Pullerits: Miks küll läheb meil Rios nii õnnetult?
Ega küllap mäletaks keegi ka epeevehkleja Kaido Kaaberma neljandat kohta Barcelona olümpial, kui ta poleks öelnud Eesti spordiklassikasse läinud lühilauset, et neljas koht on jama.
Kui paljud mäletavad, et kettaheitja Märt Israel sai viis aastat tagasi Daegus MMil neljanda koha?
Odaviskaja Risto Mätas lausus paar nädalat enne olümpiat mulle antud intervjuus, et kui sa suurvõistluselt medalit ei võida, ei jää sind mäletama mitte keegi.
Mitte keegi, absoluutselt mitte keegi ei oota olümpial sportlastelt neljandaid kohti. Kõik ootavad ju medaleid – ja loevad neid, mitte neljandaid kohti. Olümpiavõitja Erki Nool näiteks ootas ja ennustas Eesti sportlastelt Rios nelja medalit. (Realistina pidasin enne olümpiat tõenäoliseks kahte medalit, sest just kaks medalit on alates 1992. aasta Barcelona olümpiast olnud Eesti sportlaste keskmine saak suveolümpiail.) 
Seega, medal on see, mida me ju ootame ja loodame. Kaaberma: «Neljas koht on jama.»
Nool proovis Eesti sportlaste õnnetu käekäigu taustal positiivseks jääda ja kirjutas mulle: «Katastroof oleks siis olnud, kui sõudjad poleks finaali pääsenud, kettamehed poleks finaalis olnud jne. Ilmselt vehklejad lootsid individuaalturniirist enamat? Ausalt öeldas ebaõnnestumisi on, aga kokkuvõttes OK.»
«Alati, jah, võib mõelda, et oleks võinud veel hullemini minna,» vastasin talle. «Aga me ju ikka loodame, et läheb paremini. Sa lootsid ka ju nelja medalikohta.»
Hea, kui teinegi tuleks...
Foto 1: Irina Embrich jääb Rio olümpial Eesti epeenaiskonna koosseisus pronksikohtumises alla Venemaale. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Gerd Kanteri pettumus Rio olümpial medalita jäämise pärast. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Purjelaudur Ingrid Puusta Eesti olümpiakoondise liikmete vastuvõtul, mille korraldas president Toomas Hendrik Ilves. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kati Tolmoff Rio olümpia võidukas mängus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits (vasakul Ruslan Eskovi võistlusvormis) vehklemas kaks aastat tagasi Tartus Julia Beljajeva vastu. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:37
kommentaare: 51
51 Kommentaarid:
Neljas koht oleneb spordialast. Üldiselt on see nii, et kuidas sa endale seda sisendad, nii ka seda kohta võtad. Kui oled maailma tipp ja saad neljanda koha, võiks seda lugeda ebaõnnesunud võistluseks, aga kui sa seda päris ei ole ja saavutad nii kõrge koha, jääb see kindlasti paljudele meelde. Näiteks, kui peaks juhtuma ime ja Rasmus Mägi saaks neljanda koha oleks see kindlasti meeldejääv saavutus sellel alal või maratonis, veelgi hullumeelsem saavutus. Jalgpallipubliku seisukohalt muidugi vahet ei ole.
Mina mäletan, kuidas Enne sellik savutas 8 koha.
Eestisuguse kääbusriigi jaoks on igal medalil kullahind ja iga koht esikümnes õnnestumine. Naiste epees me või(s)tlesime Hiina ja Venemaaga, kellega võrreldes on meie inim- ja raharessurss pea olematu. Sellele vaatamata osutasime neile tugevat vastupanu. Kui Eesti suudab selliseid riike võita, siis tuleb seda pigem võtta üllatusena. Sisuliselt on see ju Taaveti ja Koljati vaheline heitlus.
Sõudeliidu president ütles väga täpselt – me oleme medalites liialt kinni. Tuleb läbi pettumuse esimesena pjedestaalilt eemale jääjaid ikkagi tugevalt tunnustada. Pealegi, 4. kohal ja 4. kohal on kah vahe. Võrdleme või naiskonna vehklemist ja kettameeste heitlust, esimest vedas ainult üks, ime, et sealt üks võit tuli, teisel vallandas Kupper viimases heitevoorus võimsa „paugutamise“, jah ja sakslased panid meile pähe, aga uhkus Kanteri ja Kupperi vastuhakust jääb. Ja nagu PP tõestab oma sissekandes – ei need neljandad ja viiendad unune sugugi. Kiitus selle eest!
Mis aga tuleb unustada, ja mõnel mehel on see juba õnnestunudki, on Vaderi fopaa.
Pole nõus eelmisega. Suurema riigi sportlane on samasugune inimene nagu väikeriigi oma. Jah, nõus, selektsioon on tehtud suurema arvu sportlaste hulgast. Tõenäosus, et saadakse parimatest, parimatest, parimatest parim meie parimatest parima vastu, on olemas. Aga siiski inimene on inimene. Pole vaja ennast mõelda väikseks. Läbi sellise mõtlemise tehakse ennast alateadlikult juskui pesamunaks, väikseks ja nõrgaks. See on vale. Rohkem suursugusust, uhkust ja eneseusku. Mitte segi ajada eestlasliku kompleksiga otsida ennast kõikvaõimalikest statistikatest võimalikult kõrgel kohal(a'la hurraa internet on igalpool). See, kui me endale iga päev oma inimeste arvu ja pindala väiksust meelde tuletame, teeb meid nõrgaks. Mulle meeldis väga Lasva vallavanema sõnavõtt, kus ta heitis ette, et pidevad avalikud sõnavõtud koolide sulgemise ja rahva maalt linna kolimise üle ainult süvendab seda tendentsi. See, kui iga päev avalikus meedias seda korratakse, paneb rõuhasetuse sellele, et see ongi midagi pöördumatut. Vastupidine näide on Rõuge vallast. Olgem ausad, asukoha mõttes täielik pärapõrgu, loomulikult ülimalt ilus pärapõrgu. Aga Rõuge on see, kes on suutnud oma valla rahvaarvu kasvatada. Nad räägivad pidevalt et neil läheb hästi, neil on ilus, neil on noored, neil on mõnus ja lahe elada, nad korraldavad seda teist ja kolmandat.
Enda väikseks mõtlemisega anname hiinlastele ja venelastele vabatahtlikult edumaa.
B-to
13:57 Milline Vaderi fopaa?
Õige, ei tasu ainult medalis kinni olla.
Priit, sa pole ju ka ammu ühtki kirjandusauhinda saanud, kas läheb õnnetult?
Mina ei oota Eesti sportlastelt avalikku vabandamist, et medalit ei toodud. Nemad ongi meie paremik, tipp 10% sees on kõigil võimalused, vahel ka meil.
Inimene on tõepoolest inimene sõltumata sellest, kas ta on eestlane või hiinlane või venelane, aga selleks, et see inimene saaks enda võimed maksimaalselt välja arendada, on vaja tingimusi (treeningsaalid, laagrid, sparringupartnerid, massöörid jne). Ja need tingimused on hiinlastel ja venelastel oluliselt paremad kui meil. Sellest on korduvalt räägitud, millises kuuris meie vehklejad Haapsalus treenivad. Seetõttu me ei saa eeldada, et meie vehklejad peavad igal juhul hiinlasi ja venelasi võitma ning, kui nad seda, ei tee, siis see on ebaõnnestumine. Lisaks olidki meie vehklejad maailma edetabelis 4. Seega nad vehklesid olümpial oma koha välja.
See on siis ka meie kõigi süü, et pronksi ei tulnud, oleme ju me ise endale sellised juhid . . . but wait.
Meil on ju oluliselt vähem valikuid endale head juhid valida, kes . . . võiksid teha paremaid otsuseid, mille lõpptulem oleks see, et meie vehklejad enam kuuris ei vehkleks. But wait, hiinlased ju vehklevad-võimlevad(räme oletus mingi dokumentaalfilmi põhjal, kus üks hiina tüdrukvõimleja on kuskil treeninglaagris pidevalt, kohtub vanematega piltlikult öeldes aastas kord jne jne jne "Rambo variant", ja võidab Pekingis medali) enam vähem puukuuris.
B-to
15:25 (ohh, kui totter on siin inimeste poole pöörduda numbritega, nagu oleks nad koonduslaagris, aga midagi muud üle ei jää...), ma ei ole ju kuskil öelnud ega vihjanudki, et 4. koht on ebaõnnestumine. Õnnestumine oli juba ainuüksi olümpiale saamine. Kirjutasin sellest, et 4. kohast ei saa rõõmu tunda. Nägite ju ise, ega Eesti epeenaised ise ka tundnud. Valasid pisaraid kõik. Ja need, uskuge mind, ei olnud rõõmupisarad.
Vaderi fopaa:
1. Ettevalmistus mööda: alavorm; vajalike eelvõistluste puudumine. (Remargina: hävis ka Norras).
2. Ei aidanud meeskonnakaaslast. Atrõõvi minek vaatamata kehvale enesetundele.
3. DNF.
4. Katkestamisele järgnenud arvamised. Jaburaim neist ehk oli lapsik kahetsuse teesklemine, et teised sportlased peavad sissetuleku teenimiseks medalile tulema, teda see ei koti.
CAS viskas IAAFi fabritseeritud otsuse prügikasti: venelanna Darja Klišina saab lõpuks võistelda Rios.
Venemaa eksperdid muide on esitanud arvamuse, et IAAF, WADA ja ROK on CIA ja Inglise luureteenistuste variorganisatsioonid. Nimetatakse ka tähtsamaid agente: MI6 agent ja kaadriohvitser Sebastian Coe, CIA agent Canada advokaat Ricard McLaren, anglsaksi eriteenistuste aegnd saksa ajakirjanik Haio Zeppelt jt. Neist esimesega olete muide teie, hr Pullerits, kohtunud.
Spordiajakirjanike hulgas, muide, on alati olnud palju agente. Näiteid on võimalik leida ka lähedalt.
Salainfi otse Riost!
Jagori ehk Jacki napi väljajäämise teemal otseseimat infi: põhjus võis olla reie tagakülgedes, mis said viimastes trennides Rios liigset pinget, mistõttu võiski lõpuosa nende pärast kannatada. Vaat mis juhtub, kui ei saa kaasa võtta treenerit, kes ütleks, et pea nüüd hoogu, hoia tagasi, sest kui sportlasel vorm hea, ja Jagoril oli, ei oska ta end ise adekvaatsel hinnata.
Ja veel otse salainfi vehklemisest, mida keegi ei tea. Eesti naised olid peast lihtsalt kapitaalselt kinni jooksnud. Minu tunamullusel treeninguvastasel Beljajeval oli pinge olnud nii suur, vaat et hakkab otse võistluse ajal oksendama. Ilmselt oleks Kaaberma asemele vaja kõvema sõnaga treenerit, kes ütleks kriitilistel hetkedel, et aitab käe väristamisest, minge, kuramus, ja ajage vastased vardasse.
(Need eelnevad ei ole mu mõtted, vaid informeeritud siseallikailt saadud teave.)
Jagor, üks Luikedest, Šadeiko - kas nad kõik on otsustava vigastuse saanud Rios?
Ehk küsimus ei ole treeneris, vaid treeneri tasemes?
Kas Nabi tuleb ka neljandaks?
Kindel see
neljas jah, ohhh
Maadluses ei ole neljandaid kohti. Antakse kaks pronksi ja nende matšide kaotajad jäävad viiendaks. Nabile seega 5. koht.
Nooh, kas nüüd näeme-kuuleme jälle neid, kes ütlevad, et Nabi viies koht on tubli tulemus, mille üle rõõmu tunda? Rõõmustasite tõesti või? Rõõmustasite, et Eesti kaotas sel olümpial juba kolmanda pronksi? Tema esimene treener Tiit Madalvee ütles otse, et Nabi esitusega ei saanud rahule jääda, et kehvalt maadles. Ja Nabi ise oli ka löödud, ütles, et tuli Riosse medali järele ning 5. koht on valus ja kurb. Nii et ei maksa nukra tulemuse puhul taas hakata head nägu tegema. Asjad lähevad meil Rios masendust tekitavalt, nagu kirjutasin. (Huvitav detail: Rasmus Mägi eeljooksu aeg oli ka neljas.)
Kes moosib ja määrib keda?? EOK õhtusöök ajakirjanikele reedel, 19. augustil kell 18 Copacabana kandis.
Jah, väga sageli raskekaallast nõnda lendamas tõest ei näe, seega see 5. on "out".
Kokkuvõttes on OM eestlastele suht hästi läinud. Kuigi 2-3 medalit ja ülejäänud kõrbemised oleks parem. Kui hunnik esikümne kohti. 8 esikümne kohta kui ma ei eksi. Nabi, Kanter, Kupper, Novosjolov, Embrich, naisvehklejad, sõudjad, Kangert. Ilmselt siis nimistusse tuleb kindlasti lisa (Seim). Hetkel 13 erinevat sportlast. OMil 10 hulgas. Sisuliselt veerand koondisest esikümnes. Eesti kohta tubli saavutus. Kui kõik need 4.-5. kohad oleks medaliteks realiseeritud, siis oleks liigagi hästi juba läinud. Ei olnudki laest võetud need Eesti 7.-8. medalivõimalust. Eelnimetatutest ilmselt ainult Kangert ei olnud tõsiselt pettunud ja muidugi ka sõudjad.
Oma tulemuse on juba praegu ära teinud ka Rasmus Mägi, Jaak H.Jagor.
Kummaline on see, et lati alt on läbi läinud need, kelle tase on eelnevalt niigi väga madal võrreldes teistega. Luiged - täielik ebaõnnestumine. Neil nii madal tase, sel aastal viiendas sajas oma tulemustega ja ka nendele isiklikele markidele ligi ei pääse. Vibulaskja lasi ka suht õnnetud 9 noolt, ei saanud 9-10le pihta. nr viide lasta on täielik häving. Laskja Olesk hävis. Täna ei suutnud Kaur Kivistik rekordi lähedalegi joosta. ei saa süüdistada ka taktikajooksu, lihtsalt jäi maha. Tempo ei olnud nii ulmeline (ei teinud oma ära).
Selliseid tublisid veel olnud, kes oma ära teinud, aga kelle tase lihtsalt pole veel nii kõrge: Kati Tolmoff, Maria Romanjuk (kordas isiklikku rekordid). Väga vähe jäi 10 kohast puudu purjetajal Ingrid Puustal.
Esikümnekohti võib tulla veel hulgi: 4 odaviskajat, Rasmus Mägi, Ksenija Balta, Ardo Arusaar, Epp Mäe, Mart Seim, Maicel Uibo. Kui kõik need sportlased tuleks top 10-sse, siis oleks pooled Eesti sportlased OM-il esimeses kümnes. Poleks ju paha.
Kõige reaalsemalt saame veel ühe 4.koha (Seim) ja ühe 5. koha (Mäe) ja siis hunnik kohtasid 5-10
1-2 odameest (üks ju ikka tuleb)
Balta, Uibo, Mägi, üks tuleb kindlasti 10 hulka, vb isegi 2.
Mäe, Arusaar, 1 tuleb 10 sisse.
Minu matemaatika järgi tuleb esimese kümne hulka lõpuks 18 sportlast. Arvestades koondise suurust, on see hea. Paraku on seekord neid 4.-5. koha saanud sportlasi 7 ja neid tuleb veel, kokku miks mitte 10.
Teema on endiselt kuum!
http://epl.delfi.ee/news/eesti/homses-paevalehes-kas-ksenija-balta-hupete-ajaks-hangib-tv3-endale-otsepildiseadme?id=75346361
Maicel Uibo kihlatu võitis äsja 400m jooksu. Kas Tokyo olümpial võiks joosta juba Eesti värvides Shaunae Miller-Uibo? Priit, uuri asja.
Viimane aeg on nõu küsida doktor 2 koha mehelt, Peter Saganilt.
Vehklejad jäid 4. ja Nabi 5., võites vaid 1 kohtumise, samas kaotades 2 e. 67%. See on nõrk tulemus.
TV3 lihtlabaselt pettis televaatajaid (RÄMEDALT).
Ärme nüüd Eesti märgi - kolmikute peale ka pahanda. Nemad täitsid neile pandud lootused kuhjaga. Nende puhul polegi aeg ega koht oluline. Nemad näitasid kui lõdvalt tuleb neid mänge võtta. Kui olla kahurilihaks siis olla seda stiilselt ja mitte ajada miskit isiklikku teises poolsajas - keda see huvitab? Las tulevad koju harjutavad veel ja kui võimed juba 20 esimese sekka küündivad, siis hakkame arvustama, et kui hästi nad joosta jõudsid.
See, et Nabi lasi ennast ära tõsta oli selgelt vastase mittetundmise probleem. Näha oli terve matši ajal, et Nabil polnud selget plaani nö oma joru, kuidas venelasele tuul alla teha. Kompis ja nikerdas, kuid venelane pani oma tundmatu tausta ja noore mehe sitkusega meie oma lihtsalt paika. Müts maha. Meil on ka vaja järelkasvu, kes suudaks üllatada, keda vastased väga ei tunneks ja kes oleks nooruslikku uljust täis.
Minu arust medalite lugemine on nõukogudeaegne komme. Tore kui tuleb, aga kui ei tule, ei maksa ka kohe öelda, et kõik kohe kehvasti. On sportlasi, kellelt oodatakse rohkem medaleid, aga tuleb olla realistlik ega meie sportlased siis ainsad pole, kes medaleid jahivad. Meil ju tegelikult ei olnud ühtegi sellise tasemegea sportlast, kes oleks nii enam vähem kindel medali pretendent. Tõkkejooksus oleks näiteks medaliväärine tulemus, kui Mägi jõuaks finaali.
seda oli suures plaanis näha,et Nabil,keel suust väljas koguaeg,pole üldse võhma---alustagu kiirusliku- jõu trennidest .
Kas naiste korvpall on ka Rios olümpiakavas? ETV on seni küll vist näidanud ainult ja üksnes meeste korvpalli. Mitte et ma seda naiste korvpalli näha ihkaks, aga nii palju siis meeste ja naiste spordi võrdväärsest tähtsustamisest - mitte et ma selle järele ka vajadust tunneks (rääkimata selle mõistlikuks ja põhjendatuks pidamisest), aga "mängu ilu" nimel võiks ju ETVd ka pitsitada (mitte ainult TV3e kettaheitefiasko pärast). Niisiis, ERR ja Rivo Saarna, millal hakkame ükskord nägema naiste korvpalli ja kas olümpia lõpuks saabub meeste ja naiste korvpalli ülekannete vahel tasakaal?
See kõik on üldse väga imelik, et ETV näitab kõrvalalasid aga kergejõustik on jumal teab kus. Aga pole imestada, kui ETV näitab otse kuidas Narva ja Sillamäe venelased omavahelt palli taovad.
Riit,
Olümpial on jama majas, kuid millal sa viid oma blogi maailmas vähemalt esisajasse?
Alla selle on ju põrumine ja tuleviku inimpõlved unustavad ...
Tanel Padar sõidab homme eraldistarti. Lihtsalt jutu jätkumiseks...
Soovime Tanelile edu ja kordaminekuid.
> ETV näitab otse kuidas Narva ja Sillamäe venelased omavahelt palli taovad
11:25, aga olla ehk õnnelik, et nad ei tao palli eestlaste peadega?
Nabi peksasaamist venelaselt te ei kommenteeri, hr Pullerits?
Ja iirlase peksasaamist teiselt venelaselt - milles iirlane, nagu ka Delfi Nabi puhul, süüdistab kohtunikke. Kuidas Putini agentidel on õnnestunud infiltreeruda IBF-i kohtunikke ridadesse ja ilmselt kaugemalegi?
Kogu see maadlus ja poks on kohati ikka väga jabur.
Sama korruptiivne kui kogu OM värk.
P.
Ja Ukrainal on mögisemist, et ukraina maadleja jäi alla venelasele.
Venelaste sitt ujub järjekordselt pinnale
https://www.olympic.org/news/ioc-sanctions-yulia-chermoshanskaya-for-failing-anti-doping-test-at-beijing-2008
Mart Seim põles korralikult läbi. Minu jaoks polnud see üllatus, ohumärgid olid üleval juba eelnevalt. Esiteks see, et ta on muutnud rebimistehnikat. Kui läinuks EM-ile siis ma vb poleks muretsenud. Ikka ja jälle ma imestan, et inimesed alahindavad seda olümpiapinget. See on teistmoodi, mõelgu mis nad tahavad. Kui tehnika pole kinnistunud, siis väiksemgi närvipinge, mis väljub natukenegi kontrolli alt, see mõjub tulemusele pärssivalt. Ise küll väitis, et tuleb trennis hästi välja. ma kahtlustasin kohe, et OM-i pinges ei kipu see minema ja kahjuks oli mul õigus. Teine ohumärk oli see viimasel hetkel Riosse minek, seal oli väike risk ja mis tegi minu jaoks sellest suure riski, oli see, et ta ei tahtnud olümpiakülasse minna seetõttu, et seal võib n-ö läbipõleda. Ühesõnaga, mees alateadvuses kartis seda juba ette.
Võistlusolukorras polnud selle taktikaga arvestatud, et esimene rebimiskatse võib untsu minna. Tal vedas kõvasti, et täna nulli ei saanud. Võimu oli kõvasti sees, tehnikat ei kontrollinud absoluutselt. Tugevat võimu näitas ka see 250 kg katse, mis täiesti arusaamatutel põhjustel ära võeti. Peale rebimist oli taktika muidugi ka mööda. Ilmselt katus juba sõitis. Peale esimest tõukamise katset oli 2 varianti. Kas minna 261 kg peale tõukama ja medalit püüdma, või siis tõusta niipalju kui võimalik. 5. kohaks piisanuks teisel katsel 248. Miks Mart võttis 250? Sest see on Eesti rekord ? Kui medalit ei saanud, siis võistles niisama lõpuni. 248 oleks ilmselt samaväärse pingutusega ära loetud ja selle enesekindluse pealt läinuks ilmselt ka 253 üles. Aga Seimil oli selline nägu peas, et ta vist ei näinud uneski, et ei pruugi mõnda katset üles saada. Vähemalt nägu oli küll selline. OMi 5. koht olnuks oluliselt ilusam kui 7. koht. Tõuganuks selle 248 kg ära, siis saanuks minna riskima ja püüdma minna 4. kohta, mille jaoks oli vaja 253 kg (see summa oleks olnud ühtlasi ka kogusumma Eesti rekord), mitte 255.
Minu meelest läksid selles võistluses tal kõik asjad valesti. Kahju, et see 250kg katse ära võeti. 5. koht olnuks tubli tulemus.
Kulla 03:20, mida tähendab see lause: "Kui läinuks EM-ile siis ma vb poleks muretsenud." Mart Seim ju võistles EM-il tänavu.
Võistles muidugi. Mõte oli selles, et EM-i ja MM-i pinged on hoopis teisest puust kui OM-i omad. Tunnistavad sportlased seda omale või mitte, aga nii on!
Kui Seim oleks enne EM-i rebimistehnikat parandanud, siis ma poleks väga muretsenud ja uskunud sellesse, et suudab end realiseerida. OM-il on see tõenäosus oluliselt väiksem. Just äsja Liina Laasma kinnitas mu sõnu, et OM-il ei tehta tulemust vahetult enne võistlust õpitud uue tehnikaga. Närvisüsteem lihtsalt ei lase seda realiseerida, mis trennis välja tuleb. Emotsioonid ei suuda keha kontrollida nii nagu trennis. Loodan, et nüüd selgitasin natukene arusaadavamalt.
Aga Rasmus tegi tubli jooksu! Võiks öelda, et tegi superjooksu. Aga Eesti rekord on siiski juba 2 aastat vana. Finaalist välja jäämisega leppinuks üksnes siis, kui teeb rekordit ja finaali ei saa. Balta oli ka kõva. Teoreetilised medalivõimalused on mõlemil olemas. Ilmselt 48,3 saab pronksi tõketes ja kauguses 6:90. Mõlemad peavad tegema uued isiklikud, siis on neljandad kohad väga reaalsed :)
Same shit, new day. Ehk kõik läheb samaviisi edasi. Mägi oma poolfinaalijooksus neljas, Balta kaugushüppe kvalifikatsioonis neljas...
Pärast Seimi kurba seitsmendat kohta võib joone alla tõmmata: ühe pronksi siis saimegi (kuigi pronksi saajaid oli tervelt neli!). Ma panin kõvasti mööda, pidasin tõenäoliseks kahte medalit (lähtudes puhtstatistiliselt senisest keskmisest). Aga ka niiviisi olin kordades asjatundlikum kui Eesti elukutselised spordiajakirjanikud, kes pakkusid nelja, viit, kuut medalit. Isegi Erki Nool pakkus nelja.
Öiselt tõstekommentaatorilt siin väga huvitav ja sisukas analüüs. Suur tänu!
Rahvusvaheline tõstmisliit on Venemaale terveks aastaks disklahvi andnud!
Teiselt poolt Venemaa Tu-22M kaugpommitajate lennud nüüd otse Iraanist!
Is this the way to go, Mr Pullerits?
Pluss tähtajatu tasuta lennuväebaasi leping Süüriaga.
Kas on jõudu, mis takistaks Putini marssi?
Tubli Priit. Aga lihtsalt medaliga 67 positsiooni peal olla on eestlasena mage. Me ei olegi 5 seas ja isegi 50 seas. Põhimõtteliselt on tegemist lohutusmedaliga. Meie geneetiline ja füüsiline pagas ei võimalda meil edvistada medalitega. Nagu meie keeles lauldavad laulud ei ole rahvusvaheliselt tõsiselt võetavadki. Seega on sõnum ju selge eesti rahvus on maailmamastaabis peksupoiss või paremal juhul jõukate ja võimsate sulane. Lohutab mõnevõrra see, et Monacol pole ühtegi medalit, kuigi see riik kubiseb jõukatest ja ilusatest ja prosportlastest. Seega tekib küsimus, et kas võime uhkelt selja sirgeks lüüa ning nentida, et olümpia on show või on kuningas alasti? Esimesel juhul peaksime nõudma, et riigi eelarvest raha olümpiale pürgijate peale ei kulutataks sentigi. Las seda teevad eraettevõtjad ja ROK, teisel juhul tuleb leppida, et meid ootab 10 aastane OM medalipõud, kuniks uus põlvkond pokemonidega tänavatel liikudes endale üldfüüsilise põhja suudab laduda ja sobilikuima medalispordiala valida ning ennast selleks ka ettevalmistada.
Teoreetiliselt võib Eesti OM-ilt saada veel 6 medalit :)) Pole veel läbi midagi. KUi Balta hüppab täna 6,90, parandab 3 cm isiklikku, siis selle tulemusega pole medal võimatu. Mägi, jookseb 48,34, selle tulemusega võib ka pronksi finaalis saada. 2 kümnendikku peaks isiklikku parandama. Kui odamehed teevad kõik isiklikud, ka siis on kõik võimelised medalile tulema. Kirt parndab rekordit 1 meetriga, siis oleks ju tulemus peaaegu et Eesti rekord. Laanmäe teeb isikliku, siis võib ka sellega vabalt medali saada ja ka Mätas on võimeline viskama 85-86m. Kui ma ei eksi, siis Ateena OM võideti 85+ meetrilise tulemuseha, see oli too aasta, kui ilmselt oma salto pärast OMi kulda ei saanud. Epp Mäe, eelmise MMi pronks. Ühesõnaga, need on need sportlased, kes isiklikku rekordit püstitades saavutavad sellise tulemuse, mis võib OM-il medali anda. Selge on see, et OM-il pole end lihtne realiseerida. Ja realistina olles, siis jh, pigem seekord ei tule medalit. Aga ei oleks ka see nüüd nii suur ilmaime, kui tuleks 2 medalit veel juurde. Maadluses tuleb võtta hea loos, kahe võiduga on pronks võimalik. Väga-väga palju loeb seal loosist. Kes võitis eelmise OMi odaviske kulla? Odavise on natuke vehklemise moodi ala, seal võib ka luuvavarrest pauk tulla :)
Oleme ikka optimistid edasi :)
Värnik oma salto pärast*
Mida te ulute nende medalite pärast, Pulleritsuga eesotsas? Ilus olümpia on olnud tegelikult ning medalivõimalused pole ka veel ammendunud. Pakkusin ka ise enne OM-i Eestile liiga optimistlikult 4 medalit, ent praegu arvan, et vaid ühega ka ei piirduta. Eks näis, kes selle teise toob. Variante veel on. Selline ports esikümnekohti pole üldse paha saavutus. Pulleritsu küsimus, et kes neid medaliväliseid sooritusi ikka mäletab, ei päde.
Toits
Seim on tubli poiss, lihtsalt libe hiina kang ei püsinud käes..
delfi
Ohh, Toits, ohh, Toits! Esikümnekohad ei maksa midagi. Iga sportlane, kui vaid saaks, vahetaks need pikemalt mõtlemata üheainsagi olümpiapronksi vastu. Esikümnekohtadega lohutamine on neile, kes on vaimult pehmed ja kelles pole võitjageeni.
Postita kommentaar
<< Esileht