Pullerits: Millega jahmatas viimane suusatrenn?

Enne kui avaldada, millega jahmatas mind pühapäevane suusatreening, tuleb põigata korra aastasse 1986 - seda eelmise sissekande ühe kommentaatori mahitusel -, kui üks pealtnäha rutiinne sündmus oleks võinud muuta kogu edasise elu. Aga ei muutnud, sest telefon jäi tühjalt kutsuma.

Lähenes novembriparaadi aeg ja nagu ikka, pidid Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid sealt tänava valjuhääldite kaudu tegema otsereportaaži. Ma ei tea, kuidas nende võimalike tegijate hulka tudengeid valiti, aga ühel hetkel avastasin ka enda nime sealt. Mida värki?! See asi mulle ei istunud.

Niisiis seadsin sammud tähtsa parteijuhi kabinetti. Minu mäletamist mööda oli see partei linnakomitee II sekretär Albert Saunanen (fotol vasakul). Koputasin, astusin sisse, ütlesin, kes olen, ja ütlesin, et mina seda reportaaži ei tee. No ma ei olnud ju mingi raadiomees, mul polnud eetrikogemustki.

Ma ei mäleta enam, mis sõnavahetus sellele järgnes, ja kas üldse järgnes, aga seda mäletan selgelt, et parteimees ütles, et sel juhul ei jää tal üle muud kui helistada ülikooli rektorile professor Arnold Koobile (fotol all paremal). Võttis toru ja helistaski.

Minu õnneks ei olnud Koopi teisel pool telefoni juures. Mu isa, kauane ülikooli keemiaõppejõud, ütles hiljem, et oleks Koop telefoni vastu võtnud, oleks mind ilmselt ülikoolist selle peale välja visatud. Isa on ka rääkinud, kuidas ta kohtas seejärel ülikooli lähistel mu õppejõudu Marju Lauristini, kes oli olnud väga pahane, et kuidas ma niiviisi käitusin. Isa ütles seepeale omakorda sirgjooneliselt, et mis siin pahandada ja õiendada, et kui arvate, et peate Priidu ülikoolist välja viskama, eks siis visake välja. Loomulikult ei hakanud Lauristin mind välja viskama. (Hoopis saatis kolme aasta pärast Ameerikasse õppima.)

Reportaaž jäi mul tegemata. Selle tegid ära Hannes Astok ja Sulev Valner, kui mälu alt ei vea. Ilmselt ei vea.

Nüüd kokkuvõte eelmisest treeningunädalast.

Esmaspäev: tööpäev Tallinnas
Teisipäev: tööpäev Tartus
Kolmapäev: Lemeksi suusasarja I etapp / Tartu meistrivõistlused suusasprindis: 3x0,9 km (kl) (3.01,9; 2.52,8; 2.51,1), vanuseklassis M50+ 5. koht (5.43,9); lisaks 9,7 km suusatamine (kl), aeg 43.50
Neljapäev: tööpäev Tartus
Reede: suusatamine (v) 19,3 km, aeg 1:09.30, sh 2x3 km võistlustempoga Lauri ringil (9.48; 9.30); trenni keskmine kiirus 16,7 km/h
Laupäev: suusatamine (kl) 21,0 km, aeg 1:25.03; trenni keskmine kiirus 14,8 km/h
Pühapäev: suusatamine (v) 25,5 km, aeg 1:51.53, sh trenni lõpus 9x30-35 sek kiirendused mäkke dendropargis; trenni keskmine kiirus 13,7 km/h

Nädalas treeninguaega kokku 5:19.02
Nädala suusakilometraaž: 78,2

Kommentaar.

Nagu treeninguajast ja -kilometraažist näete, olen mahtu kõvasti vähendanud, sest nüüd algab võistlushooaeg. Põhiline treeningtöö peab olema nüüdseks lõpetatud. Tasapisi sõitmine ja kilomeetrite kogumine ei anna enam midagi juurde. Nüüd on vaja vormi teritada.

Vormi teritamiseks oli kolmapäevane sprindivõistlus, kus hea märk oli see, et teises ja kolmandas sõidus kiirus ei kahanenud. Kui vaatate enamikku tolle võistluse konkurente, siis neil oli kolmanda sõidu aeg märgatavalt kehvem kui kahel eelmisel sõidul või loobusid nad kolmandast sõidust sootuks.

Pärast trennivaba päeva tegin kilomeetrisel nn Lauri ringil kaks korda kolm ringi võistlustempoga ja sealgi tõdesin, et teine sõit kujunes kiiremaks kui esimene. Mis on hea märk, et järelikult on vastupidavuse baas hea ning suudan kiirust hoida.

Laupäeval tegin vahelduseks hoogsa ja kergete liigutustega klassikasõidu, et keha n-ö lahti saada.

Pühapäeval oli plaan teha hästi rahulik pikem trenn, mida ka alguses tegin, liikudes keskmise kiirusega umbes 13 km/h ning jälgides, et hingamine püsiks hästi rahulik. Aga pikkamisi sai keha soojaks ning trenni viimases neljandikus tegin dendropargi ringil üheksa tõusu maksimaalse kiirendusega, ajalise kestusega 30-35 sekundit igaüks. Üllatas see, et jaks ei raugenud, et suutsin ka viimased tõusud võtta sama agressiivselt nagu esimesed. Järelikult läks taastumine väga edukalt. Tunne jäi selline, et võiks neid tõuse veelgi rohkem raiuda, aga ei ole mõtet trennis aru kaotada, vaid targem on lõpetada just õigel ajal. Et tunne jääks hea.

Õhtupoolikul saatis ETV reporteri uurima, kas olen talunud suusaraevu. mis see veel on?! Võtsin kepid kätte ja läksin maja taha vastama.

Kolmapäeval siis Lemeksi sarjas Lähtel koos Hiina koondislastega vabatehnikasõit ning laupäeval Viru maraton. Aga teil?

Foto 1: Soomlane Iivo Niskanen suusatamas pühapäeval Otepää MK-etapil 15 km klassikasõidu võidu suunas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 2: Albert Saunanen aastal 2004. Foto autor: Egert Kamenik, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu Ülikooli rektori professor Arnold Koop. Foto: Postimehe arhiiv / Scanpix 
Foto 4: Kukkumisega lõpuheitlus Otepää MK-etapil naiste sprindis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 5: Marko Kilp Otepää MK-etapil sprindivõistlusel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 6: Meeste sprindi veerandfinaal venelase Aleksandr Bolsunovi vedamisel Otepää MK-etapil. Foto autor: imago/Bildbyran/Scanpix