Jälle tempomeister! Vahur Teppan (parempoolsel pildil paremal) ei saa Tartus minuta (parempoolsel pildil vasakul) niisama kergelt hakkama. Oli mehi, kes täna pidanuks kolmandal Sõprade sõidul ka tempomeistrid olema, aga jäid tervislikel põhjustel koju - ma jätaks nende nimed mainimata; ma võinuks ka jääda, sest eile pärastlõunal sain nii karmi põlvetrauma, et ei suutnud traumeeritud jalale toetudes isegi trepist üles minna, ent sellegipoolest ilmusin täna Tartu kesklinna Sõprade sõidu stardijoonele. Mis siis, et alles eile olin helistanud murest murtuna dr Leho Ripsile, et mis nüüd küll saab.
Teppan oli andnud mulle ülesande hoolitseda 50 km rajale läinud rahuliku ratturite grupi eest (keskmine kiirus 18-22 km/h). Õnneks sain kaks meest appi, Jarmo ja Steni, sest üksi oleks ligi poolesajapealise sõitjate hulga koos hoidmine ja nende ohutu liiklemise tagamine küll raskeks, kui mitte suisa võimatuks kujunenud.
Sõidust endast saate nii
suuliselt kui kirjalikult kommenteeritud videokokkuvõtte siit.
Aga peagi lisan teisegi kokkuvõtte sõidu viimasest kolmandikust. Ja seal alles tulevad parimad kaadrid! Nimelt saime rajal kokku 100 km - jah 100 km! - rullsuusatajatega. Ja nende minek oli
absolutely impressive! Mart-Kevin Põlluste, Mattis Jaama, Janari Rajas, Ivo Värk, Marko Lamp, Rasmus Pind (ega ma kedagi unustanud?) arendasid sellist muljetavaldavat tempot, et minu grupp, mis, tõsi küll, oli kirjade järgi 50 km rattasõitjatest kõige aeglasem, ei jõudnud neile õieti järelegi. See selleks. Objektiivselt võttes oli muljetavaldav, millise jõu ja agressiivsusega mehed töötasid. Aga seda saate näha juba videost, mille peagi lisan. Seda vaadates arvestage, et mehed on sõitnud juba ligi 90 km! Ahjaa, kui te mind ikka ei usu, siis võtke teadmiseks, et isegi Teppan tunnistas, et 100 km kiiremad suusatajad tegid äärmiselt võimsa etteaste.
Sõprade sõit on selle poolest hea sõit, et selle lõpus on Eesti rahvaspordiüritustel kõige parem toitlustus. Söömine ei käi kuskil õues püstijalu puitlaudade ääres, vaid Vildes ja Vines (Vallikraavi 4) kenasti mugavates toolides restoranilaudade taga, ja söögiks pole mingi borš või seljanka, mida igal pool aastaid ja aastaid pakutakse, vaid ikka korralik n-ö tahke eine, seekord fusilli hakklihaga või kanaga, juurde ka värske salat. Loomulikult sai iga lõpetaja medali, mis on igal sõidul olnud erinev originaaltoodang - seekord oli medal puidust -, mõistagi sai valida mitut sorti jooke (üks umbes 10-aastane poiss tahtis väga alkoholivaba õlu, ütles seda emalegi, et seal pole ju alkoholi, aga ema, kes ise ka üritusel kaasa oli löönud, lausus, et ärgu poiss isegi mõelgu sellele ja vaadaku selles suunas - millist käitumist igati tunnustan), samuti olid loosiauhinnad ja saun Auras (mitte kuskil koolivõimlas, nagu paljudel teistel võistlustel - kui üldse).
Aga mis ma siin ikka seletan -
vaadake videost sõidu kokkuvõtet ja oodake ära ka peatne järgmine video, kus näete, millises hirmuäratavas vormis on juba mitmed suusamehed.
Foto 1: Priit Pullerits ja Vahur Teppan enne pühapäevase Sõprade sõidu starti Tartu kesklinnas. Foto autor: Tiia Teppan.
Foto 2: Priit Pullerits enne pühapäevase Sõprade sõidu starti Tartu kesklinnas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Ratturid kollastes vestides tempomeistrite (kas tunned ära, kes on kes?) vedamisel Sõprade sõidu alguses Tartu kesklinnas Vanemuise mäe tõusul. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Sõprade sõidu tempomeistrid (kas tunned ära, kes
on kes?) pühapäeval kella 11 paiku Tartu kesklinnas koosolekul. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
24 Kommentaarid:
Nüüd jooksid minu pühas lihtsameelsuses suusad risti. Pooleldi mõtetega veel eelmises teemas kinni. Kui 100km agressiivset rullsuusatamist on änksa, aga 42km jooksujalu silgates on pähh, 18-22km/h ratta sadulas mugavusrullida on okei, aga 3+ tundi maratoonimist pole pingutamist väärt. Siin on ridade vahel vist peidus paradoks, mis mõistjate ning uskmatute väed vaheda terana halastamatult lõhestab.
Ei ole mingit paradoksi. Kuidas PP ütleb, nii on, kahtlemisele ei kuulu. Isegi kui homme ütleb täpselt vastupidi. Samas kuna ta põlved enam ei parane, siis maratoni ta kunagi ei jookse, nii et võib kindel olla, et see on alati nõme. Kui paaristõuke jaoks käte kinniteipimine enam ei aita, on ka see nõme. Kui perse ikka edasi valutab, siis on sadulas istudes rattasõit ka nõme.
Võib-olla on just põlvevalu sundinud tuulelippu jälle suunda muutma. Seisukohad muutuvad vastavalt ilmale. Nii kui tervis kuskilt jupsib, nii ka uus tõde sünnib. Imeline aga raskesti jälgitav metamorfoos.
Mehed, mis te jamate!
Padre pole tuulelipp, vaid ta on isegi kõvem mees kui Chuck Norris - kui Padre muudab mõttesuunda, siis tuul küsib luba ja selle saades kohendab ennast antud juhiste järgi.
Saite, sitakotid?
Selle asemel, et haige põlvega voodis nutta läks hr PP rajale tulevasi konkurente treenima. Tempoga, mille aeglasemas otsas alles õige maratonijooks algab ning kiirem ots jääb endiselt ja selgelt alla 1.55 tempole kaheksasajas. Küllap paljud seal PP selja taga higistasid ja mõtlesid, et küll on tublid ja et panid vanameistrile pea-aegu ära. Ai, kus praegu sai terve lödipükside põlvkond ühe korraga kotti pistetud!
Ise sõitsin pikemat ringi aga abikaasa oli Priidu juhtida! Kodus kuulsin ainult kiitvaid sõnu, Priit ja tema 2 abilist said suurepäraselt hakkama ja tegid oma tööd hingega! Tänud teile!!! Joel
Seda videot jõllitades jäid silma aegajalt väga kenad pepud, vastavalt sättumusele. Üldiselt siiski 2 tagasihoidliku soovi, et 2. osas võiks tekkida kuhugi ka miski marsruudi kirjeldus. Tuleviku peale mõeldes aga oleks aeg muretseda selliste grupijuhi rollide dokumenteerimiseks ka tahapoole vaatav kaamera tagumendi alla. Siis näeks ka sõidus osalenute nägusid ja millise pingutusega seda sooritati. Ilmselt on seda kõike palju tahetud aga noh, mine tea, äkki kuskil süttib lambike.
Aitäh heade sõnade eest, Joel, 10:21! Proovisin, jah, anda endast parima, kogu aeg jälgida, et inimesed ikka jõuaksid, ja kui grupp venis pikaks, siis esiotsa pidurdada, et tagumised järele jõuaks, ja TPdes jagada teavet, kuidas järgmised eesootavad keerulisemad kohad suure grupiga läbime, et oleks ohutu. Kahest abimehest, Jarmost ja Stenist, oli väga palju abi! Üksi olnuks ikka raske nii suurt massi juhendada ja turvata.
Nii ilus lugu, et küsimusi ei teki. Pealkirjameediale sobiks, aga klikimeediale jääb vajaka, kommentaarium ei liigutagi.
Elavdame küsimusiga. Millist tormituult hoiatuse andnud rullitajad talvel radadele toovad?
Kuidagi naljakas tundus see värk, et maksta 50€, et sõita... linnas kergliiklusteel, mis on juba niigi pähe kulunud ja igavaks saanud..??? Oleks siis mõni äge metsarada veetud, kuhu lihtsurelik niisama ei saa (omanikud, koerad ei luba vms). Äkki mõni oskab selle asja väärtust paremini lahti seletada.
Vaevalt, et Priit midagi maksis. Vaevalt, et enamik miskit maksis. See ikka nii nagu savanni turundusega, et 30 ahvi saavad kokku, teevad pundi ja siis kiibitsejatelt hakatakse pappi küsima.
Kuumaks läheb mehed, kuumaks. Padrele on visatud kinnas. Ideoloogiline vaenlane on julguse kokku võtnud ja kutsub Eesti suurima päevalehe kolumnis PP-d avalikku võitlusse!
Siit ka meile väljakutse. Kas paneme õla alla või vedeleme jätkuvalt sitakottidena maanteekraavis külili?
Jah, nüüd tahaks jutupaunikute tegelikku sisu näha!
Kas osalustasu rekord? 50€ eest oli võimalik sõita 30 km, see teeb km hinnaks mõnusa sõbrahinna.))
KK küsib oma kolumni lõpus mõned küsimused. Kuidas kasvab riigi ja rahva jõukus? Kuidas vältida ebavõrdsust? Ühesõnaga, kust võtta raha?
Oleme samas punktis tagasi kus 1992. Kust võtta raha ilusaks ja õnnelikuks saamiseks. Enne raha teenimist peab olema idee. Meie idee on juba 100+ aastat olnud rahvuslus. Järgida Põhiseaduses kirjutatut. Ometi oleme sellest taganenud ja asunud maailma e-eetama ja suurte rahvaste pagulasi poputama. Majanduse tugisambad on väliskapitali kätte mängitud. Uut rikkust ei tule meile ei KohtlaJärvelt ega Jordaaniast ega Utahist. Targemad teavad et ei tule ka startuppidest.
Rahvale tuleb anda usk, et tänased ja tulevased valitsused töötavad eelkõige eestluse huvide nimel. Globaliseeruvas maailmas ei ole see kerge, kuid võimalik. Kui rahval on usk homsesse, siis tekib ka mingi väike majandus. Eesti200 multikultiriigi majandus võib olla alguses suurem, kuid meie jaoks ei ole Eesti200 skeem jätkusuutlik.
Padre võtku Ülla Vähki vanad ja uued kommentaarid aluseks. See daam kirjutab kulda.
Aga äkki on targem vastast üldse ignoreerida, teha nägu, et pole kuulnud ega näinud? Debateerides vaid legitimeeriks nood globalistid ju?
Kõik sõltub sellest, millise käsu leivaisa annab?
Just ignoreerida. Ma siiani ei tea, millest jutt. Mõni link on abiks.
Vale taktika. Globalistid tuleb dekonstrueerida. Paljastada ja eksekuteerida.
Nende valed on lihtne ümber lükata kui seisad ise kindlal ideelisel platvormil.
Ärge põdege. 200 ei saa künnist. Nad varastavad reformikatest tüdinenute hääli ja saadavad need prügikasti. Sellega suurendavad nad kesikute tõenäosust pukki jääda. Seega status quod. Täna on kõht täis ja kui kevadini nii vastu peab, siis tegelikult ju pole paha. Oleme ausad. Reformi pesumasina ideoloogiast on juba ammu siiber. Midagi targemat nad pole võimelised kah üllitama. Kui kesikud leiaks munad üles ning teeks RB-le kõrvale EL rahadega kiirtee Euroopasse, siis oleks trassi ääres pidu. Tehased sünniksid, elu läheks käima ja ideoloogia ei kotiks kedagi.
Nüüd on hilja ignoreerida.
Ignoreerida võik siis, kui argumente poleks.
Me ei saa ideoloogiast üle ega ümber. Me kas oleme rahvus või ei ole? Erinevustest hoolimata rikkad vaesed peded normaalsed. Taltehh ja väiksemad mürakarud ja debiilsed artiklite kirjutajad. Ei hakka siinkohal näitama uuseesti keelt :: pusle eepiline
.... toob sellise vahva üllatuse ja tal tuleb minna Estonia lavale ning võtta Eesti riigi 100. sünnipäeva aastal vastu üks õpetajate Oscaritest.
tere tulemast maailmastumine! äbarad ajupehmed ugrilased. Ikka see juutide üleilmne eputamise auhind on see mis ugridele ülim tunnustus. Kusjuures, keeleliselt õige oleks ... oskaritest, väikese tähega jne kui tahetakse viidata üldistusele, mida ilmselgelt tahetakse, kuid põmm peaga vastu seina, ikka Colombia ja Canada.
Päeva lõpuks peab lõbus olema, nagu viidatakse eilses postimehes Tänaku intervjuule. Kas Tänak andis ingliskeelse intervjuu ning kuugliga tõlgiti see maarahvale arusaadavaks?
Arutluse all olevale PM kirjatükile vastas kõige paremini Roman Ubakivi. Lugege ja õppige sitakotid.
Postita kommentaar
<< Esileht