Pullerits: Miks Eesti noored jooksumehed käivad alla?
Arvate, et küsimus rajaneb valedele eeldustele? Vaatame siis Eesti edetabeleid. Jaanipäeva-eelse seisuga olnuks ma 800 meetri jooksus oma legendaarse isikliku rekordiga 1.55,9 (mis sai joostud maikuus 1988) viies. Selleks ajaks oli vaid kaheksa Eesti meest suutnud tänavu läbida kaks staadioniringi alla kahe minuti. Isegi 1500 meetri jooksus, mis polnud absoluutselt minu ala ja mida jooksin haruharva, olnuks ma oma mittemidagiütleva 4.10ga kaheteistkümnes. Alla nelja minuti on suutnud tänavu 1500 meetrit joosta ainult kuus meest. 3000 meetrit on alla üheksa minuti jaksanud läbida kaheksa meest. 5000 meetri jooksus on edetabelis kirjas kõigest üheksa tulemust, neist juba kolmas üle 15 minuti. Huvitav, mida ütleks selle peale näiteks Rein Valdmaa?
Asi on lihtne. Noored mehed harjutavad valesti ja jooksevad valesid distantse, nagu argumenteerisin hiljuti ajakirjas Jooksja ilmunud kolumnis.
Noored mehed, kel vanust pole rohkem kui 23-24 aastat ja kes unistavad kohalikest mehetegudest suvistel pikamaajooksudel, peaks tingimata enne sirvima Kristo Reinsalu ja Andrus Nilgi mammutteost «Eesti jooksjate lood». Siis ehk saavad aru, mida nad valesti teevad.
Ja valesti teevad nad seda, et võistlevad liiga pikkadel distantsidel.
Või vaadaku raamatus Tiidrek Nurme, Eesti praeguse parima pikamaajooksja arengut. 18-aastasena jooksis ta 800 meetrit 1.52 ja 1500 meetrit 3.51 sisse. 23. eluaastani oli ta peamiselt keskmaamees, alles seejärel võttis tõsisemalt käsile 5000 meetrit. Ja alles tunamullu jooksis ta 10 000 meetrit esimest korda alla 30 minuti.
Neist näiteist Eesti kahelt parimalt jooksumehelt piisab, et jõuda lihtsa tõeni: nooruses tuleb võistelda lühematel maadel, et arendada kiiruslikke võimeid, ja alles vanuse lisandudes, kahekümnendate eluaastate teises pooles, hakata kaasa lööma pikamaajõuproovidel.
Nende noormeeste koht peaks olema suviti staadionil, naelikud jalas, sihiks isiklikud rekordid 800 ja 1500 meetri jooksus.
Ja noored mehed jooksid, palju kiiremini kui praegu: Aga kus on kiiretel distantsidel noored mehed?
Tõsi, tollal, kaheksakümnendail, ei kubisenud Eesti jooksukalender maratonidest, poolmaratonidest ja 10 km jooksudest. Seega, kes teab, äkki oli asi selles, et toona puudus õigelt arenguteelt eksitav ahvatlus? Võib-olla pole selles süüdi niivõrd noored mehed, et nad tapavad oma potentsiaali jooksjana eakohatult pikkade distantside ning pikkade aeglaste mahutrennidega selle asemel, et rõhuda kiiruslike võimete edendamisele, kuni see on nooruses võimalik. Võib-olla on selles süüdi hoopis massivõistluste korraldajad, kes on täitnud kalendri varakevadest hilissügiseni tihedalt maantee-, metsa-, raba- ja tont teab mis jooksudega, kus noored oma suutlikkuse tegelikult vähetähtsaid auhindu noolides paari hooajaga tuksi keeravad.
Kui nii, siis ei aita küll muu, kui keelata alla 23-aastastel jooksjatel alates teatud tasemest juunist augustini rahva- ja massijooksudel osalemine. See ei ole diskrimineerimine. See on tegelikult nende enda huvides, et nad jooksjana oma arenguteed liiga varakult kinni ei paneks.
******
Foto 1: Vaat, kuhu kulub tänapäeva jooksuüritustel aur: pulbriga läbustamisele, nagu Tartus 6. juunil 5 km distantsil. Foto autor: Anni Õnneleid, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Veel üks suur jooksuüritus, sedapuhku Tallinnas kontorirottidele. Foto autor: Alar Truu, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Sellised on kaasaja jooksuüritustest osavõtjad: Wow Run Tartus. Foto autor: Anni Õnneleid, Õhtuleht/Scanpix
Fotod 4 ja 5: Jah, ka need inimesed peavad end jooksjaks. Kontorirottide jooksuüritus Tallinnas. Fotode autor: Alar Truu, Õhtuleht/Scanpix
Foto 6: Tõsine jooks. David Rudisha Keeniast võidab 13. juunil New Yorgis 800 meetri jooksu, edestades prantslast Pierre-Ambrose Bosset (vasakul) ja Boris Beriani (paremal) USAst. Foto autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:04
kommentaare: 123
123 Kommentaarid:
See peaks käima ajakirjaniku-eetika pihta oma vanadest mõttekäikudest "uus artikkel" välja imeda. Jooksja ajakiri ja eriti just blogi varasemad sissekanded sisaldavad pea kõiki antud kirjutises olevaid tekstiosi, mida nüüd esitatakse lennu pealt kokku pasteerituna. «Kas läheb kihutamiseks?», 155,9, kunagi Elvas pikim kross olnud 4km, ... Kogujalikult ohates: "mis on, on juba olnud ja mis tuleb, seegi on juba olnud - Pullerits otsib taas möödunu välja". Kas teksti lakkamatul reprodutseerimisel on mingi salajane mõte?
Mõte on auru suunamisel mõttetutele aruteludele.
Õige jutt. mis vajabki ikka ja uuesti ülekordamist.
Sirvige Marathon100 galeriid Narva energiajooksu poolmaratoni distantsilt. Pöörakem tähelepanu jooksjate (õigem oleks öelda poolmaratoni läbijate) tehnikale. Kas näete ilusat jooksusammu?
Ei näe! Ebaloomulikku asendisse tardunud jalad (nagu surnukangestuses), mille vahel igasugune rütm näib puuduvat, viltu kehad, ette või taha vajunud vaagnaluud, ... Selline jooksmine (õigem oleks öelda - komberdamine) ei saa kuidagi tervisele kasulik olla. Võtkem kõrvale meie parimad keskmaajooksjad: Allar Lamp, Tiidrek Nurme, Priit Aus. Võrrelgem tehnikat. Hoogne, vaba, energiline jooks on jooksu ideaal! Distantsi pikkus on teisejärguline.
Martin, see võib sulle nüüd pauguna tulla - ka keskmaajooksjate ja pikamaajooksjate tehnika on üsna erinev. Ja võrrelda harrastajaid tippudega on teine loogiline ebakohasus, millest tuleks hoiduda. Nii et ühes lühikeses arutelus kaks ränka komistust.
Ja tagasi reaalsusse - kui ilusa sammuga jooksed sina, Martin?
17.48,
1) kas tahate tõesti väita, et need poolmaratoni *läbijad* muudaksid 1500 m läbides oma tehnikat?
2) harrastajad jooksevad vähem ja lühemalt kui tipud?
3) mina ei jookse, vaid sõidan jalgrattaga Kalamajast Narva mnt-le
Semiootik M. osundab õiget asja. See jooksuharrastuse vaimustus, mis on paljusid eestlasi haaranud, on ohtlik ja sellele tuleks piir panna. Tõepoolest, kui tehnika on käest ära, siis toob jooksmine suure koormuse tõttu põlvedele ja vaagnale kaasa väga suure vigastuste ohu. Kui nüüd otse öelda, siis tuleks enne iga võistlust lasta spetsialistidel korraldada iga osalejakandidaadi personaalne kontroll, et kas ta üldse oskab õigesti joosta. Ja kui ei oska, siis teda mitte starti lubada. Aga meie tolerantsuse diktatuuris elav vabariik sellist selektsiooni muidugi ei salliks, kuigi kasu rahva tervisele oleks sellest üüratu.
Martinile:
1) tehnika muutuks automaatselt, ka harrastajatel (seda ei pea tahteaktiga toimetama); rõhk on sellel, et juba olemuslikult, ka tippudel, on eri distantsidel jooksmiseks tehnika pisut teistsugune ja selle kõpitsuse eest hoolitseb tavaliselt keha ise.
2) küsimusel puudub väärtus, et sel teemal arutleda;
3) rattasõit tekitab istuvat jooksutehnikat (puusad liiga taga) - jooksutehnika osas kaasa rääkimiseks puudub sul (liiatigi kuna sa ei jookse) reaalne argument; visuaalne targutus kaotab suure osa väärtusest kui oma keha kaudu ei tea, millest sõna võtad.
Priit, õige ajakirjanikuna, peaks minimaalselt Ripsi arvamuse oma väite tõestuseks siia juurde lisama.
18:15, jah, internetis kohtab seisukohti, et keha hoolitseb tehnika eest ise. Pika jooksmise harjutamise peale sättivat keha (iga keha ise oma eripära arvestades) optimaalsesse liikumismustrisse. Usun, et paljud liikumisõpetajad ja jooksutreenerid sellega nõus ei ole. Hea oleks, kuid nad siin sellel teemal sõna võtaksid, kuid siinset blogi külastavad.
Hr Pulleritsu pakutud jooksuoskuse kontroll on aga väärt mõte. Selline test võiks olla esialgu paar aastat mittekohustuslik - ja võimalusel tasuta. Et motiveerida inimesi oma jooksutehnikat parandama, tuleks jooksu eest anda stiilipunkte 0..10 palli süsteemis ja kanda need lõpuprotokollidesse. Soomes kontrollitakse rattasõitudel osdalejatel enne stardialasse sisenemist ratastel pidurid üle. Vajalik asi. Inimene, kui tal "pidureid" peal ei ole (või on need kellegi poolt maha võetud), võib endale haiget teha. Kuidas näiteks suhtuda Dr Holdeni 600 km "brevetti"?
Vana hea El Padre on tagasi. Paneb puhast kulda. Nii ongi. Tark mees peab oma kogemust ja teadmust levitama. Lisagem veel et naelikutes jooks arendab pöida ja säärelihast. Sääred on ugri genotüübi nõrk koht. Paljudele on naelkingad NO-NO. Soome tippmees Utriainen pani ka staadionil tossuga.
Lugege Jooksuportaali. Mehed pole staadionil jooksnudki, aga juba rasked kannalõikused läbitud. Mida ütleb sellise porri kohta senjöör Valdmaa? Ja üleüldse, Tšikin ja Källe manalasse varisend ja eesti naiste keskmaajooks lõppend. Jooksjaid nagu oleks, tulemused algavad aga 4.38-st 1500 meetris. Võib-olla tõesti järvejooksud?
Üldiselt on Priit tõesti seda teemat juba liiga palju korranud ja tugev miinuspunkt selle eest. Teiselt poolt pole varem viitsinud sõna võtta, kuid nüüd kevadel tartu jooksumaratonil nägin võitjate auhinna tsekke poodiumil. Esialgu ei tahtnud uskuda, et rabeletakse selliste olematute auhindade pärast. Kui nüüd kõrvale panna üldise seisu, mis meil Eesti spordi rahastamises on, siis võib olla ongi nii.
See aga seletab nii mõndagi, miks mehed ei viitsi kiiresti joosta. Kui ära ei tasu siis ongi need 8 entusiasti ainukesed, kes võtavad asja tõsiselt ja lihvivad end staadionil. Ülejäänud teevad ju tervise sporti. Elavad ja naudivad elu. Jooksevad 100% metsas või kuskil kus ei saa õppida jooksu tehnikat nii nagu staadionil. Metsas vaata kuhu astud ja kust tõukad. Samm venib keha muudab tehnikat iga samm.
Nüüd seda, et meil harrastusspordi tase tõuseb ja inimesi tuleb järjest juurde, tuleb võtta kui uue spordi sünnina! Loodaks, et see pikas perspektiivis toob ka rahad sporti ja see tekitab jällegi keskkonna kus on võimalik areneda.
Tahaks väga, et selline elutsükkel kehtiks.
Margus, su jutus on palju loogilisi auke. Esiteks see, et aktuaalset teemat peabki kordama. Muidu vajub see ju unustusse. Pullritsu taolist konkreetset juhti oleks vaja kergejõustikku ja korvpalli juhtima. Ülejäänud alad võiks üldse unustada (peale tsiklismi muidugi). Milleks Eestile näiteks jalgpall, jäähoki ja käsipall? Eestlastel lihtsalt ei ole piisavalt jõudu, kiirust ja agressiivset närvikava nende aladega tegelemiseks. Seega, pole mõtet üldse punnidagi. Kui juba San Marino on meile "sobiv" vastane, siis teiste juures oleme a priori peksupoisteks. Milleks meil seda tarvis on? Või jäähoki? Milleks? Paar vene poissi saab ehk tänavalt ära, aga see ongi kõik. Kas selle nimel on vaja jäähalle, treenereid ja raha, raha?
Edasi, need ebaloogilised apsud:
See aga seletab nii mõndagi, miks mehed ei viitsi kiiresti joosta.
Mitte ei viitsi, vaid ei suuda kiiresti joosta. Oluline vahe.
Nüüd seda, et meil harrastusspordi tase tõuseb ja inimesi tuleb järjest juurde, tuleb võtta kui uue spordi sünnina!
Lisa metsajooksude arvelt tõuseb harrastuspordi tase? Kahtlen. Tase jääb samaks. Kust tuleb inimesi järjest juurde? Vao pagulaskeskusest või? Missugune uus sport sinu arvates sünnib?
Õige jutt, mehed, kes kiiresti tahab joosta, see raiuvast, jõulisest sammust ei pääse. Kes aga tahaks tänapäeva hellikute ilmas end lõhkuda? Ja vastupidi - mida kaugemale saab lükata rattasadulasse istumist, seda lustlikum ja täisväärtuslikum on olemine.
Margus,
aga kui palju peaks pappi olema? Pulleritsu ajal saadi heal juhul toidutalonge.
Minna staadionile ja laduda 6 x 1000 m, kuidas oleks?
Padre Pullerits Riikliku Spordi Keskkomitee peadirektoriks ja jää hakkab liikuma. Alles peaks jääma vaid korvpall, kergejõustik, maantee-tsiklism ja vehklemine. Võib-olla ka tennis, aga pigem mitte. Tänapäeva tennise jaoks ei ole eesti inimestel füüsist. Kanepil on, aga tal puuduv see teine vajalik osa.
Rohkemaks ei ole alla-miljoni rahval lihtsalt maksuraha. Õõvastav oli vaadata kui EOK jagas talvel noortele sportlastele tugesid. Vehklejad Kirpu ja Beljajeva said tšeki 2k eurole. Samasuguse said mingisugused veemotospordi ja mingid suvalised võrritajad? Tegemist polnud olümpiaaladega ega miskit. Keegi ei keela sul purilennu sarnase hobiga tegeleda, aga hobi on teatavasti oma raha eest. Miks peaks higispordi inimesed tugiraha jagama mingite frisbee-lennutajate ja vigur-suusatajatega? Sellisele porrile tuleb otsustav piir panna.
Doktor on kinni oma mõtetes ja no kõik arvamused on teretulnud.
Viitsimisel ja suutmisel on tõesti oluline vahe. Kuid minu esitatud kontekst ei puudutanud sõnagi suutlikusest. Minu argument on motivatsioon. Ja see on seotud pigem viitsimisega. Tänapäeva ühiskonnas on olulisem oma sissetulekute ja elukvaliteedi eest seista. Seega kas valida nö töö või sportlase tee, sunnib pigem pingutama tööalaselt ennekõike. Ehk ühiskonna mõõdupuud on aja jooksul muutunud. Varem ei avaldatud rikaste toppi, ei valitud aasta tegijaid jne jne Priidu ajal oligi olla hea tubli spordimees, sest siis olid ka koheselt kangelane. Kas keegi oskab nimetada 40a tagasi tegutsenud ärimehi ?!? Praegu vaevalt mõni sportlane saab sellise kuulsuse ja au osaliseks nagu näiteks Pikkus omal ajal. Ehk maailm on muutunud, inimesed on teiste auhindade järel ja kedagi ei huvita enam 500 eurone võit mingil jooksumaratonil. Oma suutlikust väljendatakse mujal. Ei oskagi öelda, kas see on nüüd hea või halb.
Taseme tõus või langus aga vajab statistilist analüüsi. Pigem arvan, et keskmise metsajooksja tase jooksjate arvu lisandumisega tõuseb. Tipp kindlasti on suht sama, kuid mingites vanuseklassides muutused toimuvad. Eestlane peab olema naabrist parem ju. Siin võiks keegi kes viitsib teha vähe tõsisemat analüüsi, sest oletusi võib teha igas suunas.
Tänapäeval on vähe noori,kellel võimalus korralikult peale gümnaasiumi lõpetamist trenni teha.Iga liigutus maksab,edasiõppimine maksab ja mitte vähe.Nii,et palju sõltub rahakoti paksusest.Klubi treeningud,varustus-see tuleb enda raha eest,ka siis kui eestikatelt medali saad.Ja siis jõuadki mingil hetkel mõtteni,et miks seda teha.Ei saa võrrelda vene ajaga.Selles mõttes rahvajooksudel osalejate arvu suurenemine taset kindlasti ei tõsta.Jah,jooksutehnika on vilets neil rahvajooksudel.Olen ise käinud paaril koolitusel(vanust 50 kanti),ega tõesti paremaks pole seda saanud,peab leppima olemasolevaga.Narva jooksul.tehti neid pilte vahetult paar kilomeetrit enne lõpujoont-väsimus ja soe ilm tegid oma töö,polnud seda ilusat jooksusammu enam kuskilt võtta.Ja Martin ehk ütleb,millisest lõpuajast alates see tegevus enam jooksmiseks ei kvalifitseeru?Millegipärast on selline tunne,et noormees ei oleks ise lühemal maal ka poole tunniga hakkama saanud.
JUST IN! Andi Noot ja Priit Aus parandasid Soomes isiklikke rekordeid /Jooksuportaal
http://www.jooksuportaal.ee/2015/06/andi-noot-ja-priit-aus-parandasid.html
Kõik ei ole veel kadunud
Austatud, 21:38, ma olen rohkem teooria mehi nagu
Vaata Margus 500 eurose maratoni võidavad sellised 2:45 mehed. 500 000 eurost maratoni jooksevad juba teised mehed. Staadionil sama lineaarsus ei päde. Seal võid olla päris kõva mees, palgaks aga ikka 0 eurot. Tänavajooksud/rahvajooksud, mida mõni pank või suurfirma rahastab meelitab kõvad mehed sinna jooksma, sest auhind on korralik. Staadionil pead aga absoluutses tipus olema, et midagi võrreldavat teenida. So simple as that!
Et staadionil rohkem sportlasi tegelasid spordiga, andke sportlastele raha.. Kuidas elada sportlastele? Mitte kõik noored sportlased kohe näitavad tulemused! Probleem on spordi poliitikas!
Noot tegi tubli jooksu et 3.43 Talvel oli ta vist kaua haige ka. Lambil oli Kreekas võimalus sama teha, aga jäi oma tavalise 3.44 sisse pidama. Eks need on need kevadised eesti metsajooksud. Evelin Talts valmistus tiitlivõistlusteks nii et tegi igal nädalavahetusel mõne külajooksu kaasa.
"Hurja menoo Viron poikilla!" Soomlased on eestlaste esinemisest vaimustuses. Samas on tervelt 6 meest heitnud osa üle 82 m (1. Tero Pitkamäki 89 m).
Eesti jooksu allakäigu põhjus on ka ERR-i ja teiste meediakanalite rahvusevaenulikus spordiuudiste poliitikas.
Sprinterite mailerite, maratoonarite, ultrajooksjate jne jooksu tehnika ongi väga erinev ja seda ka tipptasemel. Härra pulleritsu jutus on kindlasti mingi uba sees, aga vaevalt see mingile absoluutsele tõele pretenteerib. Minu arvamus on , et maailmatasemel juuksutulemusi pärsib meil siiski eelkõige kehv geneetika. Aafriklaste sulgkerge kont ning pikad lõdvad lihaskiud, ei jäta puisele ja raske kondiga põhjamaalasele palju võimalusi.lisaks jahe kliima, mis soodustab vigastusi ja puisust. Olid muidugi ajad ,kus valged mehed, sealhulgas isegi soomlased jooksid mustade meestega võrdselt ja isegi võitsid neid. Siis ei olnud mustade poiste treenigud, meditsiin, rahastamine jne veel valge rassi võimalustega võrreldav. Kohaliku jooksu tulemuste tase on kehvanenud eelkõige selle pärast, et noored ja lapsed spordivad ja üldse liiguvad vähe. Puudlikku liikumist kasvueas, ei kompenseeri hiljem enam millegagi. siit tulebki otsida põhjusi miks meie spordi lootusi kimbutavad massiliselt kõiksugu vigastused. Mina küll ei usu, et kui noorsportlane, kes teeb lõigutrenne, tugevdab spetsiaalsete harjutustega oma sisemisi lihaseid ning kasutab abivahendeid paremaks treenigutest ja võistlustest taastumisel, teeeb endale mingit kahju vahel mõne isegi 10 km pikem distantsiga. Täismaraton muidugi on ebasoovitav, kuivõrd see nõuab täiesti erilist ettevalmistust. Nõus Pulleritsuga selles mõttes, et noormana peaks rõhk olema lühematel distantsidel. Samas kiire jooks lõhub liigesid, kõõluseid lihaseid hoopis enam. Sprinterite treening on muidugi hoopis midagi muud ja see sisaldab rohkem jõuharjutusi ja venitusi, kui et jooksmist. Edukad jooksutreenerid on lasknud noortel ja lastel trennis palju paljajalu joosta ( aafriklased teevad seda olude sunnil) kuna see arendab erinevaid lihaseid parandab jooksutehnikat ja kehahoiakut. Nii hoitakse ära hilisemaid vigastusi. Hiljuti manalasse lahkunud Austraalia suur jooksumees Ronald Clarke jooksis varasest noorusest peale sisuliselt kõiki distantse ja tegi seda kuni karjääri lõpuni väga hästi. Ilmselt oleks tema tulemused olnud säravamaid, kui ta oleks rohkem tähelepanu pööranud taastumisele ja vähendanud oma meeletult suurt võistluskoormust. samas lisab tema püstitatud maailmarekorditele kullasära teadmine, et ta tegi seda kõike vaatamata kaasasündinud südamerikkele.
Noorsportlased peaksid treenima mitmekesisemalt, pöörama rohkem tähelepanu õigele toitumisele, taastumisele ja spetsharjutusetele. Pidev ühekülgne kiire üle kanna jooks ei too samuti kindlasti soovitud tulemust ja kutsub esile vigastusi.
Siin sa Martin paned jälle pada. ERR on ainuke kanal maailmas, mis kajastab spordiuudistes ka rahvajookse. Mujal maailmas sellist ei tehta.
Kesk- ja pikamaa ja üldse jooksu tase on alla läinud kõigis läänemaades. Põhjus on kolmanda maailma riikide massiline jooks ja tulemuste üles viimine. Kui vaatad mõne suurlinna pool- ja maratonijookse, siis esimesed 20 kohta nii meeste kui naiste arvestuses on aafrika ja araabia riikide päralt. Jooksutrenn on juba viimased 40 aastat juba nö. totaalne. Sa ei tee seda täna töö või õpingute kõrvalt. Sa võid saada küll väga heaks, aga aafriklastega olümpial võidu ei jookse. Läänes on küll asi võimalik, näiteks Salazari treenigrupp, raha piisab, mehed istuvad aastaringi kuskil hea kliimaga kohas (Kalifornia, New Mexico) ja harjutavad. Eks meilgi on sellesama kopeerimine Lembergi õpilased Keenias. Pikalt seal keenia põõsas istumine hakkab küll ajudele. Parem oleks ehk Portugal, aga kas Eestis leidub piisavalt suurt sponsorit, kes grupi elamise seal kinni maksab?
Võtame või Priit Ausi. Kaua ta paremaks läheb enne kui raskeks läheb? Ta peaks samuti seal Lembergi Keenia grupis elama. Kuniks Tiidrek veel jookseb, oleks tal "treeningpartner" kah olemas. Aus aga õpib ja treenib talvises Tallinnas. Kõva. Venitab 13.30 välja aga edasi? Mis edasi? Rahvusvahelises plaanis pole see ju veel aeg, millega elatist teenida.
Laseme sisse keenialase
Laseme sisse sudaanlase
Laseme sisse süürialase
Laseme sisse lasnamäelase
Las nad tulevad
Varsti on nad sees.
Ja siis -
Eestlased eest!
Suurepärane arutlus, austet hr Ploomipuud. Ainult üks aga: kui seal Keenias kliima nii hea on, miks siis sealtmaa mehed iga hinna eest siia tahavad kolida? Ei, las Priit Aus õpib TTÜs, insenerikutsega mehed on väga hinnas. Selle kõrval suudab 13 minuti sisse joosta küll.
Mehed, ärgem toda raske kondi, sooja kliima ja nappide olude juttu väga pikalt aja.
Priit viskas jooksukondi hambusse ja rahvas on leilis.Ainult, et jooks pole valgetele. Samas orienteerumine pole neegritele. Seega valge mees tuleb panna orienteeruma ja ala tuleb mudida telegeenilisse formaati. Seal on tulevik. Neegritele tuleb peaga koht kätte näidata. Võibolla tuleb orienteerumist formeerida multispordi sarnaseks aga eeldus on olümpiale pääsemine. Seega tuleb valu anda EOK ja ROK-le.
Siiski siiski, lgp Valter. Seda asja peaks arutama. Sest mida aeg edasi, seda vähemaks jääb sporti. Ehk siis sellist sporti, kus keskmise tulemuse saavutamiseks peab sponsorilt raha nuruma.
Jääb muidugi raha eest tehtav profisport, vaatemäng, tsirkus, gladiaatorite võitlus. Jalgpall, poks, tennis, martial arts (sest inimesed tahavad näha kuidas keegi veriseks lüüakse). Näiteks Ameerika jalgpall on väga tobe spordiala, kuid püsib ta tänu sellele, et sisuliselt tegu gladiaatorite võitlusega, mille eest inimesed maksma nõustuvad.
Me oleme veel Nõukogude ajast ära hellitatud. Justkui peaks väikerahvas võistlema kõigil aladel. Vaadake näiteks Taanit. Rikas maa, 5 miljonit rahvastikku, aga loetlege paugust taanlaste spordivõite?
Palju on rasse Aafrika öös.
Välkuvad hambad ja lennukas sööst.
Kuid eestlaste rassi
tunned rassivast tööst!
Jalgpall EM92.
Samal ajal kui te siin jooksu üle arutlete - mis on muidugi tänuväärne, sest üle pika aja kuuleb jälle asjalikumat juttu -, tahaks tagasihoidlikult tähelepanu juhtida, et blogi kajastused on pälvinud isegi rahvusvahelist suurtsiteeringut. Mullegi oli üllatuseks, et leidsin sellise asja:
https://plus.google.com/u/0/117922565911640357204/stories/c4f6cccb-0833-3789-af77-6a6f534ce34d14e2c49f526?cfem=1
Ära plära Priit. Ise initseerid - provotseerid jooksuhulle jooksu teemal arutama ja siis hakkad targutama. Nii ei ole ilus. Pelaegi see su link on BS. Seda näed sa ainult ise. Ülejäänud seltskond näeb selle asemel viga. ja kui natuke tausta uurida, siis probleem on selles - "Priit pole teiega midagi jaganud. Inimesed jagavad teiega palju tõenäolisemalt, kui nad oma suhtlusringidesse lisate." Vot nii. Nii, et võta rahulikumalt, su enda jutuvada on seal, mida saad ise lugeda, kui see seal ikka oled sina.
Üheks põjuseks on kindlasti ka see, et Eesti kergejõustikukalender on nii nagu see on. Korralikke võistlusi ju eriti ei olegi. Teine närksa olulisem põhjus on see, et jooksmine staadionil ei ole popp. Eile näiteks jooksis Noot Turus hea aja meeste 1500m jooksus 3.43, aga Eesti peavoolu spordimeedia sellist tulemust peaaaegu ei kajastanudki, vaid Postimehes oli väike nupp. ERR Ak igaljuhul ei pidanud seda mainimise vääriliseks, vaid tõi esile naiste kõrguse 1.88 ja Mäe 400m tj võidutulemuse. Jooksed kuskil metsas ja kui sa veel seal juhtud võitma, oled ju rahvasilmis tegija. Võtkem kas või 20.-25a tagused jooksjad. Siis taaselustus see paljukirutud "metsajooksude" sari. Ja kes olid siis jooksude tolleaegsed kangelased -igaljuhul mitte staaadionijooksjad. Aegajalt nad eksisd ära ka staadionile, kuid reeglina nad said seal staadionijooksjatelt ka kohe kotti. Kuid au, kuulsus ja auhinnalaud olid ikkagi nende päralt. Paraku jah, reaalseid tulemusi ju neil ei olnud.
1. Niikaua, kui lõuna poolt pärit inimesed saavad lihtsalt Euroopa riikide kondakondseteks(Rootsi case mõni aasta tagasi), siis polegi ju mõtet punnitada "veri ninast välja" valgel inimesel - nagunii vastu ei saa. Mida see 1:46-47 800m aegki väga Euroopa/maailma mõistes annaks? Finaali võibolla pääseks(Euroopakatel).
2. Inimesed tegelevad erinevate harrastustega. Mina olen küll pigem õnnelik, et inimesed võrreldes varasema ajaga viitsivad oma tervise eest rohkem hoolitseda. Kas seda teha joostes, kõndides, ujudes või ratast sõites ning mis tempoga, on juba iga indiviidi oma asi.
Ise sõitsin eile 86,6km 30,5km/h keskmisega ratast Tartu ümbruses. Kas ja kui hea see mingites võrdlustes on, ei huvita ju tegelikult kedagi.
Heiki
Ei ole üht õiget jooksutehnikat, mida staadionil saab õppida. Staadion on kunstlik keskkond jooksmiseks ja selles laborikeskkonnas on tõesti võimalik paremaid aegu joosta. Kuid maastikul jooksmine on seotud rohkem sellega, miks need löntsivad harrastusjooksjad üldse jooksevad - jooksurõõmu on rohkem kui jooksukeskkonnaks on mets, mäed vms loodusmaastik.
Siin blogis valdavalt jooksmist selle külje alt ei osata/taheta näha. Nii kui liigesed-lihased vale treeninguga vigaseks lõhutud, istutakse ratta selga, et siis põdurpäigi veel mees mehe vastu mõõtu võtta. Võtke jalad kõhu alt välja ja minge jooksma, julgege sörkida! Muidu võibki juhtuda nii, et jooksusemiootik targutab teemal, millest jalad kaugel eemal on.
Raivo
Varsti on võimalik kõigil jooksufännidel oma jooksutiimi palgata kena must kehvade jooksuomadustega eritrealane. Jõukamad tsiklistid saavad aga omale grupettosse tuulemurdja võtta. Meie poisid saavad näha 2 eritrealaste rammu Tour de France-l.
Paar huvitavat kildu ka siit blogist -
"Veel üks oluline komponent tippu pürgimisel on taastumine. Mooses näitas mulle ühe teadusuuringu andmeid, kust tuleb välja, et Hispaania jooksjad magavad ööpäevas 8,5 ja Eritrea tipud koguni 11 tundi. Eesti jooksjate kohta andmed seni puuduvad."
ESMASPÄEV, SEPTEMBER 24, 2012
Pullerits: Miks ma olen parem kui Eesti võistlusjooksjad?
At 10.43, Anonymous Jumbo said...
"See, miks Aregawi võitis Moskvas kuldmedali, tuleneb – ja see on nüüd totaalne iroonia – just sellest, et ta ei ole rootslane!"
Olen imestanud et tiitlivõistlustel on keenia etioopia eritrea jooksjad täiesti löödavad. Võib-olla on asi selles et tiheda omavahelise konkurentsi tõttu on naadd tippvormis valel ajal. Kogu aur läheb koondisse pääsemiseks.
Nagu näha tegi sel teemal ukse lahti just PP- Seega oli tal juba mördiinfo-gaidlaine teada ja mees alustas pinnase ettevalmistust. Sellele on sekundeerinud mõniaeg hiljem ka jumbo nimeline provokaator-äraandja.
Kas selline kokkusattumus on juhus? Pigem süstemaatiline ajupesu.
Tegin siis analüüsi Eesti rekordid vs Eritrea rekordid ja tulemus on võrreldavatel meeste kergejõustiku õuealadel 14-8 Eesti kasuks. Lisaks peab arvestama, et ülejäänud aladel Eritrealastel puudub igasugune ametlik rekord. Seega pole mõtet unistada neist kui eestlastest parematest treeninguabilistest. Pigem arvestades pikka Eritrea ratturite poputamise projekti, siis võiksid need sponsorid, kes seda projekti Eritreas vedasid tulla parem Eestisse ja nad saaksid oluliselt paremaid tulemusi kulutatud raha eest. Teisisõnu näitab Eritrealaste treenimine selget kavatsust neid majanduspõgenikena sõjapõgenike sildi all Euroopasse importida ning heas vormis musti on vaja rahvale näitamiseks, et nad on ju peaaegu samasugused kui Prantslased ja Itaallased. Ehk siis poliitline ajupesu black-op.
Probleem ei ole ainult jooksualadel. See hakkab sealt pihta, millele viitas ka eelpool Margus. Noortel ei ole motivatsiooni pingutada. Antakse kergelt alla ja ei suudeta pingutada. Elu on chill ja Internet.
Muude väärtuste hindmine tähendab, et liigutakse noorena füüsiliselt vähe ( võrreldamatu näiteks sellega mis füüsilist tööd vanasti talus noormehed ja ka tüdrukud pidid tegema). Päris tippu jõudmiseks on juba 15 aastaselt liigutama hakates hiljaks jäädud.
Selline:
http://www.postimees.ee/3236833/uuring-pagulaste-vastu-on-42-protsenti-eesti-elanikest
Olen praegu Tartus Vilde kohvikus. Provints! Kas Eestil on tulevikku? Eestil pole ka minevikku. Kuhu meil siis minna?
15.23 on valel teel. Seletage mulle, miks eritrealased kellel puudub internet, arvutid, võimalus saada head tööd ei kuluta oma aega treenimisele, et võimaldada endale sportlase karjääri?
Eritrea: Population: 5,792,984. Internet users: 250,000. Average cost of a one-hour cybercafé connection: about 1 U.S. dollar. Average monthly salary: 92 U.S. dollars
Tuleme tagasi sinna, et sport on professionaalne tegevus või mängulis-meelelahutuslik tegevus, mille eesmärk on toonuse tõstmine ja vaba aja veetmine. Mängumeestest ei tule kunagi konkurenti prodele. Amatöörsport on selline ala, kus tegutsetakse nagu prod aga palka selle eest ei saa. See on võimalik vaid sponsorite toel. Üle 20 aasta oleme seda rada sammunud ja selgelt aru saanud, et see ei ole mingi medalite tootmise tee. Vene ajal suudeti sportima panna samasuguse ajupesu tulemusel nagu täna saadetakse enesetapu terroriste missioonile. Selleks on vaja ajupesule pühendunud mõjuvõimast organisatsiooni. PP blogis tehtav pesu ei kvalifitseeru selleks. Üksikisikute mögin ei too tipptulemusi klassikalistel meinstriimi aladel. Üksikisikud saavad edukalt soleerida veidrana tunduvatel jõukatsumistel. Tulles tagasi Eritrealaste juurde siis nagu näha pole seal liigutamine popp. Kuigi neid on 5 korda rohkem kui meid on nende kõigi aegade tulemused viletsamad kui meil. Teisisõnu õitses ENSV sport karmil NSVL spordisüsteemil ja massipsühoosil. Eritrealased pole aga oma elu jooksul sellist mahvi ja sundi kunagi näinudki kui eestlased. Seega näitab tänane jooksufännide arutelu, et tegelikult oma sisimas igatsevad tipptulemuste taga nutjad raudset rusikat.
Euroopa jooksja jääb kaotusseisu esimestel eluaastatel või isegi emaüsas - nii arvab meie endi jooksuäss, kes toob musta jooksja Eestisse auhindu noppima. http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/tiidrek-nurme-euroopa-jooksja-jaab-kaotusseisu-esimestel-eluaastatel-voi-isegi-emausas?id=71787011
Teadlased on piisavalt uurinud seda teemat ja geneetilised erisused välistanud. Madal arengutase, kõva kord, varasemate pôlvkondade eeskuju ja vaesus on see mis saagi järele lippama paneb. Jah juba vaesena satub neeger emaüssa ja kogu aeg peab ta ka vudima see osa on jutus õige.
Tegelikult juba vabad tipikad kirusid noori, et vähe liduvad ja seetõttu tulemused nõrgad. Oleks tahtnud juba vene ajal neike ättidele virutada, et mis sa siis koolis üldse käid kui sporditulemus nii oluline on. Seda au oli ikka spordinatsialnikutele vaja kes talongide, kilekate ja dressidega üritasid lolle treenima meelitada. Eks mingil hetkel tehti ka spordibaase riigi toel, et asi sujuks lihtsamalt. No aga
tegelikult küürutati Moskva ees ja otsiti noorte seast pidevalt talente keda ajupesuga äratinistada. See oli see edu toonud süsteem.
Martin, tule Sõpruse silla baptistide poolesse otsa, näitame sulle ka Riia linna.
Arutate ja arutlete, aga tuumale ikka pihta ei saa, vadrates siin internetist ja neegrite geneetikast. Tegelikult algab iga asi isikust endast pihta. Ehk otse öeldes: noored mehed on nende vanemate ja elukeskkonna poolt ära rikutud - enam ei osata ega taheta pingutada; enamgi veel: pingutamine on kuulutatud tänapäeva arenenud maailmas inimvaenulikuks ja inimõigusi jalge alla tallavaks tegevuseks - viitan kõigele sellele, et noor ei pea kooli tuupima, noorele ei tohi anda palju kodutööd, noorel peab olema õnnelik ja muretu lapsepõlv. Seega, inimesi kasvatatakse abituteks ja iseloomututeks ollusteks. Pange tähele: sellised asjad, nagu tahtejõud, enesesund jms sellised edasiviivad omadused on kuulutatud aegunuks, totalitaarsele riigile omaseks, mis nüüdisaja vabasse ühiskonda ei sobi. Lühidalt: kui üldine mentaliteet ja kasvatus on nii pehmeks ja lodevaks muudetud, siis ei saagi tulla midagi alal, mis on valus, raske, kannatusterohke jne - see ala on jooksmine. Kõik muu, millest te räägite, on n-ö pealisehitus, seega sekundaarne.
Olen rääkinud. Teil jääb üle vaid täiendada. Kes vastu vaidleb, ei jaga elust tuhkagi.
See on loll jutt, et savanni neegrite geneetika EI OLE eelistustega valgetega võrreldes. Turus võitis 21-aastane keenlane 5000m 13.08-ga. Kumb siis on rohkem "jooksutööd" teinud, T Nurme või too neeger? Nurme ikka oma 3x rohkem. Mis siis lõpuks õnnestuja ja kaotaja määrab? Geneetika.
Teine teema, et gornjakk Taaramäe ja zemljakk Kangert pääsevad mõlemad Tuurile. Kõva värk igatahes. Elame kaasa!
Vaat see on küll hea uudis, et Rein Taaramäe ja Tanel Kangert TdF-ile saavad. Aga seni jätkakem siin arutelu jooksu teemal - vt mu fundamentaalne sõnavõtt 20:00!
Geenid on tõesti vale põhjus siin, ümbritsev keskkond ja varasest noorusest alates liigutamine on peasüüdlased siin. See sama 21a must mees on juba 17-18a saades läbinud ca 30-40k kilomeetrit (sealt maalt läheb alles õige trenn lahti). Meie suur jooksja Nurme saab nii palju kilomeetreid kokku võibolla 30neseks saades.
Pole mõttet targutada siin kes ja mis...hetkel meie parem jooksja Nurme. Aru saadav et ta kunagi ei jookse üle Selliku reekordit sest tal ei ole treenerit kellel piisavalt kogemust et viia tippule.
Ta võib küll rääkida et olemas tugev motivatsioon aga ta ise saab aru et väga kaugel tippudest ja kunagi sinna ei jõua.OM ja MMi normid sradioonil ka ei täita kunagi(27.45,13.23, 3.36.20)
Üks võimalus joosta maratoni kui tervis lubab.
See on kõikide eesti jooksjate probleem,varsti sinna jõuab Kivistik ja natukene hiljem Noot.Rohkem meil polegi jooksjad.
Teine põhjus spordi rahastamine, te võite küll karjuda siin et omal ajal olid...aga siis oli teine aeg pole mõttet seda meenutada.Spordistipendiumid väiksed aga Normid tugevad kuna jõuad normi täita siis pole vaja EKJL 300eurine stipendium,teenid võistlistel..kõik hakkab perest see on selge aga mis peab tegema ja kes, et sportlane kes tahab jõuda tippu ja viitsib rasked trennid tegema pärast ülikooli või kooli jätkaks jooksmine stadioonil mitte läheks ümber Pühajärve jooksma.
Kui meil ei ole treenerit kes saavad tilpu viia või äkki nad kuskilt olemas?keegi teab nimed?
Asi ei seisne kilometraazis, vaid just nimelt geneetikas, ehk sobivuses alale. No saab Nurme 30 eluaastaks selle kilometraazi kätte, kuid 13.08 ikka ei jookse. Kui kilometraazis oleks küsimus, siis peaks praegu 40-aastane Gebreselassie jooksma maratoni 1:50 -ga. On tal ju praeguseks kõva kmtraaz all.
Muidugi geneetikas on küsimus. Sofia Vergara vaevalt et väga palju kilomeetreid jookseb, aga ajakirja esikaanel on ikka tema, mitte keegi teine.
Üks asi on ka eeskujude puudumine, seda võib laiendada kogu kergejõustikule. Omalajal vb olid eeskujudeks Sellik, soomlastest ka Nurmi ja Viren, inglased Coe ja Ovett jne. Hetkel ei ole selliseid tegijaid ja väga kuskilt ei paista ka, samas nn jalkas ja muudes mugavusspordialadel on nn ebajumalad olemas.
Kuidas läbi sõita 600 km brevett -
nii, et üldsegi ei tuleks maha kett?
Olete plindris, mehed. Totaalses ummikus.
Esimene iseseisvusaeg kestis 22 aastat, teisene kestab veel mõned ja kolmandat ei tule!
Kas nii? Või on veel mingi positiivsem stsenaarium? Pingutage. Hr Pullerits õpetab, et elu on distsipliin, tahtejõud ja enesesund.
Karlutt - ala sobivuse geneetika on midagi muud. Tegelikult räägime ikka hemoglobiini taseme geneetikast. Meil on avalik loomulik talent Mae kelle puhul see teema on esile toodud. Suurema rahvaarvu puhul on selliseid andeid rahva kohta lihtsalt rohkem, mis sobivad tippspordi tegemise baasiks. Aga see on vaid väike eeldus tipptulemuste vormistamisel. Põhiosa tuleb ikka sunnist. Sundi on tänapäeval võimalik genereerida vaid isikliku treeneri olemas oluga, nt Kristina juhtum. See eeldab, et lähedastel on motivatsiooni ja võimalusi oma järglastega tegelemiseks. Võõrast selline peen motiveerimine ei morjenda.
Nüüd on küsimus, et milline isa-ema soovib oma lapsele (geeni)dopingusõltlase elu? Vastus on, et raha eest laste vorpijad aga neil puudub oskus oma talente märgata ja õiges suunas treenida. Seega peaks isa-emadele laste tulemuste eest tegema majanduslikke ja emotsionaalseid soodustusi. Isegi kui majanduslikke ei suudeta väga pakkuda, siis saab tegeleda emotsionaalse upitamisega. Meil on paljud marketingi gurud omandanud emotsionaalse üleskütmise tehnoloogia mida kasutatakse reaalselt inimestelt raha väljapetmiseks. Seega meil on baasoskus selleks kõigeks olemas vaja on vaid suurt El Padret kes selle motivatsioonimehhanismi käivitamise otsustaksning looks motivaatoritele stardipauguks vajalikud tingimused. Teisisõnu on vaja petiste maffiat, kes hakkaksid NSVL metoodika alusel tööle ja siis tulevad ka maailmaklassi tulemused.
Mis eeskujud? Kui paljud meist saavad lubada endale unistada 65m kettaheitest? Kui sul ei ole eeldusi sirguda ambaaliks, nii suureks ja raskeks meheks nagu Harting, Alekna, Kanter, siis ega ikka ketas ei lenda küll, kleebi oma tuba eeskujude pilte täis. Kui sa ei ole osav akrobaat nagu Lavillenii, siis 6m teivast ei hüppa, võimle ja treeni palju tahad.
Kuule Martin, sa rääkisid, et peab valvel olema ja kannatlikult signaali ootama. Kas sellist? ---->
23:29, see on väga tõsine signaal. Omavahel öeldes, ühest küljest kurb ja teisest küljest naljakas on vaadata, kuidas mehed siin mõttelõnga otsivad.
Orienteerumine on eestlaste seas kõrgel järjel. Meil on maailmameistrid, seiklussportijad, teisi-, kolma- ja neljapäevakud, Xdriimid jne.
Metsas orienteerutakse hästi.
Kahjuks mitte nii hästi geopoliitikas.
Martin - II EW rajati I EW ja NSVL vundamendile. See vundament baseerub valel, vargusel, võltsingutel. See toob kaasa ringkäendus struktuurid, mis on väga, väga mõjukad. II EW eesmärk on tagada vara kuhjumine struktuuridele kes suudavad neid kasutada vajadusel edukalt ka väljaspool EW-d. Varal ei ole rahvust. Võib-olla tehakse veel kunagi III autonoomne EW mille ainus riigikeel on kas inglise, saksa või vene keel. Köökides räägitakse eesti keelt veel sajandi jagu. Aga see on juba teine jutt. Nt suured ukrainlased ei räägi oma keelt isegi köögis. Samas on oma identiteet.
Või nt Eritrea. Võimas rahvas. Võimsad vallutajad. Palju riigikeeli. Itaallased ehitasid tehased ja arendasid majandust. Britid konfiskeerisid kõik ja tahtsid wiki teabe alusel selle maa ühendada etniliste piirkondade alusele Sudaani ja Etioopiaga. Täna on see maa vaesuses ja EL peab sööma solidaarsusest majanduspõgenike probleemi. Sama saatus ootab ka Eestit. Rahvas muutub majanduspõgenikeks ja räägib tulevikus leivaandja keeles. Riigi saatuse otsustavad meist sõltumatud jõud. Need jõud upitavad pukki omale meelepärased juhid, kes arukate tänuvõlglastena kujundavad riigist leivaisa nägemuse sarnase koloonia. See koloonia kaevatakse varem või hiljem maavaradest puhtaks. Täna on ainult küsimus, et kes ja millal mitte kas. Tolles tuleviku Eestis pole Eritrea näitel enam spordisaavutusi. On sporditulemuste allakäik ja isegi TdF-le saavad tulevikus eestlased välisinvestorite armust, kellele meeldib vaadata kuidas põhjamaa valged vänta annavad. Mingitest jooksusaavutustest ei tasu siin unistadagi.
Kokkuvõttes kui meie prioriteet on tippspordi Eesti siis vajame El Padret kes käivitaks masspettuse kampaania. Selle kampaania oht on Eesti langemine petturite ja lihtsameelsete ambitsioonide kätte ja riikliku identiteedi kadumine. Samas võib just tolle kampaania viljadele tuginedes kunagi teha III AEW või isegi III EW. See sobib seemneks tulevastele tundmatutele tulnukatele oma oivalise omapära märkamiseks muust massist.
Pulleritsu 20:00 on ju õige küll. Siit edasi - kuigi ma pole robustse kõnepruugi poolt, - jääb nentida, et me ei saa neegritest neegrimad olla. Ka siis kui me oma lapsed vutt-vutt olematule põllumaale ajaks, ei saa me endale keskmäestikku kuskilt võtta. Aga pole vaja seepärast norguda... jooksmine jääb rekreatiivseks ja rõõmu tootvaks tegevuseks edaspidigi.
Raivo
Kuna meil siin on keskmisest kõvem meeskond geopoliitikuid ja süsteemianalüütikuid El Padre ümber koondunud, siis millele me esmajoones peame tähelepanu suunama, kui silmas pidada kitsarinnalist rahvusena survaivimist III maailmasõja koidikul globalismuse ja nihilismuse tõmbetuules?
Avaldan tunnustust. El Padre staabis figureerivad tõesti asised geopoliitikud, nagu see 23.57
Hr Pullerits hea näide on K.Reinsalu kes treenib enamuse oma teadlikust elust jooksmist aga mida ei tule on tulemus!Ei saa pugeda selle taha et tegu on amatööriga,mehe koormused teevad silmad ette ka mōnele proffile,lihtsalt mees alustas samuti kohe maratoni treeninguga st.harjutas endale sisse juba varakult peale mugavustsoonis jooksmise.Kahjuks on selliseid näiteid väga palju kellel puuduvad staadionil joostud enamvähemgi arvestatavad tulemused mille pealt oleks võimalik maratoni joosta,sest olgem ausad maratoni jooks algab 2:10st.
Mehed, palun öelge, kas nüüd on teie arvutitest näha siinse blogi globaalne laiendus:
https://plus.google.com/u/0/117922565911640357204/stories/c4f6cccb-0833-3789-af77-6a6f534ce34d14e2c49f526?cfem=1
Põhimõtteliselt jah aga link on plagiaadi tunnustega st annab ikka viga. Samas oskajad nupumehed suudavad linki häkkides näha mida sa näidata soovid.
Eks ta vist olegi plagiaat, õigemini lausa vargus, sest mina ei ole küll andnud google'ile õigust oma tööd niiviisi reprodutseerida ja levitada.
Vastupidi peale sinu nime ja 10 sõbramehe/naise polnud sealtenne mitte midagi muud näha. Nüüd on. Järelikultjust andsid googlile klikiga oma tööde avaldamise õiguse. Järgmine kord loe mida klikid, kui avaldamisõigusega miskid rahavood seotud on.
Laias plaanis annad oma arvutisse op süsteemi installimise hetkega ära sisuliselt kõik enda jälgimiseks vajalikud õigused ja seda samuti "Agree" nupule või linnukesele vajutades. Teisisõnu oled sa teatud valguses täiesti transparentne. Ainuke mis päästab "kunn on alasti" karjatusest on see, et massil on sobiva "filtriga prillid" ees. Samas teatud toimetajatel neid filtreid ei ole ja need siis levitavad "nähtut" ühiskonna painutamiseks oma suva järgi.
Head inimesed,
olge selle ülevaloleva lingiga ettevaatlikud. Ärge sinna vajutage.
Tõenäoliselt on tegu on õngitsusründega. Kes selle taga on, kas Google, virtuaalne või reaalne Priit Pullerits või keegi kolmas, pole päris selge.
10.11 tabas ka naelapea pihta.
Kordamine on tarkuse ema!
Soovitan süveneda uuesti 15.05.2015 härra Priit Pulleritsu postituse kommentaaridesse. Neile, kes ei suuda aru saada, lisan täienduse.
Kõik, mis on tegemata nooruses (k.a. lasteaia iga) on TEGEMATA ja hiljem heaks teha ei ole võimalik. Seda muidugi nende jaoks, kes tahavad jõuda vastupidavusaladel maailma kõige kõrgemasse tippu.
Mis see oleks?
1)Piisav liikumine. Las laps läheb jala lasteaeda, kooli - ei ole vaja alla kilomeetrist otsa läbida autos või bussis.
Ants Nurmekivi koolitee oli 5 kilomeetrit pikk hommikul ja õhtul, oh üllatust, täpselt samapalju tagasi, Enn Sellikul 4 kilomeetrit, Rein Valdmaal 2 kilomeetrit.
Kommenteerijate poolt väidetavalt suurepäraste geenidega aafrika jooksjatel keskmiselt 4-5 kilomeetrit. Vahe meiega selles, et nemad läbisid seda maad joostes.
2)Igapäevased muud liikumised/-mängud arendasid kiirust.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et jooksja (olen seda ka varem öelnud), kes ei ole keskkooli lõpuka jõudnud nõukogude aja I spordijärgu tasemele, ei jõua suure tõenäosusega mitte kunagi isegi mitte Eesti kõigi aegade edetabeli esikümnesse, rääkimata millestki suuremast.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Maestro Reinult väga rutakate järeldustega resümee. Mul oli päeva km tublisti üle 5 km-i. Veri napilt normi piires "paks". Tehtud igatsugu trenne ja kiiruslikke omadusi sai arendatud minut enne koolikella endise PM keldri koridori kaudu kooli sprintides ;) Kahjuks nö statkakiirus jäigi väljaarendamata vaatamata sellele, et treeninguid ja kehka tunde jagus igaks päevaks. Ütleks, et baas oli hea aga süsteem jäi selle teema juures nõrgaks. Pedagoogid lihtsalt pidasid sporti pigem meelelahutuseks ja inimesi motiveeriti rohkem õpingutele pühenduma. Ja nii oligi. Seda ei maksa ju taga nutta. Sport oli ka siis pigem neile kel puudusid muud alternatiivid nö viimase õlekõrrena. Tolle aja jamast võib pikalt heietada. Seda süsteemi osaluseksperimendi teostaja vaatevinklist. Tsinovnikute ja tähtede lähtepuntid pole tavaliselt korrektsed ainuma tõe instantsid.
Kordan uuesti:
Eeltoodud punktid on vudamendi üks osa ja see on eelduseks, et sinna midagi korraliku peale ehitada. Ühel õnnestub paremini, teisel natuke viletsamalt.
See ei ole loomulikult absoluutne tõde, aga ilma sellist alusbaasi omamata võib korralikest tulemustest jäädagi unistama.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Eesti golfilootus Joonas Juan Turba
Veel osalesid 14-aastased eesti poisid nimedega: Carl, Kevin Cristopher, Markus, Mattias, Timo
To Rein
Justnimelt vundamendi ÜKS osa, ehk tingimused et TALENT kaotsi ei läheks, talendi määravad isa-ema, vanavanemad jne.
Talent jooksu mõistes on vajalikud anatoomilised-füsioloogilised eeldused -jooksmiseks sobilik kehaehitus, südame maht, aortide läbilaskevõime jmt - need kas sul on või ei ole, neid ei anna treeninguga või kasvõi 30 km iga päev kooli vantsides tekitada .
Rein ei saa asjale ikka pihta. Ütleme otse - sport, nagu sõna sport ka algselt tähendab - see on "<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Sport#Etymology>meelelahutus</a>".
Tõsist rekordiomaniku karjääri võivad lapsena selle peale arendada valikuvõimalusteta indiviidid. Tulevikus saavutamata jäävaid rekordeid pole mõtet taga nutta. Rõõmsad peame olema õnnelikult elava rahva mitte rahas suplevate sponsorite maskottide pärast.
Kui on valida kas trenn või õppetükid, siis kahtlemata tuleb panustada viimastele. Robotid söövad peagi madalama haridusega tööliste tööd eest ära ja seda trenni teinud töötute karja ei suuda keegi pärast enam ülalpidada. Neile anna ainult püss kätte ja saada missioonile, muuks nad enam ei sobi. Vanad peerud peaks olema ikka vastutustundlikud oma targutamistega ja mitte süstima uude põlvkonda asjatundmatut entusiasmi. Entusiasm tuleb suunata tulevikualadele mitte mineviku varjudele.
link kah "meelelahutus"
18:40, jah, ingliskeelses Vikipeedias on "sport" ja "association football" ja hobusega palli taga ajamine ja muid võõramaa imeasju. Siin blogis aga on jutt atleticismo-st.
NB! Jaan Kaplinski blogis "Venevastasus kui rahvusluse alus"
Tatarlasele
Väga hästi saan pihta.
Sport on vabatahtlik ja see peab olema rahuldust pakkuv ning tulemussport seda enam.
Mind paneb imestama, kui nutetakse taseme puudumise üle ning imestatakse kehvade tulemuste pärast, aga ei teadvustata endale lapsepõlves tegemata jäänut.
See ei puuduta ainult sporti.
Mis puudutab valikut spordi ja õppetükkide vahel, siis igasugune füüsiline liigutamine on teretulnud, aga ei tohiks minna lolliks keskikka jõudes.
Praegused erinevad buumid on ilmekas näide lapsepõlves tegemata jätmistest.
Minusugune "vana peer" vaatab kurbusega seda pidu katku ajal, mitte ei targuta.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Kas homme dr Ripsi vastuvõtule ka siin minejaid on? Ega see vooremäe 3000 ei ole muidugi mingi noksi näppimine. Isegi El Padre ei julge sinna starti tulla.
19.14 - Ei tasu keerutada millisest alamkategooriast jutt käib. Ka atleticismo eesmärk on meelelahutus. Lähtuma peab elutervest meelelahutusest ja lõõgastumise võimalusest. Võit või kaotus teeb selle osalejatele emotsionaalsemaks kui tuim pusimine. Just seda emotsionaalset poolt on poliitikud varmad oma eesmärkide vankri ette rakendama ja ullikesed exsportlased loomulikult jutlustavad selle ümber rahvusliku identiteedi kuvandi, mis on ju tegelikult puhas emotsionaalne pettus. Võtame Reinu teemast kõrvale hiilides jooksu baasi ladumise alana kasutava suusatamise. Oli uhke kui meie omad medaleid võitsid, rahvas hingas lausa ühes rütmis. Oli kordumatu vaatemäng. Teadjad taustajõud aga muudkui toimetasid ja toimetasid riiklikku tellimust täites ning väidetavalt üle ähmase piiri minnes. Keegi ei iitsatanud enne kui lõpuks punast kaarti näidati ning alles siis hakkasid tulema välja karvased manipulatsioonijutud mida aastaid sahtlisse oli kogutud ning mahavaikitud. Seega on sport puhas imperialistlik võimuhoob. Kuna liiga paljud teavad seda sahkerdamist siis reaalselt ei saa Eestis kunagi olema enam nii, et enamus lapsi käivad iga päev min 4 km kooli ja siis liigutavad muid tegevusi eesmärgiga kunagi tippsportlaseks hakata. See plaat on kulunud ja ragiseb. Tegelikult tahaks neile tippspordi turustajatele turja hüpata ja küsida kas nad ikka ei saa aru mis tikkudega nad rapsivad või on nad tõesti dopingu diilerite suuvoodrid?
Senjöör Valdmaalt väga terav kommentaar 19.25
Senjöör Karvajalg samuti on tasemel - noksi näppimine kui erinevate tegevuste sublimatsioon ja aseaine, see on aspekt kuhu psükoloogia doktorid peaksid suuremat tähelepanu pöörama.
Kaplinskist ei tasu üldse rääkida. Mees tahab olla kõva geopoliitik, kuid tema väited on täieti meelevaldsed - eestlaste pagulastevastasus olevat märk ida-eurooplusest. Oujeee, taat ikka arvab et teda loetakse hingevärinal.
19:36,
olete kahetsusväärses eksituses. Või on Eesti noorte meeste allakäiguprotsess teie näol võtnud õõvastava (võib-olla isegi pöördumatu?) mõõtme?
Kreeka-rooma juurtega atletismo, soomlaste urheilu - näete, on küll kultuure ja keeli, isegi meie sugulaskeeli, kus etümoloogia ei viita meelelahutusele. Lõõgastuda võib Olybeti "spordibaaris", Ott Tänaku või tolle Lindpere (need on küll mehed, kellele näkku vaadates tekib sama mõte, mis kellelgi ülapool (püss kätte ja jooksukraavidesse üksteist maha nottima, nagu kirjutas saksa-juudi tuntud intellektuaal ja kirjanik Walter Benjamin enne II maailmasõda)) "saavutusi" 20-lt teleekraanilt õlut rüübates vaadata. Siin räägime hoopis millestki muust.
Martin sa segad jälle paraja kompoti kokku.
Soomlaste urheilo tuleneb kangelasest ja rõõmust jämetõlge oleks nagu kangelas(e)rõõm.
Atletismo ingliskeelne vaste on aga athletics ehk kergejõustik. Kergejõustik aga oli esmane spordialaliik just spotimise tähenduses.
Mulle tundub, et sa otsid suunda ja tahad kangesti viidata kehalisele kasvatusele ja kehakultuurile mis kasutavad mõningast võistlusmomenti igava asja põnevamaks tegemisele ja mis noortel on suunatud oma keha arendamisega ning vanakestel ikkagi meelelahutusega või toonuse hoidmisena. Kuna keel otsib mugavamat lühemat vormi siis sõna sport on tavakeeles omandanud ka keha toonuses hoidmise tegevuse märksõna tähenduse.
Rääkides aga edasi Reinu püstitatud lapsepõlves tegemata jätmise teemal, siis see on juba pikem jutt. Otse öeldes tavaliselt hakkavad sportimise vastu huvi tundma teismelised kes just lapsepõlves on nats aktiivsemad olnud. Nende tulemuste mahategemisel kasutades väljendit, et sa lapsena ei liigutanud piisavalt palju, lõhnab pigem tüüpilisele treenerite oskamatusele mida kaetakse mõnitava retoorika taha. Jätaks üldse tavaüritajate probleemid kõrvale ja läheks otse Audentese spordikooli kasvandike kallale. Nemad on parimatest parimad juba sinna astudes. Korralike treenerite käe all ja erireziimil. Ometi tuleb staare napilt. Jah kui põhikoolis treenivate laste baas oleks suurem, siis tuleks ka staare rohkem aga see näitab, et vaja ei ole mitte terveid ja elurõõmsaid noori vaid hoopis neist on vaja sõeluda palju staare. Seega riiklik soov on toota kahuriliha sponsoritele ja klubidele ning ajakirjanduse veergudele reklaamirahade meelitajateks. Tegelikult peaks kogu riigi tähelepanu olema suunatud ainult kehakultuurile rahva tervise ja toonuse parandamise võtmes ning mitte haipima tulemusele orienteeritud üritusi.
Võime vaielda teemal kas riik peab toetama kultuuri rohkem kui kehakultuuri. See on palju huvitavam teema ja ka summad on väga erinevad. Võiks ju öelda, et spordi promomisega ja tuleviku lootuste ettevalmistamisega tegelegu meelelahutustööstus ise, mitte riik st nt PM ja Delfi grupp. Miks peab maksumaksja toetama eraettevõtluse kahuriliha ettevalmistamist? Samas näeb riik just kultuuris ja spordis rahvusidentiteedi loomise poliittehnoloogiarelva. See tekitab aga küsimuse, et miks peavad meie tublid sportlased ja kultuuritöötajad kavalalt toetama saamatuid valitsusparteisid? Teisisõnu ohverdame me oma vahendeid spordile selleks, et valitsusparteid saaks kindlustada oma vundamenti saamatul riigvalitsemisel. Seega spordi toetamisega me saeme ise oma heaolu oksa. Mida paremad tulemused sportlastel seda paremini valitsev klikk rahva kannatusel liugu laseb.
Mida paremad tulemused sportlastel seda paremini valitsev klikk rahva kannatusel liugu laseb.
Ega siin ei jäägi muud üle, kui El Padret õnnitleda, sest millises blogis siin Eestimaal leiad sa nii teravaid geopoliitikuid ja rahvusriigi ja rahvusspordi problemaatika analüütikuid kui Anonüümne senjöör kell 21.17
Kuna lingvistilised katsetused on juba esimese vooru läbinud, lisan ka omalt poolt.
Sõna “olümpiamängud” on eksitav. Kui inglise keeles on eristus “play” ja “game”, siis meil pole seda mitte. Saab öelda vaid: “mäng”. Jääb veel “võistlus”, “sport”. Vist võib öelda, et olympic games on õnnestunum kui “olümpiamängud”. Mäng sõnana viitab eneseküllasele spontaansele tegevusele (väljaspool ärilisi huve), millest tippsport on kaugel ja isegi ideaali kehastava näitemänguna poleks kohane seda silme ees hoida - olümpiaisa Coubertini algideest on liialt kaugenetud. Olümpiaisast jõuangi “olümpiakisani”: etümoloogiasõnastikku sirvides tundub, et ugrilises mõttes poleks paha kasutada terminit “olümpiakisa”, sest sõnal “kisa” on nii rõõmsa lustipeo kui ka kärarikka võistlemise tähendus. Jooksukisajad oleksid siis need, kes seal jooksuvõistlustel osalevad. “Kettakisajad” oleks juba mitmes mõttes tabav - kettaheitjad on usinad kisajad ja “kettakisajad” saab mõista ka “kettakiskujad” tähenduses. Sõnnikut ja meelt heidetakse, Kanter aga on meil pigem kettakisaja/kettakiskuja/kettakiskja!
Tjah, kui järgida kreekakeelse agon liini, siis peaks muidugi võtma “olümpiaagoonia”, kuid see sõna jätab juba natuke liiga paha maitse suhu.
Veel oleks üks võimalus tuletada selline sõna nagu “olümpialudi”, pärinedes ladinakeelsest ludus ja on juba humanitaariasse sisse mängitud kuulsa mängu-uurija Johan Huizinga homo ludens kontseptsiooni poolt. Et mitmuse vorm sellest sõnast on ludi, siis saab selle üsna suupärasena sõnale “olümpia” taha istutada. Ludus on sobiv ka semantilises mõttes, sest kajastab just seda mängulisuse ratsionaalselt reglemeteeritud poolt, mis olümpiamängude olemusega on kooskõlas.
Näide: olümpialudi oli sellel aastal elamuste poolest nudi.
Või: kohalikud jooksuässad said Tartus toimunud jooksuludil Mukungalt lutti.
Raivo Alla
Mida paremad tulemused sportlastel seda paremini valitsev klikk rahva kannatusel liugu laseb.
Väga täpne analüüs 21.17-lt. Kaks märkust kui võib.
1) Seejuures on ainult sportlaspüramiidi absoluutsel tipul - ja ka siis ainult vastavate isiksuslik-moraalsete omaduste olemasolul - võimalus saada vastu võetud valitseva kliki liikmeks. Andrus Veerpalu ja Erki Nool.
2) Rahva kannatus ei ole piiritu.
Martin:
Väga täpne analüüs 21.17-lt. Kaks märkust kui võib.
1) ......
2) Rahva kannatus ei ole piiritu.
Eesti rahva oma siiski on. Nimetage mõni sündmus Eesti rahva ajaloos (excl. Mahtra sõda), kus eesti rahvas oleks kannatuse katkemist demonstreerinud. Minu teada ei ole.
Kuule Paul, Tambovi hunt on sulle kaasteeline, mitte meie!
Paul, revolutsiooniks teatavasti on tarvilik ja piisav kolme tingimuse olemasolu: 1) alamad klassid ei taha 2) ja valitsevad klassid ei saa enam elada endistviisi; 3) revolutsiooniline meelestatus ja seda kandva subjekti (partei, rühmituse jne) olemasolu.
Muide, ülalolev 21.17 teooria tegelikkuses: värske uudis - Kreekaga on kutu ("kokkuhoidliku" valitseva kliki mehe Jürgen Ligi 800 miljoni € aida!). Uudistes on aga, et Kanter võitis Poolas võistlustel esikoha.
Ja mis roll kõiges selles on meedial (=Pulleritsul)? Kuidas me muidu teaksime, et Kanter Poolas võistlustel esikoha võitis?
"Одни народ доят, другие за рога держат.", on üks venkude paljudest "poslovitsatest".
Reinule siis 1 erand on. Keskkoooli lõpus ei teadnud ma spordist suurt midagi. Käisin vaid korvpalli vaatamas. Alles peale vene armeed hakkasin regulaarselt liigutama ja sattusin üldse esimest korda trenni. Seega 20 eluaastani olin ma kõige tavalisem marakratt. Hiljem jooksmises ma saavutasin aga mitmeid kordi maa meistritiitli ja olin aastaid edetabeli absoluutses tipus. Tõsi, see et ma trennis ei käinud, ei tähenda, et ma jõude elasin. Igapäevaselt möödusid minu lapsepõlveaastad mööda hoove ja parke ringi joostes ja jalgrattaga sõites, seega põhi oli all. Samas esimesest järgust keskkooli lõppedes olin ma ikkagi veel kaugel. Jah 1. km suutsin igast asendist joosta 3 minutiga. Seega Reinu juttu ei saa võtta absoluutse tõena.
Kapo kannatus on piiritu, ei väsi jälgimast, ei väsi, ei väsi.
Revolutsiooniks on inimene küps, kui tal on olukord, et hommikul ärgates on juba rohkem väsinum kui õhtul magama heites. Siis kui Kapo hakkab näima unenäolisena.
Eile sõideti Portlandis, OR, USA taas ratast.
11:59 - RÕVE !
Jah, disgusting!!!
Hr Pullerits, Jürgen Ligi on teie sõber.
Kuda nende Kreeka võlakirjadega seis on? Eesti maksumaksja raha 800 milj €, tagatiseta. Comment? No?
Martin, see on valitseva kliki hind. EU-l on mõjusad vahendid oma sõprade võimul hoidmiseks. 800 on veel peenraga selle katuse eest. Aga tasumise tund tuleb ja see võtab juba oigama.
Vaid härra Pulleritsu blogi kõvemad mehed on suutelised Eesti saatuse oma kätesse võtma.
Ligi juba väriseb oodates hetke mil senjöörid El Padre, Vootele, Karvajalg, Valdmaa ja Martin stud.sem. tema ukse taha ilmuvad kulmud kipras.
Tere tulemast 7.52!
Lugesin Teie kommentaari ja pean tunnistama, et tuli hirm. Kas tõesti minusugune "vana peer" kannatab mälunõtruse all. Uurisin kõigi aegade edetabelit ja mida ma näen - ainuke, kes 7.52 kriteeriumite alla mahub on härra Mart Vilt ise. Tere tulemast!
Minu lugupidamine!
Rein Valdmaa
Uskumatu lugu, kuidas üks mees seitse aastat vaevanud valust lahti sai. 3-s osas. (Youtube)
Austatud Rein, ärge laske end internetitrollidel õnge võtta.
Mart Vilt on "noorpõlves usinalt mänginud võrkpalli". /Virumaa Teataja 29.07.2012 http://www.virumaateataja.ee/922360/mart-vilt-lakke-vahtimisest-lugu-ei-pea)
ESBL: "Hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist."
Puhas rõõm on viibida samas blogis nii erudeeritud meestega nagu ülalpool. Kui veel El Padre ka sõna võtaks kuuma nädala kokkuvõtteks, siis oleks päris nirvaana ja kaifuuna. Või nagu meie venelastest vennad ütlevad - baldjooša.
Eesti rattameistrivõistlustel päris tore lõpp, aga kuhu on kadunud Maige, priimabaleriin ja Mirjam, filoloog. Kas tõesti on siin blogis austatud preilisid/prouasid solvatud? Kui nii, siis tuleks süüdlased välja selgitada.
Hr Kalmer,
mina ei ole vene sõjaväes käinud nagu teie ega tea mis on baljooša.
See on aga tõsi, et selliste meeste nagu tutvustamist mittevajav Rein Valdmaa, aga samuti noore põlve jooksumees, Stockholmis Põhjamaade MV-tel Eesti rahvussärgis jooksnud Raivo Alla, alla kolme tunni maratonimargiga Pärtel jt väisamine teeb blogist meie rahvusliku jooksumõtte kui mitte lipukandja, siis ühe sügavama kindlasti.
Ei tohi aga unustada, et kõik see aga võimalikuks ainult tänu blogiomaniku ajakirjaniku Pulleritsu tööle - kes ei jäta järele muret kandmast meie staadionijooksu püsimise eest.
Kui keegi tunneb huvi, mis asi on jooksusemiootika, siis olgu siinkohal öeldud, et semiootika on teadus märgisüsteemidest. Ka igasugusest käitumisest, mis märgilise iseloomuga. Staadioni- ja üldse kiire jooksu seis on üks tähtsamaid märke rahvuse elujõust ja seisundist.
... Paavo Nurmi Games 2015. Videos jookseb kõigepealt Priit Aus 5000 m koos keenlastega ja hiljem Andi Noot 5000 m-s. Soomlasest operaator püüab jooksjaid kaadrist välja jätta, vist ei meeldi näha, et soomlased eestlastelt "lutti saavad".
Kas Eesti MV-tel Kadriorus 8-9. augustil, kus ka kavas nii 5000 m kui 1500 m näeme tribüünidel sama palju rahvast?
Krestomaatiline sissekanne 21.04. Tubli Martin! Sellist jõulist, võiks öelda lausa kõmisevat sõnavõttu oleme sinult alati oodanud. Pole see Tallinna Linna Ülikool nii vilets ühti, kui seal nii tõsiseid semiootikuid ette valmistatakse. Semiorobootika, analüütika, psühholoogia, rahvusliku jooksuspordi ajalugu, ladina ja sanskriti keeled - need kõik on noormehel kenasti omandatud. Veel mõned aastad ja El Padre saab endale uue nõelterava adjutandi.
Nõus Kuimet. Martin kirjutab nagu noor Nietsche. Eks tänud Pulleritsu blogile, kus ta oma rohmakat talenti on saanud lihvida ja arendada.
20:41, ei, mind veel siin solvatud ei ole. Kuigi Maiget vist siiski on.
Blogi kommentaatorite keelekasutus pole pärast nn murjani-kriisi olnud nii karjuv, et filoloogi sekkumine oleks vältimatuks osutunud.
Peab aga lisama, et üldine lingvistiline tase on kahjuks kehvakene nagu kõikides kohtades, kus miljonid koos käivad. Kuid hea on näha, et õnneks on ka mitmeid täielikke virtuoose, alustades loomulikult El Padre endaga.
Jah, Mirjam, El Padre on kõrgem klass, aga seda, et kui keegi sind siin solvab, siis anna teada, me selgitame selle roti välja ja karistame rangelt. Seltsimees Stalin näiteks oli väga vali selliste seltsimeeste vastu, kes daame solvasid, ning selles osas võtame me temalt šnitti.
Nõus, Kornelius.
Kõva käe poliitika on ainus, mis tulemuse annab.
Kuhu kussutamine ja nunnutamine viib, näeme hästi kasvõi Kreeka näitel.
Nii kui Mirjam välja ilmus on ka kohe kõvatajad platsis nagu hr. Kuldkepp. Minge hr. Kuldkepp oma (vana)memme juurde tagasi ja ärge krabage Mirjamit nagu mingi tatikas. Imelik on lugeda-vaadata, kuidas mingi mees hakkab oma üska demonstreerima, olgu või spordihuviline.
Lp. 08.30, Te ei saa aru Pulleritsu blogi (ja eriti kommentaariumi) eesmärgist.
See veel puudus, et blogil on mingi eesmärk. Naera puruks.
Meil Mirjamiga juba kõik kokku lepitud. Täna kohvikusse ja homme loomaaeda. Õhtul võtame veel midagi huvitavat ette. Ärge sõbrad muretsege, ma hoolitsen prl. Mirjami eest hästi, valvan hoolega, et ükski vurle või lontrus tema külge ei puutuks. Olge ise ka tublid!
Aga sa Kornelius El Padre käest luba küsisid? Kui tema oma dabrood ei anna, siis pole siin midagi isetegevust harrastada.
Inno kirjutab huvitava jutu. Aga tõesti, kus on nii märkimisväärne mees? Sisemin peaks teda ju valvama nagu silmatera?
http://innojairja.blogspot.fi/2015/06/kus-siis-ikkagi-on-quantanamo-vang.html
burberry, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, uggs on sale, ugg boots, louis vuitton outlet, nike air max, michael kors, prada outlet, ray ban sunglasses, louboutin outlet, ray ban sunglasses, polo ralph lauren outlet, gucci outlet, nike air max, oakley sunglasses, cheap oakley sunglasses, nike free, louis vuitton, replica watches, longchamp outlet, ugg boots, chanel handbags, ugg boots, oakley sunglasses, tiffany jewelry, longchamp, jordan shoes, polo ralph lauren outlet, replica watches, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin shoes, kate spade outlet, oakley sunglasses, prada handbags, louboutin, ugg boots, christian louboutin outlet, longchamp outlet, nike outlet, louis vuitton outlet, michael kors outlet
air jordan pas cher, kate spade handbags, coach outlet, nike roshe, nike air max, abercrombie and fitch, hermes, north face, louboutin pas cher, sac longchamp, true religion jeans, longchamp pas cher, oakley pas cher, nike air max, ray ban uk, sac guess, hollister, nike free run uk, hogan, true religion jeans, ray ban pas cher, nike free, timberland, michael kors, nike roshe run, lacoste pas cher, new balance pas cher, lululemon, michael kors, mulberry, vanessa bruno, nike blazer, coach outlet, michael kors, hollister pas cher, vans pas cher, burberry, coach factory outlet, true religion jeans, ralph lauren pas cher, tn pas cher, air force, ralph lauren uk, north face, coach purses, converse pas cher, michael kors, nike air max, air max, true religion outlet
iphone 5s cases, abercrombie and fitch, giuseppe zanotti, ralph lauren, iphone 6s plus cases, wedding dresses, nfl jerseys, soccer jerseys, valentino shoes, asics running shoes, iphone 6s cases, herve leger, hollister, new balance, timberland boots, beats by dre, lululemon, ipad cases, reebok shoes, s5 cases, babyliss, mcm handbags, iphone 6 plus cases, oakley, mont blanc, iphone 6 cases, iphone cases, soccer shoes, north face outlet, ferragamo shoes, nike huarache, jimmy choo shoes, nike trainers, p90x workout, birkin bag, baseball bats, louboutin, hollister, vans shoes, instyler, longchamp, insanity workout, mac cosmetics, celine handbags, ghd, nike air max, bottega veneta, nike roshe, north face outlet, chi flat iron
juicy couture outlet, doke gabbana outlet, nike air max, wedding dresses, pandora charms, bottes ugg, karen millen, moncler, gucci, montre pas cher, ugg,uggs,uggs canada, swarovski crystal, canada goose uk, swarovski, pandora jewelry, toms shoes, vans, hollister, supra shoes, canada goose outlet, michael kors handbags, louis vuitton, ray ban, louis vuitton, hollister, moncler, pandora jewelry, ugg boots uk, converse outlet, ugg pas cher, louis vuitton, moncler, canada goose, canada goose outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, moncler, canada goose, coach outlet, moncler, michael kors outlet online, canada goose, links of london, barbour, moncler outlet, marc jacobs, michael kors outlet, thomas sabo, pandora charms, lancel, sac louis vuitton pas cher
michael kors purses
michael kors outlet
ugg boots
nike blazer
ray ban sunglasses
nike outlet
boston celtics jersey
ugg outlet
converse trainers
nike outlet
2017.7.19
Postita kommentaar
<< Esileht