Juba kümme aastat on igal sügisel Tartu rattamaratoni sõidetud. Mälestusi sellest on igasuguseid. Debüüt, kui mälu ei peta, 2006. aastal, mil kaotasin võitjaks tulnud koolivennale Jaan Kirsipuule rohkem kui 57 minutiga ning sain naise Optima seljas 906. koha, lõpetades napilt kolm sekundit enne Ain Kaaret, nimekat onkoarsti. Aasta hiljem parandasin koha 669ndaks, ent kaotus taas võitnud Jaan Kirsipuule venis tunnile ja seitsmele minutile. Muide, Master
alias Baruto lõpetas vaid kaks kohta ja kaheksa sekundit enne mind. Veel aasta edasi ja koht 725., kaotust jälle esimeseks tulnud Kirsipuule napilt alla tunni. Enam täpselt ei mäleta, millal, aga üksvahe sain Optima asemele märksa parema sõiduvahendi, kahel korral nüüdselt Raadio Kuku peatoimetajalt Hindrek Riikojalt ning korra massispordiürituste teadustajalt Riho Järveläinenilt. 2010. aastal, tol hirmsas vihmas ja poris toimunud rattamaratonil, mil võitis Tanel Kangert, kukkusin kolm korda ja tundsin end väga räbalalt, sõidust hirmus tüdinult, kuni sain raja teisel poolel kokku Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade pealiku Art Soonetsi ja traumatoloog Leho Ripsiga – Soonetsil olid tehnilised probleemid ning Rips sõitis, punase ristiga vest seljas –, kelle saatel ja ergutusel tulin siiski lõpuni, nende järel 698ndana, kaotust Kangertile üle pooleteise tunni (ent ometi pool minutit enne Peip Reedit). Järgmisel sügisel, kui olud olid palju kuivemad, kaotasin taas võidutsenud Kangertile palju vähem, 53 minutit (koht 634.), ning edestasin koha võrra Eesti endist jalgpallikoondislast Marek Lemsalu, kes sõitis viimased tosin kilomeetrit minu järel ning näitas lõpusirgel spordimehelikkust, kui ei hakanud mööda spurtima, ehkki võinuks ja suutnuks, sest pidas seda väärituks teoks, kui oled enamiku ajast teise mehe tuules istunud. 2012. aasta rattamaratonil istusin esimest korda 29-tolliste jooksudega, kevadel Ameerikas Salt Lake Citys ostetud Treki selga, aga kohaks tuli ikkagi vaid 788., kaotust esimesele, Erki Pütsepale tund ja seitse minutit. Kolm aastat tagasi jätkasin koha poolest enam-vähem senisel lainel, lõpetades 690ndana, kuid kaotust taas võidutsenud Pütsepale kogunes vaid 44 minutit. Kaks sügist tagasi sõitsin oma Treki seljas Tartu rattamaratoni parima, 571. koha, lõpetades sekund enne määrimata suuskade maailma esiedendajat Leonid Kuzmini; aeg 3:11.03 oli 42 minutit aeglasem kui esimeseks kihutanud lätlasel Andzs Flaksisel. Ja siis mullune suursõit, kus sain tänu Masteri ehk Baruto laenatud 9-kilosele rattale aja alla kolme tunni, 2:59.31, mis oli ainult 25 minutit aeglasem kui võitjal Peeter Tarvisel; koha sain täpselt kolmanda saja lõppu, 300nda.
Nüüd on sel värvikal ja seiklusrohkel, kauni arenguhüppega päädinud real joon all. Sest tänavune Tartu rattamaraton jääb ära.
Otsus, nagu seda seni hästi on varjatud, langes selle nädala esmaspäeval. Mul õnnestus selle juures olla ja kõike vahetult oma silmade ja kõrvadega tunnistada. Kõik, mida arutati, ei kuulu avaldamisele – ja vaevalt kõik, mida arutati, igaühte huvitakski –, aga otsus langes üksmeelne: sel sügisel Tartu rattamaratonile – ei!
Kahtlemata kurvastab see uudis paljusid. Ilmselt on see valus löök sadadele. Raske on kokku lugeda neid, kes on selle nimel harjutanud, vähemasti pisutki seda silmas pidades, et saaks taas lükata sügisel Tehvandi staadionil oma ratta minu ees, kõrval või taga joonele ja anda üks vägev lahing, nii et pori lendab. Sel sügisel jääb see paraku ära.
Paraku puuduvad mul ka andmed, mis saab järgmise ja ülejärgmise aasta sügisel. Sinna on liiga palju aega. See on täiesti prognoosimatu, mis tolle ajaga võib juhtuda. Sest kes oleks osanud veel suve algul ette näha, et sel sügisel jääb Tartu rattamaraton sõitmata?
Foto 1: Priit Pullerits Ameerikast toodud Trekiga 2012. aasta Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Art Soonets (vasakult), Priit Pullerits ja Leho Rips 2010. aasta vihmase-porise Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits (nr 823) Optimaga 2007. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
43 Kommentaarid:
Backstory? No?
Pullerits belongs to the type of journalist who seldom has a story, and when he does, he has no backstory!
MrPullerits, could you provide us a backstory?
Seda, et kas spordikalender on nüüd täitsa tühi? Vaatan jah, et eilne proovisõit rattal oli kasina kiirusega. Samas toimus see keskmiselt ühtlaselt tõusvas tempos, mis vihjab sellele , et segavaid valusid ei olnud või andsid need sõites tasapisi järele. Eeldades, et sõit oli maanteerattal, siis jah sellest august väljatreenimiseks läheb ikka aega. Võistlemise väljaviskamine oma plaanidest ja fännidele pika nina jätmine on õige otsus. Kiidame heaks. Samas, proovisõidu tegemine näitab, et ka tervis on suures piiris korras ja liikumisvõime üldisemas mõttes taastunud. Ju on nüüd ka uni parem ja blogisse hakkavad ilmuma järjekordselt emotsionaalsete pahvakute asemel ka faktilistel andmestikul tuginevad infomaterjalid.
Muide miks vanameister oma kohta kangesti 2 kohta ekslikult paremaks teeb ja varjab oma 671 kohta? Liigne usk paberile trükitud diplomitesse? Enivei, see näitab, et vähemalt arhiivindus on blogipidajal korras, kuigi algmaterjal on manipuleeritud infoga.
Asjaga on täpselt nii, nagu minestanud Nõmme linnaosa vanemaga - kõik saavad võidu kirja ning õiguse ärapanemistuusikule!
Järgmine aastak uuesti!
Lp 15:11, eilne sõit oli siiski maastikurattaga ja toimus linna lähedal seal, nagu Endomondo kaardilt näha, kus liiklust võimalikult vähe, tööstushoonete vahel pärast tööpäeva lõppu tuliuuel siledal asfaldil, kus ei põrutaks ja kus oleks ohutu.
Eks neid protokolle ole küllap igasuguseid, kasutasin Sportose arhiivi oma, sest Klubi Tartu Maraton kodulehekülje tulemuste arhiiv ei kannata juba pikka aega mingit kriitikat, kasutamisest rääkimata. Ja kas mitte ei räägita alati, et vahet pole nii taga olles, kas sa oled 671. või 673. või 675.?
Hr Pullerits, kas teil on kumm tühi?
Ma arvan, et härra Pulleritsul polegi kummi. Kumm on nõrkadele.
Ei noh, ma arvasin, et Priit ei vaja selleks, et aru saada kus ta viibis Endomondo kaardil näpuga järje ajamist. Kui aga kaardi mainimise mõte oli see, et see kaart on nähtav sõpradele, siis pean nentima, et Priidul pole Endomondos ühtegi sõpra. Seega vaatab ta seda kaarti seal uhkes üksinduses nagu E.Raua Nakstrallidest tuntud Muhv omale saadetud kirju. Neid setinguid saab seal tegelikult eelnevalt määrata vabamaks, või siis tagantjärgi setinguid muuta privaatselt ja sõpradelt avalikkusele. Loomulikult kaasneb seal see hull lugu, et siis on alati ju näha kust kohast Priit oma sõitu alustab ja naise sõna kuulajana ei saa ta seda loomulikult avaldada.
Õige spordimees tohtrite arvamusi arvesse ei võta; ühistranspordis istet ei paku. Kui aga abikaasa on selles asjas häält tõstmas, siis on pupu. Tegelikult ainus, kelle sõna maksab. Arusaadav.
Eks neid protokolle ole küllap igasuguseid
Olümpiaraamatu kokkupanija Gunnar Press võtab sihukese steitmendi peale validooli.
Õnnetud tarkpead, ärge ilkuge.
Iga spordimees tahab oma võistlused võistelda, sõidud sõita.
Mõistan kui vastik on olukord Priidule.
Endal augusti algusest lihtlabane nihestuseta käeluu murd ning tuntud sporditraumatoloog ütles, et rattale saab kahe kuu pärast. Joosta võib palju tahes, aga sõita ei lubata.
Ja jääb minulgi TRM sõitmata, kuigi hulk tuhandeid just selleks alla sõidetud.
Käisin salaja siledal asfaldil proovimas. Rohkem ei lähe...
Ilkumise asemel hankige elu, kirjeldage, kuidas valmistute ning mil viisil selle aasta poriralliga toime plaanite tulla. Seegi lohutaks meid, invaliide.
Aga Priit käis ka eile rattaga sõitmas ja ilmselt ka täna ja homme. Mees terve kui purikas. Vorm ainult nadi võitu.
...Need on väga ettevaatlikud, alalhoidlikud ja tasased sõidud, et ei toimuks ühtki jõnksugi, mis võiks luumurrukohti ärritada. Pikapeale väsib siiski õlg ära ja nõuab sadulas liigutamist ja sirutamist, aga ainuüksi ühe, kuigi terve käega lenksust hoidmine tundub ohtlik.
Kas keegi Võru rattaralli käigu kohta ka midagi rääkida oskab? Vaatan, et hirmsuur peagrupp oli, kohad 24.-104. Pärast seda on vähehaaval tilgutud lõpuni, kusjuures mõned mehed on väga üllatava vahega, näiteks Gert Killing +20, Kristjan Savisikk +25, Kristjan Port +50... Kuidas sõit kulges?
Rattasõit on karjäärile hea, kirjutab liberaalse kapitalismi lipukandja New York Times http://www.nytimes.com/2016/08/26/business/dealbook/cycling-matches-the-pace-and-pitches-of-tech.html?_r=0.
Pange tähele, mis ratastel mehed sõidavad. Need ei ole mountain bike-id.
13:56
Vinge pilt. Sadul + kiiver oluliselt kallimad kui jooksud...
Vaene Priit, samastab ennast Rattamaratoniga - et kui tema ei sõida, siis jääb üritus ära ...!
Võta vähem ja kirjuta korrektselt.
KTM saatis kah šokikirja, alustades teksti kurvalt "Tartu Teate..."
Jama lugu!
Pullerits lendas rattaspordist välja. Jälgegi jätmata.
Hingesugulane murti endise talli meeste poolt, mis toimub?
Richard Branson kah rattaga kukkunud, ikkagi tegija.
https://www.virgin.com/richard-branson/my-life-flashed-my-eyes
Võib-olla ongi nii parem, 20:14, see Vuelta on olnud algusest peale üks õudus. Ja kui vaadata, kes seal eesotsas etappidel esikümnes sõidavad, siis enamik mingid vähetuntud lääne-euroopa võidusõitjad. Pole isiksusi, pole huvitavaid mehi. Saigi lahti vajadusest seda jälgida.
Aga ma tegin täna MTBga juba üle 30 km (Endomondo hakkas lõpus streikima, ärge seda väga uskuge), lõpus tuli toidust puudu, kuna läksin kella kolme ajal välja hommikuse söögi pealt. Aga tuleb osata ka energiavõlas sõita, on ju?
Ei.
Paneme nüüd väidetava kõhuviiruse alates Riost siia juurde, ehk ca 20 päeva paskatautit (!!!), sellele, mida PP juhuslikult mainis (võib-olla ongi nii parem), siis, mehed, kas meie eest ei varjata midagi, mis spordis räpasem kui täislastud püksid?
Ainult loll läheb tühja kõhuga trenni.
Kui vaadata 6 kohast puruks läinud ratast ja ratturi kriimustust, siis, kus oli õnnetese hetkel ikkagi rattur. Katjuša lömastas ratta ratturit praktiliselt puutumata. Kas sellele eelnes ikkagi veel mingi intsident? Nüüd oleks vaja inspektor Kukekese analüüsi, kes on PPd mitmel korral Jakobi mäelt alla tuiskamas näinud.
Ratta järgi vaadates oli ikka ilgem laks...
Kas Vader on üks odavamaid kukkujaid ilmas?
Tundub nii. Ja kas mitte ka Girol ei kukkunud esireas 100+ ratturit kohe lõpuponnistusel selga tuiskamas nii, et isegi kriimu ei saanud?
Jaa, midagi ei ole öelda, osav mees.
Osavamaid, muidugi mõista.
Veebis küljel Sõidan ma JEE on alanud taas diskussioon rattasõidu ohtude ja ohutuse üle. Üks tüüpilisi argumente kõlab, et tegelikult on kergejõustiku staadionialad hulga vigastusterohkemad kui rattasõit. Kas tõesti???
Mina ütlen: olen lapsest peale elus jooksnud tuhandeid kilomeetreid, aga mitte kordagi ei ole selle käigus murdnud ühtki luud ega pidanud kunagi jooksuvõistlustel muretsema selle pärast, isegi mitte arvestama sellega, et võin sattuda kukkumisse ja saada sellest tõsise trauma. Kõik need lihasevenitused, mida näiteks jooksus võib saada, on köki-möki võrreldes kas või süütu kukkumisega mullu õlale Võru rattarallil (kõik luud jäid terveks), mille järel pidin pool aastat tegema pingsalt eriharjutusi, et õla liikuvus taastada. Ja ma parem ei räägi tänavusest kolmest luumurrust. Kui palju on jooksu- ja suusavõistlustel Eestis hooaja jooksul luumurde? Võrdluseks: ainuüksi Tartu rattarallil oli tänavu kaheksa rangluumurdu ja üks väga ohtlik kaelatrauma (raadiomees Madis Ligi).
Vaatasin ka seda arutelu ratturite "Sõidan ma jee" kommuunis. Huvitav oli et lõpuks tõmbasid ratturid saba jalge vahele ja tegid vehkat, kui PP neile järjekindlalt karmi hagu andis. Ratta seljas võivad nad olla paremad, aga väitluses on arenguruumi.
Panin noorena kergeraksu, tegin võistlusspordina. Kolm EMOs või tollastes perearst-polikliinikumide juures registreeritud hüppeliigese tugevat nihestust, üks sääreluumurd, üks koormusmurruolukord reiel, sõrmeluumurd. Nahavigastusi, põrutusi, veritsemisi ja kergeid ülekoormusvigastusi, kus tuli nädal kuni kolm vabaks võtta, ei ole kokku lugenud ega suudakski seda teha.
Rattaga olen vanapässina sõitnud 5-6 aastat harrastusspordiüritustel ja grupitrennides, pakkuda ainult põrutusi ja nahavigastusi-veristusi. Polikliinikumis on käidud, aga kipsi või opiepikriisiga pole pidand naise ette raporteerima tulema.
Kokkuvõte: JEE-vennaga sama kogemus.
Siis on teil nüüd vedanud, 13:24. Aga huvitav, mis oli selle enese hävitamise tulemus nooruses? Millistest resultaatidest võite raporteerida? Sellise ennastsalgava sportimise peale pidi ikka ju mõni Eesti täiskasvanute kuld ikka ära tulema?
Hr Pullerits,
ärge nüüd liiga hoogu ka minge. Te ei ole jooksnud "tuhandeid kilomeetreid". Olete oma sportimisest oma blogis - mõnelegi iiveldamiseni - kirjutanud. Kelkinud vähese kilometraažiga. Need ei olnud tuhanded kilomeetrid.
Tuhandeid kilomeetreid ei olegi vaja joosta.
Uurisin omal ajal Vireniga võrdselt või paremigi jooksnud härralt, missugused olid mahud. Ütles, et kunagi ei jooksnud nädalas enam kui 90 km. 70 oli tavapärane nädal.
Sõbra trennikaaslane tulnud laskesuusatamises olümpiavõitjaks. Trennis jooksid 17-aastased iga nädal kui lumel ei oldud, vähemalt 140 km nädalas. 70 km pikk ots keskmise tempoga oli igal pühapäeval.
Nii erinev, erinevad treeningkavad ning mahud ei räägi veel palju. Hästi palju erinevaid aspekte on seejuures.
Jätkuvalt ootan selgitusi Lembit Virkuse fenomenile. Missuguste kavadega saadi sellised tulemused? 60-ndate alul ei olnud veel aineid, seega pidi siin olema mingi muu võti. Seletage ära, kaaslased on veel elus ja tegusad.
Panin tähele, et sel nädalal jooksis Viljandis M80 klassis auväärt isand 10 km pikalt alla tunni. Jah, ratta tunnikriti on M80 vana ka vist 42km keskmisega sõitnud, aga ikkagi.
See töö on tehtud varem, mahtudega või ilma, kannatamisega igal juhul.
Üks Eesti tipptreeneritest on väitnud, et taastavate treeningute ärajätmine (mida tema ei soovita) ei võta tulemuste lage maha. Ehk siis, math ei ole näitaja, töö, intensiivsus, toitumine, puhkamine ning geneetilised eeldused koos aktiivselt elatud lapsepõlvega on see, mis loob tippsportlase. Virkuse fenomen on jätkuvalt mõistmatu. Fosti ja Nurme ei ole Virkuse kõrval jooksjad.
Nii on, Kaun, Virkus..., neid müstilisi mehi on veel, neid on palju. Tööd, valu, üksindust, kurnatust on nad aga kõik tundnud.
Tänuväärt ja väga sisukas sõnavõtt 23:23-lt. Aitäh!
Kaun, Virkus... millegipärast on tunne, et hr Pullerits sellest ritta ei kuulu. Kuigi hr Pullerits, nagu tuleb välja, üritab end välja näidata jooksuveteranina.
Kindlasti väärib põhjalikku lugemist ka Dr Holdeni 625 km Eesti-breveti kirjeldus tema blogis.
Näib, et Dr Holden on õllekuradi küüsist vabanenud, vähemalt ajutiselt.
Need hävitusolukorrad ei ole kuidagi seotud omaaegsete saavutustega. Sama hästi võiks siduda Valgas radioloogile palju tööd andnud kukkumise kohta küsida, et kõva panemine - mis selle eest saab? aga ei ole mõtet nii läheneda. Vigastuste eest ei saa midagi muud peale voodi- ja kepikõnnipäevade.
Aga spordisaavutustest saab nüüd pässina küll ainult ühte esile tuua - andis sirgeselgsuse ja hoidis muudest tollal levinud pättustest eemal.
Nimetada Vuelta stardinimekirja vähetuntud Lääne_Euroopa meeste pusimiseks on küll äärmisel amatöörlik käitumine ajakirjaniku poolt. Esiteks solvates Vueltat kui siis aasta 1'e. kolmest suurtuurist.
Teiseks eksida faktiga et Vuelta stardis oli koos aasta esinduslikum nimekiri. Vaid Nibali puudu, muidu kõik kes Girol, Tuuril ilma tegid kohal olemas Quintana, Froome, Contador, Valverde, Kruijswijk, Chaves, Gesink. Et meie poisi jalg pehme ei ole küll Vuelta süü
air jordan shoes
http://www.uggoutlet.uk
adidas stan smith
michael kors purses
fitflops sale clearance
louis vuitton handbags
ralph lauren online
jordan shoes on sale
http://www.chromehearts.us.com
fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29
james harden shoes
michael kors outlet
yeezy boost 350
michael kors outlet online
adidas tubular
nike polo
chrome hearts online
http://www.jordanretro.uk
harden shoes
michael kors factory outlet
chicago bears jerseys
dolce and gabbana outlet
pittsburgh steelers jersey
nike blazer
longchamp le pliage
ghd hair straighteners
polo ralph lauren
san francisco 49ers jerseys
patriots jerseys
michael kors handbags
Adoro i manifesti Pubblicitari in 3D per una Comunicazione Innovativa. Chiedi Info! Assistenza Tecnica · Qualità Professionale · Primi in Italia · Alta Velocità Tipi: Manifesti e Poster 3D, Locandine 3D, Espositori 3D, stampante 3d e Scenografie 3D, Render 3D. La tecnologia di stampa 3d permette modelli in pla e abs e molti altri materiali. Anche i droni li adoro, i droni professionali sono perfetti per le ispezioni e la termografia con drone. Best drones gimbal.
Postita kommentaar
<< Esileht