teisipäev, august 02, 2016

Pullerits: Kuhu kaob Eestis olümpia ettevalmistusraha?

Korporatiivmeedia osutus jõuetuks. Ei leidunud neid, kes mu eeltöö eelmises sissekandes oleks uhke lõpuni viinud. Aga meil pole siin aega noid järele oodata, me läheme Eesti spordi telgitaguseid avavate dokumentidega edasi.

Tänases, teisipäevases Postimehes avaldasin hittloo 400 meetri tõkkejooksjast Jaak-Heinrich Jagorist (fotol paremal), kes kõigi tagasilöökide ja raskuste kiuste täitis ühe esimese eestlasena juba mullu suvel Rio olümpia normi. Loos on veidi juttu ka sellest, mis sai eelmisel aastal talle määratud olümpia ettevalmistustoetusest. Kes lugu lugenud, teab, et Jagorile arusaamatult läks suurem osa tollest summast kõrvale, st ei jõudnud tema käsutusse. (Ja see, lugege loost, polnud sugugi esimene säärane kord ta sportlasteel.)

Segane lugu on selgeks tehtuna järgmine.

9. augustil 2015 täitis Jagor (fotol vasakul) Eesti meistrivõistlustel Rio olümpia normi. 2015. aasta septembrist hakkas EOK toetama tema ettevalmistust olümpiaks. EOK oli talle seks puhuks ette näinud 16 000 eurot (12 kuud x 1330 eurot).

EOK saatis alates 2015. aasta septembrist 1330 eurot kuus läbi Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) Jagorile. EKJL saatis 2015. aastal Jagorile iga kuu 1330 eurost edasi 540 eurot, ülejäänu võttis ära. Väidetavalt noorte kergejõustiklaste toetuseks.

Järelepärimisele, miks olümpiaettevalmistuse raha niimoodi ümber jagatakse, sai Jagori (fotol paremal) meeskond vastuse, et see on EKJLi raha ja alaliit teeb, mida soovib. Jagori treener Mehis Viru ütleb mu loos: «Küsisin kergejõustikuliidu juhatuse koosolekul mitu korda [Erich] Teigamäe käest, kuidas nii väikese rahaga on võimalik olümpiaettevalmistus läbi viia. Ta oli lihtsalt vait.»

Ühtekokku võttis EKJL mullu Jagorilt ära 3160 eurot – 4x(1330-540). Nii Jagor kui Viru kinnitasid mulle, et neilt kummaltki pole EKJL selleks nõusolekut küsinud. (Tegelikult on lahkarvamused olnud vägagi teravad, kuid olen otsustanud siinkohal jääda neutraalselt dokumendipõhiseks.)

EKJLi president Teigamägi selgitas mulle eile, et eelmisel aastal pidas EKJL tõepoolest lähtudes alaliidu juhatuse otsusest ning EOKga sõlmitud lepingust osa Jagori (fotol vasakul) ettevalmituseks antud EOK rahast kinni ning eraldas selle noorsportlastele (lisades, et see pole päris õige termin, sest kõik nood pole olnud tingimata noored). Kuid samal ajal, kinnitas Teigamägi, maksis EKJL terve aasta vältel täiendavalt 3000 euro ulatuses kinni Jagori lähetus- ja muid kulusid.

Hiljem edastas Teigamägi mulle ka täpsed arvud: EOK toetus oli 2015. aastal Jagorile 5332 eurot ning tema stipendiumi, toetuste ja lähetuste kogukulu oli terve aasta peale 8340 eurot. Aga!

Tegelikult vajaks see summa 8340 eurot tükkideks võtmist. Kui sinna sisse on arvestatud ka näiteks võistlustele ja sealt tagasi lennutamise kulud, kas siis neid on õiglane pidada sportlase põhjustatud alaliitu vaevavateks väljaminekuteks või on nende kulutuste tegemine sportlase lähetamiseks ikkagi alaliidu kohus ja ülesanne? Praegu saan aru, et alaliidu vaatevinklist pigem esimene variant. Sel juhul oleks muidugi huvitav teada, kui suur on aastate jooksul Gerd Kanteri tekitatud väljaminekud EKJLile ning kas EKJL nende üle ka arvet peab ning Kanteri muudest summadest alati sisse on kasseerinud. Ja kes teab, äkki on paljudel võistlustel käinud Kanter alaliidule võlgugi?

So far, so good. Mida me aga kõik teame, miks rahaga kombineeritakse ja ökonoomitatakse, on see, et Eesti spordis on raha vähe. Aga kas see ikka on nii, nagu räägitakse? Süveneme dokumentidesse, mis on palju usaldusväärsemad infoallikad kui inimeste jutt.

Selgub, et 2015. aasta oli majanduslikult EKJLile hea aasta - planeeritud 1,3 miljoni euro tulude asemel laekus üle 1,5 miljoni euro ning 2015. aasta lõppes 30 000 euroga plussis. Tekib küsimus: miks oli sel juhul ikkagi vaja olümpiasportlaste toetuse kallale minna?

Edasi: septembris 2015 võttis EKJL tööle järjekordse, kaheksanda töötaja, tehnilise sekretäri Kristel Berendseni. Seega ametnikele raha jätkub, olümpiaks valmistumiseks mitte?

Rääkisin eile ka olümpiale kiirustava EOK peasekretäri Siim Suklesega, kes ütles, et alates sellest aastast ei tohi EOK antavat ettevalmistusraha kulutada muuks kui üksnes olümpiasportlase kulude katteks. Nii ongi läinud: 2016. aastal on Jagorile laekunud kõik EOKst saadetud toetussummad täies mahus. Iseasi, et regulaarne ja ühesugune laekumine pole kõige otstarbekam: sportlasel on ettevalmitusperioodil talvel ja suvel, kui tuleb laagerdada, vaja palju rohkem toetusraha kui suvel, mil võistlushooaeg on juba täies hoos.

Kuidas teie antud olukorras käitunuksite, kui oleksite olümpiaks valmistuva sportlase nahas? Kas oleksite ettevalmistusperioodi esimeses pooles tulnud toime 540 euroga kuus? Enamik teist oleks vist selle piskuga kihutanud kuristikku... Või põgenenud hoopis kaugele ja jõukale maale?

Foto 1: Jaak-Heinrich Jagor pole küll korvpallur, nagu pühapäeval Tartus Tamme staadionil tehtud pildilt võiks järeldada, ent ometi kajastab siinne foto tema tema viimase kolme hooaja eesmärgistatud pingutust – jõuda olümpiale. Tõkkejooksjana. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Olgu olud ja võimalused kui kesised ning saatus kui nöökiv tahes, tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor on oma teotahtega jõudnud esimese suure eesmärgini, Rio olümpiale. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

Foto 3: Nüüd tuleb Jaak-Heinrich Jagoril uurida, kuhu musta auku on raha kadunud. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 4: Jaak-Heinrich Jagor Tartus Tamme staadionil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Jaak-Heinrich Jagor Amsterdamis EM-võistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

31 Kommentaarid:

At 16:32, Anonymous Anonüümne said...

See igipõline küsimus, et "kas sportlastele on vaja alaliitu või on alaliidul vaja sportlast?" Seda viimast siis alaliidu enese toitmiseks. Üldiselt ei ole spordiametkondaega samamoodi, kui mistahes muu poliitilise ametkonnaga - see paisub, sest on vaja täita/mõõta iseenda loodud kaske/mõõdikuid. Mis sellest paremaks muutub, ei ole ma aru saanud. Räägivad, et mida rohkem igasugu pabereid ja tabeleid, mida seesama ametkont teha vihub, seda läbipaistvam süsteem. Ei ole. Süsteem ju seetõttu kasvab ja vesi muutub ha sogasemaks, mis sellest, et dokumentide ja "exelikookide" hunnik lauanurgal aina kasvab. Mida suurem paberivirn ja sellest tulenev bürokraatia, seda suurem on ametkonna rahulolu. Sest see virnakõrgus, mulle tundub, on ainus asi, mille järgi ametniku kasulikkust hinnata saab. Või noh, mida mina ka tean. Mina maksan lihtsalt makse. Muuks mind vaja ei ole.

 
At 16:33, Anonymous Anonüümne said...

Hakkaks õige pihta jutuga, et tippsport on eriti kahjulik teie tervisele. See, et sportimine on kahjulik isegi trenni tehes, tunneb omal nahal ka Priit. Kas riik peab andma toetust vabatahtlikuks enese sandistamiseks ja seejärel haigekassa süsteemi kaudu invaliidistunud inimese raviks? Täna teeb riik mõlemat. Seega on igati kiiduväärne otsus EKJL poolt, et ta on omalt poolt hakanud seda perversset helikopterilt raha tuulde laristamist vägagi nutikalt piirama ja maksma hoopis turvaliselt kontoris istuvatele ametnikele palgaks. Tõsi nüüd tõmmatakse ka sellele rehepaplusele kriips peale ja tuleb midagi nutikamat välja mõelda. Kuid suund on õige. Tervis on peamine. Sportlasele minev raha peab olema just nii väike, et ta raha pärast ei hakkaks kunagi olümpiale punnitama. Motiveerivaks jõuks peab olema võimetus õppida tasuvat eriala, karske meelelahutuse puudumine, absoluutne talent ja suurushullus mingil olümpiaspordi alal. Millal sportlasehakatised annavad endale aru, et sportimine on samasugune tegevus nagu lastemuusikakoolis klaveri klimberdamine või viiuli kääksutamine. See on tegevus, mille kulud tuleb ikka endal kanda. Juhul kui saad oma arengus sellisele tasemele, et kutsutakse esinema, siis makstakse ka kõik sellega kaasnevad kulud. Tahad sportimise eest raha, siis hakka profisportlaseks. Simpel!

 
At 16:34, Anonymous Anonüümne said...

Parandus: Üldiselt on spordiametkonnaga samamoodi, kui mistahes muu poliitilise ametkonnaga.

 
At 16:47, Anonymous Endrik, Rapla said...

EKJL tegi õigesti, et osa. Pullerits ei saa aru, et toimiva organisatsiooni loomiseks on vaja professionaalseid, pühendunud korraldajaid ja spetsialiste. Mis on ka mõistetav, sest mees pole ise kunagi ühtki äri ega üritust üles ehitanud. Pole see EKJL ametnike arv suur midagi. Kristel Berendsen on tunnustatud professionaal. Jagor sai üle 8000 euro aastas, maksuvabalt. See ei ole just väike raha. Muidugi võiks raha rohkem olla. Siiski on Pulleritsu väited EKJL ametkonna ülepaisutatusest valelikud ja ebakompetentsed. Pullerits ei ole isegi viitsinud endale selgeks teha palju EKJL palgal töötajaid on. Teigamägi on juhina tegutsenud tulemuslikult ja tõhusalt. Kahjuks leidub nurgataguseid pahasoovlikke ajakirjanikke nagu Pullerits, kes paremate teemade ja loomingulise fantaasia puudumisel üht ja sama korrutavad.

 
At 17:21, Anonymous Anonüümne said...

Otse kohtusse!

 
At 20:59, Anonymous Anonüümne said...

Ув. Прийт Рейнович! С днем ВДВ!
п-к Сиканов, Москва

 
At 21:01, Anonymous Anonüümne said...

Kas Priit tegi Jagori looga jänese(jännu)haagi? Sest taoline asjade käsitlus on ammu-ammu aset leidnud, isegi vihatud ÄPs. Eelmine sissekanne laseb oletada, et spordimaastikku raputav sündmus on alles ees, eks?

 
At 23:14, Anonymous Anonüümne said...

Läheksin tasuvale tootvale tööle või leiaksin sponsorid, alaliitudelt raha kerjamine ja nendega jagelemine on alandav, pluss sellest veel pasundamine.


 
At 07:10, Anonymous Anonüümne said...

küsiks siis niipidi, et kas noorsportlaste toetamine polegi olümpiaettevalmistus? järgmiste olümpiate siis!
kah priit

 
At 08:35, Blogger Priit Pullerits said...

Asi on lihtne. Sportlane saab ettevalmistustoetuse selle eest ja üksnes selle eest, kui täidab seatud normi. Ehk teenib oma isikliku tulemustega toetuse välja. Ilma, kui sportlane normi ei täida, ei tule mingit raha. Küsimus: aga mida need teised noorsportlased siia puutuvad??? See on raha, mis on sportlasele ette nähtud selle eest, et tema täitis normi ja saaks valmistuda. Raha on seotud konkreetse sportlase konkreetse normi täitmisega. Kui noorsportlastel on raha vaja, siis selle eest vastutagu alaliit, kelle töötajad saavad selle eest palka, mitte ärgu hakaku ümber jagama seda, mille konkreetne sportlane on oma normitäitmisega välja teeninud.

See, mis EKJL veel mullu tegi, on täpselt sama, et kui mingi ajakirjanik teeb kõva loo ja saab Bonnieri preemia 40 000 Rootsi krooni, siis tuleb tema toimetus ja võtab sellest 25 000 SEKi ära oma noorte ajakirjanike koolitamiseks. Kui keegi nii teeks, oleks see skandaal! Toimetus peab ise leidma mujalt oma tegevusega summad, et noorajakirjanike ettevalmistust toetada.

Nii lihtne see ongi,

 
At 09:13, Anonymous Anonüümne said...

Ahh, Priit sa ei taipa motivatsioonist ja süsteemi juhtimisest karu tagumendi karvagi. Ütleme nii, et kõigepealt on süsteem. Süsteem korraldab meie esindajaid kahurilihaks mingile võõrale maale. Kahuriliha ettevalmistamiseks on vaja miskit ressurside jagamise algoritmi. Täna on see alaliitude poolt normatiivide täitmine. See, et normatiivi täidab konkreetne indiviid, see puutub asjasse niipalju, et konkreetsele indiviidile porgandi näitamine pika ridva otsas, kuulub motivatsioonisüsteemi juurde. sportlasel lastakse teha ridva otsa pandud porgandisse üks paras amps ja sellega on porgandi tööülesanne täidetud. Edasi võib selle jagada noortele kahurilihadele liha luudele kasvatamise toetuseks. Ühesõnaga, sportlane ilma raha jagamise ja kokkulepete sõlmimise süsteemita on üldises mõttes null. See on samasugune süsteem nagu vähihaigete ravi. Teatud diagnoosi korral on ravi nii kallis, et käib seda toetava süsteemi võimalustest üle. Tehakse valik efektiivse ja väheinimliku süsteemi suunas. Samas jääb nii väga vähe vahendeid arendustegevuseks, mis reeglina on kallis ja ajamahukas nagu sportlase arenguprotsesski. Eesti haigekassa elab rikaste haigekassade poolt kinnimakstava arendustegevuse odavate viljade najal. Nii elab ka Eesti spordi rahajagamise süsteem arengu kõrgemale kahuriliha astmele roninud huviliste najal. Võid öelda, et see pole sotsialistlik. Ei olegi. Bonneri preemia on samas kapitalistliku süsteemi sponsori poolt jagatav erapoolik hüve, mis on mõeldud jagamiseks rahajagaja seisukohtade õigustamiseks ja tema kapitali suurendamiseks. Ka see preemia ei ole oma olemuselt ju sotsialistlik. Ei peagi olema. Rikas mõtles välja süsteemi mis toetab tema süsteemi arengut kõige tõhusamalt. Samamoodi mõtles välja vaene mees olümpiatoetuse jagamise süsteemi, mis on tema oludes kõige elujõulisem. Vägagi pragmaatiline lähtepunkt. Kui me ei ole sellega nõus, siis on vaja võtta punased lipud kätte ja minna tänavale. Kas lähed?

 
At 10:42, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits, kas avaldate ka Eesti meediakoondise Rios?

Kas "kiidame heaks" Pahv on kohale jõudnud?

 
At 10:44, Anonymous Kärna Ärni said...

Mis teemadel blogiperemees olümpiaraamatusse kirjutab? BMX?

 
At 11:05, Blogger Priit Pullerits said...

Maahoki
Kujundujumine
Iluvõimlemine (Rizatdinova!)
Batuudihüpped
Taekwondo
visioon (doping?)
portree (Phelps?)

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

alade nimekiri on piinlik, aga keegi peab muidugi ka musta töö ära tegema, mida teised ei soovi/viitsi. a'la on valmis ka sibulaid koorima, peaasi, et koos teistega pildile pääseks.

 
At 14:38, Blogger Priit Pullerits said...

On ebahuvitav kirjutada kettaheitest või neljaste sõudmisest jms-st, sest need on kõigile teada ja nähtud, seal ei avasta midagi uut. Palju põnevam on kirjutada meile eksootilistest aladest, seal saad ka midagi muud maailma js tippspordi kohta teada.

 
At 14:45, Anonymous Martin, spordipolitoloogia ja -imagoloogia üliõpilane said...

Tsiteerides vene näitlejannat Faina Ranevskajat, Priit on nagu munad: osalevad, aga ise sisse ei lähe.

 
At 15:17, Anonymous Anonüümne said...

Eksootika on kahtlemata põnev. Samas listist on OK ainult Taekwondo ja visioon. Ülejäänud on sihuke oma aja tühja kulutamine ja kivist vee väljapigistamise teema. Sa ikka Priit tead, et igas kivis on vähemalt 1% vett?

 
At 15:22, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits,
mida teab teiesugune mees batuudihüpetest? Kujundujumine? Teil on kirjanduslikegi kujunditega raskusi. Kas raamatukirjutamine tähendab Eestis seda, et võib kirjutada ükskõik mida?

 
At 16:04, Anonymous Anonüümne said...

Postimehe koondis Rios:

Pahv
Kalvet
fotograaf
kes veel?

Miks Pulleritsu kaasa ei võetud?

 
At 16:05, Blogger Priit Pullerits said...

15:17, aga see ongi ülim kunst too 1 % sealt kätte saada!
15:22, teie olete lihtsalt õel, kuri ja rumal ka veel takkapihta. Pity you!

 
At 16:12, Anonymous Anonüümne said...

Trumpi vastane laimukampaania New York Times-i esilehel jätkub, sealjuures alatute võtetega. Trumpi süüdistatakse muuhulgas väeteenistusest kõrvalehoidmises, rassismis ja milles kõiges veel.

 
At 16:52, Blogger Priit Pullerits said...

Ärge imestage, 16:12, vasakliberaalid, liberastid ja tolerastid on totaalses paanikas ega põrku millegi ees tagasi. Hillary pattude register tuleks palju pikem: Whitewater, Vince Foster, Jorge Cabrera, Travelgate, Benghazi, Cattle Money jne, jne.

 
At 20:34, Anonymous Anonüümne said...

Leheste
Roosna
Puuraid
Osula
Martinson

See on Delfi+EP koondis?

Postimehe koosseis Rios?

 
At 00:41, Anonymous Anonüümne said...

Meenutus TdF 2016 17. etapilt Bern-Finhaut-Emosson. 50. minuti ringis on ka Tanel Kangert töömehena kõvasti aktsioonis ja telediktorite keelel. Head eesti palgatööd läheb iga riigikorra ajal vaja.

Rio mängud aga paistavad kujunevat pigem pehmo- või turismimängudeks, vähemalt Eesti koondise osas. Eesti lippu kannab purjetaja, keegi noormees, kellest keegi pole midagi kuulnud.

 
At 09:32, Blogger Priit Pullerits said...

Huvitavat siseinfot teid huvitavalt ajakirjanike tööpõllult Rio säästuolümpialt - jälgige eriti viimast osa kolmikute kohta:

Seekord ei ole olümpiakülas eraldi pressikaruume. Pressikaruumid on MPC-s, aga sinna pole mõtet ja ajalist võimalust mitme satsi sportlastega joosta. Olümpiakülas on ainult üks ruum, mille ühes otsas saab tööd teha ja teises otsas samaaegselt pressikat teha, kusjuures see ots on juba sisuliselt mängude lõpuni broneeritud. On ka kaks intervjuuruumi, mida üritan broneerida. Üldiselt paistis, et kõik pressi jutuajamised toimusid vabas õhus.

Erand on Luikede pressikas, mille teeme 12. augustil MPC-s ja kuhu on oodata ca sadakond välismeedia esindajat. Alustame Eesti meediaga pool tundi enne täistundi ja siis pool tundi välismeediale ja veel pool tundi eraintervjuudeks.

 
At 05:22, Blogger raybanoutlet001 said...

michael kors outlet online
cheap jordan shoes
adidas superstar
oakley sunglasses
kobe shoes
skechers outlet
cheap tiffanys
huarache shoes
nike roshe run

 
At 03:07, Blogger 姚嘉 said...

cheap ray ban sunglasses
ecco shoes
michael kors outlet
michael kors handbags outlet
hermes belts
cheap oakley sunglasses
snow boots for women
canada goose jackets
dallas cowboys jersey
tiffany jewelry

 
At 08:11, Blogger Gege Dai said...

cartier outlet
snow boots
coach outlet
gucci outlet
north face jackets
christian louboutin outlet
michael kors handbags
coach outlet
ugg outlet
oakley sunglasses
20170214lck

 
At 02:41, Blogger raybanoutlet001 said...

cheap michael kors handbags
nike roshe
ray ban sunglasses
broncos jerseys
michael kors handbags sale
michael kors outlet
reebok shoes
ecco shoes
mont blanc pens
nike tn

 
At 10:26, Blogger raybanoutlet001 said...

mont blanc pens
jordan shoes
golden state warriors jerseys
michael kors handbags
ghd flat iron
michael kors handbags
los angeles clippers jerseys
under armour shoes
baltimore ravens jerseys
2017.3.29

 

Postita kommentaar

<< Esileht