Pullerits: Otse teile koju kätte - mis tunne on sõita maailma kuulsaimal maastikurattarajal?
Üks, millest pikemalt kirjutamata jätsin, oli sõit Slickrock Trailil, maailma ilmselt kõige kuulsamal maastikurattarajal. Jätsin kirjutamata nimme. Sest juba seal kaugel maal sündis mõte, et see väärib laiemat ja põhjalikumat kajastust, kui blogis õhtul mõne rea ja paari pildiga saab anda.
Minu andmeil on peale minu seda rada eestlastest rattaga sõitnud Jaanus Laidvee ning seiklussportlastest vennad Silver ja Rain Eensaar, kes kõik on minu mäletamist mööda andnud Slickrocki rajale kiitva hinnangu. Seega võime neljakesi moodustada klubi või seltskonna "Eestlased Slickrock Trailil". Või on veel keegi, kes võiks meie informaalse ühendusega ühineda?
Videot minu katsumustest kuulsal Slickrocki rajal saate vaadata, kui klikite siin sellele lingile. Arvestades, et nädalavahetus tuleb jahe, tuuline ja vihmane ehk ei soosi rattasõitu, võiks ju olla vägagi inspireeriv sõita minuga sel rajal kaasa. Sest olge ausad: kui suur see tõenäosus ikkagi on, et te kunagi Slickrocki rajale päriselt sõitma lähete.
Foto 1: Priit Pullerits Slickrocki rajal Abyssi kanjoni serval, taamal kauguses La Sali mäed. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Sild üle kaljuprao Slickrocki raja ääres. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Ameerika noormehed Slickrocki rajal. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 22:17
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
Kui practice loop klassifitseerub, siis on ikka mõni veel. Küll aga jättis see mulje ägedast haibist. Eks haip toidabki kohalikke kinnisvara hindu. See on elu osa.
Nüüd selgub, et selle reisi eest mõne euro saab ikka honoranina tagasi. Seega töö ja lõbu koos. Pole paha.
Ei, lp 22:41, ma ei saa ei selle loo ega selle video eest sentigi honorari. Kõik on tehtud vabast tahtest ilma mingi tasuta, tõesõna. Koosseisulistele töötajatele pole honorare ette nähtud. Kõik, mis nad teevad, on põhipalga sees.
Practice Loop ikka ei kvalifitseeru. Vaadake ise kaardilt, kui väike ja tühine see on võrreldes põhiringiga. Ja "siis on ikka mõni veel" - no küll on umbmäärane väljendus! Palun, kas täpsemalt ka saaks, kes need kõvad mehed on, kes on vähemalt Slickrock Traili külje alla välja jõudnud - neid ei ole ju palju? Ja miks neil põhirada sõitmata jäi? Jaks sai otsa? Liiga palavaks läks suvel?
Aega oli vähe, plaanid olid suured ja markeerisid koha ära varasema promo põhjal siin blogis ning uhasid järgmistesse paikadesse. Aeg on taastumatu vara ja kõigil pole seda nii palju, et võiks nädalaid ühes kandis puhkusele kulutada. Samuti tuli leppida vaid rendirattaga, mis oli vaja heas korras tagastada. Rohkem aspekte räägitud loost meelde ei jäänud.
Kahju, kahju, niiviisi läbi tormates ei jõuagi ju sisse elada ega midagi tunnetada. Alustasin minagi kord Utah's sellega, et Arches NP ja Canyonlands NP ühe päevaga. Mõne aasta pärast seal juba kolm päeva, sh White Rim Drive jeepiga. Siis järgmised käigud, alati üha sügavamale tungides ja rohkem uurides ja tunnetades - nii kasvab parem arusaamine, tekib kohaga selgem ja tuumakam side, tead, mida otsida ja oodata jne. Nüüd tunnen toda kanti paremini kui kohalikud, nagu nendega vestlustest välja tuli. Aga ikka on veel üksjagu avastamist.
Padre võiks taas kodumaantee jutte kirjutada. Arteri ka käsile võtta. Praegu on seal naised ja peded kogu speissi enda kätte haaranud. Kurat pole enam lugeda midagi.
Eks nii ongi, et esmalt avastad mis rohkem kõnetab ja siis otsustad järgmiste puhkuste soovid ja plaanid. Praegu on kuum sõna Antarktika. Näha väljasurevaid keiserpingviine omas keskkonnas oma silmaga. Tõsine rahamagnet. Pikk puhkus, samad näod, väike rops. Eluaegne elamus. Korra käid ära ja mõistad, et lahe, saad põgeneda Eesti pakase eest pakku mõõdukasse sügisesse. Utahi aga tasub minna ikka siis kui soojust 30 kraadi kandis. Siis on see tõeline suvine laadimine. 20 kraadi tuuris ilmasid on siin küll. See ei kõneta ajal kui lumi läinud on.
Keegi peaks Priidu järgmisel kevadel Hispaaniasse ratast väntama meelitama. Siis saaksime vähemalt 10 aastat lugeda, kui lahe koht on Hispaania ja mida kõike see jalgratturile pakub jne. Lisaks kui odav on seal toit majutus jne. Need lollikesed. kes Moabi või kuhugi kaugemale ratast ketrama läheksid teeks Priit pihuks ja põrmuks kui inimesed, kes ei oska aega ja raha hinnata. Ta selgitaks kõigile kui mõtetu on kulutada nii palju aega lennukis piinlemisele, raha kallile majutusele jne, samas kui kõik hea ja võibolla kordades paremgi on siissamas käejala juures.
Kas Veerpalud mitte Hispaaniasse emigreeruda ei ähvardanud...?
Lp 17:44, mulle ei meeldi kohad, kus käivad kõik. Neis puudub erilisus, ainukordsus, need on liiga kättesaadavad. Ütleme nii: masside poolt äralörtsitud. Eks Moabiga ole nüüd ka see oht, et koht on muutumas järjest popimaks ja rahvarohkemaks, nagu kohalikud mulle rääkisid. Aga Hispaania - tänan, ei. Ei paku huvi see mööda maanteid väntamine, mind paelub loodus, ja mitte loodus maatee kõrvalt, vaid paelub olla looduse keskel. Ja kus on Hispaanias punased kanjonid, mesad, butte'id, slickrock, Entrada sandstone, Kayenta sandstone jne? Ja tohutu inimtühjus?
ja Hangmans Tree, jändrik kaktus, kuhu Miguel B Corazon Sanches, mehhiko garibaldilaste liider üles poodi 1869 sügisel.
Print Tahiti’s härga välja lasta,kas Viljandi tuled
Huvitav et PP käib süngetes kohtades kus keegi õnnetu on poodud kägistatud ja mõrvatud.
1. ja 3. kommenteerija: ma olen ikka mõelnud sellest teie proovitud Practice Loopist, Slickrock Traili nn harjutusrajast. See on ju tõepoolest lühike, ilmselt läksite seda läbima n-ö tuld haarates. Sedasi ei saa tõesti asjast õiget ja head ettekujutust. See on sama, kui kuulata mingit laulu, mis esimesel kuulamisel ei pruugi suurt muljet avaldada, aga kui kuulad seda pikemalt ja põhjalikumalt, siis avastad, et ohohoo! Näiteks nagu Queeni lugu "The March of the Black Queen" - alguse põhjal ja esimese kuulamise järel mõtled, et mis mõttetu lugu ja jamps, aga seda teist ja kolmandat ja n+1 korda kuulates saad aru, et kuradi geniaalne lugu, what a bloody f***ng masterpiece!
Tormates ei saa asjadest õiget aimu. Veel üks näide. Kui elasin 1990 esimest korda New Yorgis, siis mulle see linn algul üldse ei meeldinud. Ei saanud sellele lihtsalt pihta, nagu hiljem mõistsin. Alles pooleteise kuu järel hakkasin New Yorgist paremini aru saama, seda üksikasjalikumalt tunnetama, ja siis oli NY hoopis teine tera.
Seega soovitan teil Moabi tagasi minna ja rahulikumalt võtta, nii et Practice Loopi asemel saate kogu Slickrock Traili ette võtta - ja muud sealsed rajad ka. Amasa Backi olete proovinud?
Näe, see 1&3 kommis mainitud jutt on siin. See oli tema. Ja tegelikult käis ta ka päris rajal.
Täname, 19:41, kuid Padre tegudega võrreldes on see ju väga pehmo jutt...
Padre paneb Slickrock Traili nagu rannamees rotti, aga see pole veel kaugeltki kõige tehnilisem ja raskem rada.
Padre, näiteks, teeb soojenduseks hommikupäikeses slikkrokki ja alles seejärel algab õige töö tõeliselt rasketel radadel pihta!
Jah, arengut on veel kõvasti.
Aga no tubli muidugi, et surnuks kohe ei kukkunud.
Pehmo küll aga 2 eestlast juures kes enne Priitu Slicrocki nühkisid. Seega mitte 4 vaid laus 6 eestlast on seal viibimise annaalidesse fikseerinud. Ma pehmona ka veereks raja algusesse, laseks põie kortsu, et järgmine eestlane teaks ja teeks paar klõpsu ja jeehat. Las fännid hullavad. Lihtsalt kahju, et Arteris on nüüd täiesti vale eestlaste number kirjas. Ajaloolise õiguse nimel võiks errata avaldada.
Jah, 2011 Slickrock Trailil sõitnu jutt on ehe ja aus, et keeras rajal peagi otsa ringi, et laskumised olid hullud ja tõusud ülejõukäivad jne. Nüüd vast usute mind, muidu ehk arvasite, et dramatiseerin üle.
Siiski on noorhärra sõitnud vaid treeninguringi, nii et Slickrocki raja läbinute klubisse ta siiski ei mahu ega kuulu.
Niisiis, on selgunud, et PP on tugevam ja julgem kui HH. Või ehk võiks HH nüüd mõne oma seiklustest PP'le ette sööta :)
Jah tõesti, häbi meile kes me nühime Kõrvemaad Otepääd Hispaaniat. Moabis tuleb maasturid trossi otsas üles vedada, Padre aga paneb neile kõigile nagu rannamees rotti. Vott on klass!
PP provotseerib, otsib uut materjali Arterisse.
Lp 23:06: meil on asja tõestuseks Heiti Hallikma puhtsüdamlik ülestunnistus tema blogis, mille viite andis siin 19:41, ja teil on minu video, mille link on lisatud sissekandesse. Ei mingit provokatsiooni, millele üritab viidata 23:42.
KIndel info, et Mulgi rattamaratonil sai naiste võitja kohtunikelt hoiatuse, et kui veel kasutab tõusul edasi saamiseks kõrval kaasa sõitva meessõitja abi, saab disklafi.
Loodust on Hispaanias kõvasti, kui sisemaale hoida. Riik on suur, vaheldusrikas ja enamjaolt inimtühi. Asustustiheduse kaart.
On teil selline kaart ka Utah kohta? Oleks tore näha ja võrrelda. Üksikandmed võrdluseta ei ütle suurt midagi.
Mis tõus see oli, mis pani Sirveli-Merilit või kaassõitjat niimoodi abipahanduse teed minema? Ja kes selle pahandusega hakkama sai, Maario või Paavo, Roland või Aimur? Igatahes paistab, et korralik rattavõistlus - protokollil on tiimitöö lõhnad juures.
Utah hõredusest: Grand County's, kus asub Moab, on elanikkonna tihedus 2,63 inimest ruutkilomeetri kohta.
Eestis on see näitaja 30,3.
Euroopa väikseim näitaja on Isandil: 3,4.
Hispaania elanikkonna tiheduse näitaja on 92,7.
Postita kommentaar
<< Esileht