esmaspäev, juuli 04, 2016

Pullerits: Miks teaduslikul ja läbimõeldud rattatrennil pole mingit mõtet?

Eelmisel nädalal, kui mõned mehed püüdsid mind siin kommentaariumis Raio Piirojaga tülli ajada – täiesti tulutult –, vahetasime Eesti jalgpallikoondise endise kapteniga treeninguinfot. Sitkuse ja võitluslikkuse poolest tuntud Piiroja küsis, kui palju ma trenni teen. Vastasin, et ehk üle päeva, tund kuni tund ja veerand korraga, aga see-eest 95-protsendilise pingutusega.

Ja teate, mida Piiroja selle kohta kostis? Et väga hea ja õige otsus, sest mida see rahulik «tiksumine» ikka annab. Ja Piiroja juba teab, millest räägib, sest erinevalt meist, lihtsurelikest, on ta sporti teinud korraliku raha eest ja esindanud Eestit rahvusvahelisel areenil rohkem kui sada korda.

Mõned arvavad, et mis mul viga kiiretest trennidest rääkida, kui endal kõva põhi all. Eelmisel nädalal trehvasin vastavatud neli+-tärni Lydia hotelli ees Erik Pallaset, endist kergejõustikuliidu peasekretäri, kes nüüd valmistub triatloniks. Temagagi tuli trennidest juttu ning ta viitas, et ladusin ju kevadel Ameerikas hooajale kõva põhja. Mis põhja?!

No vaadake nüüd seda sõitu ja kuulake taustakommentaare – te saate isegi aru, et selline rattasõit, olgugi väga-väga ilusas ja samas karmis kohas, ei anna tulemuse vormistamisele midagi juurde. Või arvate, et midagi annab juurde see, kui vändata üle 20 km tõusu ja siis laskuda kivisel rajal kõrge serva äärel?

Aga mis annab?

Aus vastus: meist keegi ei tea.

Põhjus, miks ei tea, on väga lihtne: maanteerattasõidus on treeningu mõju tulemustele vähemalt harrastajate tasemel väga raske hinnata. Saate isegi aru, miks. Loomulikult seepärast, et tulemused sõltuvad liiga palju treeninguvälistest komponentidest, alates sellest, et kui stardirüsinas toimub sinu ees kukkumine, jääd peagrupist kohe maha, kuni selleni, et saad targa tegutsemisega tasa teha selle, mis kehaliselt puudu jääb. See kõik seletabki, miks sajad mehed, kes harjutavad minust rohkem ja läbimõeldumalt (ja enda arust oi kui õigesti!), ei suuda enamasti selle treeningtöö vilju lõigata. Ja kui nad mõnikord mind edestavadki, on väga võimalik, et lihtsalt seetõttu, et jäin mingi kukkumise taha kinni või mul tekkis tehniline probleem.

Lühidalt ja selgelt: kuna rattasõidus puudub veenev mõõdupuu, millega mõõta treeningu mõju tulemustele – erinevalt näiteks 100 meetri liblikujumisest või 400 meetri tõkkejooksust –, ei ole mingit mõtet nn teadusliku treeninguga tegeleda. Vähemalt harrastajate hulgas ei ole võimalik leida vettpidavaid ja üheseid tõendeid, mis kinnitaks, et ühte või teist liiki treening on tõhusam kui see, mida teen mina ja mida kiidab heaks Piiroja.

Niisiis ei ole ka mingit mõtet rattatreeningutega n-ö lolliks minna. Ja lolliks mineku all ei pea ma silmas seda, et väidetavalt arulagedalt n-ö hullu panna, vaid seda, et ei tasu teha rattaspordist endale harrastust, kus peaks n-ö mööda nööri käima.

Seega, elagu loominguline vabadus! Eelmisel nädalal 7:26ga 245 km, nädala keskmine kiirus 33 km/h. Üle-eelmisel nädalal ligi sada kilomeetrit vähem, 148 km 4:28ga (keskmine kiirus 33,1 km/h). Kumma nädala rattasõitudest oli tulemusele rohkem kasu? Tõestage ära, kui suudate. Aga te ei suuda ju.

Ja see pole häbiasi, et ei suuda. See on loomulik, et ei suuda.
*
Tervituseks kõigile jalgpallisõpradele täna siis selline litter.

Foto 1: Peter Sagan võidab pühapäeval Tour de France'i teise etapi. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 2: Alberto Contadori viga saanud õlg Tour de France'i avaetapi kukkumisel. Foto autor: AFP/Scanpix

Foto 3: Mark Cavendish võidab Tour de France'i esimese etapi. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 4: Tour de France'i avaetapil kukkunud ratturid ajavad end püsti. Foto autor: Reuters/Scanpix

56 Kommentaarid:

At 12:07, Anonymous Anonüümne said...

Tulemused vastupidavusaladel sõltuvad eelkõige sünnipärastest anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest mida trenniga saab ainult natuke timmida või eluviisidega persse keerata - tuletame meelde kasvõi neid TM tulemuse ja tehtud treeningu seoseid otsivaid exeli tabeleid..

Rohke harjutamine on osavust,tehnikat või jõudu nõudvate alade teema-iluvõimlemine,pallimängud jmt.

 
At 12:17, Anonymous Anonüümne said...

Hea küsimus selle teema juures on kui palju aitavad sooritusvõimele (ja tulemustele!) kaasa lõunalaagrid, mida erinevad firmad ja harrastajate eestvedajad päris laialt korraldavad.
Kuidas need transleeruvad kohale TRR, TRM vm ala tippmõõduvõtmise finišiprotokollis?
Nondes lõunlaagrites läbitakse ju sadu kilomeetreid, tihti veedetakse sadulas 4-5 või rohkemgi tundi päevas.
Kujutlege suhteliselt lühikesi, see-eest aga intensiivseid trenne tegevat Pulleritsu TdF finišisirgel (vt link eelmise blogikande kommentaarides videole). Suudate kujutleda? Suudate küll.
Kujutlege aga tüüpilist lõunalaagerdajat samas positsioonis. Ei suuda? Vaat siin ongi vahe.

 
At 12:59, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, aga eriti Priit,
head iseseisvuspäeva!

Meie suur sõber ja esimene kaitseingel Onu Sam & Co on kindlasti selle välja teeninud, et täna pärast arendavat lõigutrenni ka üks korralik laks Appalachia mägede jalamil laagerdunud ehtsat burbooni põhjatuks arendada.

Võhmamehed, tervitagem sõpru, sest ega kellegi teise peale me siin hukkaminevas ilmas ju nagunii enam loota saa.
Näete, isegi selline kunagine maailmahiilgus nagu Briti Suursaared jätkab täiega resigneerumist. Kõigepealt Cameron, siis Johnson, nüüd Farage. Käib justkui mäng, kes kiiremini laevalt lahkub ja sügavamale urgu poeb...

Elagu vaba Eesti!

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

Veidi nagu ebapädev jutt jälle. ilmselgelt pole ajakirjanikele füüsikat ja mõõtmist eriti õpetatud.
Võimsusanduritest oled midagi kuulnud?
http://www.joefrielsblog.com/2012/01/why-you-need-a-power-meter.html

 
At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Joel Friels või ka mõni kodumaine prohvet http://www.ccrotamobilis.ee/voimsusanduri-abc/
Mehed, lugege vähem internetti ja tehke rohkem trenni.
Te ei vaja pulsomeetrit ega võimsusandurit ega kompressioonisukki.
(Pulleritsu blogist piisab - seda lugege)

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne arvamusliider said...

14:58 ütleb asja!
Nii on ja tark pigem oskab mõttetera järgida.

 
At 15:27, Anonymous Risto M. said...

http://tartu.postimees.ee/3752063/priit-pullerits-jubedad-jalgpallurid?_ga=1.29160380.1636697462.1446371780

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ei saa seda välja öelda, aga mõte on - mitte jubedad, vaid lausa pederastid!
Artikkel ise on kahjuks udusevõitu. (Äkki keegi kopi-pasteeriks siia?) Aga Pulleritsu pilt on hea. Pullerits kannab helesinist white stripe oxfordi triiksärki koos punase sviitriga. Juuksed korralikult seitlis.

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

Hea 15:42,
pärle me kopeeriks siia muidugi suurima heameelega, aga ajakirjanduses eksisteerib - nagu lugupeetud õppejõu sõnavõttudest pole kindlasti teilegi jäänud märkamata - motiveeritud tsiteerimise maht.
Seaduskuuleka inimesena saab järgmine samm olla parimal juhul järgmine:

Priit Pullerits: jubedad jalgpallurid

Euroopa ja maailma jalgpallijuhid sellest millegipärast ei räägi, aga nood mehed, kes tribüünidel oma sõjakusega silma paistavad, ei erine väliselt peaaegu üldse neist, kes väljakul palli taga ajavad. Vaadake pildiagentuuride levitatavaid pilte vägivaldsetest fännidest – mis noid iseloomustab? Rohkelt tätoveeritud keha ja pooleldi või päris kiilaks aetud pea. Fotograafide edastatud sõnum on selge: näete, head inimesed, millised näevad välja kaabakad.

Aga vaadake nüüd mängijaid platsil, olgu Euroopas või Ladina-Ameerikas. Zlatan Ibrahimović, rootslaste ebajumal – tätoveeritud keha ning mereröövellik karvkate näol. Martin Škrtel, slovakkide kapten – tätoveeritud käed ja nulli peale aetud pea. Lionel Messi, argentiinlaste kapten – vasak jalg ja käed tätoveeritud ning karuseks lastud lõug. Seda loetelu piraatliku välimusega jalgpallureist võiks pikalt jätkata: Simone Zaza, Raul Meireles, Marek Hamsik, Dani Alves, Marcos Rojo, Tim Howard, Nigel de Jong jne, jne.

Tõestusmaterjalist, et jalgpallurite hulgas annab üha rohkem tooni samasugune välimus, mis iseloomustab nende kõige vastikumat tüüpi fänne, puudust ei tule.

Aga kaagistumise ilminguid ei märka ainult jalgpallis.

(Jätkub millalgi tulevikus, võib-olla.)

 
At 16:35, Anonymous Anonüümne said...

Ole sa tänatud, hea 16:21!
Vaadake, neil on nimedki jubedad. Zaza, Messi, Hamsin, Rojo,...
Hr Pullerits, kas adekvaatsem nimetus sellele barbaarsele pallitagumisels võiks olla "bõdlopall" (-> vn k 'bõdlo' - sõnasõnalt 'lojus', madalakultuuriline rahvamass).

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

P.S. Kust üldse futtis, futboll, "bõdlopall" on tulnud. Barbaarsetes ühiskondades (Tšetšeenias veel 1990-ndatel ja 2000-ndate alguses, I ja II Vene-Tšetšeenia ja Abhaasia-Gruusia sõdade ajal) mängiti maharaiutud inimesepeaga.

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

Ma võin küll eksida, aga kas ka mitte Lätis, Daugavpilsis ei mängitud möödunud sajandi lõpus veel inimesepeadega?

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Eks MTB-es eralduvad terad sõkaldest palju kergemini. Erilist tuulekoti efekti seal ei ole, lihtsalt kas jõuad või ei jõua. Aga ju see siis ei liigitu Priidu mõistes rattaspordi alla. Soovitan siiski proovida (Tartu RM arvesse ei lähe).

 
At 21:52, Anonymous Anonüümne said...

Tänane Tour de France - puhas jalutamine, jutustamine, söömine, nätsu närimine ja muidu komejant. Kas sellised on maailma tippratturid? tippratturid profid ei ole, profid latti alla ei lase!

 
At 22:10, Anonymous Anonüümne said...

Šossee on Priidu sport. MTB-st tema ei tea midagi.

 
At 22:14, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, millal teie vihatõrvik jalkameeste vastu kustub?
Heldeke, isegi too nunnu Messi on karuseks tembeldatud ja mereröövlite sekka arvatud!

 
At 22:27, Anonymous Anonüümne said...

Priit ei tee järeleandmisi. Põhimõtteliselt. Tõeline spordimees võitleb suvel ratta seljas maanteel.

 
At 22:59, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 21:08, mullu sain TRMi ajaks Masterilt 9 kg ratta ja sõitsin kohe poole paremini, sain tavalise ca 580. koha asemel täpselt 300. koha. Olen nüüd siis selle võrra parem või? Teisisõnu: rattaspordis on keeruline treeningu mõju asjalikult hinnata, nagu kirjutasin.
MTBga võite Utah's sõita ja ka seal jääte sellega hätta mõnel pool, nagu lisatud videos nägite. Aga Eestis ei ole MTBga küll suurt midagi tarka peale hakata.
Lp 22:14, miks ma peaks olema jalkameeste peale vihane? Ei, pigem kurb on ja kahju on noist. Liiati, kõik, mis kirjutan nende kohta, on õige. Nimetage üks fakt mu viimases loos, millega eksin!

 
At 23:45, Anonymous Anonüümne said...

Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et Pullerits seda Tartu Postimehe "Jubedad jalgpallurid" juttu tõsiselt mõtleb..
Ise räägib kui alfaisane ta ikka on ja jumal hoia veel kui targad ja mehelikud ja vastupidavad on jalgratturid! (sest Pullerits ise sõidab olude sunnil ratas, muidu oleks jooksumehed need kõigekõigemad)

Huvitav mis mees see siin pildil on?
http://images.cyclingtips.com.au/content/uploads/2015/04/Bradley_Wiggins_DePanne15_TT_2.jpg

 
At 01:50, Anonymous Anonüümne said...

22:59, 21:08 ju tegi selgeks, et TRM on grupisõit kehval kõvapinnaseteel. Võtke mõni HRK kross, maastikusari.ee, marimetsa etapp või elion käsile, siis on õigust maastikukrossi teemadel vestelda.

Öelge endale: "Johhaidii!", tulge kapist välja ja sõitke seal Tartus see üks temposari.ee etapp ometi ära, tulevad silmad lahti.


 
At 08:54, Blogger Priit Pullerits said...

01:50 - ja neid Eesti sarju nimetate te maastikusõiduks?! Taevas hoia, see on ju walk in the woods. Minge Utah'sse Moabi, maailma MTB pealinna, siis saate alles aru, mis on tõeline MTB sõit.

23:45 - maailma jalgpallis võimust võttev päti- ja vanglakultuur on mulle vastuvõetamatu. Seda kirjutises väljendasingi, täie tõsidusega.

 
At 09:25, Anonymous Anonüümne said...

Õige MTB on ikka downhill mitte looduses matkamine.

 
At 09:27, Anonymous Anonüümne said...

No nii lihtsalt on - TRM maastikusõiduks pidaja sõna ei maksa. Jumala õnnistus, et sel aastal maastikusõidu EMV Raplakad endale võtsid, särk midagi väärt kah!

Priit, eksisite kohe hommikul uuesti - Moabis on All Mountain ja Trail rajad, mitte Cross Country. Mõistate? Meil sellist maastikku ega rattasõnavara kinnistunud pole, Teil on võrdlus ainult selle Otepää-Elva põlluvahede pinnasteega, arusaadav, et potis kõik kokku sulas. Ma tean Moabi ja olen ka paar aastat HRK sarja sõitnud - ega Te ei köhiks sellist "neid sarju vä" juttu, kui nt Kubija, Andsumäe, Puiga, Härmäe etapi oleksite läbinud. Elu on kirevam, kui Elva tervisespordirada ja tunnine ring Dorpati ümbre!

 
At 10:12, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ütleb teile, et ainult maanteesõit on mehisuse kool.
Seejuures mitte kusagil Hispaania päikese all loksumine,
vaid võitluslik grupisõit vahespurtide ja "panemisega".
Ainult nii.
Tätoveeritud trekipedesid paluks siia blogisse mitte vedada!

 
At 10:54, Blogger Priit Pullerits said...

09:27, mis radu Moabis sõitnud olete?

 
At 11:11, Anonymous Anonüümne said...

Ma endiselt ei saa aru, miks sa Priit väidad, et rattaspordis on treeningu mõju raske hinnata. Seda saab väga täpselt ju hinnata. Testi oma võimsuse väljund ära ja iga kord saad täpselt sama testi sooritada. Millest sa aru ei saa või taha saada :)
Kui tahad tõmmata selle näidu tulemusi võistlustesse, mida sa kohe kindlasti hakkad õigustama, et õige tulemus on ainult võidusõit jne jne. Teame küll sinu argumentatsiooni juba :) , siis sõida temposõite näiteks. Maantee rattal on ka suhteliselt vähe kinni sõidu tehnikas, et näha kas võimsust on juures või mitte. Metsas on juba vaja veidi rohkem tehnikat ja muid lihaseid, seal veidi raskem hinnata otsest mõju tulemuses, kui sa selle kogutud võimsuse ratta ringi käimisesse rakendad.

 
At 11:31, Blogger Priit Pullerits said...

Mind hämmastab teie ühekülgne arusaamine spordist, antud juhul rattaspordist, kus taandate kogu arengu ühte näitajasse, võimsusse. See on sama hea kui öelda, et keskmaajooksus sõltub kõik üksnes lõigutrennis puldi taastumise kiirusest. See kolossaalne viga, mida siin argumentatsioonis teete, on spordi taandamine mehanitsistlikuks ja robootiliseks tegevuseks. Sedasi, ühekülgsusse uskudes ja ennast ka ühekülgselt arendades, tammutegi paigal, mis siis, et tänapäeva levinud mantrate järgi teete kõike nii paganama õigesti. Aga tänapäeva spordi häda ongi liigne sõltumine mõõdetavatest ühikutest. Kuid inimene on palju keerulisem organism kui üks-kaks näitajat, mida saab ülitäpselt mõõta. Kui nt Kirsipuu Jaanil on kõige parem mingi näitaja, siis ta peaks ju kogu aeg võitma. Aga ta ei võitnud, ja ei võida ka keegi teine, kellel nt võimsuse näitaja on võimsaim.
Mõelge mu sõnade üle enne, kui hakkate vastu väitlema.

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pulleritsu sügavate ja tarkade sõnade kinnituseks: pulsokat ja võimsusandurit innukalt jälgiv Chris Froome - kes on vist väga heade näitajatega rattaprof, üks parimaid käesoleval ajal - võib küll TdF GC järjestuses saada kõrgeid kohti, olla kõige-kõige paremas meeskonnas nr 2 sõitja jne. Võitjaks ta aga tõenäoliselt ei tule. Võitmiseks on vaja midagi enamat. Näide lähemalt: Kangur versus Taaramäe.

 
At 12:53, Anonymous Anonüümne said...

Priit ära aja nüüd teemat kõrvale! Sa väidad, et treeningu tulemuse mõju on võimatu hinnata. See on vale väide. Seda saab võimsuse näitajaga väga lihtsalt ja täpselt mõõta. Treeningu tulemust võid ükskõik mis viisil mõõta. Ei pea tegema laboratoorset koormustesti, mis igal korral on täpselt sama seadistusega ka hästi võrreldav, vaid võid teha ka mis iganes lõigu testi enam vähem samades ilmastiku tingimustes.
See kas sa võidusõidul võidad või ei võida on kinni juba pisiasjades. Sul võib olla närvisüsteemi väsimusest tingitud vormi kõikumine juba paar protsenti jne jne. Kuid kui sul pole teistega võrreldavat võimsuse baasi all siis pole ka sellest kasu.
Nii et seekordne sinu häma ei lähe jälle läbi. Me räägime siiski reaalsetest treeminise tulemuste mõõtmisest, mitte sellest miks keegi mignil päeval ei võitnud.

 
At 13:23, Anonymous Anonüümne said...

Jah, ega kujuta ka tõsiseid suusamehi tätoveerituna ette küll, ütleks isegi, et see oleks kuidagi perversne...

Kuna pilt räägib rohkem kui sõna, siis
parem vaatame, kuidas Suur Meister selle teemaga suhestub.

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Priit on õigel teel. Toon näite enda tegusamatest aastatest spordis.
Olin tõenäoliselt Lembit Virkuse järel üks kõige aeglasem kesk- ja pikamaajooksja siinsel kamaral, isikliku rekordiga 100 m jooksus 13,0 sekundi piires. Trennis 400 m läbida kiremini 60 sekundist oli ilmvõimatu, aga minge tutvuge edetabelitega. See teie paljukiidetud võimsus on suuremalt jaolt tunduvalt tagapool.

Lugupidamisega
Rein Valdmaa

 
At 14:37, Blogger Priit Pullerits said...

Saite nüüd kõik nimetud ja tulemusetud mehed, hr Valdmaa pani teid siin lühidalt paika oma ühe-kahe näitaja põhjal kolossaalsete järelduste tegemise teooriaga!

Lp 12:53 tõlgendab asja taas liiga kitsalt. Laiendan tema vaatevälja. Kas treeningu mõte on tõesti ainult saavutada see, et eelmisel laupäeval jooksin 3x300 meetrit a 43,5 üle kaheminutilise pausi ja nädal hiljem jooksen samu lõike 43ga? On areng, jah? Asja iseeneses vaadates on. Raudselt on. Aga paneme siis jala joonele - ja mis me näeme? Et 800 meetri jooksu tulemus jääb pärast viimast trenni isiklikust rekordist maha kaks sekundit. Et miks? Ei, mitte seepärast, et oli tuuline ilm või polnud jänest. Vaid maha võis tulemus jääda seetõttu, et teise 3x300ga pani treenija üle või... võib olla ka vastupidi, et oleks pidanud neid lõike jooksma hoopis 42ga.
Jooksunäide on lihtne, sest seal on vähemalt standardaegu, mida võrrelda. Rattas on asi palju keerulisem. Miks?
Aga kas või sellepärast, et kui kõik oleks nii lihtne, nagu 12:53 ja teised temasugused tahavad näidata, oleks ju treenimine väga lihtne. Et saavutad täna trennis parema tulemuse kui eile ja homme parema tulemuse kui täna ja kahe kuu pärast võidadki. Aga ei käi ju nii need asjad.
See, mille vastu 12:53 ja teised temataolised rängalt eksivad, on see, et nende lähenemine on ääretult üheplaaniline, lihtsakoeline ja lineaarne. Et saad paremad võimusnäitajad ja oledki kõva mees. Veel kord: siis võiks ju ratturid pühenduda ainult selle peale, et ajada võimsusnäitajad üles ning see, kel need parimad, see ka võidab.
Kas tõesti nii lihtsalt käibki või?
Nagu siit lugeda, siis paljude arvates jah.
Minu arvates mitte.

 
At 14:43, Anonymous Litter jalgpallisõpradele, teine osa (nõrganärvilistel mitte lugeda) said...

Priit Pullerits: jubedad jalgpallurid

Sama on juhtunud ka korvpallis. Larry Birdi ja John Stocktoni järgne NBA muutus selle sajandi algul justkui vangimajakandidaatide liigaks. Nonde plakatipoisteks said Allen Iverson ja Latrell Sprewell, kelle pattude register on pikem kui selles kolumnis lõpuni jäänud ridu.

Vaadates neid, kes asusid Ameerika profiliigas kümnend-poolteist tagasi palli pärast heitlema, oli teinekord raske märgata erinevust noist tüüpidest, keda Ameerika kinnimaju kujutavad filmid näitavad vangla palliplatsil möllamas.

Sellist mängijate metamorfoosi korv- ja jalgpallis oleks liiga primitiivne kirjutada kahe värvika mehe, vastavalt Dennis Rodmani ja David Beckhami eeskuju teeneks. Samas oleks ilmselgelt vale väita, et mängijate välisel muutumisel pole mingit tähtsust ega tähendust. Sest kui võrrelda paljude teiste spordialadega, olgu või kahe suure olümpiaala, rohkelt keha paljastava kergejõustiku ja ujumisega, siis seal näevad sportlased palju viisakamad ja viksimad, korrektsemad ja kultuursemad välja.

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

Kurikaelu eks ole ka jalgratturite hulgas. Aga nad on kuidagi... intelligentsemad kurjategijad, kui nii võib öelda. Armstrong. Eesti jalgrattaspordi paha poiss? Janek Tombak. Äris läbipõlenud, võlad jms jamad. Aga kes oli Janek Tombak enne rattasporti? Jalgratas tegi tänavapätist inimese.
Jalgpallurite seas on Eestis narkokurjategijaid. Ajakirjanduses on liikunud jutte jalgpalli - vähemalt mõnede klubide - pool-allilmalikust taustast. Ei tea. Usaldust igatahes need tätoveeritud tegelased ei tekita.

 
At 15:52, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd tuleme tagasi ja defineerime ära mis on võimsus ja kuidas me seda mõõdame. Või proovime lihtsalt Priidu arusaama asjast suunata õigemas suunas.
Kuidas näiteks Rein Valdmaa mõõtis võimsust? Ilmselt viitate mõlemad maksimaalsele võimsusele.
Tegelikult sõltub ju tulemus ikkagi sellest kuidas sinu võimsusgraafik läheb kokku sinu eesmärgiga. Kittel, Greipel, Cavendish, jne neil on absoluutvõimsus suur aga seda lühikest aega. Nemad treenivad selleks, et olla lõpus kiire. Selleks lihasel teine struktuur ja palju muud. Nemad saavad parema pildi ette võimekusest lühikesel maal testides. See kui sa proovid 100m aja põhjal ennustada maratoni võitjat on lihtsalt veidi ebapädev järeldus. Tuleb läbi mõelda, mis on sinu eesmärgid, kuidas sinna jõuda ja seeläbi on võimalik treeningu mõju hinnata ja ärge ajage vastu.
Lisaks tõi jälle Rein Valdmaa välja asjaolu, et vaadake võistluse tulemusi. Endiselt püüaks selgeks teha, et võistlus on veidi keerulisem koht kus tegelikust seisust pilti saada. Teema oli ikkagi, et Priidu arvates ei asa treeningu mõju mõõta. Saab mõõta, kuid mõõtmine tuleb ikkagi läbi mõelda või jätta targematele.

 
At 16:05, Anonymous Anonüümne said...

On ainult kaks arvamust - üks on Priidu oma ja teine see vale ...

PS. Kui sa Priit väidad, et teaduslikul ja läbimõeldud trennil pole mõtet ja paremust ei saa tõestada, siis kehtib ju ka vastupidine väide, et sinu trenni efektiivsust ei saa tõestada. Kas saad tõestada, et tippratturid ja -suusatajad teevad trenni suvaliselt, ilma planeerimata?

 
At 16:34, Anonymous Hillar said...

15:52, probleem - minu, aga usun, et ka paljude teiste lugejate jaosks on, et te ei jõua oma targa jutuga kuhugi välja. Vaja esiteks ära defineerida, mis on võimsus. Defineerige siis! Aga te ei defineeri. Lähete oma aruteluga hoopis edasi. Toote sisse eesmärgi mõiste. Tore. Eesmärgid on vajalikud. Kuidas võimsus on aga seotud eesmärkidega? Te ei ava seda. "Tuleb läbi mõelda, mis on sinu eesmärgid, kuidas sinna jõuda ja seeläbi on võimalik treeningu mõju hinnata ja ärge ajage vastu". Kõik see võib isegi olla mingis mõttes õige - kui süveneda. Aga see ei aita edasi. Mängite abstraktsete mõistega. Skolastiline, lõtv argumentatsioon (viimasele sõnale peaks küll panema jutumärgid). Teie järeldus? "Teema oli ikkagi, et Priidu arvates ei asa treeningu mõju mõõta. Saab mõõta, kuid mõõtmine tuleb ikkagi läbi mõelda või jätta targematele." Mida sellest arvata? Olete vist noorem mees, Bologna protsessi ja tänapäevase moodsa hariduse produkt. Vabandage, ei taha solvata. Aga ei saa ka ütlemata jätta.

 
At 16:47, Blogger Priit Pullerits said...

Aga seda ma olengi öelnud, 16:05, et rattatrennide efektiivsust ei saa mõõta, ka minu oma mitte, seega ei maksa teaduslikku trenni ületähtsustada, sest vettpidavusele kinnitust ei saa. Ma ei tee teaduslikku trenni, seepärast ei pretendeeri oma "süsteemi" kasulikkust teistest pea jagu paremaks pidama -- aga kehvemaks seda teaduslikust treenimisest ka pidada ei saa. Sest muks siis enamik teaduslikumalt treenijaid mind ei võida? (Kusjuuures mul pole rattasõiduks füsioloogilisi eeldusi, nagu Kirsipuu Jaan nentis.)
Lp 15:52, kas treeningu mõte ja eesmärk pole siiski see, et saavutada selle efekt võistlusteks? Te väidate kangekaelselt ikka vastupidist, et oluline on see hetkemõju (sic!), mida saab mõõta vahetult pärast trenni. Olen pidanud kogu aeg silmas seda, et trenni kasulikkuse ainus ja peamine mõõdupuu on see, kuidas see ilmneb võistlustulemuses. Paljudel pole ratturite hulgas seda mõju küll näha, mistõttu väidangi, et trenni teaduslikkusega ülepanemisel puudub mõte.

 
At 17:18, Anonymous Anonüümne said...

16:05 küsib "Kas saad tõestada, et tippratturid ja -suusatajad teevad trenni suvaliselt, ilma planeerimata?"
Kui Taaramäe teeks trenni "teaduslikult", siis ta ei osaleks Eestimaistel külavõistlustel ega raiskaks aega Pulleritsu suguste tšainikutega. Kahtlemata paljud planeerivad, aga planeerivad ka harrastajad. Mõni tugevamaltki, püüdes iga pulsilöögi või jooksumeetri garminisse või stravasse.
P.S. Teaduslikkus ei võrdu plaanipärasusega. Teaduslikkus ja teadlikkus - ärge neid kht sõna segi ajage. Teadus on üpris ennustamatu protsess. Aga muidugi on ka palju sellist "teadust", kus mõõdetakse ja uuritakse - enamasti asju, mis on niigi ette teada.

 
At 17:18, Anonymous Anonüümne said...

Lgp Rein Valdmaa,

Mõistetest mõõda rääkimise vältimiseks - siin ei saa piirduda alaktaatse anaeroobse või latkaatse anaeroobse võimsusega, meil on küsimus, kas lgp Priit Pullerits suudab püsivalt (2-10min, parem kui 10-30min) aeroobset (aer-anaer vähemalt 80:20, pigem 85:15 või isegi 95:5) võimsust hoida. Näiteks vähemalt 250W keskmist, et siin näidatud 30km/h keskmist kiirust hoida.

 
At 17:35, Anonymous Anonüümne said...

Hillar! Ma ei soovinudki hakata selgitama mis on võimsus, või mis on sportlase eesmärgid. Soov oleks ja oli, et Priit saaks aru, et on võimalik mõju mõõta - tema väidab, et ei saa. Väidet endiselt pole tõestatud, et ei saa.
Piisavalt intelligentne inimene saab ise võimsuse definitsiooni leidmisega hakkama. Priit võiks olla üks selliste hulgast. Samuti arvan, et Priit teab väga hästi, et 100m ajaga maratoni aega ei ennusta. Kes vähegi peaga sporti teeb ja asjast huvitub saab aru kuidas seosed käivad. Priit ja loodetavasti ka teie Hillar pole sellised inimesed, kellele peaks kõik sõnad definitsioonidega läbi seletama. Bologna protsessist ei tea küll midagi, kuid tehnilist füüsikat, mõõtmist, jms seevastu küll.
Nüüd tuuakse sisse uus mõiste - trenni efektiivsuse mõõtmine. Efektiivsus on hoopis keerulisem mõiste, kui lihtsalt trenni mõju mõõtmine. Ka seda terminit ei hakka defineerima.
Priit tõi ka sisse termini hetkemõju - ka seda oleks vaja defineerida sel juhul. Kas hetkemõju on järgmine päev, järgmine nädal või hoopis kohe pärast trenni.
Meil ei ole mõtet enne minna detailsesse füüsikasse (jah mõõtmine on füüsika oluline osa), kui põhimõtteliselt ei taheta tunnistada, et seal on olemas otseselt mõõdetav põhjus-tagajärg seos. Kokkuvõtvalt ma arvaks (Hillar ära loe, sest see lause on liiga üldine), et kõik saavad aru sellest, et lihaskonna treenimine aitab mõjutada sinu lihaskonna jõudlust ja seda saab päris lihtsalt ja otseselt mõõta.

 
At 18:31, Blogger Priit Pullerits said...

Mõõta saab kõike, aga kas mõõtmine toob esile selge seose? Jooksid 3x300 43,5 sek, paus 3 min. Kas tulemusele avaldas mõju distants, korduste arv, kiirus või pausi pikkus? Ja millist mõju? Kiirus posit mõju n+1, aga paus negat mõju n-2. Tehke kindlaks...

 
At 18:35, Blogger Priit Pullerits said...

Ja veel: kui mõju mõõtmine oleks lihtne, miks pole Eesti suusatajad aastate jooksul ja kogenud treeneri juhendamisel seda teha ning tulemused käivad hoopis alla?

 
At 18:37, Blogger Priit Pullerits said...

...seda teha suutnud... - pidi eelmises lauses olema. (Bussis halb moblasse toksida.)

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Viimasel päeval Suures Õunas matkates leidsin lõpuks üles valgete ja puhaste tänavatega linnaosad. Arvata võis, et need on seal kus on suure raha lõhna tunda. Ja mis mind rabas. Ei mitte suure õuna hiilgus, vaid hoopis see, et nendel tänavatel olid pubid, mis olid oma telerid häälestanud mingile eurovuti veerandfinaali lainele. Saate aru, mul oli kõht tühi ja siis normaalsetes söögipaikades rüüpavad head ja paremat möirakil vutisõbrad kes laulsid just marseljeesi. Ilmselgelt heledamat tüüpi sellid, kelles polnud mingit viidet apatši indiaanlastele ega afroameeriklastele. Ühesõnaga astusin kindla sammuga sellistest selgelt eristuvatest paikadest mööda ja avasin välisel pilgul õdusa söögipaiga ukse. Astusin sisse ja istusin lauda ning viskasin pilgu seinale ning jälle eurovutt. Oh sa silmamuna, mul juba 11 päevaga 166,9 km läbi sammutud ja nii kui tahtsin erutusest püsti karata lõi kramp jalga ning libastusin tagasi toolile. Nii ma sinna jalgpallilõksu sattusingi kus islandlasi halastamatult nuheldi ja kui viimased auvärvaga hakkama said, siis sulandusin massipsühoosiga kah kaasaelavate fännide hulka. No kes oskas seda arvata, hull lugu?

 
At 19:14, Anonymous Ülu said...

Oiheldeke, see on väga karm lugu, 18:53!!
No vaadake nüüd, mehed, ka võhmamehed, kuhu võib viia ja mida teha seesinane futboll, inimesed peavad nälga taluma ja muid ebameeldivusi kannatama...

Kui te pea pisarsilmi siin ei kinnitaks, et see tõsi lugu on, siis mina oleksin siiski jäänud sellesse leeri, et teie selle suisa välja olete tahtnud mõelda. Tundus esiti nii ebareaalne ja mõeldamatugi.
Kuid loodetavalt ei kesta võõrutusnähud kaua ja jälg sellest kohutavast päevast ei jää teie sisse igaveseks. Pea püsti ja olge ikka vapper!

 
At 19:41, Blogger Priit Pullerits said...

Õudne lugu tõepoolest, 18:53. Kahjuks viitab see kirjeldatu ka meie pealiitlase Ameerika allakäigule.

 
At 20:34, Anonymous Anonüümne said...

Samal ajal, kui eeskujulikult epileeritud tsooniesteetikata kõige vägevamad vungivad nõnda et song kubemes, on mõni mees alpimajas või Alpi majas või Sierra Nevadas ja naudib aktiivset puhkust. Ja öelge nüüd tööjõureservlased, dünamolased, rahvasportlased, tšainikud, kellel TdFi lõpuks on etemad võimsusnäitajad? Pärgli päralt, puupead, puhkama peab!

 
At 21:54, Anonymous Hillar said...

Treeningu efektiivsuse mõju mõõtmine.
Mõni mees siin on nii veenvalt sorava jutuga, et ilmselt teenib mõõtmisega leiba. 16:05 (17:35) teie olete vist eurorahade ärakasutamisega kuidagi otsapidi seotud? Kindlasti olete. Britid ei taha enam banketti kinni maksta. Kuidas me teie arvates selle mõju võiksime mõõta? Jätsite lisamata, et mõõtmisel peab arvestama püsivat ja olulist mõju, mõõtmine peab olema kaasav, transparentne ja mittediskrimineeriv.

 
At 22:06, Anonymous Anonüümne said...

Näide, mida teeb jalgpall inimesega (Monte Carlo ööklubis 600 Venemaa keskmist kuupalka narkotsile ja alkoholile kulutanud Vene koondislane Kokorin).

 
At 22:32, Anonymous Anonüümne said...

Degeneratsioon on ilmne

 
At 01:02, Anonymous Anonüümne said...

Et eestis pole MTB rattal mõtet?
Tee oma lömmis scotiga siis korraks läbi näiteks Rakvere ja Põleva kivi rattamaraton, vaatame kui õigustatud su sõiduvahend oli.
Ma arvan et Moabi kunn jalutaks Rakveres pooled laskumised ratas käekõrval..ja pärast ütleks et neist allasõit on niikui nii mõttetu tegevus.

 
At 01:19, Anonymous Martin said...

Seadustel polevat tagasiulatuvat mõju
(vähemalt Rooma õigusel põhinevas õigusruumis mitte).
Ütle mulle üks asi, millel on
tagasiulatuv mõju.
Teadustel pole tagasiulatuvat mõju.
Sõnadel pole tagasiulatuvat mõju.
Tegudel pole tagasiulatuvat mõju.
Mõtetel pole tagasiulatuvat mõju.
Ometi mõtleme vahel möödunust
ja mõnikord mõjutu pilgu
heidame selja taha.

Kalamaja, Tallinn, 6. juulil 2016

 
At 01:58, Anonymous Anonüümne said...

Vutist veel ameerikas. Käisin uudiste juhtkirjade memoriaalil ehk siis lühemalt njuuseumis. Seal näidati 4x6 meetrisel Full HD ekraanil, mis kaalus ilmselgelt mitu tonni, eurovutti!??? Mis seal toimub, ma küsin? Kas tõesti vabad ajakirjanikud impordivad europehmust üle lombi? Nii, et Priit võib siin litreid lüüa palju tahab aga tulevik on selge, varsti tõmmatakse jõulisele ameerika jalgpallile vesi peale ja edasi toimetavad palliväljakul ainult über makstud pehmonäitlejad.

 
At 08:55, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
rattatrennide (nagu ka teiste vastupidavusalade) efektiivsust saab mõõta mitmeti - eriti hästi näitab füsioloogilise seisundi muutust veretest - sada kasutavad paljud tipud. Eriti olulised on näitude muutumine PEALE treeningut. Aga ega see sind ju tegelikult ei huvita, sest muidu oleksid "uuriva ajakirjanikuna" vestelnud spordiarstidega, mitte tegev-sportlastega, kelle eest mõtleb meeskond ...

Miks aga meie teaduslikult treenivad suusatajad ei hooajal ei edene? Nagu kunagi öeldi - Eesti sportlased on maailmameistrid treenimises (ja puhkamine/taastumine unustatakse ära).

 
At 06:13, Blogger raybanoutlet001 said...

zzzzz2018.5.19
christian louboutin outlet
cheap nike shoes
fitflops sale clearance
off-white clothing
soccer boots
air jordan uk
jimmy choo shoes
coach outlet
adidas shoes
cheap jordan shoes

 

Postita kommentaar

<< Esileht