Pullerits: Mis juhtus suure soolosõidu finiši eel?
Seisin röntgeniruumis, radioloogi kabineti lävepaku taga ning küsisin, kas võin sisse astuda, et seda, mis on ekraanil, ka oma silmaga näha.
Radioloog oli lahkesti nõus.
Umbes 20 minutit varem olin lõpetanud ligi 84 kilomeetri pikkuse rattasõidu Tartust Valka. Minek oli olnud mõnus ja kerge, kiirus püsis enam-vähem lakkamatult üle 35 km/h. Tundus, et vorm on hea. Tõusuteel. Ja selle tunnetamine andis üksnes hoogu juurde.
Pärast Valka sisenemist keerasin bensiinijaama juures vasakule, Pikale tänavale. Seal ootas ees sõidu viimane, ligi poolekilomeetrine tõus. Jagus sellegi ründamiseks tahtmist ja särtsu. Enne mäe otsas ristmikule jõudmist süttis valgusfooris roheline tuli, nii et sain peatumata jätkata. Järgmisel ristmikul, umbes 150 meetri pärast, ootas pööre paremale, Kungla tänavale. Sealt jäi kokkuleppelise finišini, kus kell kinni lüüa, vähem kui kilomeeter.
Alustasin pööret paremale. Selleks, et pööret ohutumaks muuta, võtsin Pikal tänaval aegsasti oma sõidureas rohkem vasakule. Sealne pööre on lage ning nägin selgesti, et ühtki autot kuskilt ei tule.
Ega tulnudki.
Kuid järsku silmasin Kungla tänaval jalgrattur. Mitte sportlast, vaid mingit tavalist meest tavalisel jalgrattal.
Aega jäi vähe, et otsustada, mida teha.
Haarasin pidureist ja tõmbasin neid. Koheselt tundsin, olles end pöördel kallutanud paremale, et ratas läks külg ees libisema. Asfalt, mis maanteel ja ka Pikal tänaval oli hoolimata uduvihmasajust olnud valdavalt kuiv, oli Kungla tänaval märg.
Libisemist tajudes lasin piduritest lahti. Proovisin kibekähku kalkuleerida, kas mööduda ratturist paremalt või vasakult. Aga ei jõudnud otsustamisega kuigi kaugele. Sest pärast seda, kui olin pidurid vabastanud, viskas ratas end inertsist rohkem püstisesse asendisse, tegi minu all ühe jõulise tantsuliigutuse, keerates end sõidu suunas pooleldi risti, ning viskas mind seejärel seljast.
Lendasin vasaku õlaga asfaldile. Pauk oli kõva. Igal juhul palju kõvem kui mullu Võru rattaralli viiendal kilomeetril või tänavuse Tartu rattaralli eelviimasel kilomeetril. Sellest sai kohe aru. Ka kiivriga pea tonksas vastu maad, aga mitte nii, et pea oleks mingigi märkimisväärse löögi saanud. Poleks kiivrit olnud, oleks jutt teine.
Ajasin end asfaldil aeglaselt istuli. Ennast vaikselt liigutades tajusin, et vähemasti luud on vist terveks jäänud. Kuigi õlg oli kahtlemata tugeva löögi saanud, kuid käsi õlast siiski liikus, ehkki väikse valuga. Vaatasin, et rattavormil oli terve külg halliks määrdunud, kuid peale õla ei olnud ükski muu kehaosa kannatada saanud: ei põlved, ei küünarnukid, ei käed.
Pärast sellist matsu kulub aega toibumiseks. Istusin lihtsalt tee ääres. Teine rattur oli samuti kinni pidanud ja muudkui vabandas vene keeles, et «oi, izvinite, izvinite». Ma ei suutnud talle midagi vastata, ja mida olnukski mul talle öelda. Halb õnn, mis muud. Tema ikka vabandas ja vabandas. Aga olin rohkem iseenda tunnete ja mõtetega ametis. Siis istus vene mees vaikselt sadulasse ja sõitis minema.
Ka mitmed autod, mis ristmikust möödusid, sõitsid lihtsalt mööda, kuigi mu ratas lebas keset teed ja ise istusin selle kõrval maas. Pidasin targemaks suuri liigutusi mitte teha. Kummalisel kombel olin kukkunud just samal päeval, kui Tour de France'il kukkus vihmasel asfaldil samuti ridamisi proffe (vt sissekande fotod), teiste hulgas kaks päeva hiljem tuuri võitnud inglane Chris Froome.
Lõpuks peatus üks tumedam sõiduauto, millest väljus umbes 30-aastane mees ja sammus minu juurde. Küsis vene keeles, mis juhtus. Küsis, kas kutsub kiirabi. Küsis, kas saab mind kuidagi aidata. Tänasin teda ja vastasin, et mu naine peaks paari minuti pärast kohale jõudma – olime kokku leppinud, et Valgas jõuab ta mulle autoga järele ja võtab peale –, küll ma temaga juba edasi saan. Äkki peaks naisele ikka helistama, küsis vene mees. Ei, pole vaja, vastasin, sest teadsin täpselt, kus ta parajasti on ja millal saabub. (Ta jõudis enne Valgat mulle järele ja pööras korraks surnuaia juurde.)
Kahe minuti pärast saingi auto peale. Haigla oli tegelikult sealsamas, sadakond meetrit eemal. Sõitsime EMOsse, sest seisukord vajas siiski kontrollimist.
Õde tegi mulle pikema jututa süsti tagumikku – valuvaigisti, seletas ta. Siis kutsus valvearsti, umbes 30-aastase vene mehe. Too katsus mu õlga siit-sealt ja küsis, kas on valus. Otseselt ei olnud kuskil teravat valu. Lihtsalt kogu õlg oli raske ja kangevõitu. Ütlesin koguni, et katsugu kõvemini. Arvasin jätkuvalt, et tegemist on tugeva põrutusega. Sest ennast liigutades tundsin vasakul küljel tuimust ja valu. Arst saatis mind röntgenisse.
Seal tehti mu õlast ja küljest neli pilti. Ja kohe sai ka selguse.
Astusin pärast radioloogilt loa saamist tema kabinetti ja heitsin pilgu arvuti ekraanile.
«Teil on rangluu murd ja kahe roide murd,» lausus mõni sekund tagasi ekraanilt nähtu peale nägu krimpsutanud radioloog ja osutas mustvalgele pildile.
Seda, et roided on katki – täpsemalt vasaku poole kolmas ja neljas roie – nägin ka ise. Rangluu murru tuvastamine nõudis aga asjatundja silma.
Läksin mööda koridori tagasi valveõe kabinetti. Veel enne, kui sinna jõudsin, helistasin traumatoloogile-ortopeedile dr Leho Ripsile.
Dr Rips viibis parajasti välismaal. Kandsin talle olukorrast lühidalt ette. Ta ütles, et korraldab kohe selle, et saab näha mu röntgenipilte, ja helistab siis tagasi.
Valveõde võttis suure heleda meditsiiniriide tüki, põimis sinna paar sõlme ning pani mu käe kaela. Kõik, kogu lugu. Võisin minna.
Vähem kui kümne minuti pärast helistas dr Rips tagasi. Andis juhised: lühidalt, hoida vigastatud kohti stabiilsena, kannatada ära magamata ööd ja muud ebamugavused, veeta ööd poolistuvas asendis, peaasi, et murtud kohti ei häiriks, sest lahasesse rangluu ja roiete murru korral midagi panna ei saa.
Järgmine ülevaade mu seisukorrast tuleb reedel pärast järjekordset röntgenit, seniks sõitke minuga koos Las Vegasest läbi Nevada kõrbe ja Arizona kirdenurga ning üle Utah mägede maailma maastikuratturite meka Moabi poole. Enjoy the ride (as long as you can)!
Foto 1: Prantsuse rattur Pierre Rolland Tour de France'i reedese etapi kukkumise jälgedega võistlusvormil ja kehal. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 2: BMC meeskonna austraallasest rattur Richie Porte ründab kurvi Tour de France'i reedesel etapil. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 3: Cofidise meeskonna hispaanlasest rattur Daniel Navarro on kukkunud Tour de France'i reedese etapi märjal asfaldil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Prantsuse rattur Pierre Rolland on kukkunud Tour de France'i reedese etapi märjal asfaldil. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Hollandlane Tom Dumoulin on kukkunud Tour de France'i reedese etapi märjal asfaldil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Šveitsi rattur Steve Morabito on kukkunud Tour de France'i reedese etapi märjal asfaldil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 7: Cofidise ratturile Daniel Navarrole lõppes Tour de France'i reedene etapp kiirabiautos. Foto autor: AP/Scanpix
59 Kommentaarid:
Rumal lugu tõesti. Igatahes soovin head paranemist.
Et asjast parem ettekujutus oleks, siis äkki seletad, mismoodi see teine jalgrattur seal situatsioonis paiknes ja liikus?
https://www.google.ee/maps/@57.7790411,26.0567514,3a,75y,202.87h,66.86t/data=!3m6!1e1!3m4!1sDSDPSFgKtLA1fmaqIb4ZeQ!2e0!7i13312!8i6656
Nobedat paranemist! Suusamaratoniks on 99% vormist juba tagasi!
Kogemus räägib, et sügiseste tempotrennide asemele sobib sellises taastumisolukorras temposõit paremini kui grupisõit koos äkiliste liigutamistega.
Oi-oi ...
Nüüd tuleb hoog maha võtte ja tervenemise ajal vestelda spetsialistidega - midagi on rattasõidu tehnika juures valesti. Teine suur kukkumine kahe kuu jooksul.
Tuleb hakata harjutama äkilist pidurdamist, kurve, bunny-hope ja muid selliseid baasoskuseid. Kasulik olek ka talvel regulaarselt rullidel kerida.
Paranemist!
11:13 asukohta vaadates, ütleks esmalt, et mees, sihukeses kohas ei võeta kurvi sajaga. Aga arvestades situatsiooni, et terve tee oli Priidul lennukas pärituul ja keskmine kiirus väga kõrge, siis viimasel kilomeetril ei saa ju keskmist alla lasta langeda. Vastupidi, hasart on vägev ja tahtmatult tekib mõte, et paneks nüüd margi maha.
Lugedes seda stoorit meenub mulle kuidas olin ise samalaadses olukorras vaid 4 päeva varem kui ontlik inimene sinakat värvi esmaspäeval õhtul rihma lõdvaks laskis. Nähes, et treeningõhtu viimasel intervalli lõigul on korralik asfalt, kus on hea looma välja lasta, panin pärast ajamasinas kontrollpiiksu tegemist punni kohe põhja. Hoog sai naksti üles nagu Ferrariga nii, et suu nurgad tõbasid korraks pea kõrvuni. Siis 30 meetrit ja vasakpööre. Üllatus saabus kui selgus, et tegu oli 100 kraadise pöördega negatiivse kalde peal ja juhuslikult astus vastu paar inimest (kust maaalt need küll sinna ilmusid), kes ei andnud pingeliseks läinud hetkel ka võimalust oma trajektoori laugemaks korrigeerida. Ja siis see juhtus. Kuigi muud asjaolud olid antud kiiruse juures veel kontrolli all, selgus, et kurv oli kaetud eht eestilikult miski liivalaadse peenkihiga, mis andis tunda endast pidamise kadumisega. Rakendasin sabajuurika ja kõhutundega manuaalselt juhitud TRC-d mille abil külglibisemisega võideldes sai küll kurss õigeks sätitud, kuid hinnaks pidurdamisest tingitud tasakaalu kaotus ettepoole. Käiku läks viimase õlekõrrena reaktiivenergia tekitamine üleliigsete vahendite välkkiire käega heite abil. Heide õnnestus. Sain pidama. Tõsi olin juba ka asfaldil lamavas asendis. Tõusin kohe sujuvalt ka püsti ning eemalt vaatajatele võis tunduda, et tegin lihtsalt kätekõverdust. Kiire pilk peopesadele, neile oli jäänud vaid üllatuse põhjustanud peenliiv külge, kuid ei mingit kriimu. Võtsin 20 meetrit eemalt reaktiivenergia tekitamisega eemale paisatud jubina ja viskasin pilgu põlvele, vaid kerge marrastus, peamiselt keharaskusest tingitud muljumisest vastu peenliiva. Lõigu lõpuni jäi veel 90 meetrit. Seekord ma enam spurti ei teinud vaid võtsin seda rahulikul sammul.
Head paranemist!
Väga kurb selliseid uudiseid lugeda. Kujutan ette, et proua võis olla ka päris pissed off kui oma mehe sellisest olukorrast leidis.
Kiiret paranemist ja loodame, et rattasport tervikuna ei ole süüdi, et üks vene mees valel ajal vales kohas oli.
Hr Pullerits!
Kui paranete, pange end kirja mõnele TT üritusele, nt nagu hr Lauri Peil siin soovitas, kus tähistatud ja teistest liiklejatest vaba rada, julgestus, meditsiiniline rada ja kvalifitseeritud kohtunikud. Linnatänavad ei ole temposõidu tegemiseks sobivad.
Ja veel. Hoiatage Risto Mätast jt meie odamehi. Putleri agendid tulevad läbi seina ja vahetavad Risto võistlusodas alumiiniumi tina vastu ära.
Putin: Politikaanid jätku sport rahule!
Hr Pullerits, nüüd jääb teil rohkem aega tõsiajakirjanduslike teemadele pühenduda. Kas teie arvates asiotaaž Venemaa sportlaste Rio olümpiale lubamise ümber on normaalne?
Keha kallutatakse paremkurvis vastassuunas, ehk vasakule. Siis ei lähe ratas libisema suurel kiirusel. Nii lihtne see ongi.
Lauri
Loen siin seda lugu ja vaatan mis oma tutvusringkonnas toimub. Üha rohkem tekib trennis võistlejaid.
Võistlus on ühest küljest ohtlik, kuna palju rahvast koos. Aga nagu näha üksi sõites on rahvamassi oht minimaalne aga seevastu on suurem risk selles, et sa oled ikkagi vabamas liikluses võrreldes võistlusega.
Aga noh, kes teeb sel juhtub. Head paranemist.
No ei ole trennis võistleja. Aga tulen laugelt langeval rattateel hommikul tööle nii 50km/h, tee servas naine suure koeraga. Hetke pärast koer teisel pool teed, rihm pinges üle tee. Mida soovitate?
Karjatasin. Oli väle naine ja hetkega koera kõrval. Aga oleks võinud ka uimane olla...
Või peaks vaid sõiduteedel sõitma?
Vigastusspordi harrastamine, katustel ukerdamine ja muu haigekassale rängaks koormaks olev riskikäitumine tuleb kõrgemalt maksustada. Tarbetu ja välditava vigastuse ravimisele kuluva raha saaks kasutada ehk mõne vähihaige elu pikendamiseks. Oma keha tervise eest saab hoolitseda ka vähem ohtlikke aladega tegeledes. Asjaosalisele aga kiiret ja täielikku paranemist!
Kas tegu oli tööõnnetusega? PM näib juhtumist distantseeruvat, mis on tööandjate puhul üpris tüüpiline käitumine. Vastasel juhul tuleks läbi viia uurimine hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitada raport Tööinspektsioonile.
Seda esiteks, kui tegu oli siiski lustisõiduga, siis millised õnnetusjuhtumikindlustuse klauslid õnnetuse hetkel jõus olid, millised rahalised katted?
Niisiis. Pullerits pööras peateelt paremele, kusjuures kiirusega, mis sundis kurvi võtma mitte teeäärest, vaid raja vasakust servast. Ilma suunamärguandeta, sealjuure. Pöörde _ajal_ märkas ta Kungla tänaval liikuvat jalgratturit (eeldatavalt siis oma sõidusuunas, mitte tee keskel). Pullerits pani pöördel pidurid plokki ja käis üle pea, vältimaks otsasõitu kõrvalteel oma sõidusuunas liikunud jalgratturile? Mulle jääb tunne, et vabandama oleks pidanud Pullerits antud situatsioonis.
Ahjaa, see profiratturite kukkumispiltide lisamine oma ebaprofessionaalse kihutamise tagajärgede kirjeldusele on natuke hale.
Ma olen ka siin blogis varem kriitiliselt kommenteerinud, aga ma arvan, et praegu ei peaks eriti norima, et miks või kuidas see kukkumine toimus või kes süüdi on. Soovin head paranemist!
Blogi lugejaile meeldimisvajadus ajas ületama piirkiirust. Märk kah üleval 30km/h
Väga lihtne on oma lolluses süütut kõrvalseisjat süüdistada, kes liikus aeglasemalt kui sina, ja sa viimasel hetkel alles taipasid, et sina, kiirust alandamata, ei suuda teda vältida.
Nad ise ütlevad enda kohta juba ammu ammu radioloog.
Kordame. Radioloog, radioloog.
Naudi! Roided teevad 2 nädalat liigutamisel põrguvalu. Nii terav ja tobe valu, et ajab kohati naerma. Kiiret ja täielikku taastumist!
Eesti meedia :D Õnnetus juhtus Tartus Kungla tänaval, kui Pulleritsule lähenes teine jalgrattur. Ajanappuse kaotas Pullerits
Postimees kirjutab: "...kukkumist oma blogis, mille põhjustas ootamatult pöörde järel teele ilmunud kohalik elanik jalgrattal..."!
Valga linnas arutult kihutav staarjalgrattur ei ole milleski süüdi, nagu ikka, süüdi on Vasja, kes oli valel ajal vales kohas! Absoluutselt ei ole kahju!
Pullerits, nüüd kus ristviitamise enesepromo on jõudnud Postimehe spordiveergudele palun selgitage:
Miks keegi anonüümne "Postimees" kirjutab desinformeeriva uudisnupu?
Miks lastakse näida õnnetuse süüdlasena kohalikku jalgratturit?
Oleks kena kui te fixite need ebakõlad. Rattakaamera vist puudus, kahju.
Kuigi olen kriitiline kirjutiste suhtes, soovin siiski paranemist.
Endal 2 korda ribid katki olnud ja ei ole meeldiv.. Läheb kindlasti paar kuud et elu normaalseks pöörduks.
Kannatlikku meelt.
Miks sa nii palju kukud? Pehmo oled v?
Ehk peaks spordiala vahetama?
Hea ja ilmekas näide kuidas peale jalgrattaavariid käituda EI tohi. Kogu loost kumab läbi autori hoiak kuidas ta olukorda kontrollis. Tuletage meelde ühte meie orienteerujat kes samuti olukorda hindas ja lahkus meie seast mõne minutiga. Jalgrattaavarii korral kui on lootust kiirabile püsi kos oled ja oota brigaadi.
"Pullerits kirjeldab Valgas toimunud kukkumist oma blogis, mille põhjustas ootamatult pöörde järel teele ilmunud kohalik elanik jalgrattal, kellele otsasõitmise vältimine viiski õnnetu kukkumiseni."
Pigem ilmus ikka PP oma kiirusega ootamatult, kui lihtne vene mees oma lihtsa rattaga, olgu ta kus pool teed tahes.
http://sport.postimees.ee/3779581/priit-pullerits-sai-treeningsoidul-tosise-vigastuse
Väljavõte eelmisest sissekandest
"Alustasin kodu ukse eest rahulikult. Esimesed 5 km läbisin keskmise kiirusega 33 km/h"
Kohati siis tunduvalt kiiremini, et selline keskmine saavutada.
PP enda filmitud ja hiljem siit maha võetud korduvad ristmike ületused punaste foorituledega ja hea hooga olid siis juba parajalt ohtlikud ja tekitasid küsimusi, milleks nii suuri riske võetakse?
Ehk linnas kihutamine on PP veres.
Hr Lauri Peil, kui juhtute seda lugema,
kas Pulleritsu tasemega harrastaja võiks "looma väljalaskmiseks" kasutada mitte linnatänavaid, enese ja kaasliiklejate elu ohtuseades, vaid eraldistardiga temposõiduvõistlusi? Neid korraldatakse vist koguni mitu sarja. Milliseid nõudeid osalejatele seatakse? Kas on mingi erinõuded varustusele ja kas on mingi miinimumkiirus, millega peaks suutma vändata? Tänusõnad ette teile.
Tervisesporti harrastav Priit Pullerits kaotas jalgratta üle kontrolli ning sai tõsiselt vigastada - kommentaare 1-13
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tervisesporti-harrastav-priit-pullerits-kaotas-jalgratta-ule-kontrolli-ning-sai-tosiselt-vigastada?id=75181071&com=1®=0&no=0&s=1
Sikanov?
Sikanov on tõenäoliselt Ameerikas. Seal on vaja presidendivalimistega seoses Trumpile natuke tuge pakkuda. Clintoni-klann, Obama (Trump ütles, et Putin kasutab temaga Obamast rääkides ainult nimetust "see N*****"") ja nende seljataga seisjad - aga samuti siis ka Paet - on tõsises pasas. Aga sellest meie meedia vaikib.
Mnjah. Pahatahtlik ütleks, et ta tegi seda meelega, et saaks maksumaksja ja haigekassa kulul rahulikult tugitoolisporti harrastada olümpia ajal. Maksumaksjad ju tambivad 80% töötasust kinni hooletu enesevigastamise eest. Seda enam võiks hr Pullerits jälgida kusevahetajate koondise tegemisi olümpia ajal, et need ausatele sportlastele vähemalt mingi võimaluse jätaksid.
Mõtletama peaga ettevõetetud ja õnnetult lõppenud pokatuška, on nüüd läbi ja rahu mõneks ajaks majas. Rumal idee. Rumal execution. Nagu poisike. Nagu selle taganttuulega sõidetud 45 km/h-ga saaks midagi kellelegi tõestada. Loeb see, kui VÕRDSEIS TINGIMUSIS (sama rada, sama päev, erapooletud, pädevad kohtunikud) sõidetud. Ainult nii! Strava segmentide ja blogirekorditega võite kukele sõita.
Loodame, et hr Pullerits saab nüüd segamatult keskenduda augustikuu tähtsate sündmuste teravapilgulisele jälgimisele. Chris Froome peaks Rio rattasõidus saama kulla, kui juba Oleg Tinkoff seda väidab, siis nagu poleks põhjust teisi variante arutada. Anglosaksi WADA on ka hoolt kandnud, et Sky supermeeskonna toetusega harjunud Froomel olümpial samad tingimused. Ilnur Zakarini olümpiateel on kindlalt tõkkepuu ees. Braavo! Vastust küsimusele, kes siis ikkagi on parim rattamees - kui mehed võrdseisse tingimustesse asetada - peame aga mujalt kui olümpialt otsima.
*Tuumasõda ei tule - juhul, kui valitakse Trump
*muidugi kui Trumpi enne maha ei koksata
*märgid selle kohta on ja väga tõsised
*kuid Trumpi trump on FSB/GRU
*Trumpi näol saab Ameerika oma Boris Jeltsini
*ja muidugi meeldib Trumpile: vene elu, banja, vodka, karmoška jne
*Putiniga koos Siberi tiigrijahil käia
*Trump ütleb, et tunnistab Krimmi Venemaa omaks
*ja lõpetab sanktsioonid
*Jummal, mis MEIST SAAB? (Paet Merkelile)
*Kaplinskil võib teoreetiliselt isegi õigus olla
*ajalugu kordub, kordub farsina
*kas see nii on, seda näeme siis, kui väed sisse marsivad
siin mõned teesid algavaks päevaks, hr Pullerits
ID ja isegi ego ei vasta alter-egole. Siim-Martin-Priidik, pange digiallkiri alla oma parteitekstile.
Päris ausalt, ma natuke kadestan. Siiski, luumurrud pole just see kõige parem variant olümpiat vaadata, parem oleks valinud mõned tõsised haavad ja õmblused. Aga no mis sa teed, alati ei saa seda, mida tagant järgi võiks eelistada.
Sisukat paranemist. Tsiteerides klassikuid, laisad olete kuradid, võimelda ei viitsi. (sellega tuleb sul ju nüüd vaikselt tegelema hakata) Kes see klassik on ? Mh, ah?
B-to
B-to, kas see mitte Mati Karlovitš ei ole?
Master, kas dr Rips ise?
Ja OM vahtimine on suuresti ajaraisk.
Täna ei ilgu. Head paranemist.
Kukkumine on alati rõve ja kulukas. Eriti maanteel (mul läinud kiiver , püksid, 2 särki, rattale mõned detailid). Hoiangi praegu metsasõitude poole viimasel aastal, mis pole ka 100% ohutu koht, kuid matsu vastu asfaldit nad kopeerida ei suuda.
Rips jah.
b-to
Olümpiast rääkides
Tsiteerin Annika Langvald:"Some part of me still doesn’t get why this race is such a big thing."
http://annikalangvad.dk/blog/3194
B-to
Pullerits: OM vahtimine on suuresti ajaraisk.
Pilti näitav ajaraisk - mõistetav. Aga kirjutav ajaraisk? "Postimehel" on kavas OMi kajastada, osalt isegi paywalli taga? Vaat kus raisk!
Vanaonu juures maa olen näinud, et nõuka ajal oli ajakiri "Aja pulss". Nüüd siis "Aja raisk". Pange Arteri impressumisse kohe suurelt: "aja raisk".
Head paranemist, vanameister.
AUGUST
Taas on olümpia ja eetris on Lembitu Kuuse.
FSB on ära vahetanud vene sportlaste kuse.
WADA - russofoobia ja väärikuse.
Kas Valga jalgrattur võis olla agent?
Blogi hingab homse radioloogi külastuse eel ühes rütmis. Oleme näinud palju ägedaid spordipilte, igavat liiva ja tühja välja, ohhootasid, kas näeme oma silmaga ka röntgenipilti hulgitraumast?
Klikk on valus, oi kui valus. Senini vaid ca 400-line päevane lugejaskond on verd ja valu käsitledes teinud hüppe tuhande lugeja peale päevas! Kaastunne või kahjurõõm, mis neid lugejaid kannustab? Või hoopiski see, et ühes viierealises Postimehe uudisnupus on lausa kahel korral spordiblogile viidatud? http://sport.postimees.ee/v2/3779581/priit-pullerits-sai-treeningsoidul-tosise-vigastuse
"Valgas põrkasid jalgratastel kokku kaks agenti. Asi lõppes vastastikuste vabandustega, kui samaks sai üks agentidest tõsiselt vigastada." -- Kas te tõesti usute, 18:15, et Postimees või Delfi niimoodi kirjutaks? Tuline kiirus oli Pulleritsul aga küll. Keda või mida taga aeti või kelle eest põgeneti, jääb selgusetuks. Teede olemasolul on jalgratas suhteliselt kiireks ja märkamatuks liikumiseks hea vahend. Miks aga mees Pulleritsu poole vene keeles pöördus?
Oh-hoh-hoo! Raskekahurid on kiiruga välja tiritud ja nad ei vaiki mitte. Andre Rosenthal New York Times-is: http://www.nytimes.com/interactive/2016/07/28/opinion/campaign-stops/Hillary-Clinton-Convention-Day-4.html?list_item=vladimir-putin-is-donald-trumps-leadership-role-model&_r=0
NYT Editorial Boardi juhtivtoimetaja Rosenthali kirjutises "Vladimir Putin kui Donald Trumpi liidrirollimudel" on mõned vead ja tõele mittevastavused, kui mitte öelda valed. Jätame nende ülesleidmise lugejatele iseseisvaks ülesandeks.
Hr Pullerits,
kas pidite Lätis kohtuma eestlasest spiooni Urmas Kanaliga? http://skaties.lv/tema/urmas-kanals/
Konstruktsioon on koos. Priit Pullerits kiirustas Lätti kohtuma eestlasest spiooni Urmas Kanaliga (lätipäraselt Urmass Kanals, tema kohta vt: http://skaties.lv/izklaide/daudz-laimes-dzimsanas-diena-urmass-kanal-31-gads-tas-vel-nav-dzives-beigas/). Valides liikumisvahendiks kiire ja anonüümse maanteevõidusõiduratta. Teatud jõud, kellele see ei meeldinud, said aga haisu ninna (Endomondo??), aktiveerisid kiiruga oma agendid ja võtsid Pulleritsu jõhkralt "rajalt maha".
Priit, millal järgmine võistlus on, kas hammas verel ei ole juba?
PP TT finiši tegemine muutus ohtlikumaks, kui TRR-i oma.
"Tänased uudised, seltsimees polkovnik"
Polkovnik Sikanov heitis altkulmu pilgu kabinetti astunud rühikale leitnandile.
Traditsioone austavasse seltsimehetamisse ei suhtunud Sikanov hästi. Tema hindas eelkõige professionaalsust.
"Mis seal on? Estoonia?" Tähelepanelikult uuris polkovnin lauale asetatud Delfi ja Postimehe väljalõikeid.
"Ainult tema enda blogi andmetel. Fotosid pole. Tõenäoliselt feik. Miks?"
Polkovnik tõstis silmad leitnandile.
"Uurige välja!"
The story ends here.. Or does it?
00:55. Priit ei ole sedalaadi mees. Priit on teistmoodi mees. Tema ei aja lihtrahva kombel hammast verele. Tema ei saa sellest midagi, see ei anna talle midagi. Et Priidul veri käima läheks ja pastakas kiiremini paberil liikuma hakkaks, ajab tema endal külje verele. Või põlve. See on tõeliste meeste tunnus. Kõvem veel kui tüvitekst või 1.53,8. Sekund siia-sinna. Ja ega hambast õiget verd ei tulegi.
1:55.9 siiski.
Suusaullud just jagasid ühe ameerika kolleegi luumurrujuhtumit -http://www.caldwellsport.com/2016/07/a-new-ten/
Ratta seljas kõvasti panemas, viies elukümnend, kõva pauk. Huumorit ja kirjaoskust, kogemust ja enesereflektsiooni.
Soovitan lugeda ja küsin siinblogijalt - millised enesereflektsioonid nüüd, järgmisel nädalal on?
Postita kommentaar
<< Esileht