Pullerits: Kuidas käib Eesti spordis mäng rahaga?

Eesti tippsportlase elu on nagu ameerika mägedel (alates 1.40) – eales ei tea, mis sind ees ootab ja mis ülehomne toob. Minu käsutuses on dokumendid, mis näitavad, kuidas käib ametnike suva järgi raha jagamine ja ümberjagamine.

Alustame EOK dokumendist, koostöölepingust alaliitudega, mis puudutab Rio olümpia eelseks ajaks kinnitatud spordialaliitude olümpia ettevalmistusprogrammide toetamist. Seal on meile oluline punkt 4.5., mis ütleb:

«OM ettevalmistustoetuse otsustab Liit, kes tagab olümpiaettevalmistuseks Liidule eraldatud rahalise toetuse suunamise eelkõige ja Rio de Janeiro OM kandidaatidena arvele võetud sportlastele, nende treenerite ja teenindava personali sihipärasele tegevusele olümpiamängudeks valmistumisel.»

Nagu kirjutasin ja nagu mäletate, sai 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor (fotol paremal) mullu septembrist detsembrini EOK-lt EKJL-ile tema toetamiseks eraldatud 1330 eurost kuus kätte 540 eurot. See on 40,6 protsenti. Ehk teisisõnu: enamus toetusrahast läks mujale, väidetavalt – sest see pole kontrollitav – teiste, peamiselt noorte sportlaste toetuseks, millest EOK ja alaliitude lepingus pole isegi mitte poole sõnaga juttu.

Kas see on raha otstarbekas ja lubatud kasutamine või on siin vaja kapitaalset auditit ja koguni äkki mingit põhjalikku uurimist? Sest see raha kadu ehk mujale iikumine meenutab ju arengumaadele saadetava abi saatust: Rotterdamist lähevad doonorriikide toel teele suured laevad riisilaadungitega, aga see, mis lõpuks Aafrikas abivajajateni jõuab, on paar kausitäit.

Minu käes on veel teinegi dokument, see juba salajasem, mis puudutab seda, kuidas tagatubades asju aetakse ja raha jagamist arutatakse. Selle pealkiri on «EKJL saavutusspordi rahastamise põhimõtete alused 2016. a.». Olgu rõhutatud, et tegemist on projektiga, ent see näitab seda kujukamalt, kuidas arutatakse rahaga ringi käimist.

Keskendume ses dokumendis olümpiatasemega sportlaste toetustele. Arutelu ajal olid kehtivad summad järgmised:

Stipendium 540 eurot kuus ehk 6480 eurot aastas
Treeningutoetus 2200 eurot aastas
Treeneri treeningutoetus 500 eurot aastas
Füsioteenus 640 eurot aastas
Tervisekontroll 450 eurot aastas

See teeb kokku 10 270 eurot aastas ehk 856 eurot kuus. Aga EOK järgi pidi toetus olema 16 000 eurot aastas ehk 1333 eurot kuus. Seega, vahepealt pidanuks projekti järgi 477 eurot kuus ehk 5730 eurot aastas kusagile mujale minema. Kuhu ja mis alusel?

Tuhandeid kordi on igasugu tasandeil korrutatud, et Eesti spordis on raha vähe. Kurb, kui selle vähesegi jagamine ja liikumine põhjustab küsimusi, arusaamatusi ja kahtlusi. Sel juhul ei saagi spordile rohkem raha anda, sest siis tekiks ilmselt võimalus, et veelgi suuremad summad kaovad veelgi suuremate küsimärkide taha ja alla. Siis muutuks Eesti spordis vähegi üleelatavad ameerika mäed palju pöörasemaks.

Foto 1: Eesti olümpiakoondise liikmed, kes lähevad Riosse olümpiamängidele, käisid 19. juulil Kadriorus külas president Toomas Hendrik Ilvesel. Pildil EOK president Urmas Sõõrumaa, maratonijooksjad Liina, Leila ja Lily Luik. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jaak-Heinrich Jagor Amsterdamis EM-võistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: President Toomas Hendrik Ilves 19. juulil Kadriorus Eesti olümpiakoondise liikmete vastuvõtul maratonijooksjate Liina, Leila ja Lily Luigega. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix