Pullerits: Kes tõid Eestisse rataste maastikusõidu ja rulluisutamise?

Nüüd, kui olen saanud arstilt vabastuse pühapäevaseks Võru rattaralliks - ja ammugi ei maksa mind oodata pühapäevase Tartu rulluisumaratoni starti -, tegin pisut uurimistööd, et selgitada, millal jõudsid Eestisse võistlustena sellised alad, nagu rulluisutamine ja rataste maastikusõit, mis on saanud nii populaarseks, et tekib tunne, justkui oleks neid Eestis iidamast-aadamast harrastatud.

See tunne petab. Kirjutasin tänase Postimehe Arterisse pika ja põhjaliku loo, kuidas Eesti taasiseseisvumine oleks äärepealt hävitanud nõukogu aja lõpukümnendil õitsele puhkenud rahva-, massi- ja harrastusspordi, ning selle uurimistöö käigus tegin huvi pärast põikeid ka maastikusõidu ja rulluisutamise sünniloo juurde.

Esimesi maastikurattavõistlusi hakati Eestis pidama vähem kui kaks kümnendit tagasi, alles eelmise sajandi lõpus. Tartu rattamaraton toimus esimest korda 1998. aasta sügisel. On iseküsimus, kas see oli ka kogu Eestis omasuguste seas esimene. Endine tippsuusataja Urmas Välbe, nüüdne Vene suusakoondise määrdemees, kes käis 1990. aastate lõpus korra maastikusõidu MM-võistlustel, ei suuda meenutada aastast 1997 ühtki Eestis peetud maastikuvõistlust, küll aga pakub, et veidi enne Tartu rattamaratoni toimus rattamaraton Karksi-Nuias.

Rulluisutamise jõudmine Eestisse on kaetud veelgi paksema ajaloolooriga. Paljud innukad rulluisutajad pakuvad, et ala algusajaks võib lugeda profisuusatajaile mõeldud suvist Saku suverulli Otepääl, kus 1990. aastate teises pooles lülitati kavva ka rulluisutamine.

Surfhouse’i eestvedaja Raoul Burmann mäletab, et hakkas Eestis ühe esimesena rulluiske müüma 1995. aastal. «Tolle aja kohta oli rulluisutamine efektne spordiala,» nendib ta.

Eesti parim rulluisutaja Kert Keskpaik meenutab, et sai oma esimesed nüüdisaegsed rulluisud 1994. aastal, kuid võistlema hakkas alles sajandivahetuse paiku.

«Kümmekond aastat oli see nišisport, viiekümne inimese äge värk,» lausub rulluisuliidu peasekretär Jaanus Ritson.

Nonde ägedate seas oli ägedaim endine suusamees Välbe, kes püsis rulluisutajana aastaid Eestis võitmatuna. «Allar Levandi andis mulle kord rullid alla,» meenutab Välbe aastat 1998, «et mine ja proovi. Mulle istus.» Toona, kui ta alustas, oli rulluisutamine tema väitel Eestis sisuliselt olematu ala.

Ala üheks pioneeriks Eestis võib ilmselt pidada Eesti Energia teadus- ja arendusjuhti Indrek Aarnat, kes avastas rulluisutamise enne 1990. aastate keskpaika Ameerikas ülikoolis õppides. Sealse tudengina käis ta Atlantas koguni 135 km pikkusel võistlusel. Äkki võib seda lugeda Eesti rulluisutajate ajaloo esimeseks tähiseks?

Kui teil on kummagi ala kohta kindlaid andmeid varasemast, ärge hoidke neid enda teada!

Fotod 1-3: Allar Levandi ja Urmas Välbe (3. pildil vasakul) 1990. aastate teisel poolel Otepääl Saku Suverulli võistluse ajal peetud rulluisuvõistlusel. Fotode autor: Ain Protsin / Postimehe arhiiv