Ma olen siin lausa nõrkemiseni rääkinud: mehed, ei ole vaja kogu aeg pulsikella vahtida, usaldage rohkem oma sisetunnet. Aga kus sa sellega – kes mind kuulab! Kui oled ikka 200, 300 või lausa 400 eurot mingi randmevidina peale huugama pannud, mis moodi sa saadki tunnistada, et jah, see rahapaigutus läks nüüd veidi valesse kohta. Ja siis, et seda rumalat investeeringut justkui tagasi teenida ehk õigustada, saadakse veel suuremaks pulsikella orjaks, sest kui 200, 300 või koguni 400 eurot on suhtelise mõttetuse peale magama pandud, tuleb ju end seda vidinat maksimaalselt kasutades – ja avalikult kõvahäälselt õigustades! – end veenda, et asi läheb ikka täiega asja ette. (Kui ma oleks
rattaga kuulsal Amasa Backil sõites ka pulsikella kasutanud, ei oleks ma sinna eales kohale jõudnud - kell oleks selle kõvahäälselt ära keelanud.)
Eile rääkisin Marko Albertiga, kelle parimad tulemused tõelistele võhmameestele tutvustamist ei vaja. Ma ei saa siin väga pikalt ja kõigest rääkida, mis ta mulle rääkis, sest tolle teabe esmaavaldamise õigus kuulub minu tööandjale, Postimehele, kuid mõned kõnekad tõsiasjad, mis jääks tavalisele lehelugejale liiga spetsiifiliseks ning Postimehe kirjutisse ei läinud, saan siiski teile siin esitada.
Mis te arvate, kui palju kasutab Albert pulsimõõtjat? «Pulsivööga olen teinud ainult ühe Ironmani,» ütles ta mulle. Aga kuulake edasi: «Parimad võistlused olen teinud niimoodi, et lähen lihtsalt jooksma ja jooksen, mind ei huvita tempo ega pulss, vaid jooksen nii, nagu tunnen, et õige on, ja valesti ei ole end hinnanud.»
Kas panite tähele? Albert hindab ise oma enesetunnet.
Ta rääkis ka sellest, kuidas äsjasel Hawaii Ironmanil, kus ta sai 14. koha, läks rattal üks oluline mõõdik untsu. (Sellest täpsemalt leheloos.) Ja mis siis sai? «Sõitsin puhtalt enesetunde pealt ja kokkuvõttes sõitsin õigesti – enesetunne oli õige,» rääkis mulle Albert.
Lühidalt: kas suudate märgata, millest ta räägib? Räägib enesetunde jälgimisest ja kuulamisest. Kui pärisin, kas enda piiride tunnetamisel lähtub ta pigem kogutud andmetest või enesetundest, vastas ta: pigem enesetunnetusest. «Ma olen igasuguse vereproovi pealt suutnud tulemust teha, ka teised mehed on suutnud,» lisas ta. Vereproov võib olla tulemusega korrelatsioonis, aga ei pea olema, nentis ta. Vaat nii palju siis andmetele tuginemisest.
Arvestades seda, et Albert on professionaalne sportlane, kes harjutab ligi 1100 tundi aastas ning konkureerib maailma absoluutse paremikuga, on loomulik, et ta mõõdab treeningul pulssi. Jah, seda ta teeb. «Aga ma vaatan ka enesetunnet,» kinnitas ta mulle. Ja seda ei vaata ainult tema, nagu me vestlusest selgus, vaid vaatab ka tema treener Jüri Käen, kes lähtub treeninguplaanide kohendamisel väga palju just sellest, milline on hoolealuselt tulev n-ö tundeline tagasiside. «Treeneril selline omadus kas on või ei ole – kas ta tunnetab oma sportlast või ei tunneta,» lausus Albert. «Mulle on see palju olulisem, kui ajada näpuga Exceli tabelis järge, et vereproov oli selline, täna tuleb selline koormus.» Tema usaldab enda sõnul palju rohkem, kui «treener vaatab otsa ja ütleb, et selge: selle mehega teeme täna seda».
Kas ma pean selle loo moraali teile jälle must valgel kirja panema või saate järelduse tegemisega seekord siiski ise hakkama?
Foto 1: Pulsikellad. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpi
Foto 2: Marko Albert mullu Ülemiste järve jooksul. Foto autor: Jarek Jõepera, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Marko Alberti ratas aastal 2013. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Marko Alberti varustus võistluseks aastal 2013. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
91 Kommentaarid:
Kolladi, kolladi, ämber jälle. Loomulikult, pulsivöö segab sooritust. Isegi vaiksel tempol pitsitab ja tekitab ebamugavust. Aga selleks on rohi. Uued pulsikellad loevad pulssi randmelt ilma igasuguse vööta. Paned käele tavalise kellana ja asi toimib ning ei mingit probleemi miski sidekvaliteedi või patarei oleku pärast kuskil vöös. Ehh, Priit , ebaprofessionaalne relikt oled. Tutvu tehnika arenguga ja avastad, et pulssi võib mõõta 24/7/365 ilma kasutajat kuidagi segamata.
Tavalisel harrastussportlasel pole profisportlase nõuannetest mingit erilist kasu. Lugeda küll huvitav, kuid kasutu. Taseme vahe on niivõrd üüratu. 1000-1100 tundi aastas ja 150-200 tundi aastas nõuavad küllaltki erinevat lähenemist. Aga loogika ja numbrite osa teadupärast pole kunagi olnud PP tugevam külg. Emotsioonide kütmises on PP muidugi tugev. Õppige s***kotid! Vana hea pulsikella teema on jälle käimakistud ja klikke ning kommentaare tuleb robinal. Nii tuleb blogikirjandust teha. PP ees müts maha ja kummardus maani. Mees juba oskab.
Üldiselt pulsinäidu vaatamisel pole tõesti mingit mõtet. Sama hästi võiks proovida anda hinnangut maja seisukorrale selle põhjal kui tihti välisuks paugub.
Kontrollküsimus ka PP. Miks te jälgite ja salvestate oma andmeid Endmondos? Mis tarkust te loodate leida keskmise kiiruse ja kulutatud aja jälgimise osas? Umbes oskate niigi hinnata kui kiiresti ja kui kaua sõidate. Või on teil ruumi ja aja tajumisega probleeme?
Diagonaalis lugedes jäi silma "mõõdan treeningul pulssi ja jälgin enesetunnet"?
Mäletate veel eilset blogiüllitist, kus Priit keksis, et pani oma osa raamatus kokku puusalt - vaid kolme sõrme abil. Kommentaarides sai mainitud AI-st kes suudab selle puusalt laskmise veel lihtsamaks teha. Ja tänaseks on pisipehmo tänu Cortana aktiivsele abile kirjutiste analüüsimisel, saatnud välja ka pressika, et AI tehnoloogia suudab panna inimkõne kirja sama hästi kui intervjuud tegev ajakirjanik. Nii, et Priit aeg on ürgmeeste ajast tehnomaailma ümber tulla!
90ndatest pärit andmete põhjal ongi raske õigeid küsimusi küsida. Tipptriatleedid mõõdavad reaalajas hemoglobiiniga seotud näitajaid (verehapniku tase) konkreetsetes lihastes (rattasõidus säärel või reiepealselt, vrdl suusatajad lailihaselt või triitsepsilt), trennis mõõdetakse ka vedelikuga varustatust ning saadakse nii protsentuaalne näitaja kui hoiatus kriitiliste "janu"lävede ületamisel veres, aeg-ajalt kantakse trennijaki taskusse mahtuvat suule kinnitatavat VO2 andurit, rattasõidul on 60-80% tugevatest triatleetidest rattale paigutanud jõuanduri..
Kui selle taustal minna küsima "kas pulsomeetrit ka kasutad", siis sportlase õige vastus oleks sama nagu Bob Dylanil Toomas Hendrikule: "Unista edasi!" ning mees jalutab minema.
("Kontserdi järel juhatati Ilves Dylani juurde. Pärast teretamist küsis Ilves: "Et "Like a Rolling Stone'i" te ei mänginudki!?"" http://ekspress.delfi.ee/kuum/bob-dylan-saatis-ilvese-pikalt?id=27678623)
Provokaator meelitas mult jälle kommentaari välja. Ise sa küsid ja ise ka vastad oma postituses.
Albert ütleb et enam ei kasuta, kui mitu aastat regulaarselt Albert tegelenud on kestvusspordiga?
Mina soovitan kindlalt esimestel aastatel pulsikella kasutada:
a) et ennast üle ei tõmbaks
b) õppida tundma ära oma tsoonid , lugema pulssi ja enesetunnet ka ilma kellata.
Jäta Priit pulsikellad rahule, kui ei meeldi ära kasuta. Ära inise parastavas toonis selle kallal mis teistel võib kasulik olla. Viska ka enda ratta spidokas minema ja haista kiirust ninaga kui tahad. Ennem pulsikellade kallale asumist võiksid hoopis ratastel olevad powermeetrid ette võtta.
p.s. oma pulsi kella ostsin oma raha eest. Pole kellegi asi palju see maksis ja palju seda kasutan (sama kell randmel igapäevaselt ajanäitajana..lapse ümber maja lõbujooksul ajavõtu stopperina).
Ma ei tule parastama et ainult dibiilik sõidab ja ostab Pacificu (muide arven seda tõsiselt)
Kas laupäeval on põhjust Arter osta? Millal lugu PM-s ilmub?
12:28 kukkusite seatud lõksu ja hakkasite ikka arutama. Arutage siis Visu Forward suuskade määrdeomaduste üle kah, läheb ajastuga kokku.
Pulsikella laul on vana lugu. Peremees, millal netoaja saag käima tõmmatakse?
Mitte ainult netoaja saag, 13:28. Te ei ole uute arengutega kursis. Hr Kelgul on teile talveks veelgi suurem üllatus varuks. Lugege eilset Tartu PMi.
Jah, Marko Albertist tuleb lugu laupäeval Arteris, 13:23.
Ärgem laskem end eksiteele viia tegelikult teemalt. Niipea kui hakati arutama Priit Pulleritsu kamikaadzeliku sõidustiili üle, tõmmati blogiaparaat tööle, artikleid hakkas ilmuma nagu Vändrast Aveleid, pisteti suhu ammu läbiproovitud pulsikella teema. Õnneks haakub pulsikella teema ka liiklusega.
Ka ilma pulsikellata jalgratturitele kehtib liiklusseadus.
Ma ei saa Kelgust aru, kui kunstlume ringil peab sõitma, siis võiks ju seda teha ametlikult terviseradadel üle Eesti. Numbrid postiga koju, kohtunikud starti, Endomondo taskusse tiksuma koos marsruudi näitamisega (mitte saladuses nagu PP-l) ja netoajaga start teele. Tingimuseks on, et tõusude summa oleks sama mis Tartu Maratoni raja tõusude summa ca 800 m ja kilomeetrid saaks kenasti täis tiksutud. Tehvandile peadpööritama pole ju mõtet mujalt Eestist minna. Kes on aga tehnikaarenguvaenajad nagu Priit, nemad muidugi võivad kasvõi puusuuskadega Tehvandit põrutada.
Priit, mitteinvasiivsest lähi-infrapunal põhinevast spektroskoopiast ülal juba kirjutati. Oluline küsimus tervisesportlaste poolt on aga hoopis selline - kas eelistada arendavate kestvustreeningute sünkroonsel monitoorimisel SmO2-näitajaid või ThB-näitajaid?
Just sellised küsimused viivad esikümne lävelt poodiumi kõrgematesse tippudesse. Albertilt jätsite küsimata, kas helistate tagantjärgi ja täpsustate? Või vajate kauem aega kogumiseks ja teete seda alles järgmise võhmamehe/-naise intervjuu käigus? Või jätate "noortele" ja piirdute ise (ning lasete Albertil teha sama) enda karjääri lõpuni "kas* pulsomeetrit kasutate" küsimusega?
Loodetavasti pole ma koos kahe treeneriga Eestis ainus, kes selliseid asju puhtas spordis rahvusvahelise konkurentsi löömiseks oluliseks peab.
*NB! loodetavasti see ei olnud KAS-küsimus, sest Siim-Martinile ju õpetasite, et ajakirjanik pöördub hoopis teiste küsisõnadega.
"Kas ma pean selle loo moraali teile jälle must valgel kirja panema või saate järelduse tegemisega seekord siiski ise hakkama?"
Kas õpetussõnu jagab mees kel ka kõik argitoimetused-koerapissitamised on kümnendiksekundiga arvele võetud, taksomeeter tiksub kogu aeg :)
Jäta algatuseks kell-endomondo-spidomeeter trenni kaasa tirimata, naudi hetke, mitte ära vahi seda kella kogu aeg ..
Mis paljude eesti tippsportlaste pulsokakasutusse või muud moodi teadlikku treenimisse puutub siis selle kohta sobib hästi see vene kõnekäänd mõistuse vajalikkusest jõu olemasolul. Ehk kui talent ajab lausa üle ääre siis mõelda pole vaja-panna on vaja, mõtlemine jäägu meile -lihtsurelikele.
Kuradi hea küsimus, lp 15:25, kas eelistada arendavate kestvustreeningute sünkroonsel monitoorimisel SmO2-näitajaid või ThB-näitajaid.
Jah, pole ju saladus, et maailma esimene laktaadi taseme määramise individuaalseadeldis, mis kasutab lähi-infrapuna leed-tehnoloogiat ja mida tuntakse lühendiga WLT, on turule jõudnud. Tõesti, sellest te küsimus ju sisuliselt lähtubki. Aga palju keerulisem küsimus, nagu te isegi mõistate, on see, kuidas suhestada omavahel WLT-andmestikust tuletatud laktaadimäärad ning traditsioonilised, verest saadud laktaadimäärad, et teha kindlaks, kuivõrd WLT-meetod on ikkagi usaldusväärne. See on keeruline küsimus. Nn intraklassi korrelatsiooni koefitsienti kasutades (tuntud kui ICC) ilmneb, et seos on vägagi arvestatav, täpsemalt: ICC > 0,80, kusjuures TEMsid ja keskmised diferentsid jäid 3,9 ja 10,2 protsendi ning 1,3 ja 9,4 protsendi vahele. Mõtlemapanev, kas pole? Minu arust küll. Lühidalt, nii seadme inter- kui intrausaldusväärsus on labaselt öeldes kõrge ja taaskontrollitav (kui täpsemalt soovite, siis: CV < 1,2%; TEM < 0,2 ja ICC > 0,97). Mis siit järeldub, nagu ilma minu juhatamatagi küllap taipate, on see, et WLT on igati praktiline ja usaldatav abivahend, kui tahate mitteinvasiivsel meetodil määrata jooksjate LT-d.
Moab on jumalast hüljatud põrgukatel, masendav kivikõrb, kus isegi kõige tervem inimene depresiooni langeb!
Just sellist vastust oma spordiblogi eestvedajalt tahamegi, Priit, kiitus ennast kurssi viimisega alustamast ja vastuse eest! Pulsitakt eilne päev, käesolev ülehomne!
On selge, et laialt levinud meetodite omavahelises võrdluses on käesoleva aasta uuringutulemustes korrelatsioon olnud 0.96-0.99 ja NIRS-põhised seadmed ei erine sugugi, sealt ka see 0,97 ICC. Viimane aga on pehmelt öeldes kõvem sõna kui > 0,80 (mille kohta kriitikuid jaguks). Mis on samuti selge - WLT on asjale vale nimi, sealt võib pädevaks pidada ainult seda, et need on kaasaskantavad, LT on kõigest kõnealuste näitajatega korrelatsioonis. Väike klausel kah juurde - üks põhiline tootja nõuab, et 6 kuu tagant sooratatav kontrolltest oleks tehtud ikkagi kontrollitus sisetingimustes (aga mitte näiteks Tähtvere Spordipargi ovaalil). Graafikult vaatavad ju ikkagi vastu SmO2 või ThB, mitte L - ja nende käitumine väljaspool läve ei käi ega peagi käima võhmatrennile kasu saamiseks lin1:1 korrelatsioonis. Väike korrektuur seadmete osas - seadmed ise on turul ammu, peenraha eest eelmise kümnendi lõpul, küsimust julgen aga eelmise aasta sümpoosiumi järel levitada, sest pärast seda pole enam kõhklusi.
6 kuu = 6 nädala
Mis jooks Priit, ladna ka jooksjad tahavad kaeru süüa. Jutt ikka ka ratturitest ja multisportlasest ning siin näed ka, et vastav mudel on isegi ajakirjanikule taskukohase hinnaga.
15:25, 15:51, 16:16 wtf! ??? ??? ???
Точно, 17:12!
Эти товарищи с ума сошли?
Что за хуйня! Ёлки-палки...
Pole keeruline talle autoga sappa haakida ja kõrvalistuja saab pahateo üles filmida.
http://tartu.postimees.ee/v2/3876217/tartu-maratoni-korraldajad-plaanivad-tehvandile-varurada
55 või 70 euri Tehvandil tiirutamise eest? (kui tavarada jääb ära)
Ja kui 4. veebruaril "algab talv" ja otsustad pärismaratonile(26.veebr) minna, siis tuleb välja käia 110 raha?!
https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/2017/maraton/
1100 tundi aastas sporti tegev Marko Albert. Kõik maksumaksja kulul. Juba aastaid. Noor - aga mitte enam väga noor, terve mees. Aga pole elus päevagi kasulikku tööd teinud. Olgu muude saavutustega nagu on, aga maksumaksja raha väljatõmbamises on Marko Albert küll maailmameister. Vaat selliseid eluviise glorifitseeritakse Priit Pulleritsu toimetatud-kirjutatud Postimees Arteris ja Pulleritsu enda blogis.
Mehed, kelle kord on kilba teha?!
Keegi laseb vist ülejala...
Ei tea palju maksumaksja raha kulunud on Alberti peale, kyll aga selge et Karulaugu raha tema peale kyll pole kulunud. Maksumaksja rahast räägivad tavaliselt ysna kasina panusega maksumaksjad kes vinguvad iga riigiraha kulutuse kallal.
Ei soovi enam isegi kilba, preili Vonni pilt võiks spordiblogisse särtsu tuua...
Õhtust, spordimehed! Tänane kilvaküsimus on välispoliitika tundjaile. Suur osa maailma riikidest teatavasti on Venemaa agressioonipoliitika vastu kehtestatud majandussanktsioonid. Neil päevil teatas aga üks riik, et tunnustab Krimmi Venemaa lahutamatu osana. Mis riigiga on tegu?
Süüria
Õige vastus, 00:44! Varem on Krimmi annekteerimise heaks kiitnud sellised riigid nagu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
Ma võtan nüüd veel natuke veini ja siis head ööd! Homme taas kilba
Hääd ööd võhmamehed!
Stiilinäide, 26ndal küünlakuu päeval naamoodi Harimäest alla.
https://www.instagram.com/p/BLdzNnRB9od/?taken-by=lindseyvonn
Jaa, see preili Vonn on lihtsalt võrratu!
Tänan, 01:28, et tõid jälle päikse välja.
Aga 26ndal küünlakuu päeval läheb kindlasti selliseks kühveldamiseks, et päikest pole pigem nähagi.
Johaug ütles, et see 2kuuline karistus mis anti - Loomulikult on see karm karistus, kuid lepin sellega.
Uskumatu ülbus.
Norrakad on ülbeks olemise arendanud jah enneolematutesse kõrgustesse ja seda mitte ainult suusatamises... Kes norrakatega on mingeid asju ajanud, saab aru, millest räägin.
Aga see 2-kuuline on esialgne karistus (ja Norra reeglite järgi max, mida selles faasis üldse saab määrata) ning kui ka Norra komisjonid ei peaks teda õiglaselt kohtlema, siis olen 99% kindel, et peale WADA või FISi poolset apelleerimist ta õiglase kohtlemise alla langeb ja lõplik karistus jääb sinna 2-4 aasta vahele.
Sest tegu pole mingi naljaainega (a la südamerohi), anaboolsed steroidid on hoopis muu tase ja asi on läinud juba väga suure kella külge, kus väiksemgi "kinnimätsimine" või läbi sõrmede vaatamine pole enam võimalik. Ülejäänud maailmalt järgneks sellisele tegevusele lihtsalt boikott.
Johaug tahab karvast keppi
Tehvandi kunstlumeringile tuhanded pühapäevasuusatajad. Kuidas see võimalik on?
Võhmamehed ja -naised, toetame härra Liksorit!
https://www.facebook.com/aerobikecyclingagency/photos/a.355391624508495.74411.159699024077757/1110296695684647/?type=3&theater
Aivo lugu:
http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/f229b712-e6a7-4cba-b144-040763631cd2/lugu-spordiaktivisti-aivo-liksori-paranemisest-parast-traagilist-onnetust
Asjatundja, mis teie arvate, kui usaldusväärne on korrelatsioon lihasoksügenatsiooni SmO2 ja BLa vahel? Kui rattur sada vatti arendab, siis SmO2 on 90% kandis, isegi pisut üle selle (samal ajal BLa alla 1 mmol-i), aga kui vatid tõusevad nt 20 minutiga 200ni (samal ajal BLa läheneb kahele), siis hakkab SmO2 langema ja vajub 85% peale ning 230 vati pealt hakkab juba järsem langus, mis jõuab 260 vati juures juba alla 75%, samal ajal kui BLa alustab väga järsku tõusu kolmelt mmol-ilt lausa üheksani! Minu meelest on korrelatsioon adekvaatne, aga kuidas teile tundub?
Ma arvan, et Priit peaks tegema elavkatseid ja pärast saadud andmetega minema eksperdi juurde, kes annab hinnangu. Mõni maaletooja on kindlasti nõus nädalaks või kuuks ajaks Jänese rajal Priitu katsejänesena pruukima.
Et kõik ikka aru saaks, millest jutt ja Priidu targutamisele vähe piiri panna, siis need müstilised krüptilised jutud, millest aru ei saada käivad üldiselt paari toote kohta, mis mõõdavad vere hapnikutaset. Turul praegu minu mäletamist mööda paar varianti: BSX ja Moxy. Eelviimase blogist siis Priidu viimane targutamine üksühele (http://blog.bsxtechnologies.com/2015/02/20/muscle-oxygenation-through-bsxinsight/) ehk ajab jälle tühja taga oma korrelatsioone otsides.
Oluline on leida korrelatsioon sportlase enesetunde, tulemuse ja mõõdiku vahel. Selleks aga on vaja teha palju trenn ning kulutada ka palju aega tulemuste analüüsimiseks. Tava inimestel seda aega ja ressurssi pole.
Kahte suvalist numbrit võrreldest nagu BLa ja SmO2 - noh jah - saab sellise tulemuse a la Eesti riigi SKP on sõltuvuses keskmise Nissan Navarro ja Kraisler Patsifika pöörete arvu ruutude vahega kvartalis.
...aga küsimus Priidule. Kas sellise targutamise põhjus oli teiste eest targemana näida või leidsid võrde vastase ja testid tema teadlikkust ise puusalt veidi tulistades?!? Tavaliselt ju ajakirjanikud peaks ikka lugejaid harima ja töötama nende heaks, kuid seekord tundus, et üks lugeja hoopis suunas ajakirjaniku oma tasemest (a la pulsivöö ja keskmine kiirus) tipp tasemeni (SmO2, jms).
margus
Margus, eksite pisut, kui väidate, et "Eesti riigi SKP on sõltuvuses keskmise Nissan Navarro ja Kraisler Patsifika pöörete arvu ruutude vahega kvartalis". Te peate tingimata arvestama ka võimsust ning kütuse (soovitavalt bensiini) kulu antud pöörete arvu saavutamiseks. Ilma neid tegureid valemisse kaasamata saate tulemuse, mida IMF kohe kindlasti ei aktsepteeri ning Joseph Stiglitzi koolkonna mehed Council of Economic Advisers'is naeraks teid lihtsalt välja.
See on nii hea, et loeme vähemalt korra veel:
"a la Eesti riigi SKP on sõltuvuses keskmise Nissan Navarro ja Kraisler Patsifika pöörete arvu ruutude vahega kvartalis."
Õppige, mehed! Ja lugege tähelepanelikult tervet sissekannet.
Samuti võiksid mõned sitakotid vast ka suuta midagi kõrva taha panna.
Tubli, Margus. žürii pidas vajalikuks teie terast sissekannet väljaspool konventsionaalset hindamiskorda ja ajaraamistikku ekstra esile tõsta.
Žüriil on hea maitse.
Spetsialistid, mis arvate sellest?
http://www.eok.ee/sites/default/files/artiklid/2016/2016%20okt/161013_sport2030aruanne.pdf
Mehed! Eelmisest postitusest on teil kilvaküsimus vastamata.
Olete te mehed või debiilid-pidarastid?
Niisiis, Nikita "Kukuruznik" Hrustšov kasutas 1. detsembril 1962. a. avalikult hinnangulist, solvavat väljendit "pederastid". Mis puhul ja kelle kohta? NB! Solvava sõnakasutuse üheks adressaadiks oli ka eesti soost mees!.
Minul on 4 pulsikella. Igaks spordiks oma. Kasutan kõiki. Rumal jutt nend poolt kes väidavad et neist pole abi.
Vello, anna mõni vihje lisaks.
Vene riigi ja eriti selle jobude ajaloole pole võhmamehed kallist trenniaega palju viitsinud raisata.
Pulsikell pulsikellaks. Osta endale ometi rattale tuled, ca 25.-. Pime on väljas, helkurvest vms. Kirst või tuhastamine on olulisemalt kallimad.Ära jama.
Riigitelevisiooni teisel kanalil käib hetkel spordifilm.
Pulleritsule helkurvest tekstiga "Panna on vaja!"
Andrus, ainult eided kasutavad rattatulesid või helkurvesti!
Nii see on, 20:51. Helkurvesti kasutavad:
- eelkõige see ülekaalulisusse kalduv pehmode seltskond, kes õhupallide järel higist leemendava massina maratone "jookseb"
- aga ka tuletõrjujad
- teetöölised
- lasteaiamudilased (keda üks kasvataja ees, teine rivi lõpus jalutama viiakse)
- parkimiskontrolörid
- võistlustel suunanäitajad
- New Yorgi neegrid, kes Lincolni tunneli (Manhattani ja Brooklyni ühendus) sissesõitude juures liikluskorraldajatena passivad (saavad vist 3-4 $ tunnis).
Profiharrastajast rattamees süstib tuledeta. Liikluseeskirjad on dolbojoobidele.
Helkurvestidega sõitjad on sitakotid.
Millist halvustavat väljendit kasutas Filipiinide president Rodrigues Duterte hiljuti avalikus esinemises Ameerika presidendi Obama kohta? (Hiljem vabandas)
1) sitakott (s*itbag)
2) litapoeg (son of bitch)
3) persenägu (f*ckface)
4) debiil (debile)
5) Rattalampidega dolbojoob, kes järgib liikluseeskirja (Dolbojoob with bikelamps who also adheres to the traffic regulations)
Variant 2)
Peremees, millal juutuubis järgmine linnaekskursioon tuleb?
https://www.youtube.com/watch?v=HNjGoPlECnQ
22:30, see on õige vastus! Huvitav siinjuures on see, et enese kinnitusel maailma võimsama riigi pea laseb endale niimoodi ütelda.
Vello, mis ta oleks pidanud siis tegema, ballistilised raketid teele saatma ja asendama Rodrigues'i häärberi mõnesajameetrise sümmeetrilise auguga?
Lincolni tunnel on New Jersey ja Manhattani vahel. Vaid 13 km selle suudmest eemal nühkis Ilves koolipinki. Õppige geograafid!
Kuigi 13:11 esitas tegeliku allika, siis 10:55 esitatud pöördkäigud klapivad kahtlaselt hästi töötsoonidega, mida arvaksin Priidu võimsustsoonidega väga hästi klappivat. 70kg mehetükk sõidabki laias laastus selliste näitajatega TRM 300.-600. koha kanti.
Aga küsitud korrelatsiooni juurde. Jätan vastamata, aga proovin ka põhjendada, miks. Ei hakka peatuma ekstreemolukordadel, näiteks et kui pikalt ja väga intensiivse tööga lihast hapnikuvõlga tõmmata, siis laktaat jätkab kuhjumist, aga lihase hapnikust tühjaks tõmbamisel on normaalsel harrastajal peagi piir ees; või et näiteks ühel hästi treenitud 70kg mehetüki rahulolekulaktaat olla hoopis kõrgem, kui näiteks rahulolekule järgneval soendusele sobilikul 110-140W intensiivsuse juures; need pisiasjad ei aita praegu vestlusele kaasa. Asi on selles, et kerge ja mõõduka koormuse juures toimuvaid lineaarseid muutusi ja funktsionaalse võimekuse läve piiril jõnksatavaid dünaamikaid tunneme juba mujalt. Kui kasutame jõuandureid, on rakendatavad läved puhanust peast nagunii jõunumbrite mõistlikes piires selged. Kellel pole jõuandurit ega head kogemust nende füsioloogiliste olukordade ära tundmiseks, on muidugi ka nende läveliste muutuste tundmiseks sellistest seadmetest vahetut kasu. Korrelatsioonist olulisem on aga see, et päevad pole vennad ja tajutav pingutusaste kipub treeningu jooksul päeva emotsioone ning hetkelist motivatsioonitaset rohkem peegeldama kui füsioloogilisi seise. Inimene pole sensor. Jõuläved nihkuvad nädalate piires, aga iga päev on teistsugune. Kukkunud THb "oma hetke tavalise" tegemisel annab märku, et midagi ei saanud õigesti - kas tuleks uuesti soendusharjutustele tagasi minna ning keha korralikult ette valmistada või hoopis ümber mõelda ja valitud füsioloogilist võimekust vahetada, sest samal päeval pole keha võimeline "tavalist" tegelikult välja andma? Ilma sensori andmeid vaatamata me sellest aru ei saaks ja keevitaks sportlast ainult otse sügavale auku. Pikkade Z5 ja tugevate Z6 lõikude ajal ei saa enesetunde põhjal pea keegi midagi aru, kõigil on valus, hingeldamine on meeletu ning hoidma peab hammastega - ilma sensorita üks punane kõik. Tüüpiliste lihasvastpidavuse harjutustega - kui SmO2 kukub võrdlemisi kiiresti, küsin alati, millise sportlasega on tegu; mitmetel on rattal sõiduasend selline, et kipuvad krampi tõmbama ja kui kästa neil varem ette harjutatud hingamisharjutusi teha ning rinnak vabaks lasta, tuleb kohe õhku rohkem peale ja SmO2 on täpselt sama keskmise W-ga lõigu ajal hoopis ilusam. Teiselt poolt, kui proovime erinevaid lihasvastupidavuse võimekusi, aga SmO2d ei 15 ega 20 min lõigu lõpuks oodatult kõigutada ei suuda, on selge, et peame edasi liikuma - valime kohe raskema vastupanu, suurema jõu juba järgmisel lõigul. Pulsi pealt ei pruugiks seda üldse näha, ainult jõuandurit kasutades mõistaksime alles 3-4 samasuguse trenni järel või siis, kui jõuame taas põhjalikult testida. Sai pikem loetelu kui vaja, aga kõiki neid on mõistlik vaadelda vanast "lävepõhisest" mõtlemisest väljaspool, nende kasu peitub mujal kui vanade lävede lõikepunktides. Kohastumiseks hoiti küll vanasti kätt pulsil, aga täna saab kohaneda otse lihases sees, trenni ajal.
Loen 23:11 analüüsi ja tunnen, et 4a pärast tuleb Eestile olümpialt mitu medalit!
Mida 23:11 arvab - või isegi teab -, kui palju sellest jutust näiteks Taaramäele pole hiina keel? Aga Kangertile?
Kas pole mitte suurepärased vaated, mehed?
Kuulete? Jaa, nii on, tali tuleb ka meile - vääramatult. Haanjas pidi see öö juba esimest helvestki nägema.
Herr Kelk võiks rahumeeli oma "asendusmaratoni" plaani juba eos annulleerima.
Aga küsimegi otse: kellele seda jama vaja peaks olema? Peale KTM-i.
Viron Antidoping-konsultti Sergei Iljukov: "Unohtakaa Lahden tapahtumat!" ja katsokaa noi kümmenen minuuttia Johaugin tarinasta http://areena.yle.fi/1-3062255
PS! siin antud vihjed ühe tšeki koopiale ja sõnele "labia" pole veel meedia reageerinud!
Pulsikellast on isegi sitakotil poogen, aga väidetavalt sõitvat blogiperemees pimedas ilma tuledeta: http://www.postimees.ee/v2/3880715/fotod-tartumaal-hukkus-soidukilt-loeoegi-saanud-jalgrattaga-soitnud-suennipaeevaline
Maraton on äri. Varustusemüüjad, suusamäärijad, majutus-toitlustus, transport.
"2011 märtsis valmis konjunktuuriinstituudil Tartu maratoni majandusliku mõju uuringu kokkuvõte, millega hinnati ürituse kasulikkust regiooni majandusele.
Keskmine osaleja viibis maratonil 1,6 päeva ja 0,6 ööd ning kulutas 65,5 eurot.
Uuringust selgub, et Otepääle, Elvasse ja lähiümbrusse saabus maratoni ajaks väljastpoolt hinnanguliselt 6800 inimest. Kui arvestada, et üks külastaja kulutas maratonil viibimise ajal keskmiselt 65,5 eurot, seejuures päevas üle 38 euro, siis kulutasid osalejad, pealtvaatajad ja abilised kokku ligi 450 000 eurot. Piirkond tervikuna sai tänu üritusele üle 650 000 euro majanduslikku kasu."
Said 23:48 sissekandest valesti aru. Mingit küsimust ei teki TM korral, küll aga planeeritava asendustegevuse korral...
Tartu maratoni korraldajad plaanivad Tehvandile varurada
Kilba. Hilisel tunnil lihtne pildimäng.
Kes on pildil?
1) Vahur Kersna
2) ajakirjandustudeng PP
3) tundmatu noormees Tartu Ehitustrustist
http://www.yti.ut.ee/sites/default/files/styles/ut_content_width/public/foto_allan_soon.jpg?itok=prnOzl9h
Kas see pole mitte "piderast", kes spordivõistlustel teiste meeste kellasid jälgib?
Pulsikell on küll vana teema siin, kuid - spordisemiootik Martini kõnepruuki tungides, - märgilise tähtsusega. Mina olen spordikella küll kasutanud, kuid tegelikult ainsa "analüüsitava" kvantitatiivse näitajana kasutan seda lõiguaegade hetkeliseks fikseerimiseks. Kasutan seda teinekord küll ka distantsi fikseerimiseks, kuid kaugeltki mitte kõikidel treeningutel. Šamuti pole ma kunagi pannud kirja treeningmahte, st kilometraaži(sic!). Kellaga kaasa tulnud pulsivöö seisab mõistagi jõude.
Inimesed on erinevaid; on psühholoogilisi tüüpe, kellele turumajanduslikult sisendatud vajadus enese edasiminekut mõõta võib olla oluliseks motiveerivaks teguriks jooksuga tegelemiseks, kuid kui asi päädibki seal või areneb edasi muude siin kommentaariumis mainitud vidinate soetamisse, siis jääbki see harrastussportlane kapitalistlike jõudude mängitada. Rahvusliku uhkuse mõttes võiks siis juba kasutada ju eestlaste leiutatud müomeetrit, mis maksab küll üle 2000EUR-i, kuid sellega saab kenasti oma lihaste taastumist igal hommikul üle mõõta. Sellel "quantified self" kiiksul pole ilmselt piire ja harrastussportlaste puhul on viib see fookuse jooksmiselt kui nauditavalt tegevuselt eemale ja tekitab petliku tunde nagu toimiks seeläbi pidev kõpitsemine enese sportliku progressi nimel.
Sageli rahuldatakse seeläbi peamiselt kompetentsivajadust, mis on ühtpidi loomulik.
Kuid tegelik kompetents ei tule kvantitatiivsete näitajate illusoorsest analüüsimisest, vaid äärmiselt paindlikult keha seisundile ja hetkesituatsioonidele reageerides. Näide, Marko Alberti sõnade põhjal oletades: oma vereanalüüside tulemusi piinlikult jälgiv ja tõlgendav sportlane rakendab tegelikult platseebo effekti tagurpidi - saades teada, et seis on kehv, võtab keha selle uskumise omaks ja ongi kehv.
Raivo
http://www.yti.ut.ee/et/priit-pullerits
Vaatan vanu meenutusi ja kamraadide pilte Priit ja mõtlen, et näed kus kõvad mehed ühel pildil kõik ühte asja ajamas. Vaatan ja arutlen, et kas nendest kamraadidest ka elus endas miskit tolku on? Nt Hanno Tomberg kah ajakirjandutudeng, tegeleb kümne asjaga aga kas ta toonaseid kamraade ka meeles peab ja paremaid palakesi neile orgunnib või on see teenus reserveeritud ristiisadele?
Raivo, platseeboefektil on Tartu kandis hoopis selline jõud (kraanivee ja väävelhappe artiklist): "Kuue mineraalaine üleküllus [vereproovides jõhkrate võhmatrennitsüklite järel] on seletatav sellega, et alates augusti algusest olen kasutanud mineraalainete toidulisandit Cellfood" ja täpsemalt tarvitaja oma blogis edasi "Toidulisandi manustamisel järgisin samu koguseid, mida ühe uuringu raames sportlaste peal varemalt testiti. Analüüsi vastused kinnitavad, et see toidulisand tõesti toimib."
Siinse kommentaariumi üks stammkunde (üks neist, kelle tekstide ette ei ilmu "Anonüümne ütles ...") proovis teda küll platseebo osas korrale kutsuda, aga sai hoopis teada, kui karmilt sellest kinni hoitakse "Minu seisukoht saab Cellfoodi osas muutuda siis, kui Cellfoodi väidetav kahjulik mõju leiab tõendamist või kui mu enda kasutamise kogemuse pinnalt selgub, et see mulle mingit kasu ei too." Sellised tõendid jäävad kahjuks esitamata, sest kraanivee ja happetilkade veeklaasi tilgutamisel olulist kahjulikku mõju ei saa VTA ometi leida ning austatud härrade rahakulu selliste tilkade peale pole ometi kahjuna määratletav. On alles teadmistel jõud, eh?
Aga jääme ikka mõõdetavate protsesside juurde.
Värskes ajakirjas "Jooksja":
Kuhu kadusid sajad harrastajad, PP, arvamus
Kas rahvasspordiürituste osalejaskond suureneb või väheneb?, Jooksja, arvamus
KTM juht IK: "Osavõtjate arvu vähenemisel on kolm põhjust", AP, Tartu Maraton
Mis pulsikellad, kaididel on aktiivsusmonitorid.
---
Võhmamehed, preili Vonnil oli sünnipäev.
https://www.instagram.com/p/BLwQf5YBCKr/?taken-by=lindseyvonn
Spetsialistid, mida seal mõõdetakse?
Mõõdetakse ähkimist, aga mida seal kommenteerida on, kiimakotid?
09:58, jah see Cellfoodi fenomen on huvitav ja viidatud juhtum ilmestab hästi toidulisandite äristrateegiat. Ehkki asjal on ka teine külg: nimelt sai Tuuli Jõesaare tähelend altervärkide vastu võitlemisel suure hoo üles MMS-i, vaktsineerimise jms teemadest. See, kuidas meedia need teemad tõstatas ja vastaspoole tümaks tegi, pole kindlasti hea ajakirjanduseetika praktika. Liiatigi pole saladus, et meediaärimees Margus Linnamäe on teise jalaga ka ravimitööstuses sees. Selline tümitamishoog sees, olid aprikoosiseemned ja Cellfood tegevuse loogiliseks jätkuks.
Las see olla. Suurtel koormustel treenivatel sportlastel tekib vajadus võimalikult kiire taastumisprotsessi järele - siis on iga pseudoteaduslikki lubadus igaksjuhuks-uskumiseks sobilik. Sellisele psühholoogilisele triggerile vajutab toidulisanditetööstus täie jõhkrusega ja nii tõmbab rakubioloogiliseks teaduskeeleks maskeerunud turunduja ligi ka täesti intelligentseid inimesi hoolimata sellest, et pudelike on absurdselt kalli hinnaga.
EMS, intervallhüpoksia, taastumispüksid ja jahutuskindad jms on küll Cellfoodile vastukaaluks mingigi teadusliku põhjaga, kuid psühholoogiline mehhanism seal taga on sama.
Pikemas plaanis viib see nii masinistumiseni kui tahtejõu suretamiseni.
Raivo
Raivo (Snaperski) on kogu pulsikella ja muu tehnoloogia teema väga tabavalt resümeerinud. Aitäh!
Paavianlik käitumine oma täies ilus. Sellest saab lõputult põhjust siin oma naameni mitte kunagi teksti alla panemiseks.
Priit nüüd pead küll rattalt spidoka maha võtma ja siis sa ei saagi sellisele psühholoogilisele triggerile vajutada, mis sind kõvemini sõtkuma sunnib.
Panna on vaja, aga mitte vaadata spidomeetri pealt, kuidas pannakse. Pohhui see distants, kiirus ja aeg. Peaasi, et tead, et paned.
Aga spordikellaga saab ehk naisi, muidu võid pihku panna ainult?
Vaadake, millise enda koostatud raporti ma leidsin oma failidest aastast 2004 spordi ja maffia seoste kohta!
Spordi oletatavaid seoseid maffiaga ei maksa otsida üksnes poksist. Kel vähegi kujutlusvõimet, leiab need seosed veelgi varmamalt palju rahvuslikumate alade seast, nagu murdmaasuusatamine ja kümnevõistlus. Kusjuures jäljed ei kao Venemaa avarustele, vaid viivad otsejoones Võrru. Sealt ajavad üle maailma oma kombitsaid Lukini-Alaveri grupeering ja Noole-Kersna rühmitus.
Lukini-Alaveri grupeering
Laur Lukin
Eesti suusatamise karismaatiline ristiisa. Hoiab meedias madalat profiili: Postimehe kontserni hiiglaslikus pildiarhiivis ei leidu tema fototki ning maffialembeste lugude poolest tuntud Eesti Ekspressi veebikülg isegi ei reageeri tema nime sisestamise peale.
Mati Alaver
Tunnistanud, et Lukin oli talle juba poisipõlves suureks eeskujuks. Tahtis saada Lukini-suguseks, selle nimel oli valmis magama kas või klassiruumi põrandal mattidel ja trampima paksus lumes pikki radu. Hiljem pidi enda suutlikkust ja küpsust tõestama esmalt Eesti naiste eesotsas. Paistis silma karmi suhtumisega; perfektsionist ja maksimalist. Unistas saada meeste pealikuks. Unistus täitus tosin aastat tagasi. Nüüd on kõrgelt koteeritud ka raja taga. Paljud välismaised grupeeringud on soovinud teda oma ridadesse värvata. Sõidab halli Mercedesega.
Erkki Jallai, Priit Narusk, Raul Olle
Alaveri usin kaardivägi. Jaganud omavahel vastutusala: Jallai hoolitseb lühikeste ja kiirete otste, Narusk keskmise mahuga ning Olle kui kolmikust kõige kogenum pikkade projektide eest. Kaks nooremat meest peavad end pealiku silmis veel tõestama, et oma sõiduriist välja teenida. Mercedes kui tipptegija staatuse sümbol jääb kõigile kolmele esialgu unistuseks.
Jaak Mae, Andrus Veerpalu
Alaveri grupeeringu käepikendus suusapealinnas. Viimastel aastatel pole enam ainuüksi kohaliku, vaid rahvusvahelise haardega autoriteedid. Mõjuvõimsad ja kardetud nii Põhjamaades kui Kesk-Euroopas. Mitut puhku on püütud neid kõrvaldada: Mae on tänavu langenud võitlustes mitme atentaadikatse ohvriks, kuid pääsenud kergete muhkudega; Veerpalule püüti hiljuti inkrimineerida keelatud ainetega manipuleerimist. Mae on muutunud üleilmsele maffiale tülikaks, sest on hakanud liiga palju valjuhäälselt oma arvamust avaldama. Veerpalu hoiab rohkem varju, tegeldes pigem bisnisega. Viimati laiendas tegevust hotelliärisse. Kumbki mees on püstitanud endale uhke eramu. Mõlemad sõidavad halli Mercedesega.
JÄTK eelmisele.
Noole-Kersna rühmitus
Erki Nool
Klassikaline näide lehepoisist miljonäriks: Võru pisimast mehepojast maailma üheks mitmekülgseimaks tegijaks. Paljud peavad teda suurustajaks, sõjakaks ja rahaahneks kraaklejaks. (Ta eitab neid etteheiteid.) Ometi on sageli talitsematu keele tõttu pinnuks silmas teiste, eriti poliitgrupeeringute suurninadele. On üritanud nende vastu isegi mässe korraldada ja mõjualasid ümber jagada. Seni eriliste tulemusteta. Viimasel ajal on püüdnud oma tegevust rüütada seadusliku kattega, lootes tungida üleeuroopalistesse poliitstruktuuridesse. Sellegipoolest käitub patrioodina: nõudis omal ajal poliitikuilt aru, miks noil pole töölaual sinimustvalget, ja ilmus presidendi vastuvõtule rahvusrõivais. Ilmselt püsimatu loomuse tõttu vahetanud arvukalt consigliere’sid ehk nõustajaid – inglastest austerlasteni. Alustas raha teenimist Soomes. Investeerinud peamiselt kinnisvarasse, aktsiaturul pelgab kõrvetada saada. Sõidab hõbehalli Mercedesega, mille soetamise eel konsulteeris allilma autoriteetidega.
Andrus Värnik
Lihtne maapoiss, kes õppis kokakoolis ega saanud pikka aega jalgu alla, kuni peksis mullu Pariisis ootamatult segi suurte haide pidupäeva. Varem tikkus liigselt kummardama rahvusvahelisi autoriteete, nagu Uwe Hohn ja Jan Železny – aga tulutult. Teadjate sõnul on tal üheksa karu ramm ja n-1 mehe mõistus. Käib blondi rinnaka näkiga, kes alles hiljuti lõi lained üleilmses XXX-tööstuses.
Vahur Kersna
Noole parem käsi, saadab teda sageli satelliidina kodumaisel areenil. Kahe Võru grupeeringu liikmeist füüsiliselt kõige vähevõimekam, see-eest evib mõjukat häält otsustava tähtsusega meediaäris, mida on kasutanud nii Noole kui Alar Siku promomiseks. Näiteks korraldas eelmisel aastal kulisside taga Siku valimise Eesti aasta inimeseks. Põhisissetuleku korjabki telebisnisest, kus kasutab väljapressimistaktikat, saates muu meedia vahendusel ülemustele aeg-ajalt sõnumeid, et kolib konkurentide teenistusse, kui bossid talle nõutavat obrokit ei maksa. Pealtnäha jätab tagasihoidliku, intelligentse ja malbe mulje, kuid vajadusel suudab teravalt salvata. Väheseid teadaolevaid nõrkusi on Noole üleliigsete ja ärakantud firmarõivaste ja -jalatsite jumaldamine.
Alar Sikk
Sitkuse etalon: mees, keda ei murra miski ega keski. Ehk sama hästi kui surematu. Samas salapärane: hoolimata Noole promotööst ei tea keegi täpselt, millega ta pool aega aastast tegeleb. Teise poole etendab Soome lahel baarmeni. Jätab vähenõudliku mulje, kuulutades, et elab väikses poissmehekorteris, kuid ülikonnas mõjub äärmiselt rafineerituna. Aeg-ajalt põikab pikemaks ajaks Aasiasse, kus vallutab mõne mäetipu, kuid millega ta seal muul ajal tegeleb, sellest on vähe teada. Eelmise aasta lõpul üritas Kersna jätta teles muljet, et Sikk matkas ja kohanes raskete oludega, kuid sõltumatu telemehe Tõnis Lepiku väitel oli tegu lihtsameelseile pakutud klantspildiga. Siku vend, Indrek Pertelsoni koopia, toimetab pealinnas ehitusäris ja sõidab halli Mercedesega.
Räägid ehk võhmameestelegi, 14:15, et kuidas pulsikellaga naisi saab. Näitad preilile oma hirmkõrget pulssi, kui üritad talle hääle- ja kätevärinal läheneda? Või kuidas?
Full disclosure: mina näitan tavaliselt biitsepsit ja sixpacki ja pole erilisi probleeme esinenud, selles vallas.
Väga hea, Priit, aga Jallai-poiss on saanud käe valgeks ikka ka päris maailmas, ilma kujutlusvõimeta.
Endine suusaäss jäi lõpuks varguses süüdi
00:17 kust on võetud müstiline 65.- eurot?
Teet
20:13
http://epl.delfi.ee/news/eesti/tartu-maraton-toi-sisse-ule-650-000-euro?id=51295004
Postita kommentaar
<< Esileht