/pro-cycling/lance-armstrongs-endgame?page=0,0
AV jaoks on välja otsitud kõik ained ja protseduurid, mis kuidagigi tõstavad hormooni taset. Samas teadus ei ole leidnud ühtegi kombinatsiooni, mis tõstaks hormonaalse vahekorra sellisele tasemele. Endiselt paluks AV toetajatelt vastust küimusele, miks võistlusjärgselt võetud proovidele ei ole järgnenud dopinguga patustamist
Postita kommentaar
<< Esileht