Ah et kuidas on lood rahvusliku randmega? Sest lõpmatuseni ei saa ju keppideta uisku sõita: säästad kätt, hakkavad kannatama põlved. Aasta esimesel päeval võtsin niisiis kepid kätte, aga ei olnud möödunud laupäeval kukkudes kõvasti põrutada saanud vasakust käest erilist abimeest. Heal juhul sain sellele toetada, aga tõugata sellega suurt mitte.
Kolmapäeval võtsin aja maha. Tormituul andis selleks ka hea ettekäände. Puhkepäev. Kuid eile, neljapäeval, läksin taas rajale. Sedapuhku juba selge plaaniga ka klassikasammu meelde tuletada, sest juba järgmise nädala lõpus on Otepääl kavas Suusahullude 30 km klassikatehnikas öömaraton.
Käe paistetus ja kollane värv on hakanud tasapisi taanduma, aga kahel viimasel ööl on ilmnenud olukord, et kui kätt rohkem liigutan, tekib vigastatud kohta sealt küünarnuki suunas ulatuv valuaisting, mis siis umbes kümne sekundiga malbelt taandub ja kaob. Oskab keegi blogi vahendusel diagnoosi panna? Millest see räägib?
Klassikatrenni alustasin rahulikult, vaatasin esmalt, kuidas käsi vastu peab. Sain sellega isegi tasakesi tõugata, kogugi paaristõukeid lükata, ehkki vigastatud kätt mõistagi säästes. Kuid selline tasapaks tiksumine Tähtvere spordipargis endanimelisel ovaalil ei tundunud kuigi kasulik. Niisiis otsustasin tuua treeningusse kvaliteeti ning teha igal ringil tagakurvi alguses, seal, kus rada pöördub kergelt vastumäge, vahelduvtõugetega sõites 15-20-sekundilisi kiirendusi. Ehk üks kiirendus iga umbes 3.40 järel. Pöörasin tähelepanu liigutuste kiirenevale rütmile, tõuke teravusele ja libisemisele. Seda kõike selleks, et keha ei kohaneks rahuliku aeglase tööga. Tegin neid kiirendusi 18,5 km pikkuse trenni jooksul 18 tükki. Loodan, et abiks seegi.
Nüüd on küsimus, mida teha
Suusahullude öömaratoniga. Pole teada, millisel rajal võistlus tuleb. Helistasin peakorraldaja Jaak Teppanile ja isegi tema ei teadnud seda veel. Tuletasin meelde oma ainsat öömaratoni, kus 2,5 km pikkust ringi tuli sõita minu mälu järgi 11 korda. Teppan tunnistas, et 11 korda Kunimäe tõusu võtta on harrastajaile üksjagu ränk ning lubas, et sedapuhku nii karmi rada ei tule. Kuid mis on selle kõige hind?
Kes enne pühapäeva õhtut nime kirja paneb, see peab maksma 29 eurot. Sellele lisandub suuskade määrimine. Mul on töölaual mullusest Skiwaxi suusahoolduse kupong, kus klassikasuuskade määrimise soodushinnaks on 55 eurot (krunt+HF+pulber+pidamine). Liiati tuleb Otepääle kohale sõita, mis võtab veel umbes 15 eurot. See teeb kokku juba 99 eurot. Ja siis hakkadki mõtlema, mida kõike veel 99 euro eest saab (näiteks maksab ülikoolis tudengite tööde parandamise tund kümme eurot, sellest lähevad maksub maha, mis tähendab, et pean laias laastus poolteist tööpäeva tudengite töid parandama, et kahetunnise maratoni jaoks raha kokku saada...) ja kas seda on mõtet kulutada ühele võistlusele, mis on rohkem väikse sõpruskonna mõõduvõtt.
Mõttekoht, kas pole?
Foto 1: Ka profid kukuvad: ameeriklanna Jessica Diggins lendab Tour de Ski neljapäevasel etapil pikali ja kaotab Venemaa suusatajale Julija Belorukovale. Foto autor: imago/Nordphoto/Scanpix
Foto 2: Norra suusataja Johannes Hösflot Klaebo töötamas Tour de Ski neljapäevasel etapil tõusul. Foto autor: imago/Nordphoto/Scanpix
Foto 3: Naised kukkumas Tour de Ski kolmapäevasel etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Naiste ühisstardist klassikasõit Tour de Ski kolmapäevasel etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
57 Kommentaarid:
Räägiks nendest tudengitest nüüd natuke. Kellele neid kõrgharidusega kassapidajaid vaja on?
Ei ole kassapidajad!
On inimesed, kes mõmisevad, seksivad kolm korda päevas ja kirjutavad meile Ronaldo pruutidest. Kõik Priidu õpetatud!
Paneb natuke imestama, et PP, kes muidu iga krõpsu peale kärmelt oma harrastussportlastest kamraadide (ortopeed Rips jt) ukse taha lendab, nüüd blogipostituses diagnoosi küsib.
Aga ajakirjandus on meil hukas küll. Tulevaste "suleseppade" üliõpilastööde parandamise eest on 10.- tund kaugelt palju, arvestades kesist taset, mis hiljem nende tööellu kaasa tuleb.
Eila oli ajalooline päev, meie mees jõudis punktikohale.
https://sport.postimees.ee/6491150/saarepuu-punktikoht-on-tahtis-meie-vaikesele-tiimile-rahvale-ei-anna-see-suurt-midagi
Kõrgharidus on tore. Probleem on see, et paberi saamise protsessi käigus ununeb ära ameti oskuste õppimise vajadus. Ülikool ei õpeta ju töötama. Näiteks suuski võiks osata ise määrida. Ostad riistad, kulumaterjalid ja teed seda lingami massaaži asemel. Kui aga õpetaja seda ei oska, siis vaevalt, et ka õpilased seda kunagi tegema hakkavad. Saaks kuluarvestusest kohe summa väiksemaks ja väiksema vaevaga kui üliõpilasi koolitades.
Öömaratonid on popid, ka Estoloppetil tulemas.
https://www.estoloppet.ee/et/etapid?competition_id=326&action=guide1&guide_id=598
Kurat kuidas ma ei seedi seda blogis reklaami tegemist. Üksvahe keegi töll linkis kõik postimehe artiklid siia.
Vigastuse põhjuseks on valed treeningvõtted, mille tulemusena tekib ületreening.
29 eurot on selgelt liiga palju ühe õhtuürituse eest. Teatrisse ja kinno saad odavamalt ja ilma olulisete lisakuludeta.
Mitte väljaminekud pole suured, vaid sissetulekud on väikesed.
Otseselt nüüd Doktor Pulleritsu vastutavaks ei pea, aga vaatame Potimehe spordiuudist kahevõistleja Ilvesest. Lühikese artikli autoriks on tervelt 2 ajakirjanikku. Nagu me teame oli mehega pahad lood. Meie ainuke lootus kahevõistluses, ning mees on murtud. Peale esimest võistlust läks kohe terviseuuringutele, kõhuviirus aga viis lausa tilgutite alla ja pilt oli tasku minemas. Kas uuriv ajakirjandus ei peaks selle juhtumi korral eriti asjassesüübiv olema? Samasugused nähtused norra või vene sportlaste korral ärataks kohe kahtlused ebaõnnestunud dopingudoseerimises. Noor mees, aastaid trenni teinud ja hooaja alguses hospitali tervise uuringutele. Midagi peab ikka väga viltu olema. Nagu me mäletame siis ENNE avavõistlust ilmus meedias väga kliiniliselt kaunis ja lootusi äratav promotsioonartikkel, kui kõva on olnud ettevalmistus ja mida kõike uuel hooajal oodata. Või on sport vahepeal loteriiks muutunud? Ei tahaks nagu uskuda.
Kas poleks tavalise jutuveeretamise asemel pidanud käima arste ja treenereid pinnimas et miks noore sportlase tervis nii käest ära lastud? Meil ei ole ju olümpiasportlastega laristada. Rahva raha magama pandud, ja keegi ei tunne huvi??
Tegin veel oma viimase sissekande põhjal mõtlemapanevat aritmeetikat.
Tänaseks suusatatud 421 km. Selleks kulunud 18 eurot - ainus kulu on seni suuskade määrimine. See teeb kilomeetri hinnaks neli eurosenti (0,04 eurot).
Suusahullude öömaraton on 30 km, sellest osavõtu kuludeks sain 99 eurot. See teeb kilomeetri hinnaks 3,3 eurot.
Võrdleme nüüd seniseid suusasõite öömaratoniga ning saame jahmatava fakti: kilomeetri hinna vahe on 82,5 korda öömaratoni kahjuks. 82,5 korda, mehed! Kui te saate poest piima (ma ei tea, mis piim maksab, ma ei käi poes), ütleme, 50 sendiga, siis kas te läheksite seda ostma, kui see maksaks 41,25 eurot?
Mõttekoht, kas pole?
No OK, kallis on. Mis me nüüd teeme? Eestis on ju tegelikult kõik võistlused ülemõistuse kalliks aetud aga seni kuni jagub (lolle? ei tahaks sellist väljendit küll kohe kasutusele võtta) neid, kes on nõus maksma, vaevalt midagi muutub.
Priit, kas oleksid nõus korraldama Otepääl suusaürituse mille osaluse hind tuleks 1,2 eurot. Kuid üritus olgu ikka tasemelt vähemalt samaväärne Suusahullude omale!
PS. Kordan juba varasemate kommenteerijate mõtet- õpi suuski hooldama siis tulevad ka kulud alla.
Suuskade hooldus on alamklasside osa.
Aga see selleks. Härra Pullerits, teie kui autoriteetne toimetaja. Teie hea sõber Varro Vooglaid peab sitket võitlust Postimehe angažeerituse vastu. Poliitilisi vastaseid avaldatakse, V V vastulaused kaovad kuhugi viimasele leheküljele ehk void NULLI. Meiegi küsime, et mis toimub? Demokraatia habras lilleke on meie kõigi kaitsel.
Aga miks peab külavõistluseks kalli pulbri alla panema ja üldiselt kulub kaasaegse autoga Otepääl käimisele kütusele poole vähem raha, ehk kulud tuleks kokku maksimum 50 eurot.
No ma ei tea. Põhimõtteliselt pole mõtet minna ka presidendi vastuvõtule juhul kui üritus teles ülekantakse. Kohale minek on rohkem kui 82,4 korda kallim. Isegi kui koju catering tellida ämma poolt. Samas on tore nautida ka trenni kui pulber all. Tekib eriline realistlik suusatunnetus ja nii mõnigi kukkumine võib seetõttu ära jääda. Samuti saab trenni kulu suuremaks.
Spetsialistid, kui kõik Estoloppetit ära teha, kui palju autokütust, määrdepulbrit ja pappi tuulde lendab?
Sitaks palju.
Tahate odavalt? Minge Lätti. On päris hea tõenäosus, et aastal 2026 saame külastada taliolümpamänge Lätis. Odavalt nagu ikka.
Tänapäeva inflatsiooni juures pole kahjuks 29 EUR enam see raha mis vanasti. Rõõm kui keegi viitsib neid võistlusi teha, mulle kindlasti kordi odavam meelelahutus kui õhtut perega linna peal veeta. Pulbri panen igaljuhul alla, ehkki olen keskmik. Ma ei võistlegi teistega, proovin endast maksi välja pigistada, suusa taha ei tohi asi jääda.
Minu esimene võistlus seenioride, M40 klassis
Kas siit blogist mingit normaalset gossipit ka teada saab või ei? See suusahüppaja ja teised
Eelmistele: ei pea linna peale õhtul minema. Ei pea presidendi vastuvõtule minema (ja ega teid kutsuta ka). Ja ei pea ise hakkama võistlust korraldama. Aga mida võib - see on teha matemaatilist kulude ja tulude analüüsi! Seda ma teengi, ei muud.
Mitte kossip vaid kurvad jutud vaja rääkida. Eestit esindavad 2võistluses kaks naist ja üks mees ja selle mehe tervis on müsteerium? Ükski spetsialist ei taipa sittagi. Tornist alla saab aga suusas kaotab 5 min ja taas minema uuringutele. Ometi on treening, puhkus ja profisportlase elu täna "teaduslikel alustel".
Pullerits ja 80 aastate jooksumehed käisid tispanseris kus mõõdeti korra vere rõhku ja mehed läksid panid staadionil 10x400m intervalli nii et tartaan kõrbes. Edasi kohe NSVL meistrikatele. Keegi ei küsind tervisele järele. Jalaga peesse ja poolfinaal pidi joostud olema. Muidu talonge ei saanud. Mõistate vahet?
Mehed, lugege vahelduseks ja elu rikastamiseks mu lugu ilusast ja tublist eesti neiust kah:
https://www.postimees.ee/6491314/vorratu-lend-eesti-tantsusaalidest-otse-silicon-valleysse?_ga=2.92836893.1073049412.1546514900-113791172.1546514900
Launchpad peaks Priidule 30k$ andma sisuka liikumisele ärgitavale blogi laiendamisele jänkide seas. Aga selle raha eest Priit SF kapitaliste orjama ei hakkaks. Las elavad ise seal ülekaaluliste keskel. Priidu hind hakkab 300k$ pealt aastas. Mees paneks siis silmamunadel. Ja saadaks kõik Presidendi vastuvõtu kutsed Eestis prügikasti. Kas ta kunagi on sellisel üritusel osalenud või on seni kõigist kutsetest loobunud, kes seda mäletab, vähe usutav.
Ai ai korraldamise õppimiseks peab silikon vallisse minema? Järjekordne peenhäälestamise lootus. Millal aru saame et kapitalism ongi see mida näeme. Raha tervishoiu heaks ei ole ja pisdets. Valga sünnitusmaja läks kinni kuna raha põle, mitte et vähe korraldamist oleks.
Ameerikas on nad juba asjast aru saanud. Kel raha pole, see elab tänaval pappkastis, mitte ei õpi korraldamist ja nihverdamist.
Kapitalistid teavad, et PPga ei tasu tüli norida.
Meie teame ka.
Blogimeister on haltuuratama hakanud. TM rajal sõitmise asemel jälle koduovaalil. Rahvas ootab reportaazi rajalt, mitte laululava tagant. Kaua võib oodata. Muide vastuvõtule pääsemiseks on lisaks esileedi soosingule veel palju erinevaid variante. Asi on ainult soovi ja aktiivsuse taga kinni.
Aga tahaks kuulda kuidas pääseb vastuvõtule ilma esileedi soosinguta? Kas peab olema väljapaistev PP sõber? Õigetriibuline ülikond? Briti aktsent?
Priit võiks selle teemaks võtta. Tuleks kräpi vääriline lugu. Saaks aastapreemia.
Vara hõiskate mehed. Sa võid ju vastuvõtule pääseda, aga pärast 3.3.19 on ikkagi seebitatud nöör ja kõvematel isiklik makarov.
There's no way out. Loodame et Priit võtab teema üles. Valus aga möödapääsmatu.
Kurat valus tõesti, väga valus. Aga kas blogi deviis ei kõland mitte et räägime ka valusatest asjadest. Olgu või pisar silmas ja padrun rauas. Taganeda pole kuskile.
Räägiks parem Njušast?
Ei ole mahti Njušast rääkida. 3.3.19 on liiga ligi. Südames puperdab.
Tour de Ski viimastel etappidel on nauditavat vaatemängu Klæbo ja venelaste vahel näha olnud, silm kohe puhkab))
Njah, aga lugejate seas lööb laineid mu lugu kenast endisest tantsijannast:
https://www.postimees.ee/6491314/vorratu-lend-eesti-tantsusaalidest-otse-silicon-valleysse
Kuid veel suuremaid laineid lööb lugu Ukust:
https://www.postimees.ee/6491301/uku-suviste-tegi-moskva-sudames-eesti-ajalugu
Mis meil mingist norrakast ja venelastest kuskil Euroopas maid jagamas. Mulle lähevad küll rohkem korda meie oma eesti inimesed!
Ära rohkem peale võta! Me lugesime seda linki juba postitusest. Head uut aastat! Brüsseli aja järgi veel võib ilma kärakata seda teha. Eestis aga jsh tuleb saada kokku ja peent napsi hskata võtma. Aeg nats hiline :D
No 3.3 vist enam kartma ei pea. Programm nii sitt, et isegi rahvuslikult häälestatud inimesed saavad aru, et nende poolt hääletada ei saa. Miks nad küll nii tegid? Kartsid koalitsiooni?
Loen postimeest ja voila! Reklaamitakse ameerikat ning eriti Kaliforniat. Autor Heelia Sillamaa. Küsiks et kas selline ongi tänapäevane marketing? San Francisco linna müüakse Obama lemmik pelmeenidega ja LA märksõnad on Swarzenegger ja šoppingu tänavad? Kas kaugele ameerika läände lendamist ei peaks kuidagi SUUREMALT motiveerima kui Obama pelmeenide söömist? Hüpeldakse LA ja SF tuntumate objektide vahel aga see suur idee? Ameerika Unistus? Vabadus? Edu ja Õitseng? Kangesti tuli igatsus lugeda kuidas iseloomustaks Kaliforniat Priit P meile siin kes me ületame PMi keskmise lugeja ootusi.
Ostetud lennufirma siduturunduse eest ootaks jah PP tasemel kirjatööd. Heelika jutt oli eluvõõralik. Pealegi on põhjanaabri juurest otse sinna lendamine oluliselt kulukam kui alternatiive kasutades. Säästuprogramm.
California on suur ja värviline ning ruumipuudusel peab palju head välja jätma igal juhul. Antud juhul on Swarzenegger ja šoppingutänavate mainimine pigem antireklaam kogu asjale.
Padre teab, mis on ameerika unistuse ja Kuldvärava silla tegelik tähendus alateadvuse alumistes soppides, aga teiesuguste tolbajoobide vaimset taset arvestades pole mõtet sellest rääkida. Obama kotletid on teile täiesti piisav võrgutus.
Vaesel ajal on Obama kotletid vägagi arvestatav abi. Võibolla oleks Eesti kahevõistlus kõvemal järjel kui üksainus mees ja seegi tihti kõhuviirusega voodis.
Miks on vaja teha intervjuu Uku Suvistega? Ramzan Kadõroviga ei tahtnud lugu teha? Huvitavam oleks ju kindlasti olnud.
Reetureid on viimasel ajal kõik kohad täis...
Idamaised pelmeenid on omaette klass. Eesti jebinatest on asi kaugel eemal. Saate teisele poole kera, siis kindlasti proovige. Paremates paikades on isegi erikombed ja õpetused selleks. Tagasitulles käite kohalikust masstoodangust kaarega mööda.
16:51 väga õige. Kohe näha et maailma näinud mees.
Mis te siin kaklete, TM rada täna nagu muinasjutt, nii klasska kui uisk.
Täna päeval Tähtvere 1,3 km pikkusel sprindiringil klassikat treenides nägin seal ääretult palju 6-9-aastaseid lapsi, enamik koos vanematega. Minu arvates on sprindiring nii väikestele selgelt ülejõu käiv. Seda tõestas ka tõsiasi, et enamik ei saanud neist kuidagi mäest üles ja alla sõites kukkus enamik pidevalt pikali. Ei usu, et lapsed sedasi suusatamisest hea maitse saaksid. Minu arvates võiks vanemad viia lapsed esmalt ovaalile, kus neil on kergem saada selgeks suusatamise põhitõed, mitte panna neid üles rühkima tõusudest, mis on neile liiga rasked, ja lasta neil alla lasta laskumistest, mille järel nad kurvides hakkama ei saa ja muudkui kukuvad.
Uku Suviste ja see tantsu tibi on jah eestlased. Aga balti ketis nad ei seisnud, tiblade vastu ei võidelnud, nad ei oska nimetada suuri Eesti spordimehi A Sirel A Pikkuus T Turb R Suun R Valdmaa P Pullerits V Apivala T Sokk .... ühesõnaga nagu kirjutab Rochester Dickinsoni sõnaraamat, puudub ühisosa. Kui pole ühisosa, on tulemus null. Aga katsume üle saada.
Loodetavasti said kõik lapsevanemad nüüd aru, et kuidas Priit oma võsud suusatamisest eemale peletas. Muide kelgumäel lendavad ka nad koguaeg uppi ja lausa vihkavad lumes püherdamist. Vanemad, sindrid aga ei jäta jonni ja ajavad neid vägisi sinna seni, kuni laps keeldub kodust väljudes kelku kaasa haaramast. Väga tõhus meetod. Igatahes ükski täiskasvanu enam ei kelgut lõbu pärast.
Varsti, niipea kui Tallinna jõuan, panen uue sissekandena üles eelmmise nädala kokkuvõtte. Siis saate jälle võrrelda.
Tõde tõuseb, vale vaob. PP nimi on mainitud Objektiivis, kui tubli mees kes on raskustest hoolimata rahva poolel. Seega, kui Postimees kogu täiega haamri alla läheb on Priidul veel võimalus.
Kui väikesed lapsed sprindiringil tõuse ja laskumisi ei harjuta, on nad täiskasvanuna sama kobad nagu PP.
Kuidas siis selle ameerikaga jääb? Tasub reisida või ei?
Siit õppetund, et asju tuleb võtta (ka trenni teha) väga kaine mõistusega, mitte emotsioonipealt, kuigi on ju väga äge täie emotsiooniga panna ja arvata, et nüüd olen väge täis ja maailmavalitseja. Mis vajadust oli ühe kiire laskumise huvides trennis riskida sellega, et käsi kasutusvõimetusk muuta ja seda just enne võistlusi, milledel edukaks esinemiseks need trennid ju mõeldud on ?!
Proovisin ka seda emotsiooni pealt panemise tehnikat. St kui ikka ei jõua siis ei pane. Avastasin, et juhul kui vedeliku kogus kehas on minimaalne, siis emotsioon puudub ja juhul kui ennast enne täis kaanida, siis on emotsioon laes. Vastavalt ka siis liikumiskiirus. Sealjuures emotsiooniga on lihtsam põrutada kui ilma. Ilma on ikka jube sant kimada. Sihuke emotsioon siis. Lapsed. Need kakerdavad rajal nagu Browni osakesed. Neist on möödumine väljakutseks nii ideaalsetel sirgetel kui laskumistel. Seega tuleb olla alati kõigeks valmis ja hoida oma ja teiste kehaliikmeid. Saan aru, et oleks sprindiringil tegu kinnise võistlusega, kus teistel rajaleminek keelatud, siis oleks PP kriitika asjakohane, antud olukorras soovitaks olla edevam ja rajale peegel enda imetlemiseks ja süüdlase otsimiseks kaasa võtta.
Postita kommentaar
<< Esileht